Qogham ómirining tynymsyz qozghalysy adamzatqa damu men progresti syilady. Ertede ózgermestey bolyp qalyptasqan senim-nanym, salt-dәstýr, zan-tiym atauly uaqyt atty tóreshining synyna tótep bere almay orta jolda qalyp jatty. Qazaq babalarymyz ony kezinde «dәstýrding ozyghy da, tozyghy da bar» dep bir auyz sózben týiindese, arasynda «әr elding zany basqa, itteri qara qasqa» dep maqalday salatyny taghy bar. Rasynda, keshegi bolyp-aq kelgen dýnie býgingi bolmysqa sәikespey qalatyny, jarlynyng bayyp, baydyng tayaq ústap qúrydymgha ketetini, «belgisizden by shyghyp, beldeusizden ýy túratyny» - búl dýniyening alma-kezektigin aighaqtamay ma.

Alasapyran dýniyening osy bir sapyrylysqan ala bóten tirligi adamdardy óz ortalaryndaghy aqylman danalargha, isti tereninen tolghaytyn úshqyr oishyldargha jýginetin jaghdaygha jetkizdi. Áriyne, olar әrneni óz dýniyetanymy men oy órisining ayasynda týsindiredi. Sol sekildi Pifagor onsegiz myng ghalamda búzylmaytyn ýilesimderi, Qúdaydyng jaratqan retteuleri bar ekendigin aitty. Onysy, negizinen zandylyqtardy menzese kerek. Alayda, Geraklitting bergen jauaby mýlde basqasha bolyp shyqty.

Qogham ómirining tynymsyz qozghalysy adamzatqa damu men progresti syilady. Ertede ózgermestey bolyp qalyptasqan senim-nanym, salt-dәstýr, zan-tiym atauly uaqyt atty tóreshining synyna tótep bere almay orta jolda qalyp jatty. Qazaq babalarymyz ony kezinde «dәstýrding ozyghy da, tozyghy da bar» dep bir auyz sózben týiindese, arasynda «әr elding zany basqa, itteri qara qasqa» dep maqalday salatyny taghy bar. Rasynda, keshegi bolyp-aq kelgen dýnie býgingi bolmysqa sәikespey qalatyny, jarlynyng bayyp, baydyng tayaq ústap qúrydymgha ketetini, «belgisizden by shyghyp, beldeusizden ýy túratyny» - búl dýniyening alma-kezektigin aighaqtamay ma.

Alasapyran dýniyening osy bir sapyrylysqan ala bóten tirligi adamdardy óz ortalaryndaghy aqylman danalargha, isti tereninen tolghaytyn úshqyr oishyldargha jýginetin jaghdaygha jetkizdi. Áriyne, olar әrneni óz dýniyetanymy men oy órisining ayasynda týsindiredi. Sol sekildi Pifagor onsegiz myng ghalamda búzylmaytyn ýilesimderi, Qúdaydyng jaratqan retteuleri bar ekendigin aitty. Onysy, negizinen zandylyqtardy menzese kerek. Alayda, Geraklitting bergen jauaby mýlde basqasha bolyp shyqty.

Geraklitting ata-babasy aqsýiekter teginen bolghan. Al, onyng ózine kelsek, ainalasymen til tabysa almay aqyry Artemid shirkeuining manyndaghy taugha shyghyp ketken. Efes qalasynan irgesin aulaq salyp, iyen toghayda kýrke tigip taqualyqpen kýn kórgen. Alystan at aryltyp Geraklitti izdep kelgen meymandar osy bir qyrsyq minezdi taqua qariyadan qatty qaymyghatyn. Jynyna tiyse, ol kim ekendigine qaramastan juyghan jannyng bәrin it qosyp quyp jiberer edi. Alayda, kópke únamaytyn, tipti shettetilgendigine qaramastan ol su týbinde de jarqyraytyn naghyz saf altynnyng ózi bolghan.

Alghash jolyqqan barlyq adamdargha Geraklit Efes qalasy túrghyndaryn әjualap, olardyng jana morali deytinderin syn tezine salyp, mysqyldaytyn. «Olar oilaudy bilmeydi. Mynau dýniyede iygilikten góri ittikting kóp ekendigin mýlde týsinbeydi. Men bir jaqsy adamdy ózgening mynyna tatidy dep bilemin. Al, endi tәuir jandardyng bәrin kózge shyqqan sýieldey kórip, aralarynan alastatyp jiberetinderge ne aitugha bolady?» - dep, sógedi.

Onymen kelip jolyqqan jat júrttyqtar ashuly dananyng qaharynan qorqyp, qityghyna tiymes ýshin әngime auanyn búrynghy zamangha búrghylary keledi. Biraq, Geraklitting olargha da kónili tolmaytyndyghy belgili bolady. Ángime auany mynanday: «Maghan salsa, kezinde Gomerdi aqyndar qatarynan quyp, jazalaghan bolar edim. Al, Gesiodty qoyshy, ol bir jay ghana kedeylerding ústazy. Gesiod ózin óte bilimdi sanady. Shyn mәninde, kýndiz ben týnning birdey ekenin payymday almady ghoy».

