«Halyq sózi» gazeti «Mәdeniyet» telearnasynda týsirilgen habardyng gazettik núsqasyn ózara uaghdalastyqpen jariyalap otyr. Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romanyn taldau qoghamdyq oidy bir kósep tastau maqsatynda úiymdastyrylghan desek qatelesermiz. Beymaza qoghamnyng eshkimdi de beytarap qaldyrmaytyn oilary shygharmany taldau barysynda jaqsy aitylady. Shygharmashylyq birlestik búiyrtsa alda da jalghasyn tappaqshy.
Jýsipbek Qorghasbek, jazushy: Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romany jayynda aitylyp jýrgen ekijaqty pikir bir-birine des berispeytin týri bar. «Jarmaq» әu basta qazaq qoghamynda qúbylys retinde qabyldandy. Alayda, oqy kele pikir ekige jaryldy. Osy eki toptyng jyrtysyn jyrtyp jýrgen, býgingi kýndegi eng belsendi eki әdebiyetshimizdi pikirtalas aidynyna alyp shyqqandy jón kórdik. Biri әdeby synshy Ámirhan Mendeke, ekinshisi - tanymal publisist, aqyn Amanhan Álim. Bizding biluimizshe «әli alaqay» dep jýrgen - Ámirhan Mendeke, «әi, qap» dep qalghan - Amanhan Álim. Ámirhan myrza, aitynyzshy, Múhtar Maghauinning «Jarmaghy» qolynyzgha qalay tiydi?
Ámirhan Mendeke, әdeby synshy: Osy kitap jaryqqa shyqty dep estidim de, Múhtar aghamnyng osy Almatyda túratyn Madiyar deytin balasyna «kitapty qaydan tabam?» dep telefon soqtym. Ol maghan әkelip berdi.
Jýsipbek Qorghasbek: Amanhan, siz qaydan aldynyz? Qaydan oqydynyz?

«Halyq sózi» gazeti «Mәdeniyet» telearnasynda týsirilgen habardyng gazettik núsqasyn ózara uaghdalastyqpen jariyalap otyr. Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romanyn taldau qoghamdyq oidy bir kósep tastau maqsatynda úiymdastyrylghan desek qatelesermiz. Beymaza qoghamnyng eshkimdi de beytarap qaldyrmaytyn oilary shygharmany taldau barysynda jaqsy aitylady. Shygharmashylyq birlestik búiyrtsa alda da jalghasyn tappaqshy.
Jýsipbek Qorghasbek, jazushy: Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romany jayynda aitylyp jýrgen ekijaqty pikir bir-birine des berispeytin týri bar. «Jarmaq» әu basta qazaq qoghamynda qúbylys retinde qabyldandy. Alayda, oqy kele pikir ekige jaryldy. Osy eki toptyng jyrtysyn jyrtyp jýrgen, býgingi kýndegi eng belsendi eki әdebiyetshimizdi pikirtalas aidynyna alyp shyqqandy jón kórdik. Biri әdeby synshy Ámirhan Mendeke, ekinshisi - tanymal publisist, aqyn Amanhan Álim. Bizding biluimizshe «әli alaqay» dep jýrgen - Ámirhan Mendeke, «әi, qap» dep qalghan - Amanhan Álim. Ámirhan myrza, aitynyzshy, Múhtar Maghauinning «Jarmaghy» qolynyzgha qalay tiydi?
Ámirhan Mendeke, әdeby synshy: Osy kitap jaryqqa shyqty dep estidim de, Múhtar aghamnyng osy Almatyda túratyn Madiyar deytin balasyna «kitapty qaydan tabam?» dep telefon soqtym. Ol maghan әkelip berdi.
Jýsipbek Qorghasbek: Amanhan, siz qaydan aldynyz? Qaydan oqydynyz?
