Abay ólenderin qay jasymnan bastap oqyghanym esimde joq, al aqyn jayynda erte estidim. Ýlken әkem Smayyl onyng shygharmalaryn jatqa aityp otyratyn, әsirese Alla, imandylyq haqyndaghy ólenderin
Alla minsiz әuelden,payghambar haq,
Mýmin bolsan, ýirenip,sen de úqsap baq.
Qúran ras, Allanyng sózi dýr ol,
Tәuiyiline jeterlik ghylymyng shaq, – dep alyp, tamsanyp, tandanushy edi. Sodan keyin:Din de osy, shyn oilasan,taghat ta osy,
Eki dýnie búl tasdiq –haqtyng dosy.
Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:

Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy, – dep jәne jalghaytyn. Biz jattap alghansha qaytalaumen bolatyn. 

Halqynyng jýregine bayaghyda úyalaghan osy danyshpan turaly respublika Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev maqala jazghannan beri Abay múrasyna qayyrylghandar kóbeydi. Internet, tele-radio, gazet-jurnal gu-gu. Aqyn ólenderin japatarmaghay oqy jóneldi. Dúrys qoy, Abaygha jaqyndasan, últyna jaqyndaysyn. Týsinip, bayybyna barsan, әriyne.

Asylynda, Abay danalyghy últtyq iydeyagha ainalugha layyq qoy. Halyqqa keregi de osy. Tariyhqa kóz salsaq, kemengerlerining ghibratyn memleketting ústanymy etken elder barshylyq. Solardyng biri jәne biregeyi – Qytay.

***

Men әzirge jaryq kórmegen, ótken jyly jazyp bitirgen «Últ. Azamat. Namys» atalatyn publisistikalyq zertteu enbegimde Qytay imperatorlarynyng Konfusiyding taghylymyn memleketting sayasiy-ruhany túghyryna qalay ainaldyrghanyn birqydyru әngimeledim. Eger ózin «Aspan asty eli» dep baghzydan asqaqtatqan osy el býginde әlemdegi derjavagha ainalyp otyrsa, búl – atalghan danyshpannyng ghibratyn últtyq iydeya ete bilgendigining nәtiyjesi.

Qytay biyleushileri, Mao Szedunnan basqasy, Konfusiyding myna talaptaryn әlimsaqtan oryndaumen keledi.Ghúlama «Parasatty túlgha» dep ataghan imperator tómendegidey bes qasiyetke ie bolugha tiyis:
1. Adamdy sýiyge, onyng qanday da bir әreketine tózimdilikpen qaraugha, keshire biluge;
2. Memleket pen halyq aldyndaghy paryzyn jauapkershilikpen oryndaugha;
3. Ótimdi bolugha, qytay ghúlamalarynyng uaqyt synynan ótken taghylymdy shygharmalaryn oqyp, shejireni jetik biluge;
4. Adal bolugha, ala jipti attamaugha;
5. Ata-anagha, qariyalargha qúrmetpen qaraugha.

Syrttay qaraghanda qarapayym qaghidalar sekildi, al terenirek boylasan, memleket basyndaghy túlgha osy bes qasiyetting bireuin joghaltsa, tolyq mәnindegi parasatty túlgha bola almaytynyn kóresin.

Konfusiy jiktep, jiliktep aitqan búl oi-talaptar haqynda Abay da tolghanghan. «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez» dedi. Onymen de shektelmey, adamzatty tughan bauyrynday tútas sýyge shaqyrdy. «Qiyanatshyl bolmaqty esten ketkiz» dedi. «Talap, enbek, tereng oi, qanaghat, raqym oilap qoy» dedi. Bilim, ghylymgha ýgittedi. «Payda oilama, ar oila» dedi.
Osylardyng qaysyn alsang da jeke әleumettik-filosofiyalyq kategoriya bola alar edi.

