Men Jambyl oblysynyng әkimi Qanat Bozymbaevtyng (surette) myqty «top-menedjer» ekenine kýmandana  almaymyn. Jap-jas jigit sonday bolmasa, mol baylyqty bauyryna qalay basqan? Áriyne, әkesinen mirasqa qalghan dýnie emes. Demek, aqsha jasaudy biletin azamat. Biraq ol әkim emes bolyp shyqty. Ákim degen eng aldymen sayasatker bolugha tiyis. Onyng sayasy túlghasy da әkimdik qyzmetimen әspettelui kerek. Estuimizshe, oghan Jambyl oblysynyng ekonomikasyn kóteru tapsyrylghan siyaqty. Biraq ol óz sharuasyn ekonomikadan emes, ózi bilmeytin sayasat pen kadr mәselesinen bastady.

Endi mine, kadrlary onyng abyroyyn airanday tógip otyr. Bir sodyr bes-alty polisiya men arnayy qyzmet adamyn jayratyp tastady. Sol sodyr bir emes, eki emes, ýsh saghat boyy qalada emin-erkin oiran saldy.

Onyn, yaghni, Bozymbaevtyn,  tenderdi tósine basqandardyng esebinen meshitterdi bezendirgeninen ne payda? Onyng jasóspirimder arasyndaghy qylmyspen kýresti úrandatyp, mektep diyrektorlaryn bauday «qyrghanynan» ne payda? Onyng bes-alty aulanyng oiyn alandary men sport alanshalaryn saldyryp, ózin-ózi nasihattatqanynan ne payda? Onyn... Bәri beker. Oblys sol dotasiyasy dotasiya kýiinde, kәsibi qisayghan týrinde qalyp qoya berdi.  Halyq «salaqtan olaq jaman degen - osy» dep kýbirlese bastady. «Oblysqa Preziydent keledi»-degen sybys shyqqan sayyn: «Bozymbaevtan qútqara gór», - dep gói-góileytinder de kóbeye týsti. Nege?

Men Jambyl oblysynyng әkimi Qanat Bozymbaevtyng (surette) myqty «top-menedjer» ekenine kýmandana  almaymyn. Jap-jas jigit sonday bolmasa, mol baylyqty bauyryna qalay basqan? Áriyne, әkesinen mirasqa qalghan dýnie emes. Demek, aqsha jasaudy biletin azamat. Biraq ol әkim emes bolyp shyqty. Ákim degen eng aldymen sayasatker bolugha tiyis. Onyng sayasy túlghasy da әkimdik qyzmetimen әspettelui kerek. Estuimizshe, oghan Jambyl oblysynyng ekonomikasyn kóteru tapsyrylghan siyaqty. Biraq ol óz sharuasyn ekonomikadan emes, ózi bilmeytin sayasat pen kadr mәselesinen bastady.

Endi mine, kadrlary onyng abyroyyn airanday tógip otyr. Bir sodyr bes-alty polisiya men arnayy qyzmet adamyn jayratyp tastady. Sol sodyr bir emes, eki emes, ýsh saghat boyy qalada emin-erkin oiran saldy.

Onyn, yaghni, Bozymbaevtyn,  tenderdi tósine basqandardyng esebinen meshitterdi bezendirgeninen ne payda? Onyng jasóspirimder arasyndaghy qylmyspen kýresti úrandatyp, mektep diyrektorlaryn bauday «qyrghanynan» ne payda? Onyng bes-alty aulanyng oiyn alandary men sport alanshalaryn saldyryp, ózin-ózi nasihattatqanynan ne payda? Onyn... Bәri beker. Oblys sol dotasiyasy dotasiya kýiinde, kәsibi qisayghan týrinde qalyp qoya berdi.  Halyq «salaqtan olaq jaman degen - osy» dep kýbirlese bastady. «Oblysqa Preziydent keledi»-degen sybys shyqqan sayyn: «Bozymbaevtan qútqara gór», - dep gói-góileytinder de kóbeye týsti. Nege?

