Osy, ashyq arandatushylyq úiymdastyryp, últaralyq qarym-qatynastyng shiylenisin tudyrugha baghytalghan búl sharalargha jergilikti biylikten de, respublika basshylyghy tarapynan da jedel sayasy bagha berilip, ony toqtatatyn jýieli júmystar jýrgizilmedi. Óitkeni biyliktegilerding halyqtyng arasyna baryp, etek alyp bara jatqan kelensiz jaghdaylardy ashyq talqylaugha batyldary men óreleri jetpedi. Árqashanda últaralyq qatynasta qandayda bir mәseleler qúlaghyn kórsetse boldy biylikti qorqynysh, ýrey biylep, onyng sheshimin tabu jolynan tayqyp jýre beretin. Búl jaghday oblys júrtshylyghynyng alandauyn tudyrdy. Júrtshylyqty tynyshtandyrudy kózdegen Halyq deputattary Shyghys Qazaqstan obylystyq  Soveti  Prezidumy KSSRO halyq deputattary S.G.Vasilieva, IY.S.Petrushenko oblystyq jәne Óskemen qalalyq Sovetining deputatatary M.N.Golovkov, A.T.Bosonogov, V.S.Aksenov, V.V.Popov, V.V.Patrakov, V.V.Bogoviskiy, E.A.Filimonov t.b. bastamashy deputattar tobynyng qalalyq Sovetting prezidumyn ainalyp ótip halyq deputattary men saylaushylardy últtyq әkimshilik - territoriyalyq basqarma qúru mәselesin kótergenderin aiyptaghan mәlimdeme jasady. Ókinishtisi, osy mәlimdemening jay ghana sóz bolyp, qalalarda, eldi mekender men óndiristerde júmysshylar, intelegensiya arasynda kelensiz jaghdaydyng aldyn alatyn naqtyly sharalar úiymdastyrylghan júmystardyng jýrgizilmegeni jәne sol kezdegi zang dengeyinde eshkimning jauapkershilikke tartylmaghany boldy.

Osy, ashyq arandatushylyq úiymdastyryp, últaralyq qarym-qatynastyng shiylenisin tudyrugha baghytalghan búl sharalargha jergilikti biylikten de, respublika basshylyghy tarapynan da jedel sayasy bagha berilip, ony toqtatatyn jýieli júmystar jýrgizilmedi. Óitkeni biyliktegilerding halyqtyng arasyna baryp, etek alyp bara jatqan kelensiz jaghdaylardy ashyq talqylaugha batyldary men óreleri jetpedi. Árqashanda últaralyq qatynasta qandayda bir mәseleler qúlaghyn kórsetse boldy biylikti qorqynysh, ýrey biylep, onyng sheshimin tabu jolynan tayqyp jýre beretin. Búl jaghday oblys júrtshylyghynyng alandauyn tudyrdy. Júrtshylyqty tynyshtandyrudy kózdegen Halyq deputattary Shyghys Qazaqstan obylystyq  Soveti  Prezidumy KSSRO halyq deputattary S.G.Vasilieva, IY.S.Petrushenko oblystyq jәne Óskemen qalalyq Sovetining deputatatary M.N.Golovkov, A.T.Bosonogov, V.S.Aksenov, V.V.Popov, V.V.Patrakov, V.V.Bogoviskiy, E.A.Filimonov t.b. bastamashy deputattar tobynyng qalalyq Sovetting prezidumyn ainalyp ótip halyq deputattary men saylaushylardy últtyq әkimshilik - territoriyalyq basqarma qúru mәselesin kótergenderin aiyptaghan mәlimdeme jasady. Ókinishtisi, osy mәlimdemening jay ghana sóz bolyp, qalalarda, eldi mekender men óndiristerde júmysshylar, intelegensiya arasynda kelensiz jaghdaydyng aldyn alatyn naqtyly sharalar úiymdastyrylghan júmystardyng jýrgizilmegeni jәne sol kezdegi zang dengeyinde eshkimning jauapkershilikke