Amanhan Álim, aqyn, kósemsózshi: «Arystannyng ózin kóruden búryn, dausy jetedi» degen әdemi sóz bar. «Jarmaq» turaly әngime Qazaqstangha kelmey jatyp qozghaldy. Shedevr eken, klassika desti júrt. Tipti baspasózde de aitylyp jatty. Mýmkin ol oqyghan adamdardyng pikiri shyghar, degenmen qatty qyzyqtym. Keyin studentter qoldan qolgha kóship jýrgen, kóbeytilgen núsqasyn әkeldi. Asyqpay oqyp shyqtym, shynymdy aitayyn, kónilim tolmady. Kónilim tolmaghannan keyin: «mýmkin men birnәrse týsinbey jýrgen shygharmyn», - dep oiladym da jyly jauyp qoyyp, «Júldyz» jurnalyna shyqqanyn izdep jýrip, tauyp oqydym.
Jýsipbek Qorghasbek: Ámirhan, Múhtar Maghauin negizi nasihatqa zәru emes. «Jarmaqtyn» da óz nasihaty ózinde dep esepteymin. Dese de búny qúbylys dep baghalaghannyng biri siz ediniz. Áli de sol pikirden qaytpay jýrgen sekildisiz. Tym qúryghanda әdeby synshy retinde osy kitaptyng kemshiligin nege kórginiz kelmeydi?
Ámirhan Mendeke: Men búl pikirden qaytpaymyn. Búl kitapty әdeby qúbylys dep baghaladym, әli de sol pikirimde qalamyn. «Jarmaq» - úsaq aqsha. Iri aqsha emes. Úsaq aqsha qaltannan týsip qalsa onsha renjy qoymaysyng ghoy. Óitkeni ol úsaq aqsha. Biz de úsaqtalyp kettik, әsirese qazaqtyng ziyalylary. Biz qazir Abylaydyng týsindegidey baqa-shayangha ainalyp kettik. Bizge osynday synshyl romandar bәribir kerek edi. Mysaly, Japoniyada da, Italiyada da ózining últyna syn kózben qaraytyn romandar kóp. Abay da ayamaydy, mysaly. Abay qazaqty synaghan kezde eshkim ilese almaydy. Búl da sonday. Al endi Múhtar Maghauin qazaqty nege synap jatyr? Qazaqty erekshe sýigendikten. Mine bizding boyymyzda osynday kemshilikter bar. Ózimiz qazaqtyng ziyalylarynyng arasynda jýrgennen keyin bayqamaymyz, dabyr-dúbyr, shumen birge. Al Maghauin qazaqtyng ziyalylaryn bólek qoyyp qoyady da, syrtynan qaraydy. Sóitip ózining synshyl oiyn aityp shyghady.
Jýsipbek Qorghasbek: Ángimenizding baghdary týsinikti bolghan siyaqty. Men súraqty kerisinshe, basqasha qoyyp kóreyin. Amanhan, siz she? Siz «Jarmaqtyn» artyqshylyghyn nege kórginiz kelmeydi?
Amanhan Álim: Shynymdy aitayyn, aty darday ýlken jazushymyzdyng sonshalyqty úsaqtalyp ketkenine, úsaq shygharmasyna kónilim qaldy. Mynanday sózderi bar: «Bizge soqtyqqannyng ózining sory qaynaydy» deydi. Ekinshi bir sózinde «Bizge qara kýie jaqqan kisining ózi qarabet bolady» deydi. Búl ne? Búl shygharmany aldyn ala avtordyng qorghauy ma? Men sonda shygharmagha pikir aitsam, avtorgha soqtyqqanym bola ma, bolmasa qarabet bolam ba? Biz eshuaqytta avtor jóninde әngime aitpaymyz. Shygharma jóninde ghana әngimelesemiz. Al avtor nege osy sózdi paydalandy degen súraq mening kókeyimde qalyp qoydy. Yaghny avtor ózine ózi senbeydi, senbegen adam aldyn ala osynday sózder aitady. Men qarabet bolu ýshin nemese ózim sorlap qalu ýshin pikir aitpaymyn. Men ol kisining jeke basyna aitpaymyn, shygharmasyna aitamyn.
Jýsipbek Qorghasbek: Kitaptyng syrtyna emes, kitaptyng ishine de ýnile otyrayyq. Mysal ýshin salystyryp aitayyn, Soljenisynnyng ómirining sonynda jazghan maqalalary, mәselen «Kak nam obustroiti Rossii?» degen atyshuly maqalasy shovinistik túrghyda, onda da Reseyding maqsat-mýddesi túrghysynan jazylghan dýniyeler ghoy. «Jarmaq» degen kitaptyng atyn estigennen keyin, ony Múhtar Maghauin jazyp otyrghannan keyin, bәlkim últshyldyq maqsatta, memleketshildik maqsatta basqa bir dýnie kýtken shygharsyz. Siz siyaqty keybir oqyrmannyng kónilin qanaghattandyra almaghany sodan emes pe?
