Úrpaq auysqan kezde zamannyng auany da ózgereri anyq. Al býgingidey adamzat órkeniyeti damyghan dәuirde úrpaq auyspay-aq qoghamdaghy pikirler ózgerip barady. Ásirese keyingi buyn, yaghny balalarda birynghay sipat joq. Ártýrli týsinikpen, neshe týrli aghymdardyng jeteginde ósip keledi. Al әkeler bolsa kommunistik iydeyamen tәrbiyelengen myqty ústanymdarynan ajyrar emes. Buyndary qatyp qalghan, dәtteri berik.

Úrpaq auysqan kezde zamannyng auany da ózgereri anyq. Al býgingidey adamzat órkeniyeti damyghan dәuirde úrpaq auyspay-aq qoghamdaghy pikirler ózgerip barady. Ásirese keyingi buyn, yaghny balalarda birynghay sipat joq. Ártýrli týsinikpen, neshe týrli aghymdardyng jeteginde ósip keledi. Al әkeler bolsa kommunistik iydeyamen tәrbiyelengen myqty ústanymdarynan ajyrar emes. Buyndary qatyp qalghan, dәtteri berik.

Býgingi kýnning balalary әkelerge úq­sa­maydy. Tipti ózara bir-birine de úqsamaghan. Jinaqtalghan obraz retinde bireuin alu mýmkin emes. Birshamasy esirtkining eteginen ústap ketse, birshamasy dinge bet búryp, sәjdege bas qoyyp jatyr. Qanshamasy týngi klubtyng qyzyghyna batyp jýr. Tipti jynysyn auystyrmaq bolyp, jynnyng jete­ginde ketkender de barshylyq. Biraq sol balalardyng bәrine ortaq bir nәrse bar. Ol - kórgen tәrbiyeleri. Búlar sәby shaqtarynda neden tәlim aldy? Tәuelsiz­dikting alghashqy jyldaryna tús keldi de, joqshylyqtyng kuәsi boldy. Keshkisin iship kelgen әkeni, әke aldynda kishireymeytin shesheni kórdi. Ákelerding júmyssyz qal­ghanyn kórdi, sheshelerding dorba arqala­ghanyn kórdi. Ákeler iship jýretin. Al shesheler әkelerdi ashsa alaqanynda, júmsa júmydyryghynda ústaytyn. Otbasyndaghy osynday tәrtipting ornauyn, onday jýiening qazaqqa keluin der kezinde tap basyp aitqan Múhtar Áuezov bolsa, jappay sipat aluyn Múhtar Maghauin taldap, syryn ashyp bergen bolatyn. «Abay joly» roman-epopeyasynda Áuezov keyipkerining auzymen Qúnanbay zamanynda sóz aitugha haqysy joq әielder Abay zamanynda dauys bildire bastaghanyn aitady. Maghauin bolsa «Qisyq aghash» hikayatynda kesirli әiel men sharasyz erkek Kenes ýkimetining qoldan jasaghan ónimi ekenin sóz qylady. Áyel tendigi degendi shygharyp, әr erkekke bir-bir jen­detti óz ýilerinen tauyp bergen. Rasynda da solay. Áytpese erkekting aldyn kesip ótpeytin qazaq әieline búl dolylyq qaydan keledi. Ne de bolsa, býgingi balalar sony kórip ósti. Búl eshqanday da tәrbie emes edi. «Betimen ketken» degen auyr sóz osy balalargha qaratyp aitugha bolatyn sóz. Arnauly tәrbiyesiz qalghan balalar aqparat tasqynymen tәrbiyelene bastady. Azghyn­dyqty kórsetetin filim­derdi kóre-kóre, sanalaryn әbden ulady. Sauyq keshterin úiymdastyrdy. Balalar­dyng búl qylyghyna әkeler qarsy bolghan joq. Óitkeni ózderining kezinde de onday keshter bolghan. Sodan jaman bolghan joqpyz dep oilady. Biraq býgingi­ning balalary jasaytyn bastanghy ol kezdegi bastan­ghymen salystyrugha kelmey­tinin qaydan bilsin әkeler. Balalardyng ishinde óz jynysyna shókkender de bar ekenin, jyn qúsap elirip ketkenderi bar ekenin әkeler qaydan bilsin. Ákeler týni boyy ýide bolmaghan úl men qyzgha úrsudy ghana bildi de, olardy týzeu kesh ekenin týsinip jatty. Talayy ayaghy auyr kelin týsirip, ong jaq­ta otyryp ekiqabat bolyp qalghan qyzdaryn úzatyp jatty. Balalar bolsa ajyrasyp ta jatty, ajyraspasa da úrsysyp-kerisip, әiteuir әke-sheshelerinen kórgenin istep ghúmyr keshe berdi. Búl balalardyng basym bóligining istegeni.