tartylmaghany boldy. Taghy da aitpasqa bolmaytyn shyndyq, sol kezdegi Shyghys Qazaqstandy basqaryp otyrghan IY.N. Tutevolidin, oblystyq atqaru komiytetining orynbasary N.M.Averyachkinanyn, iri óndiris basshylary V.L.Mettenin, Yu.M.Margulistin, S.A.Tunnikovtyn, Yu.M.Semenovtyn, V.IY.Kolmakovtyn, A.IY.Semenovtyng jәne basqa da oblystyq, qalalyq  audandyq partiya men atqaru komiytetterining keybir jauapty qyzmetkerlerining osy toptargha býirekterining ashyq búratyny dy, qoldap jýrgenderi de barsha júrtqa belgili edi. Oblysta qalyptasa bastaghan búl jaghday jýrekteri taza, Altay ónirining ghana taghdyry emes býkil elding taghdyry oilandyratyn azamattar birigip, el arasynda iritki salyp jýrgen toptarmen kýresu jolyn izdey bastady. Últqa baylanysty mәsele óte nәzik, ol adamdardyng sezimine, ruhany tәrbiyesine, әr adamnyng bilimine, parasaty men ústamyna baylanysty bolghandyqtan shu kóterip jýrgen toptarday, adamdardyng últtyq sezimine tez әser etetin dóreki últshyldyq úrandardy kóldeneng tartatyn, mitingi, aighay - shuly sharalargha barmay halyq arasynda ashyq, útymdy júmys jýrgizetin jol tabu óte qiyngha soqty. Aqiqat әr qashanda jenedi degen ghoy, azamattar qiyn da bolsa әdil jәne kimning bolsa da jýregine jol tauyp, sezim men ashudy basyp aqylgha jendiretin taktikany qoldanatyn joldy tandady. Óskemen qalasyndaghy at tóbelindey qazaqtar (oblysta qazaqtardyng sany 27.2 payyzdan aspaytyn) qara dýrsin últshyldyqpen mәsele sheshe almaytyn bolghandyqtan oblysta túryp jatqan barsha últ ókilderining qoldauymen qazaq halqynyng últtyq mýddesin jәne jer birtútastyghyn qorghau jolyn iske asyrudy qolgha aldy. Ol ýshin qoghamdyq  úiym qúryp, tiyimdi júmys isteytin myqty ortalyq qúru josparlandy. Búl júmysqa belsendi bilgir, ústamdy, el ishinde sózi jýretin azamattar  biliktilikpen kiristi. Bes ay boyy oblystyng qalalarynda, audandarda, selo, auyldarda  elge sózi jýretin bedeldi azmatardyng kómegimen halyq arsynda elimizding keleshek egemendi el boluyna zyyan әkeletin últaralyq shiylenisti tudyryp otyrghan separatistik әreketterining zardabyn týsindirip, keleshek qoghamdyq úiym qúrugha baghyttalghan júmys jýrgizildi. Biylikke senbegendikten jәne aldaghy strategiyalyq jospargha qarsylastar jaghynan bóget tudyrmas ýshin, osy dayyndyq júmystary múqiyat  әzirleumen  u - shusyz, naqty týrde jýrgizildi. Sonymen qatar, osy  dayyndyqtar kezinde belsendi azamattar Óskemen qalasyndaghy búrynnan júmys isteytin qalalyq «Qazaq tili» qoghamy, ekologiyalyq «Nevada - Semey» qozghalysynyng senimdi mýshelerin (osy úiymnyng biraz belsendi toby avtonomiya talap etkenderge qosylyp ketken) paydalanyp separatistik toptardyng ótkizetin sharalaryn baqylauda ústap, ýnemi olardyng úiymdastyrylghan jiyndaryna qatynasyp otyrdy. Olardyng әr qadamynyng kemshiligin paydalana pikirtalastar jýrgizip, qatynasushylardyng kýmәnin tudyrumen qatar, arttarynan  qatelesip ergen azamattardy