Amanhan ÁLIM: Ol ras, men ýlken nәrse kýtken edim. Alghash shyqqanda búl janalyq dedi júrt. Qazir ashylatyn esh janalyq joq, meninshe. German Gessening «Stepnoy volk» romanynda Garry degen keyipkeri bar. Jazushy sol keyipkerining qoljazbasyn tauyp alyp: «Men Garriyding jazghan bir sandyq qoljazbasyn oqyp otyrmyn», - deydi. «Jarmaqtaghy» oqigha German Gessening «Stepnoy volk» romany siyaqty bastalady. Búl eshqanday da janalyq emes, degenmen mәsele detali, sujet aluda emes, mәsele sony qalay alyp shyghuda. Mysaly Fausta mynanday sóz bar: «Ah, dve dushy jivut v grudy moey», - deydi, mening keudemde eki jan bar degen sóz. Sondyqtan Faustyng kezinde bastalghan zamanda, bir keudede eki jannyng boluy eshqanday janalyq emes, búl mening romangha degen ýlken qúshtarlyghymdy joghaltty. Ekinshi kónilim qalghan sebebi, romandy oqyp shyqqanda shyn maghynasyndaghy últtyq, memlekettik mýddeni kóre almadym. Búl roman kәdimgi sary basylymnan bastap, osy kýnderi shyghyp jýrgen gazet-jurnaldardaghy maqalalardyng jiyntyghynday әser etti. Biraq basqa sәttermen, basqasha sózdermen aitylghan. Mysaly, «taranshylar, ózbekter turaly sartstan» deydi. Ýshinshi mening kónilimdi qaldyrghany, búl kisi ózining keyipkerlerin ayamaytyny. Romanda 28 adam birdenege qarsy hat jazypty. Sony 28 nadan, topas deydi. Osynday auyzeki kóshedegi jargondar, «qarghaular» kóp. Búl ýlken jazushygha ýlken kýnә. Mening oiymsha avtor ózining jaghymdy da, jaghymsyz da keyipkerin bólip qaramauy kerek. Avtorgha eki keyipker de birdey bolyp otyruy kerek, biraq jaghymsyz keyipker ekenin dәleldep otyruy kerek. Tórtinshi kónilimdi qaldyrghany, ishindegi keyipkerler ómirde bar adamdar, olardy tútastay qaralap kórsetu - ómirge de, әdebiyetke de kelmeydi. Qanday jaman adam bolsa da, onyng boyynda jaqsy qasiyet bәribir bar. Mysaly Yuriy Nagibin «Moya zolotaya tesha» romanynda Igori Shafarevichi degen orystyng úly matematiygin, últshylyn, patriotyn Makareevich degen jalghan at qoyyp synaydy. Búl da әdeby tәsil. Biraq ol keyipkerin iyt, nadan, soraqy, súmyray demeydi. Sondyqtan tórtinshi mening kónilimdi qaldyrghany osy boldy. Ishinde keybir jaqsy nәrseleri bar. Ony joqqa shygharmaymyn.
Jýsipbek Qorghasbek: Osy pikirinizge kitaptyng bas nasihatshysy ne der eken?
