- Songhy uaqytta arnau ólenderge qomaqty jýlde tigilip jýr. Aldy djip mәshiynesi, bolmasa 1 million tenge. Áyteuir әdebiyetti qoldap jatyr ghoy dep búghan da quanamyz. Alayda, arnau óleng әdebiyetting jýgin qanshalyqty arqalay alady? Jalpy dastarhan basynda bolmasa arnau ólenge emeshegimiz ezile qoymaytyny ras qoy. Sizding arnau ólenge kózqarasynyz qanday?

- Songhy uaqytta arnau ólenderge qomaqty jýlde tigilip jýr. Aldy djip mәshiynesi, bolmasa 1 million tenge. Áyteuir әdebiyetti qoldap jatyr ghoy dep búghan da quanamyz. Alayda, arnau óleng әdebiyetting jýgin qanshalyqty arqalay alady? Jalpy dastarhan basynda bolmasa arnau ólenge emeshegimiz ezile qoymaytyny ras qoy. Sizding arnau ólenge kózqarasynyz qanday?

- Búl súraghyng arnau ólennen góri mýshәira janrynyng tabighatyna qatysty siyaqty. Sebebi, mýshәira qanday taqyrypqa jariyalansa, aqyndar sol taqyrypty jyrlaydy. Búl túrghydan alghanda mýshәira taqyryptyq aityspen toqaylasyp, arnalasady. Mýshәira men aitysqa tigilgen jýlde arnau ólenge tigile bermeydi. Ekeuin shatastyrmaghan abzal. Mysalgha Astanagha, Óskemenge arnalyp jariyalanghan mýshәiralar sol shaharlar, sol ólkeler turaly nebir tamasha jyrlardyng dýniyege keluine yqpal etti. Senbeseniz, mysalgha, biyl «Túran» baspasy shygharghan, aqyn Qazybek Isa qúrastyrghan «Shyghys shynary» atty jinaqty paraqtap kóriniz. Arnau óleng siz ben biz qansha tyjyrynghanymyzben búryn da bolghan, әli de bola bereri ayan. Ár aqyn óz shama-sharqynsha jyrlaydy. Nebir dýldýlder de keyde jauhar tuyndy bere almauy mýmkin.
Orys poeziyasynyng tarihyna kóz jýgirtsek arnau ólenning negizin salghan Pushkinning ústazy Derjaviyn, al bizde - Mahambet pen Abay. Belgili bir túlghagha arnalghan shygharma madaq bolsa da, sheneu bolsa da arnau janryna jatady. Dastarhan basyndaghy arnau ólendi keyde men de jazamyn, biraq kitabyma qosa bermeymin.

- Áriyne, әdebiyettegi arnau janryn bilemiz. Abaydyng ózi kezinde Kókpaygha óleng arnady. Aqyndardyng «G-gha», «J-gha» degen sýiikti adamyna arnaghan ólenderin oqyp ta jýrmiz búrynnan. Qazir belgili bir oblysqa, sol oblystyng әkimine, belgili bir adamdargha arnalghan ólender kóbeyip ketti. Qalay oilaysyz, osynday qareketterden qanshalyqty shynayy poeziya tuady?