anyqtap, olarmen jeke әngimeler ótkizilip, týsindiru júmystary jýrgizildi. Búl júmystar óz nәtiyjesin berip, jarty jyldyng ishinde oblysta túryp jatqan sheshen, kәris, úighyr halyqtarynyng últtyq mәdeny ortalyqtary qúryldy. Elimizde túratyn az halyqtardyng alghashqy Últtyq mәdeny ortalyqtaryn  qúryp, qazaq halqynyng tәuelsiz el boluyna at salysqan sheshen A.A.Dursaev, kәris Yu.Li, N.S.Kan, úighyr M.D.Mamedsupiyev, A.Q.Dautov, nemisterding «Vozrojdeniye» ortalyghynyng jetekshileri A.Ya.Riffeli, V.D.Miller, jәne slovyan halyqtarynyng ókilderi G.IY.Baskakov, IY.G.Nazarov, L.V.Ryabsovskaya, N.G.Borodaev jәne tatar M.Sh.Musin boldy. Birlesip, yntymaqtasa jasalghan  dayyndyq  júmystarynyng nәtiyjesi Óskemen qalalyq «Qazaq tili» qoghamy,  «Nevada - Semey» qozghalysy,  «Vozrojdeniye» qoghamy, «Voynah» sheshender  jәne kәrister men úighyrlar qúrghan últtyq mәdeny ortalyqtary, sonymen qosa orys, ukraiyn, litva, tatar, polyak halyqtarynyng ókilderi birlesip Shyghys Qazaqstan «Birlik - Edinstvo» azamattyq  internasionaldyq  qozghalysy(ShQ  AIQ «Birlik - Edinstvo » nemese (VK  GID «Birlik - Edinstvo»)) qúryluy boldy. Búl Qozghalys oblystaghy basqa últ ókilderining qúrghan úiymdarynyng basyn qosyp, olardyng qazaq halqynyng namysy men keleshegin qorghau maqsatynda bir baghytta júmys istuin úiymdastyrghan basqaru ortalyghyna ainaldy. Osy Qozghalystyng basqaru organdaryna teng tóraghalar bolyp Dusembinov B.D.(qalalyq «Qazaq tili»qoghamy), Sadyqov J:A(«Nevada - Semey» qozghalysy), Riffeli A.Ya.(«Vozrojdeniye» qoghamy), Baskakov G.IY.(Sogra mashina zavody), Dursaev A.A.(«Voynah» sheshen últtyq mәdeny ortalyghy), Kan N.S.(kәris últtyq mәdeny ortalyghy), Shteyn V.G.(Zaysan audany) saylandy. Qozghalystyng ýilestiru kenesi mýsheligine  Nazarov IY.G.(«Kaztyajarmatura» zavody), Toyghanbaev T.A.(Qorghasyn - myrysh kombinaty), Mordasov IY.(Energotehnikum, student), Borodaev N.G.(obl. profsoiz komiyteti), Týlýbaev B.K.(Energotehnikum), Miller V.D.(«Vozrojdeniye» qoghamy), Qaynazarov M.IY.(Qorghasyn - myrysh kobinaty «Qazaq tili» qoghamy), Mamedsupiyev M.D.(úighyr mәdeny ortalyghy), Sorokovyh G.F.(partiya qyzmetkeri), Imanqúlov T.(Qúrylys - jol instituti, student), Musin M.Sh.(jurnaliys), Isanov Q. (Qaz. mýgedekter qoghamy kәsiporny) saylandy. Sonymen qatar, konferensiyanyng sheshimi men qozghalystyng nasihat, aghartushylyq júmysyn belsendi jýrgizu maqsatynda ózining tәuelsiz gazetin shygharudy iske asyru ýshin basylym redaktorlary etip Ryabsovskaya L.V, Toqpataev U. jәne Qadylbekov A. bekitildi. Qozghalystyng algha qoyghan maqsaty qaytkende de babalarymyzdyng ter tógip, bastaryn qúrbandyqqa baylap qorghaghan qazaq elining altyn alqasy,  ken baylyghyna túnyp túrghan Altay ónirin keleshek úrpaqqa shashauyn shygharmay saqtap, jerimizde túryp jatqan halyqtardyng birligi men yntymaghyna  syna qaqtyrmau bolatyn. Qozghalys mýsheleri(qazaq  azamattary) algha qoyghan