«Adamdy sýi» ghibratyna sәl toqtalayyq. Ony qalay týsinemiz? Eger pendeni ayau, qadirleu, qol úshyn beruge dayar túru deytin bolsaq, tar maghynada qaraghanymyz.

Keng maghynada alsaq, qoghamdyq, memlekettik túrghyda kelsek, adamgha qúrmet etu, oghan qolayly, jayly ómir syilau. «Parasatty túlghanyn», yaghny el basshysynyng paryzy osy.

Abay múny keshe el biylegen biy-bolys, súltandargha aitsa, býgin memleketting tórindegilerge aityp otyr. Teginde, Konfusiyding «Parasatty túlghasy» men Abaydyng «Tolyq adamy» – egiz úghym.

Danyshpan aqyn kózining aldyndaghynyng bәrine birdey «tolyq adam» bol dep talap qoyyp otyrghan joq. Jaghalay kemeldi bolu mýmkin emes. Abaydyng kózdegeni – at ýstindegi, óz ortasy men qauymnyng taghdyryna yqpal ete alatyn túlgha.

Al ol qaytse tolyq bolmaq? «Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmese, jaqynyn birde andyp, ólse eskirmese», «Kýsh synasqan kýnderding shyrqyn búzbasa», «Sәlem – borysh, sózi – qulyq» bolmasa, «Sabyrsyz, arsyz, erinshek, kórseqyzar, jalmauyzdanbasa», «Boyda qayrat, oida kóz bolsa», «Ishi zalym, syrty abyz bolmasa»…

Tolyq adam haqynda aqyn shygharmalarynyng bәrinde derlik payymdaghan. Sonday-aq dara arnaghan shumaqtary da bar.
Áuelde bir suyq múz – aqyl zerek,
Jylytqan túla boydy ystyq jýrek.
Toqtaulylyq, qalypty,shydamdylyq,
Búl qayrattan shyghady, bilseng kerek.
Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden bólek.
Jeke-jeke bireui jarytpaydy,
Jol da joq jarymesti «jaqsy» demek.

Abay «Tolyq adam» jayly osy aitylghandarmen shektelmeydi. Onday bolghyng kelse, atalghan qasiyetterge ie bola otyryp, ózinnen-ózing esep ala bil. Aqyn talaby, aqyl talaby osynday.

Kemengerding «On besinshi sózine» zer salynyz. «Eger de, – deydi oishyl, – esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrtebe, bolmasa júmasyna bir, eng bolmasa, aiynda bir, ózinnen-ózing esep al! Sol aldynghy esep alghannan bergi ómirindi qalay ótkizding eken, ne bilimge, ne ahiyretke, ne dýniyege jaramdy kýninde ózing ókinbestey qylyqpen ótkizipsin?
Joq, bolmasa, ne qylyp ótkizgenindi ózing de bilmey qalyppysyn?».

Osylay jasap jýrmiz be? Qazirgi qazaq qoghamynda keregharlyq bar bolsa, «iygi jaqsylardyn» solay jasay bermeytindigining saldary emes pe eken? Múny kim moyyndaydy? Onyng ornyna kemshiliksiz, kýnәsiz bolmaqqa úmtylyp jýrgen joqpyz ba?! Kileng qayratker, kileng súnghyla… Jalyna qol tiygizbeytinder kóbeyip barady. Qaytesing endi, Abaydyng mәrttigi men ashyqtyghy joq bolsa.
Boydaghy mindi sanasam,
Tau tasynan az emes.
Jýregimdi bayqasam,
IYnedeyin taza emes, – degen joq pa edi danagói.

«Tolyq adam» bolghannyng bir belgisi – osy, jansaq bassa – moyyndau, kem-ketigin jasyrmau.

***

Aqyn shygharmalarynyng ishindegi myna bir shumaq ta arnayy mәn berudi qajet etedi.
Jalyghu bar, shalqu bar, ish pysu bar,
Jana sýigish adamzat,kórse qyzar.
Ar men úyat oilanbay, tәn asyrap,
Erteni joq býginge bolghan qúmar.
«Tәnin asyraghandar» – búlar kimder?