Ámirhan Mendeke: Biz qazir últ retinde qatty azghyndaldyq. Ruhany túrghydan. Biraq búl kóbimizding kózimizge kórinbeydi. Mysaly jaqynda ghana chuvashtar ózderining ana tilin joydy. Sol jayynda Týrkiyada konferensiya ótti. Tilderi joyylghanda qyrylyp qalghan joq. Betteri tabaqtay-tabaqtay bolyp otyr. Biraq til joq. Osy ruhany azghyndau ma? Meninshe, ruhany azghyndau. Olar ruhany azghannan ózderining últtyq tilin joyyp aldy. Al endi chuvashtardyng tәrtibine qaranyz. Mysaly kavkazdar shu shygharyp jatyr ghoy. Chuvashtar shu shygharmaydy, bәri galstuk taghyp alghan, júmys istep jýr. Ruhany azghyndaudy kóru óte auyr. Men oilaymyn, ruhany azghyndaudy kózining almazy bar, kókiregining dýrbisi bar Múhtar Maghauin siyaqty myqty jazushylar ghana kóre alady dep. Sol kórgenin bizge jetkizgen. Óz basym búny roman-eskertu dep baghalaymyn. «Qúrisyndar! Shekke jetip qaldyq! Osy shekke jetsek qúrisyndar!» degen dabyl qaghu. Búl keremet roman.
Jýsipbek Qorghasbek: Degenmen keybir ózimizge tanys, ziyaly qauym ókilderi arasyndaghy ishtarlyq, baqastyq, bәsekelestik bir-birin qaralau, bir-birinen ósh alu siyaqty jayttar de kóp oryn alyp ketken eken kitapta. Osynyng bәri últtyq, memlekettik mýddelerimizdi kómeskilendirip túrghan joq pa?
Ámirhan MENDEKE: Kómeskilendirip túrghan joq. Birinshiden, Múhtar Maghauin neni jazatynyn biledi. Jana sen, Amanhan, romanda 28 adam qol qoyady dep aittyn, iyә. Romanda 28 adam nege qol qoyady? Ári ghalym, әri sheneunik ózining ataghyn shygharu kerek qoy. Bylay deydi: «Qazaqta mýlde memleket bolmaghan. Al qazaqtyng basynda túrghan Kenesary, Abylay, әz Jәnibek, bәri mongholdar», - dep hat jazady. Sol hatqa qazaqtyng býkil qaymaghy qol qoyady. Súmdyq qoy endi, súmdyq. Bizde nege memleket bolmaghan? Búl óte qorqynyshty nәrse. Bizding ziyalylarymyzdyng tómendegeni sonsha, osynday hatqa qol qoyady. Bizde nege memleket bolmaghan? Bәrimiz ayaghymyz salbyrap aspannan týstik pe? Bizde bәri bolghan. Múhtar Maghauinning aitayyn dep otyrghany sol.
Amanhan ÁLIM: Ámirhan, men sizding sózinizge tolyq qosylamyn. Iә solay, Maghauinning sóitip jazghanyn da joqqa shygharmaymyn. Biraq gazette myng san ret kóterilip qoyghan, publisist-jurnalister aityp qoyghan, dualy auyzdardan san shyqqan, gazetterge basylghan sózderdi qaytalap, roman jazugha bola ma?..
Ámirhan MENDEKE: Amanhan, sen «Myng bir týn» hikayasyn oqyshy. Aytylmaghan nәrse joq ishinde. Mәsele búl jerde Múhtar Maghauinning aita alghanynda. Qazaqtyng taghdyryn, ómirin kórkemdep, bayyptau arqyly bizding ózimizge úsyna aluynda. Men osy romandy oqyp otyrghanda, Amanhan, talay ret túnshyghyp kettim. Ana jaqqa baryp aua jútyp kelip, qayta oqydym.

!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Jýsipbek QORGhASBEK: Myna súraqqa jauap berinizshi. Búl kitaptyng kórkemdigi qanday, tili qanday?