maqsattaryn oryndau jolynda birligimen yntymaqtaryn berik saqtau ýshin últ mәselesine baylanysty ortaq iydeyalyq kózqarastaryn bekitti. Onyng negizgi mazmúny: «Óz últyn naqtyly sýigen azamat eshqashanda basqa últ ókilderin kemsituge, qorlaugha ne bolmasa bir últtan bir últ artyq  degenge jol bermeui qajet. Eger qazaq azamattary, halqynyng shyn el keleshegin oilasa basqa últqa jatatyn keybir ishki mәdeniyeti tómen adamdardyn, nadandyq pen ótkinshi sezimge ilesip jasaghan qylyqtary ýshin olardyng halqyn qaralamaudy ýirenu. Úsaq sóz qualamay, jabayy últshyldyqtyng qúly bolmay, óz halyqynnyng keleshegin oilaytyn әr adam parasatty, naqtyly isterimen ýlgi bolatynday biliktiligimen naghyz últshyldyn  dengeyine kóterilui tiyisti(Búl «Alash» kósemderining salghan joly). Sonda ghana qazaqty basqa últ ókilderi syilap, moyyndaydy.Últ namysyn qorghau jolynda paydasy bar barlyq taktikany qoldana biludi ýirenu, biraq  eshqashanda últyna ziyan(uaqytsha bolsa da) әkeletin qadamgha  baryp, negizgi prinsipten autqymaugha berik bolu. Birge jýrgen kýrestes dastarynnyng pikirimen sanasu jәne olardyng qatelerine keshirimmen qarau».

Últ mýddesin qorghau jolyndaghy Azamattyq Qozghalystyng júmysynda  pendeshiliktin, qoghamdaghy keybir qarym - qatynastyng jәne jergilikti biylikting kózqaras yqpalynyng әserinen biraz qiynshylyqtardyng әr kezde tuyndap,  qinalghan jaghdaylar da boldy.. Qozghalys qúrylyp, tirkeuden ótip ashyq júmys istey bastaghan kezde, belsendilikpen kózge týsken keybir azamattargha olardyng júmys istep jýrgen jerleri, óz tegining azamattary, keybireuine biylik tarapynan qysymshylyq kórsetu bolghanyna baylanysty olar qozghalys júmysyna búrynghyday aralasa almady. Biraq qozghalys mýsheleri olargha týsinistikpen qarap, arada eshqashanda artyq sóz bolmady. Qayta, eng qiyn, qozghalysty qúru kezenindegi aldynghy qatarda bolyp, atqarghan isteri ýshin olargha rizashylyghymen qúrmet kórsetip jýrdi. Óitkeni olar keyingi kezderde de Qozghalysqa óz adaldyghyn saqtap, ózderi jýrgen ortalarda qazaq elining egemedik alugha talpynghan qimyldaryn qoldaytyndaryn bildirip jýrdi. Qozghalystyng júmys qarqyny, separatistik toptardyng arandatushylyq isterine nýkte qoyghangha deyin, belsendi týrde jýrdi.    Búl qoghamdyq  Qozghalyspen basqa qogham úiymdary jәne jergilikti biylik sanasa bastady. Osy jaghdaydy paydalanyp, qozghalys jergilikti biylikti qoghamdyq úiymdardyng pikirin tyndap, olarmen bir ýstel basynda jinalyp, aumaqtaghy oryn alghan sayasy ahualdy ashyq taldaugha barudy mәjbýrledi.Sol otyrystarda Qozghalys óz kózqarastaryn tabandy týrde qorghay bildi. Qazaq mәselesin qazaq azamattarymen birge útymdy, eshbir jaltaqtausyz(ol uaqytta - últ mәselesinde basqa halyqtar turaly bayqap sóileyik, últaralyq qaqtyghys bolyp ketedi degen ýrey basym bolatyn) arashalap pikir qalyptastyrghandar nemis A.Ya. Riffeli, sheshen A.A. Dursaev, úighyr A.Q. Dautov, orys G.Y Baskakov, tatar M.Sh. Musinder edi. Qozghalystyng júmys isteuine qoldau kórsetip, audandarda ýgit, nasihat - aghartu júmysyn jýrgizuge, ózining tәuelsiz gazetin(«Nasha gazeta») shygharugha enbek sinirgen azamattar