- Kezinde bala kezimizde biz Kókshetau men Jetisudi kórmesek te, olardy qasterleytin ólen-jyrlar arqyly kózge elestetip, bir kóruge qúmar bolghanymyz ras qoy. Sonday-aq Múzafar agha jazghan «Maraldym» qanday!
Ákimin bilmeymin, óniri jyrlaugha layyq bolsa shabyty kelgen aqynnyng jyrlauyna kim qarsy bolmaq?!. Onyng ýstine jýlde tigip, mýshәira jariyalap jatsa... Al ol jazghany shynayy poeziya bolyp shygha ma, joq pa, ol ekinshi mәsele.
Tәuelsizdikting jiyrma jylynda bizding aqyn-jazushylar qalamaqysyz qaldy. Jazghan shygharmasy men kitabyna soqyr tiyn almaydy, ala qalsa - jarytymsyz. Olar da adam balasy, olar da әrqaysysy bir ýili jandy asyrauy kerek. Shygharmashylyq adamyna qalamaqy qajet emes dep kim aitty? Mine, mýshәiralardyng jýldesin belgili bir dengeyde sol qalamaqynyng óteui deuge bolady. Biraq bәribir jýlde qalamaqyny almastyra almaydy, әriyne.
Arnau ólenning has sheberi dep biz әdette Túmanbay Moldaghaliyev aghamyzdy aitatyn edik. Jaqynda Jýrsin Ermanov ta «Arnadym saghan» degen atpen arnau ólenderining jeke kitabyn shygharyp, osy janrdy jana bir beleske shygharyp tastaghanday boldy. Jalpy, bizde arnau ólender men sansyz mýshayralarda dýniyege kelgen jyrlar әli zerttelgen emes, ghylymi, kórkem synnan óz baghasyn alghan joq.
Qasym Amanjolovtyng «Abdolla» poemasyn, Qadyr Myrza Álining «Danyshpan» poemasyn, Tólegen Aybergenovting «Manghystau múnaralary», «Pravda» gazeti turaly oi» siyaqty ólenderin, Múqaghaly aqynnyng «Mavr», «Iliich», «Appassionata», «Chily - shuaghym menin» siyaqty dastandaryn, «Ábdildagha» siyaqty ólenderin, Jarasqannyng «Qúlpytas» toptamasyn, Nesipbekting qaharmandyq dastandaryn, Esenghalidyng Múhamed-Salyq Babajanovqa arnalghan «Sary ózen» poemasyn, Ghalym Jaylybaydyng Jayau Músa ómirin jyrgha qosqan «Aq sisa» poemasyn, Ábubәkir Qayrannyng «Han Kene» poemasyn, Maraltaydyng keyingi tuyndysyn arnau janryna balap, poeziya emes dep eshkim de aita almas. Verdiyding «Aidasynyn» mәtini de, әueni de tapsyrystan tughan, Sues kanalynyng iske qosyluynyng saltanatyna arnalyp jazylghan. Naghyz daryn neni tolghasa da jýrek domnasynan ótkizip jazady. Dey túrsaq ta, sening súrauynnyng da jany bar - arnau janrynda bir qaynauy kem týsken mysaldardy kóbirek tabugha bolady. Alibomdyq dengey degen bar. Júmeken Nәjimedenov aghamyzdyn: «Úly aqyndar jazsa da, «ólen-iytin» nashar bolyp tuugha úyalmaydy» degeni siyaqty. Ondayda Tayburyldyng da qyryq kýndik kemdigi bilinip qalady...

- «Ádebiyette bәri jazylyp qoyghan, býgingi әdebiyetshiler - qaytalaushylar» degen pikir bar. Bireuler әdebiyette otyz jeti ghana sujet bar deydi. Jazushylar sol otyz jeti sujetting formasy men mazmúnyn týrlendirip qaytalaydy eken. Prozanyng jaghdayy osynday deytin bolsaq, poeziyanyng taqyryp ayasy mýlde tar degen sóz ghoy onda. Aqyndar tabighat lirikasynda tórt mezgildi jyrlady deyik. Ýsh jýz elu aqyn bolsa mәselen, solardyng bәri de tórt mezgildi ólenge qosady. Jәne shygharmashylyghynda «Kóktem» men «Kýzge» bir emes, birneshe ret soghady. Aytpaghym, aqyndar taqyryptan tarshylyq kórip jýrgen joqsyzdar ma?