Ar-úyatty jiyp qoyyp, halyqtyng baylyghyn qylq-qylq jútyp jatqandar ma? Abaysha aitqanda: «Alsa qoymas, arany taghy toymastar» shyghar?

Qaraqan basynyng qamy ýshin tórdegilerdi tónirektep, kýndiz kýnge, týnde aigha tenegen jalanbas jaghympazdar ma? «Ózinde barmen kózge úryp, ózgeden aqylman bolyp jýrgen» astamshyl әsireqyzyldar bolar?
Ókinishke qaray, XXI ghasyrdaghy qazaq elinen osylardyng bәri tabylady. Búghan dәlel-derek keltirip jatudyng ózi artyq.

Búdan angharghanymyz – «tәnin asyraghandar» qoly úzyndardyng belgili bir kategoriyasyna ainalghan. Jeke-dara әleumettik top dese de bolady.
Al múnday bólek kategoriya nemese toptyng tamyrlanuy ýshin memlekette olargha qolayly sayasi-ekonomikalyq ahual qalyptasuy kerek.
Oylanar jerdin, qolgha alar jerding biri – osy.

***

Asylynda, Abay shygharmalarynan aqyn men zamanyn emes, ózing men óz ghasyryndy izde, qazirgi kezing jayly shyndyqqa kenelesin. Mәsele, sol tapqan aqiqatyndy ashyq aita biluinde, moyynday biluinde, týzele biluinde. Aqyn shygharmalary men óz qoghamynnyng terenine boylasan, býgingi ghasyrdaghy sana ghúlama ghasyryndaghy sanadan úzap kete qoymaghanyn angharasyn. Abay syny, aqyn talaby әli kýnge oy salady.

Konfusiy de, Abay da astamshylyqtyng zardabyna talay da talay tanghalghan. Qytay ghúlamasy «Parasatty túlghany», yaghny imperatordy osydan saqtandyra kelip, kózi tolyq jetpegen oi-baylamdardy aitpaugha eskertken. Mәnsiz oi-negizsiz. Negizsiz oy eshqashan da jýzege aspaydy. Jýzege aspaghan song nәtiyje bermeydi. Múnday jaghdayda ol ózin qalay ústaudy bilmey daghdarady.

Búghan Abay da mәn bergen. Ony aqynnyng bir sózimen aitsaq:
Ádilet pen aqylgha
Synatyp kórgen-bilgenin,
Bildirse alys-jaqyngha
Solardyng sóile degenin.

Teginde, el basqarghandardyng sózi de, isi de anyq boluy kerek. Búlynghyr oi-iydeya jýre tyndalady. Halyqtyng sol eles oi-baylamdary jamyrasqan túlghalargha senimi súiylady. Bara-bara qogham jýrisinen janylady.

Keshegi jiyrmasynshy ghasyrda kommunizm iydeyasy adastyrdy. Býgingi XXI ghasyrda týp qazyq etetin temirqazyq iydeya tua qoyghan joq. Ruhany azyq etip otyrghan «Mәngilik el» iydeyasynyng praktikalyq mәn-mazmúnyna kópshilik qanyq emes, negizinde abstraksiyalyq sipatqa úghynylady.

Asylynda, halyq – praktiyk. Oghan kózben kórip, qolmen ústaytyn nәtiyjeler kerek. IYdeyalar men olardyng jemisining arasy alshaqtamaghany jón. Ári ketse, dauys jeter jerde túrsyn.

Abay men Konfusiy tәliminen osyny úghamyz. Qazaq danyshpany múnymen de shektelmey, «tolyq adamdy»:
Paydany kórseng bas úryp,
Maqtandy izdep, qayghy alma.
Minindi úrlap jasyryp,
Maydangha týspey bәige alma, – dep saqtandyrady.