Geraklit kópqúdaylyq eski senim-nanymdy qúptamady. «Olardyng qoldan jasalghan mýsinge taghzym etuleri ýiding qabyrghasymen syrlasu ghana emes pe» - dep, әjualaydy. Ol tipti qyzdy-qyzdymen ózinen búrynghy oishyldardy da mensinbeytin. «Pifagor ózgelerden góri ghylymgha kóbirek den qoydy. Ózindik qaghidalary da bar, búrynghylardan kóp nәrse ýirendi. Biraq, qaghidalary jalghan. Kóp bilgennen aqyldy bolyp ketpeysin. Eger solay bolsa, Pifagor, Gesiod, Ksenofandar ataqty ghúlamalargha ainalar edi ghoy»-deydi. «Sonda kimnen ýirenuimiz kerek?» - dep, súraghandargha ol «Bizding ústazymyz - kóz ben qúlaq. Kózben kórip, qúlaqpen estimeseng eshtene ýirenbeysin. Tabighattyng keng tynysyn, keyde týtinning ózin múrynmen sezesing ghoy. Tabighat әlemining dybystaryna qúlaq týrip ýirengen jón. Biraq, onyng ózi azdyq etedi. Estigendi tereng qazbalap, úgha bilgen abzal. Eger adam ózi ruhany bay әri tereng oily bolmasa kóz ben qúlaq әdettegi bir nashar kuәger bolyp qana qalady. Kóz qúlaqtan góri senimdirek. Alayda, kózge de ýnemi senim artugha bolmaydy.

Tabighat óz qúpiyasyn ashpaugha qúmar. Onyng syryna tereng boylau kerek. Tabighat әlemining san aluan ýnine qúlaq týrgin! Sosyn, jaqsylap oilan! Adam degenimiz sheksiz әlem. Oy men sanada shekara atauly mýlde joq» - dep, jauap bergen.

Oghan әdeylep kelgen qonaqtar sózine qayran qalyp, tamsana tyndaushy edi. «Aynalagha kóz tik! Barlyq nәrse qozghalys ýstinde, ózen, búlaq aghyp jatyr. Keshe týsken ózenning suy býgin basqa. Kýnning ózi әr tәulik sayyn janarady. Qozghalyssyz mýlgip túrghan esh nәrse joq. Barlyq jerde qarama qayshylyq pen jantalasqan kýres. Kýresuding nәtiyjesinde ghana ne erkindik alasyn, ne qúl bolasyn. Kýresting arqasynda ghana bir dýnie janadan payda bolyp, ekinshisi qúrydymgha ketedi. Otqa órtenip jatqan aghashqa qara! Aghashtyng ólimin, ottyng ómirin kóresin...».

«...Álemdi adam da, qúday da jaratqan joq. Búl dýnie búryn da bolghan, qazir de, alda da bola beredi. Dýnie әlem degenimiz óz zandylyghymen janyp, sónip túratyn mәngilik alau ot. Álemdegi úly órt sóngen song jana dýnie payda bolady. Sosyn, bәri suyp, apshidy. Keyin qaytadan alapat órt bolady. Osylaysha ólu-tuu, qúru-payda bolu almasa beredi. Búl dýnie lir saz aspabynyng ishegi ispetti. Biz ony birde bosatyp, birde qataytamyz. Qataytu men bosatudan ýilesim tuady. Dýnie әlem retsiz emes, ol ýilesimnen túrady. Syrt kózge retsiz kórinui mýmkin. Shyn mәninde, ol qatang erejege baghynady. Barlyq dýnie talapqa baghynady. Talaptyng ýiirgen qamshysy jyrtqyshty da jemge jeteleydi...».

Kýn batyp, ainala tynyshtyqqa bólengende jolaushylar ashushang qariyadan salmaqty syilyq arqalap qaytar edi. Ol syilyqta bir gramdyq ta auyrlyq joq. Biraq, altynnan da ardaqty ekendiginde shýbә bolmaytyn. Ol degenimiz janasha oilau men tyng úghym, tereng tanym bolatyn. Eski sýrleuge qayta oralu mýmkin emes. «Úly dauyl» - kezdeysoqtyq emes, zandylyq!

Osylaysha, shuly qaladan alystaghy orman ishindegi kýrkede eski iydeologiyanyng sarqynshaghyn týbirimen joqqa shygharghan әlemdi biyleushi shynayy talap turaly qaghida yn-shynsyz jasalyp tarap jatty. Álemning әmirshisi bolatyn osy nәrsege Geraklit jana atau izdep jatty. On oilanyp, myng tolghanghan Geraklit aqyry oghan «Logos» degen sózdi tandaghan. Osy atau ghana dýniyening zandylyghy turaly qaghidanyng mazmúnyn belgili dengeyde ashady dep sanaghan.

Geraklit qaghazgha týsirgen oilaryn Artemid shirkeuine aparyp tapsyrghan. Ony tek týsinetin adamdar ghana oqysyn degen niyette boldy. Alayda, dýnie zandylyghy turaly «Logos» qaghidasy alaqandaghy aiqyn bolsa da әli de kózi ashylmaghan pendeler oghan pysqyryp ta qaramaghan. Asyly, «esekke altynnan góri shópting qymbattyghy» osydan kórinse kerek. Geraklit te óz oiyn býgip qalmady. Dýniyening ayasy keneyse de, adamdardyng aqyl-oyynyng kókjiyegi tar kýiinde qaldy, әrnening eki qyry baryn kórmeydi, tamaq asyrudan ózgeni týsinbeydi dep sógumen boldy.

Alayda, Geraklit adamdardy qazaqtyng úly hakimi Abay sekildi synay otyryp, sýie de bildi. Ol kisining shyndyqty izdeuining ózi adamzatqa jasaghan iygilikti isi bolatyn. Osy qasiyetimen ol bizdi ainalagha ýnemi janasha әri syn kózben qaraugha iytermeleydi de otyrady.

Alayda, sodan beri san ghasyr ótse de ainalagha syn kózben qaraytyn jandargha ólerdey óshigetinder kóbeymese azaymay-aq qoydy. Asyly, qazaq júrtynyng «jalghannyng balyn jalap ómir sýrgenshe, shyndyqtyng uyn iship ólgendi artyq» sanaytyn tekti ata-babasynyng ósiyeti eskerusiz qalyp jatsa kerek.

«Abay-aqparat»