- Mәskeuding Ádebiyet institutynyng jogharghy kurstarynda oqyp jýrgen kezimizde, sonau seksen tórtinshi jyly, orystyng atyshuly aqyny Evgeniy Evtushenkomen kezdeskenimiz esime týsip otyr. Ol: «Orys poeziyasynda jazylugha tiyistining bәrin biz jazyp qoydyq, endigilerge týk te qalghan joq» degendi shimirikpey aitqan edi. Biraq sol Evtushenkomen orys poeziyasy ayaqtalyp qalghan joq qoy. Óziniz oilap qaranyzshy, bir adamnyng ómir joly men taghdyry ekinshi adamgha úqsay ma? Jer betinde qansha adam bolsa, sonsha taghdyr bar, sonsha personaj bar. Búl - sonshama keyipker, sonshama sujet bar degen sóz. Tek sony tap basyp tauyp, tamyryn solqyldatyp jaza bil. «37 sujet» degendey anyzdy ómirinde otyz jeti kitap oqymaghan adam da aita beredi. Ol nege jiyrma jeti, nemese qyryq jeti, elu jeti emes? Bireuding sarkazmmen әsirelep aitqan pikirin shyndyqqa balay beruge bolmaydy.
Aqyndar tórt mezgilden basqany jazbaydy degen pikir qaydan payda boldy? Aqyndar, kerek bolsa, bes mezgildi de jaza beredi qiyaldan oilap tauyp... Bireuge taptauryn bolghan taqyryp ekinshi aqyngha tyng óris boluy mýmkin. Osy jerde, erekshe aqyn Ótejan Núrghaliyev aghamyzdyng bir sózi esime týsip túr: «Men eshqashan taqyryp izdep tausylyp, sharshamaymyn. Kez kelgen orta qol aqynnyng tapqan tyng taqyrybyn alamyn da, óz peshime salyp, qayta qorytyp shyghara salamyn. Eshkim de meni Ótejan pәlenshening taqyrybyn úrlap alypty dep aita almaydy. Óitkeni men olardyng kez kelgeninen asyryp jazamyn», - deytin edi ol kisi. Búl - әzil-shyny aralas sóz. «Taqyryby tar» degen syn sonau sovet әdebiyetinin, sosialistik realizm dәuirining sarqyny.

- Taqyryptan tarshylyq kórip jýrmegen bolsanyzdar onda býgingi poeziyada qúbylys bolar, janalyq bolar oqshau ólender nege joq? Basqa aqyndardy aitpaghanda, sizding «Qara pimanyz» әli kýnge halyqtyng esinde. «Qara pimaday» qúbylys bolar óleniniz songhy uaqytta nege joq?

- Býgingi poeziyada qúbylys bolar óleng joq dep kim aitty? Qúbylys bolatyn óleng taqyryp tandamaydy. Temirhannyng «Kók týrikting saryny» qúbylys emes pe? Serikting «Qasqyr babalary», Tynyshtyqbekting «Aqsham hattary», Esenghalidyng «Qústar men perishteleri» qúbylys emes pe? Núrlan Mәukenúly men Gýlnәr Salyqbaydyng ólenderi she? Maraltaydan, keyingi Aqberen men Erlan Jýnisten de qúbylys bolatyn ólender tauyp beruge bolady. Qúbylys kýnde tumaydy. Dýniyege kelgen qúbylysty kóretin kóz, sezetin kókirek kerek. Bizdegi әdeby syn - kósh sonyndaghy ilbip kele jatqan aqsaq týie sekildi. Talghajau etetin jantaq tauyp jey almay jýrip, ol neni kórsin? Jana zaman óz qúbylysyn ózi jasaydy. Onyng taqyryby qanday bolatynyn biz әli bilmeymiz. Mýmkin ol Azamat Tasqaranyng qalamynan, bәlkim basqa bir talanttyng shabytynan tuar? Búl bir Qúdaygha ghana ayan.
Al óz basyma keletin bolsam, óleng siyredi. Búryn aghyl-tegil ózi keletin. Kýshenip jazghym kelmeydi. Songhy on jylda jazghanym jýz shaqty bola ma, bolmay ma? Keyingi kezde estelik-esseler jazyp jýrmin. Astanadan «Ábilhayat» degen birinshi kitabym jaryq kórdi. Endi ekinshisin qolgha aldym.