Qazir basqalar týgili 53 deputatymyz alda kele jatqan daghdarystyng ekinshi kezenine alandap, parlamentti taratudy talap etip otyr.  Ol turaly Premier-ministr de oiyn ashyq aityp jatyr. Al, Tarazda qarajat daghdarystyng aldyn alyp, eldi qamsyzdandyrugha emes, meshitti sәndeuge, búrynnan jóndeui bar ortalyq kóshelerdi qayta asfalittaugha, ortalyq alannyng oiranyn shygharugha, sol jerdegi әkimshilik ghimarattardy sylap-sipaugha júmsaluda. Yaghni, qarajat qaytarymy joq, qúrdymgha ketude. Ótkende «Preziydent keledi» degen әngime shyqty. Sonda sayasatqa jaqyn júrt ózderine ózderi «Preziydentke kórsetetin ne bar?» dep súraq qoyyp, jauabyn tappay dal boldy. Óitkeni, Bozymbaev Jambyl oblysyna әkim bolyp kelgeli qalada qanqasyn kótergen birde-bir jana ghimarat, kәsiporyn, seh joq eken.

Bәlkim, Stalin diktator shyghar, biraq ol ekinshi dýniyejýzilik soghysta jenimpaz atanghan sayasatker. Sol sayasatker «kadr bәrin sheshedi»-degen eken. Eger Shynghyshan da ózine qarsy oq atqan Jebe men Múqylaydy qasyna nóker etpese, әlemdi bas iydire almas edi. Olar da kadrlar. Tipti, Ámir Temirding ózi bir qalany jaulap alarda sol qalagha jansyzdaryn jiberip, sondaghy ghalymdardyn, sheberlerdin, aqsýiek otbasylardyng darbazasyna belgi saldyrady eken. Sol belgisi bar ýige birde-bir jauyngerding kiruge, tonaugha haqysy bolmaghan. Olay etken jauynger ólim jazasyna kesilgen. Nege? Sebebi, olar qoghamnyng tirekteri. Tobyrdan tobyr tua beredi. Al ghalym men sheber mynnyng birinen ghana shyghady. Aqsýiek - elding tiregi. Búl da kadr sayasaty.

Sayasattan tysqary jana әkim kerisinshe ketti. Ol keldi de osy ýsh topty qyryna aldy. Olardy qúrtyp, ornyna «óz adamdaryn» otyrghyzdy. Ol әrbir tender útushydan «10 payyz jinalady eken» degen paraqorlyqty zandastyrugha úmtyldy. Sol 10 payyz arqyly birneshe aula jәne sport alandaryn saldyrdy. Byltyr ortalyq meshit janynan medrese túrghyzsa, biyl osy meshitke kýrdeli jóndeu jasatty. Syrttay qaraghanda «keremet» siyaqty. Al, týsingen adam ýshin eki qatelik bar. Birinshisi, osylardy atqarghan tender útushylardyng tenderlik júmysy 10 payyzgha sapasyz atqarylady. Ekinshisi, búl kim ýshin jasalyp jatyr? Bizding elde din memleketten bólek emes pe? Bolmasa, osy meshitti arnayy qor qúryp, halyqtan keusen jinap saldyrghan «búrynghy әkimderdin» osylay etuge milary jetpedi me?

Taraz - erteden din missionerleri, әsirese ekstremistik aghymdar ýshin asa manyzdy, strategiyalyq qala. Jambyl oblysyna Qyrghyzstan, Ózbekstan arqyly kirip-shyghu da, iz jasyru ýshin tau men tastyn, orman men saydyng arasynda  boy tasalau da onay. Halqy da sanaluan últtan qúralghan.