Enbeksiz kelgen payda men әsire maqtan – qayghy ekenin oilap jýrgen «iygi jaqsy» bar ma? Sózding reti kelgendey aita keteyik, Músa payghambar Alla Taghaladan súraydy:
Pendelerding eng qadirlisi kim?
Qadirlisi – keshirim súraghany.
Osylay bolghanyn kim bilgen?

***

Damyghan, ozghan elderding ósu-órkendeu jolyna ýnilseniz, tarihy túlghalar men ghúlamalarynyng danalyghyn sayasy da, ruhany da túghyr etu arqyly jetilgenin kóresin. Aristoteli, Platon, Sokrat, Gegeli… Ár ghasyr, әr qogham ózderine keregin alyp jatyr. Solardyng filosofiyalyq týiinderi Europanyng sayasy ústanymyna ainalghan. Liyberaldy demokratiya kәri qúrlyqtyng baghyn jandyryp, ghalamdy soghan talpyndyruda. Al biz jahan tanyghan ghúlamalarymyzdyng manyzyn kýni býginge deyin joghaltpaghan filosofiyalyq payymdarynan ne tauyp aldyq? Mәselen, әl-Farabiyden? Býgingi sayasi-iydeologiyalyq tandauymyzda onyng qay ghibraty negizge alynghan? Eshqanday da. Bәlkim mereytoyy ótetin jyly oilanarmyz? Abay ghibrattaryn ruhany damudy kózdegen memlekettik tújyrymdarda eskerermiz?!

Qytay bolsa ejelgi jalpy últtyq iydeyalargha degen qúrmet pen adaldyqtyng arqasynda ýzdiksiz órkendep keledi. Elde jәne biylikte ghúlamalar iydeyalarynyng sabaqtastyghy saqtalghan. Halyq danalyghyn qadirlegen imperatorlar men dinastiyalardy bylay qoyghanda, kóne ataulyny qyryp-joya kelgen kommunist-revolusionerler de ótkendi ógeysigen joq.
Sol kezde million halqy bar úlan elding taghdyryn qolynda ústaghan kommunist kósemder, Mao Szedunnan ózgesi, dәuirler danalyghyn osylay qúrmettegende ejelgi ghúlamalardyng bir ghibratyn eskergen joq. Ol kózsiz kósemdilik qúdaydy da úmyttyratyny turaly shyndyq edi. Aghylshyn tarihshysy Djon Aktonnyng sózimen aitsaq: «Vlasti portit ludey, a absolutnaya vlasti portit absolutno» degen ashy aqiqat úmytyldy.
Qytaydy jeke-dara biylegen Mao Konfusiyge qarsy shayqasty bastady. Osy diktatordyng ghúmyrbayanyn zerttegen publisist F.Burlaskiy: – Danqqúmar Mao Szedundy Konfusiyding aqyl-ósiyetteri shamdandyrdy, – deydi.
Konfusiyding «Luni Yuy» degen enbeginen ol mynanday joldy oqyp edi:
– Adam qúrmettelmeytin qogham qúryp, ózindi danyshpanmyn dep qalay aitasyn;
– Parasatty basshy – paryzdy, parasatsyz basshy – paydany oilaydy;
– Halyqtyng tizesin býktiresin, biraq kýmәndanu men oidan aiyra almaysyn;
– Elding senimine ie bolmaghan memleket kýireydi;
– Ózi jetilmegen memleketti qalay jetildiredi?!

Mao Konfusiydi ýlgi etkenderdi «arandatushy» dep aiyptady. Ghúlamanyng enbekteri kitaphanalardan sypyrylyp alyndy. Hramdary tonalyp, talqandala bastady.