- Poeziyany, aqyndardy joqqa shygharyp otyr demessiz. Áytsede aqyndardyng ýni bәsensip bara jatyr. Esimderi de búrynghyday emes, siyrek atalady. Ótkende «Aynalystaghy aqyndar» dep, ainalysta jýrgen aqyndar jayly maqala jazyp edik, aqyndardyng ayaghyn basyp ketkendey boldyq. Kóbisi keyip, renishin bildirdi.

- Maghan da aqyndar ýni bәsensip bara jatqanday kórinip edi. Jaqynda Múrathan Shoqan, Baqyt Bedelhan, Adalbek Ahmadiyúly, Qúralay Omar siyaqty aqyndardyng jana kitaptaryn oqyp, kónilim ósip qaldy.
Al «Aynalystaghy aqyndar» degen maqalagha keler bolsaq, ondaghy aitylghan pikirlerding men kelisetin de, kelispeytin de tústary bar. Múqaghaly mýshәirasynyng tóniregin sóz ete otyryp, osynday jarystardyng jýldelerine nelikten belgili bir aqyndardyng qoly iligetinine jauap izdegen eken. Maqala avtory Aygýl Ahanbayqyzynyn: «Mýshәira degenning júrtty jalyqtyratynday jii bola bermeytin bәige ekenin eskeru kerek. Myqtasa, jylyna ýsh-tórt mәrte ghana úiymdastyrylatyn bolar. Sol tórt alamangha odaqta mýshelikke tirkelgen aituly aqyndardyng teng jartysyna juyghy qatysady. «Bәigeni kim alar eken?» dep qúlaghyn qayshylap otyrghandar olardyng oryn alghandarynyng ghana esimin bilip, oryn almaghandarynan beyhabar kýii qala beredi. Sol sebepti bolar, mýshәiragha jii qatysatyndar dep, biz jii oryn alatyndardy aitamyz» degen pikirining jany bar.
Degenmen osyndayda aitys ta eske týsedi. «Bir ózi on shaqty mashina minetin belgili aitys aqyndary, «Jýrsinning jýirikteri» she? Olardy da «aynalystaghy aqyndar» qataryna jatqyzamyz ba?» degen oidyng da qúlaghy qyltiyady. Súranys bar jerde qúlshynys bolady. Meninshe, mýshәiragha qatysqan myqty aqyndardyng ólenderi qaytkende de bir jýldeni jenip almay qoymaytyny aqiqat. Al aqyndardyng mýshәiragha nelikten qatysugha ýiir bolatynyn jogharyda aityp kettim. Keybireui ýshin búdan ózge tabys kózi joq. Ólenimen bala-shaghasyn asyramasa da, bir ketigin býtindeydi. Búl turaly «Halyq sózindegi» maqalada jaqsy aitylghan. Ótken joly bir әriptesim: «Jәrken Bódeshúly biylghy ýsh mýshәiradan alghan jýldesin qosqanda millionnan artyq aqsha tauypty. Bәrinen ozghan - sol!» dep әzildep otyrdy. Ozsyn, alsyn, tapsyn! Óz talanty! Óz enbegi! Meyli ony sizder «aynalystaghy aqyn» desenizder de, ol shauyp kele jatqan jýirik. Baby kelispey jýrgen qúlager. Meninshe, qosaghy nauqastanyp jatqan, zeynetaqysy jútan, júmyssyz, qalamaqysyz, ózi asa daryndy Jәrken aqynnyng mýshәiralargha qatysyp jýlde alghanyn da kóre almaghanday sóz qylyp jazu jón emes. Ol talanttyng nәzik jýregine oq atqanmen birdey. Bir birimizdi qadirleyik. Adam - adamgha әuliye. Ótkende Túmaghana da josyqsyz tiyisip, jýregin tyrnay bergen keybireuding de, ol kenetten dýniyeden ozghanda, «et jaqyn syrlasy edim» dep emeshegi ýzilip jazghandaryn oqydyq.
Jalpy mýshәira - tapsyryspen jazylatyn ólender jarysy. Sondyqtan qatysqan aqynnyng jýlde alghan ólenining ózi onyng poeziyasynyng dengeyi men mýmkindigin tolyq bildire almauy mýmkin. Degenmen jalpy mýshәira kóbeyip, jýlde qomaqtyraq bolghan sayyn «baydyng asyn bayqús qyzghanypty» degendey ishimizdegi qyzghanyshtyng qyzyl iyti de shynjyryn ýzip, ozghandardy talap tastaugha úmtyla týsetinin moyyndayyq.