Búl erekshelik Bozymbaevqa deyin kýn tәrtibinen  týsken emes-ti. Biraq songhy jyldardaghy meshitterge degen erekshe «qamqorlyq» pen barsha nazardyng «mektep oqushylary tәrtibine» audaryluy - atalghan mәseleni kólenkeley berdi. Onyng ýstine ne oblysta, ne audandar men qalalarda, әkimdikter ainalasynda dinnen habary bar adam da qalmady. Sonyng saldarynan diny ekstremizmmen kýresu ýshin sauatty dintanushylar men sayasatkerler, abyroyly aqsaqaldar men ghalymdar shette qalyp, qala әkimining tapsyrmasymen onjyldyq bilimi ghana bar imamdar enbek újymdary men oqu oryndaryna jiberilip, masqara boldy. Júrt «búl ne, qasqyrgha qoy baqqyzu ma?»-dep dýr etti. Óitkenni, olar barghan jerinde hidjap pen namazdy, sýnnat pen paryzdy, zeket pen orazany, namaz ben Arabiyany nasihattap ketti. Arty shu bolyp, tynshyghan song da qatelik qalpyna keltirilmey qaldy.  Onyng ornyna sayasat bólimderi senbilikter ótkizu men kommunaldyq mekemelerding qaryzyn jinaudy kәsip qylyp otyr.

Meshitter men jamaghattar ishindegi jaghday nazardan tipti de tys qala berdi. Taltýste Tarazdy «tan-tamasha» etken oqighadan son, qala әkimdiginde din jónindegi bas mamannyng tipti túrmysqa da shyqpaghan qyz bala ekenin estip jaghamyzdy ústadyq.

Al, oblystaghy din jónindegi agenttikting basshysy búrynghy komsomol kósemi, odan keyingi Bozymbaevqa deyin oblys әkimining apparatyn basqarghan Aydapkelov degen kisi eken.

Jambylda qazir eshkim eshnәrsege tang qalmaytyn bolghan. Skripkashy oblystyq mәdeniyet basqarmasyn, ekonomist densaulyq basqarmasyn basqara beredi. Biz oghan da tang qalmadyq. Aydapkelov myrza talay audandar men memlekettik mekemelerdi basqarghan adam. Biraq din salasyn emes. Mine, Tarazdan shyqqan topalangha «salqynyn» tiygizgen kóp sebepting biri - osy...

Tarazdaghy oqighadan son, búryn ishki sayasat mekemesinde qyzmet istegen azamattardyng birin izdep baryp sóilespek boldyq. Biraq sózimiz jaraspady. Onyng bar aitqany: «Myna ómirde bir ret qan tógu qiyn. Qan tógilgen song ony toqtatu odan on ese qiyn», -degen sóz boldy.

Múnday oqighalardan song arly azamattar qyzmetterin tәrk etuge tiyis. Biraq Bozymbaev emes. Mýmkin ol oqigha qalada bolghan song bar bәleni qala әkimine, bolmasa, ózining iydeologiya jónindegi orynbasaryna jabar. Mýmkin, aiqay salyp, úsaq-týiekting bireuin júmystan aiyrar. Sóz joq, óz basyn aman alyp shyghu ýshin bir amalyn izdeydi. Biraq odan ne ózgermek? Balyq basynan shiriydi. Basy ózi. Qolymen jasaghandy moynymen kótere alar ma eken ol?!

Biz sóz arasynda aityp kettik. Taraz - shyn mәninde  әsiredinshilder ýshin asa manyzdy strategiyalyq qala.  Múnda olargha qajetti jaghdaydyng bәri de bar: shekara, tau-tas, orman-say. Túrghyndardyng ishindegi diaspora ókilderi de san qily. Onyng ýstine Taraz - Qazaqstandaghy eng kedey, dotasiyada otyrghan oblystyng ortalyghy. Korrupsiya men paraqorlyghy óz aldyna bir sóz. Búl jaghdayda tek qana ýgit pen nasihattan da, jappay jazalau men basyp-janshudan da payda bola qoymasy anyq. Qalghanyn Elbasy biler.

«Abay-aqparat»