U.Toqpataev, M.Sh.Musiyn,  L.V.Ryabsovskaya, S.Abenova, V.P.Ugrumov, A.IY.Praksiyn,  Dusembinovterr edi. Qúrylghan Qozghalys júmysynyng ereksheligine baylanysty  «Slovyandar mәdeny qoghamy» úiymynyng keybir qadamdaryna sәikes qimyldau ýshin últtyq úiym qúru qajattiligi tudy. Aqyldasa kele Qozghalys basshylyghynyng úigharuymen Qozghalystyng tentóraghasy J.A.Sadyqovqa oblysta «Azat» qozghalysynyng bólimshesin qúrudy úiymdastyru jýkteldi jәne «Azat» úiymyna jetekshilik etuge Qozghalystyng ýilestiru komiytetining mýshesi  B.Q.Týlýbaev úsynyldy. «Azat» qozghalysyna kóbine Jogharghy oqu oryndary studentteri men jastar tartyldy. Osy úiymnyng belsendi mýshelri E.Qalighojiyn, Q.Uaqov, B.IY.Bekjanov. M.Matiyeva jәne t. b. boldy                    Shyghys qazaqstandaghy últaralyq qatynastardyng shiylenisuin tudyrghan separatizmdi toqtatugha qomaqty enbek sinirgen biraz azamattardyn, sol kezderdegi jaghdaylargha baylanysty kólenkede bolyp, belgili sebeptermen eshqashan attary atalmay jýrgeni belgili. Olar, qorghasyn - myrysh kombinatynyng diyrektory A.S.Kýlenov, oblystyq jabdyqtau basqarmasynyng basshysy N.Qaysarov, qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy T.B.Qúranbaev, ýy jabdyghy (mebelinaya) fabrikasynyng diyrektory G.V.Voznuk, mýgedekter kәsip ornynyng diyrektory Q.Isanov, Óskemen pedinstitutining rektory E.A.Mametqaziyev, oblystyq agroqúrylys basqarmasynyng basshysy T.Shayjýnisov, agroqúrylys basqarmasynyng profsoz úiymynyng jetekshisi A.Saparbaev, Zaysan audanynyng basshysy Z.Qúniyarov, milisiya polkovniygi Q.Sh.Núghmanov, Úlan audanynyng auylsharuashylyq basqarmasynyng basshysy B.S.Sadyqov,  oblystyq  auylsharuashylyq profsongz komiytetining basshysy Sh.Núrazhanov,  Shemonayha audanynyng basshysy S.A.Kuznesov, Gluboky audanynynan V.S.Korchevnyi, Zyryan audanynyng birinshi basshysy bolghan N.F.Kuzimiyn, Enbek eri  J.Aldabergenov, Leninogor qalasynda basshylyq qyzmette kóp jyldar bolghan jergilikti el sózin jerge tastamaytyn aqsaqal A.IY.Gusev, oblystyq baspalar basshysy  B.Abdyrasylov boldy. Qozghalys júmysyn úiymdastyruda jәne onyng taktikalyq qimyldarynda qatelikter jibermeudi kózdep, istegen isterdi saraptan ótkizip sayasy jumys baghytyna kómek kórsetetin qoghamdyq aqsaqaldar kenesin qúru oilastyryldy. Ókinishtisi, el senimin atqarady dep kezdesken, bedeldi degen qazaq aqsaqaldary sóilesken azamattardyng ózderin  sógip «sender әlderindi bilmey qityqtan tityq shygharyp jýrsinder, orystar eshqashanda tendik bermeydi» -  dep jolatpady (keyin solar tәuelsizdikti óz qoldarynan jasaghanday biyliktik manayynda jýrip syy - syyapatqa bólendi). Biraq, qozghalysqa  aqyl, kenes berip qoldaudy basqa últ ókilderining