- Agha, búl saualdy qalay qoyarymdy bilmey otyrmyn. Mýshәiradan jýlde alghanymdy jyr ettinder ghoy dep renjirsiz, bәlkim. Áytse de mýshәira ótken sayyn «әjik-kýjik» әngime bizde birazgha deyin aitylady. Qasymnyng toyyndaghy mýshәiranyng әngimesi de әli basylghan joq. Aqyndardyng arasynda «mýshәira - aqyndar arasyndaghy jýlde aiyrbasy» degen sóz bar. «Aldynda bir mýshәirada Úlyqbek aghamyz әdilqazy bolyp Serik Aqsúnqarúly bas jýlde alyp edi. Serik Aqsúnqarúly tórelik etken Qasymnyng mýshәirasynda Úlyqbek Esdәulet jýlde aldy», - dep jýr bireuler. Búghan ne deysiz?

- Súraqty saralap, bilip qoyghan jón. Mәselening basyn birden ashyp alalyq: Qasymnyng mýshәirasynda tórelik etken - eshqanday da Serik Aqsúnqarúly emes, topyraghy әli suyp ýlgermegen, marqúm, aqyn Túmanbay Moldaghaliyev aghamyz bolatyn. Aytynyzshy, bolmaghandy boldy dep, qaraghandylyq bolghany ýshin, Qasym toyyna jýgirgeni ýshin ghana Serikti aghash atqa mingizip kýstanalaugha bola ma? Al Shyghystaghy bas jýldeni ol birauyzdan top jaryp aldy. Óziniz oilanyzshy, jeti kisilik juriyde qarqaraday bolyp qasqayyp tórde otyrghan Qadyr Myrza Áli, Túmanbay Moldaghaliyev, Temirhan Medetbek siyaqty mýiizi qaraghayday myqty dókeyler mening degenime kóne qoya ma? Kimning bolsyn búra tartuyna jol berip, erkine jibere me? Sol kisiler bas jýldege Serikting ólenin ózderi úsyndy, men qoldadym. Óskemende Serik Aqsúnqarúly jarqyldap ólenin oqydy. Tómendeu oryn alyp qalghan eki aqynnan basqa, jýldeger 14 aqyn týgel moyyndady. Syrtynan «pysh-pyshtap» jýrgender Serik Aqsúnqarúlynday klassik aqynnyng bir ólenindey óleng jazyp bersin, qolynan kelse! Eshkimge de «pysh-pysh» jaraspaydy. Al jany jәnnatta bolghyr jaryqtyq Túmanbay agha Qasym aqynnyng toyyna barghanda maghan: «Mýshәirada «Amanjol qúdyghyna» jetetin óleng bolghan joq. Oqylghanda qazylar alqasy birauyzdan bas jýlde beruge úighardyq. Sening ólening ekenin absolutno bilgen joqpyn. Konvertin ashqanda bir-aq estip quandym», - degenin úmytpaymyn. Óz ólenim jóninde ózim ne aita alamyn? Olay desem maqtanyp jatyr, bylay desem aqtalyp jatyr dep shyqpaysyzdar ma taghy. Bizding qazaqqa jaghu qiyn. Anyq-qanyghyn endigi Túmaghannan súray almasandar, Qasym mýshәirasyndaghy qazylar alqasynyng basqa kózi tiri mýsheleri kórnekti aqyn Aqúshtap Baqtygereeva, akademik Seyit Qasqabasov, bizding ókshemizdi basyp qalghan Jaras Sәrsek jer basyp jýr ghoy, әne, solardan súrap alghandarynyz jón bolar dep oilaymyn. Nemese «Qasym.kz» saytyndaghy akademik Gharifolla Esimning «Qasym sabaghy» atty essesindegi mening ólenim turaly pikirin oqyp shyghugha kenes beremin. Onda ol: «Toydan keyingi jyldarda este qalarlyq jay, aqyn Úlyqbek Esdәuletovting «Qasym qúdyghy» dep atalatyn óleni, ol - shyn mәninde birtuma ýlgi (shedevr). Qasym aruaghyna naghyz tartu. Endigi jerde «Qasym qúdyghy» rәmizdik mazmúngha enip, el baratyn jerge ainalary sózsiz. Búl - aqyn toyynyng tәbәrigi» dep jazghan eken. 