Osynshama óshiguding taghy bir sebebi – últtyq, memlekettik auqymdaghy ataq-mәrtebening bәri Konfusiyge tiyesili edi. Danyshpanyna dәn riza halyq pen imperatorlar ony әueli әuliyege tenedi, sonynan tәnirge ainaldyrdy.
Halyq osylay kókke kótergen danyshpannyng ataq-danqy úmytylmay, Mao ózining zangharlana almaytynyn bilgen sayyn oghan qarsy iydeologiyalyq shabuyldy kýsheytti. Konfusiy jayynda bir pende auyz ashpaytyn boldy. Ghúlama halyq jauy dep jariyalandy.

Osydan song Mao Szedungha «Adamzattyng ústazy» degen ataq berildi. Al búghan ne deysin? Konfusiy aitqan ghoy: «Aqyldyng toqtaytyn jeri bar, aqymaqtyqqa shek joq». Osynday danghaza danqqúmarlyqtyng keseldiligi jayly Abay da oy qozghaghan. «Otyz segizinshi sózinde»: «Mal, maqtan, ghizzat-qúrmet adamdy ózi izdep tapsa, adamdyqty búzbaydy hәm kórik bolady. Eger adam ózi olargha tabynyp izdese, tapsa da, tappasa da adamdyghy joghalady». Múny kórip te jýrmiz, sezip te jýrmiz. Aqyn taghylymyn túlghasymaqtar eskerse jәne dep jýrmiz.

***

Konfusiydi Qytay eli qalay qadirlegenin әlimizshe aittyq. Qazaq halqy da Abaydy ardaqtaumen keledi. Eger alty alash danyshpan dep týgel tanyghan eki túlgha bolsa, biri – Abay, jalghyz bolsa, ol da Abay. Búl – eng mәrtebeli bagha. Nege deseniz, adam balasynyng bәrinen ýstem qasiyeti – danalyq. Konfusiydi «Últtyng úly ústazy» atandyrghan – kemengerlik. Biz danyshpan Abaygha osy ataqty tely alamyz ba? Búl saualgha jauap bermes búryn últ jayly tolghanyp alghan dúrys shyghar. Últ, mening úghymymda, býgin ómir sýrip jatqan el ghana emes, jaryq dýniyege tolqyn-tolqyn kelgen-ketken, ghasyrlardy ghasyrlargha jalghaghan sansyz buyn, halyqtyng jýreginde mәngi jasay beretin túlghalar, dәuirlerding qany men syry singen qatparly tariyh.

Últ degende osylardyng bәrin tútas sezinemiz. Al endi osyghan kim ústaz bolmaq? Kim odan joghary túrmaq? Asylynda, danalyq – ghibrat, bilim. Tәlimgerlikke danyshpandyq jarasady. Danyshpan Abay – tәlimger, qazaqtyng býgingi, ertengi ghasyrlarynyn, jaryq dýniyege birinen song biri keletin sansyz buynnyng ghúlama tәlimgeri. Mәngilik tәlimger. Qytaydyng Mao Szedunnan keyingi kezeni – kemengerlik, eger ol halyq pen ghasyrlardyng jýregine qylausyz úyalasa eshqashan óshpeytinin, әr zamanda jana qyrynan tanylyp, әr dәuirding qiyn týiinderin sheship beretin mәngilik qorghaushy kýshke ainalghanyn dәleldedi.

Danalyq taghylymyna adal Den Syaopin joqtan bar jasady. Ol qúrghan Qytay sosializmin Europa sayasatshylary birde «Konfusiy sosializmi», endi birde «Konfusiy kapitalizmi» dep ataydy. Maonyng túsynda ýzilip qalghan ghasyrlar danalyghynyng sabaqtastyghy osylay qayta jalghandy.
Biz qazaq kemengerlerining ghibraty ýilesim tapqan qogham qúra aldyq pa? Osy saualgha jauap izdegender: «Últtyq iydeya kerek» deydi. Últtyq iydeyanyng negizin Abay danalyghynan tauyp alsaq – ghaniybet.

Aldan Smayyl,

jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty

Abai.kz