zyyaly aqsaqaldary qúptady. Óz últyn sýie biletin, onyng bedeline daq  týsiruge barmaytyn, kele jatqan ózgeristerding ómir zandylyghynan tuyndaghanyn úghatyn jәne úrpaqtarynyng taghdyry qazaq halqynyng taghdyrymen birge bolatynyn týsine bilgen  oblysta  bedelderimen belgili P.IY.Kuznesov, M.F.Orlov qazaq arasyna  sózi jýretin syily aqsaqalymyz Q.M. Qúsanovpen birge qozghalysqa kenes berip, qariyalar arasynda jastardy jansaq joldan saqtaugha baghyttalghan júmystar jýrgizuge kómek berdi. Jogharyda aty atalghan adamdardyng úlaghatty isteri qazaq tarihynda altyn әrippen jazylyp, úrpaqtardyng jadynda mәngi saqtaluy tiyis. Ómirding taghy bir shyndyghy - sol kezderde qoldarynda mýmkinshiligi bar keybir qazaq azamattary qozghalystyng әreketin qoldaudy qoyyp, onyn  belsendi mýshelerining auzyn jabugha kýshin salyp, jigersiz biylikting qoltyghynda jýrip «óz jeydemiz ózimizge jaqyn, erteng kýnimiz ne bolady» degender keyinnen «biz avtonomiya qúrugha qarsy dauys bergemiz» dep, biylikting talay satysyn basyp ótip parlamentke deputat,  ókimet mýshesi bolghandary da, bay kәsipker bolghandary da belgili. Búndaylar az edi, al, olardyng qylyqtary halyqtyng jadynda saqtalyp, týbinde úrpaghynyng aldynan shyghar. Qozghalystyng baghyty, istep jýrgen júmystary sol kezdegi biylikting óz qoldarynan shygharyp alghan el arsynyng tynyshtyghy men últaralyq shiylenisti arandatushy  әrekettering aldyn alu bolghandyqtan qozghalysqa  biylik tarapynan sharalar ótkizetin oryn, baylanys jýiesining qyzmetine baylanysty kómek bergenderi artyq bolmaytyn edi. Biraqta, qozghalystyng qinalyp jýrgen mәselelerine kómektesuding ornyna olargha  kómek kórsetip jýrgen mekeme basshylaryna biylik tarapynan qysym jasalyp jýrdi. Al, últaralyq qarym - qatynasyn shiylenistirip jýrgen toptar ózderining jiyn, otyrystaryn etnografiyalyq múrajayda, qalalyq atqaru komiytetinde, mekemelerde esh bógetsiz ótkizip jýrdi. Qozghalystyng tәuelsiz basylymy «Nasha gazeta» kóp basty otbasynyng pәterining bir bólmesinde jinalyp gazet shygharyp jýrgende, separatistik toptyng qonyraularyna ainalghan «Impulis» pen «Guberniya» gazetteri mekemelerding jabdyqtalghan kabiynetterinde shygharylyp jatty. Sonday mýmkinshilikteri bar qarsy toptyng 1990  jyldyng kókteminen 1991 jyldyng kýzi aralyghynda  arandatugha baghyttalghan júmystarynyng belsendiligi óte joghary boldy. Olardyng yqpalymen osy aralyqtarda qalalyq  Sovettin  5 - 6 sessiyasy(kóbi kezekten tys) ótkizilip, qazaq elining egemendigine qarsylyq bildirumen qatar avtonomiya qúru mәselesi talqylanghan(atalghan mәselelerdi ótkir talqylanghan keybir sessiyalardyng qújattary oblystyq múrajaydyng qoryna tapsyrylmay, izsiz joghalghan). Sessiyalardyng júmysyna qysymdyq yqpal jasau maqsatynda túrghyndardy sessiya otyrysyna qatynasugha shaqyrghan arnayy ýnparaqtardy tipografiyagha bastyryp taratyp jýrdi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»