Óitkeni toy kezinde mening ólenimdi tyndaghannan keyin, júrt ýsh tikúshaqpen Kóshen tauyndaghy Amanjol qúdyghyn kóruge attandy. Kórgisi kelip qyzyqqandar kóp boldy. Endi sol әuliyeli jerdi kórkeytip, Qasym tughan ýiin qalpyna keltirip, kópshilik ziyarat etetin turistik oryngha ainaldyrmaq eken dep estidim. Ólenim әsersiz, sәtsiz, layyqsyz bolsa sonsha júrt jýz jyl boyy eleusiz jatqan qúdyqty bir kóruge ayaq-astynan alyp-úshyp úmtylar ma edi? Olardyng arasynda Qasym Amanjolovtyng óz úrpaqtary da boldy. Óz basym búl ólendi shygharmashylyghymnyng shyny dep eseptemeymin. Ol bas jýldeni naghyz shedevr bolghandyqtan emes, mýshәiragha týsken ólenderding ishindegi eng әserlisi bolghandyqtan, Qasym aqyngha qatysty tariyhqa, ómirbayanyna ýnilip, jan bitirgendikten aldy dep sanaymyn. Ádette úzaq jazbaytyn basym, nege ekenin bilmeymin, osy balladany qysqarta almadym. Qysqartpaq bolsam, jana shumaq qosylyp kete berdi. Bir jaghynan uaqyt qysyp, tezirek ótkizuge mәjbýr bolghan edim. «Áttegen-ayy» bar boluy mýmkin. Ishim sezedi. Ystyq-suyghy basylghan son, mini kózime kóriner, sonda qayta qolgha alsam deymin.
Sosyn, maman jurnalist retinde, oqyrman retinde sizderden ótinishim, maqala, súhbattarynyzdy ózderiniz aitqanday «әjik-kýjik», «qybyr-sybyr», «pysh-pyshqa» sýienip jazbaugha tyryssanyzdar eken. Jaqsy jazudyng joly kóp qoy. Áytpese, «Halyq sózi» degen janymyzgha jaqyn tamasha atau kele-kele qanqu sózding balamasyna ainalyp ketui mýmkin. Orystyng «vuligarnaya pressa» degen sózi abyroyly bagha emes.

- Mýshәira bolghasyn, qomaqty jýlde tigilgesin múnday әngimeler aityla beredi ghoy, kónilinizge almassyz. Degenmen «kýbir-sybyrdy» kóbeytkenshe aqiqatyn aitqanynyz da dúrys boldy halyqqa. Biraq agha buyn ókili sanalatyn aqyndardyng mýshәiragha qatysqanyn týsine almaymyn keyde. Bizdegi ýlken aqyndar tisi sarghayghansha mýshәiradan qalmaydy. Sizder ózderinizdi әldeqashan moyyndatyp qoydynyzdar emes pe? Mýshәiragha qatysudyng qajeti qansha? Jastargha jol beru kerek qoy. Aldynda mýiizi qaraghayday aghalarynyng ólenderi túrghasyn, jastardyng mysy basyla beredi emes pe? Ádil qazylar da ýlken aqynnyng ataq-danqynan, dәrejesinen asa almay jýrgen joq pa? Óziniz de mýshәiralargha tórelik etip jýrsiz ghoy. Osyghan jauap berinizshi....