Al balalardyng endi bir parasy qol­daryn qusyryp, qybylagha jýzderin búrdy. Namazgha jyghylyp, iman keltirdi. Biraq búl da әkelerding kónilderinen shygha qoyghan is bolghan joq. Jap-jas bop ap ne kerek dedi. Jastyqtary qayda qalady sonda degen uәj aitty. Óitkeni jas kezdegi qyzyq dep óz uaqyt­taryndaghy sauyqty aitty taghy da. Sóitip auyzdarynan Qúday týspeytin әkeler sol qúdayshyldyqqa ózderi qarsy shyqty. Balalar uәj aita bastady. «Áruaq­ty» algha tartqan әkelerge: «Áruaqtyng bar ekeni ras, biraq olar bizge kómektese almaydy. Olar bar bolghany qiyametti kýtip jatqan ruh qana. Bizge qol úshyn berer de, bizdi jazalar da bir Alla», - dedi. Key әke­ler búghan son­da da kóndige almady. Balalar aitty: «Eger tabynatynymyz әruaq bolsa, onda nege óler aldynda «Lә-ila­ha-iyl­lallah» dep aitamyz, nege sol sәtte әruaqqa syiynbaymyz? Sauaby әruaqqa jazylsyn dep oqityn Qúran sýreleri ne turaly ekenin bilmeushi ma ediniz? Ol jerde «tek saghan ghana siynamyn» degen sóz bar emes pe?», - dedi. Qúday­dy tek tilinde ústap, jýrekke apara almaghan әkeler búghan jauap bere almady. Músylman bolyp, Islamnyng yrysyna qol sozghan balalaryn otyrsa opaq, túrsa sopaq qyludy jalghastyra berdi. Biraq olay bolma, bylay bol dep, taghy eshtene aita almady. Ózderi estip ósken kommunistik iydeologiyany nasihattaugha bolmaydy. Tek «sabaghyndy oqy», «bir japyraq qaghaz al», «júmys iste» degen siyaqty úran sózerdi tizip, ýndeme­gennen tәuirdi jasady. Qasiyetti kitaptyng qaynarynan susyndaghan balalar óte tar shen­berde qalyp qoyghan әke­lerine músyl­mandyqtyng ne ekenin týsin­diruge tyrysyp әlek boldy.
Balalardyng endi bir qauymy dinge bet búramyn dep, ózgesheleu jolmen ketip qalyp jatty. Niyetteri sonshalyqty týzu bola túra, oilamsyzdau baghytty tandady. Últtyq qúndylyq degennen bas tartty. Zangha qayshy isterge bardy. Búny kórgen әkeler balalarynan mýlde bezindi.
Ákelerding negizgi ómirlik ústanymdary «Mende kóz ekeu, júrtta nesheu? Bәri maghan qarap túr, dosqa kýlki, dúshpangha taba bolmayynnyn» shenberinen shyqpaydy. Júrt toy jasaydy eken dep qaryzgha bel­she­sinen batyp toy jasaudan qanshalyqty quanysh tabatyndary ózderine mәlim. Búny әkelerge aitsa, «sen de qiyaly ekensin» dep bir-aq qayyrady. «Jalghyz men ne ózgerte­min» dep , «uәjin» aitady.
Ákeler enbek etip ósti. Qystyngýni bo­ran­nan keyin jabylyp qalghan esikti kýrep ashyp, eki shaqyrym jerdegi búlaqqa sugha baratyn. Qoldary bos uaqytta kitap oqityn. Sondyqtan da sezimderi tiri, quana da, qayghyra da alady. Soghys kórgen tәu­beshil úrpaqty kórdi, ol kisilerding aldynda әdep saqtaudy bildi.
Balalar bolsa tabighattan alystau, teh­nolo­giyalyq janalyqtargha jaqyndau bolyp ósti. Sabaqtaryn ghalamtordyng kómegimen oqyp, júmystaryn da kompiuterge ýnilip otyryp bitirdi. Bos uaqyt­ta­rynda kompiuter aldyndaghy oryndyqqa jәne tanyldy. Sondyqtan da sezimderi sol­ghyn, sezbesting segiz kýiine jaqyn, enjar boldy. Kommunizmge bir jola bet al­ghan­da onysynan aiyrylyp qalyp, ne isterin bilmey qalghan úrpaqty kórdi, olardy ne ýshin syilau kerek ekenin týsine qoyghan joq.
Bir nәrseni әr qyrynan kórip, san týrli bagha beruge bolady. Jýz metr qashyqtyqqa on ýsh sekundta jýgiru qatardaghy sportshy ýshin qanaghattanarlyq nәtiyje bolsa, daryndy sportshy ýshin ýlken qúldyrau, toqyrau boluy mýmkin. Al biotehnologiyany zerttep jýrgen jas óren ýshin sol jý­giris bos sandal bolyp kórinui de yqtimal. Bәri de qoyylar ólshemge baylanysty. Bý­gingi balalar әkelerden qanshalyqty oz­dy degen súraqqa jauap izder bolsaq ta, qay qyrynan qaraytynymyzdy aiqyndap alghan jón. Statistikalyq mәlimetter men ekonomikanyng damu kórsetkishine sensek, jastardyng bilim sapasy artqan, sportqa degen qúlshynystary da joghary. Biraq kompiuter klubtarynda auy tizege týsken shalbardy kiyip, auyzdaryna kelgenin ottap, oiyn oinap, qazaq jastary otyrady. Júma kýnderi meshitke jinalghan halyqtyng qarasyn kórip, ondaghy jastardyng kóptigin oilaghanda bir jenildep qalugha bolady. Al top bolyp әngimelesip otyrghan bir jigit­terding auzynan bәtuәly bir sóz shyqpaghanyn kórip jylap alugha da bolady.
Uaqyt ótedi, әkeler de ketedi, balalar da qartayady. Alghashqysynyng jýreginen «qazaq» degen sózdi Sosialistik jýie tartyp alghan bolsa, keyingisining jýreginen aqparat tasqyny úrlaghan eken. Jýrekting tórinde qamaldyng tuynday bolyp jelbirep túratyn sol sózdi barynsha tez qalpyna kel­tire alu, keltire almauymyz býgingi kýni jasap otyrghan, myna, bizge syn. Qúday betin aulaq qylsyn, babalar amanat qyp qaldyrghan jerimiz ben tilimizdi bireu basynyp jatsa, istey alar qayranymyz bolar ma eken... ony da oilau qajet.

«Abay-aqparat»