- Ekeumizding osy súhbatymyz taqyryptan tarshylyq kórip jatqan joq pa? Bir ghana mәseleni shany shyqqansha shiyrlap, oqyrmandy sharshatyp alyp jýrmeyik. Mýshәiragha qatysu - aqynnyng óz mýmkindigin, quatyn bayqap kórui. «Kýsh atasyn tanymaydy» degen sóz mýshәiragha da qatysty. Aytysta da solay. Túsynan dýbir shyqsa, shyn jýirik elendemey túra almaydy. Múnday alaman jarystarda eng daryndy degen jastar da top jaryp shyghady. Dausyz talantqa qayda da tosqauyl joq. Mysalgha, Múqaghaly mýshәirasynda Maqpal Mysa, «Shyghys shynarynda» Áliya Dәuletbaeva, Úlarbek Baytaylaq, Azamat Tasqara, Dinara Mәlikova siyaqty talantty jastar jýldeli oryndardy jenip alghany mәlim. «Shyghys shynary» bayqauy bastalarda men «qatysushylardyng jasy 35-ke deyin bolsyn» degen shek qoydy úsynyp edim, oghan úiymdastyrushy mýshәira iyeleri ynghay bere qoymady. Erejesinde osynday shart bolsa, tek jastar ghana qatysa alar edi. Ókinishke oray, múnday shekteuler ilude bireu, bolmasa, shartqa kóp engizilmey jýr. Maghan salsa, endi mýshәira bәigesine týspeymin. Bir ret bas jýlde aldym jetpey me? Qanaghat kerek. Aytpaqshy, 1994 jyly Maghjan aqynnyng mýshәirasynyng da bas jýldesining jenimpazy atanghanym bar, biraq aty ghana, óitkeni ol joly «Qazaq әdebiyeti» gazetine ólenimizdi jariyalaghany bolmasa, eshqanday syilyq qory bolmaghan.
Al jalpy qazylar alqasyn «әdilqazylar» dep ataugha men óz basym qarsymyn. Jәy ghana «qazylar alqasy» degen atau az ba? Onyng qara qyldy qaq jarar әdildigine kimning kózi jetedi? Bes sausaq birdey emes. Ár qazynyng óz pikiri, kózqarasy, tanymy bar. Sondyqtan olar qabyldaghan sheshimning bәri júrttyng oiyndaghyday, nemese óz oilaghanynday bola bermeui mýmkin. Ras, óziniz aitqanday, jasy men ataghy ýlken aqynnyng aldynda qazylardyng da kishireyip qalatyn kezi kezdesedi. Ýlkendi syilap ýirengen qazaqy mentaliytetting osynday da jaghy bar. Keyde qanday da bir jýldening taghdyryn qazylar alqasynyng ishindegi eng daukes, nemese eng bedeldi mýshesi-aq sheship ketetini bolady. Múndaydy parlamentte «lobbi» demey me? Ár jýldeli oryn ýshin qyzyl kenirdek bolyp kerildese beruden kim de bolsa taysaqtaytyn uaqyt bolady. Ózing tóragha bolyp otyryp, kópshilik dauystan asa almaytyn dәrmensiz kezing de bar. Degenmen qazylyq qylghanda qashan da «ýzdik ólenge - ýzdik jýlde búiyruy kerek» deytin óz kredomdy shamam jetkeninshe saqtap qaludamyn dep aita alamyn.

Súhbattasqan - Qarlygha IBRAGIMOVA http://www.halyksozi.kz/news/view/id/958

Foto: Azattyqtan (baq.kz)