Ámirhan MENDEKE: Qazir biz kórkemdik degendi basqasha úghamyz. Mysaly Múhtar Maghauinning «Shahan Sherisin» oqyshy. Tilding shúraylysy sonda. Ana jolbarysty qalay suretteydi, mysaly. Nar qamysty surettegenin aisanshy. Al búl romanda maqsat basqa. Telegraftyq stilimen jazylghan. Dastarhannyng basynda ósek aitylghanda ornynnan túryp kete almaysyng ghoy. Óitkeni, ósek qyzyq. Kórkem tilmen tabighatty suretteu degen siyaqtylardy ysyryp tastaydy da, oqyrmangha jetkizetin oidy telegramma qúsap shúghyl jetkizedi. Sodan keyin Múhtar Maghauin tildi keremet biletin adam ghoy. Búny da sol búrynghy shygharmalary qúsap kórkemdep jazugha bolatyn edi. Biraq ózining aldynda maqsat túrghan. Onyng tili óte qúnarly. Qara jer siyaqty salmaqty. Múhtar Áuezov: «Mende Abay shygharmalarynyng mәdeniyeti bar», - dep aitady eken. Basqa jazushylar renjimesin, men әdebiyetti zerttep jýrgen adammyn, Abaydyng tilining mәdeniyeti men Múhtardyng tilining mәdeniyetin men údayy Maghauinning shygharmalarynan kezdestiremin. Orystarda «bibleyskiy yazyk» deytin bar. Dostoevskiyding tilin «bibleyskiy» tilge jatqyzady. Nege? Óitkeni ol aqiqatshyl til, bos sóilemeydi, jyltyrap sóilemeydi. Ár sózi aqiqatty ashyp otyrady. Qara jerdi qoparghanday, әr sózi shyndyqty audaryp otyrady. Múhtar Maghauinning sózderi de sonday, men solay baghalaymyn.
Jýsipbek QORGhASBEK: Qalay desek te, meninshe Múhtar Maghauinning «Jarmaghy» tosyn shygharma. Kәduilgi qazaqy әngimeden bólek. Ishinara europalanghan oy saptasymen de erekshelenedi. Kitaptyng osy tarapta bir syilyqqa iligip ketui mýmkin be? Múhtar Maghauinning naq sonday maqsatty kózdeui mýmkin be? Ámirhan, kitap ne ýshin, qanday maqsatta jazyldy?
Ámirhan MENDEKE: Jalpy bizding qazaqtyng ruhany azghyndap bara jatqanyn Múhtar Maghauinge deyin kóp jazushylar aitqan. Mysaly Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilek» romanynda. Bir qazaqtyng auylyn kazaktyng ýsh soldaty qyryp ketedi. Sonda alpys shaqty, ishinde balasy da, shaghasy da bar, barymtashysy da bar, bәri qorqyp bir kiyiz ýiding ishinde jatady. Sonda ana soldattarmen әielder aiqasady. Aqbilekting sheshesi aiqasady. Eger sol alpys jigit oryndarynan túryp ýsh soldatpen aiqassa, ary ketse alty qazaq óletin edi. Qorqaq, ýrkek. Sonda Aymauytovtyng aitayyn dep otyrghany mynau: «Qúday-au, nege biz qorqaqpyz, ýrgedekpiz?». Múhtar Áuezov te aitqan: «Abay jolynda» eki keyipker: bireui Manas, bireui Qarahan. Ekeuine әiel aiyrbastattyrady. Biraq býkil jazushy, redaktorlar qarsy shyghyp: «Oybay, sen qazaqty dýniyejýzine masqara qylayyn dep jatyrsyn, әiel aiyrbastau degen ne masqara?», - dep toqtatyp, ýzindini aldyryp tastaydy. Biraq men ol ýzindini oqydym. Keremet, ghajap. Áyel aiyrbastau degen ne? Ar-namys aiyrbastau degen sóz. Biz qazir bәrin aiyrbastap jiberdik qoy. Ar-namysymyzdy aqshagha aiyrbastap jiberdik, mysaly. Ana tilimizdi aghylshyn tiline, orys tiline, arap tiline aiyrbastap jiberdik. Óstip bizding ruhany azghyndaghanymyz turaly bir shygharma shyghu kerek dep oiladym. Ras, Tynymbay Núrmaghanbetov eki-ýsh shygharma arnady. Keremet shygharma, ózim Tynymbay Núrmaghanbetovti keremet baghalaymyn. Ózimizge synshyl kózben qaratady. Al endi Maghauindiki tútas roman. «Qazaq ziyalylary qazaq júrtyn aldygha shygharyp qoydym, mine qarandar» deydi. Bizge ózimiz bayyp, ózimiz baqytqa jetsek boldy. Qazaq baqytsyz. Múhtar Maghauin bizdi iremey soyady. Búl romandy oqymay jiberip alghan oqyrman qatty ókinetin bolady. Biz ózimizding últymyzdy syilay almaymyz, ózimizdi qadirley almaymyz. Biz ózgege tabynamyz, ózgening mýddesin kózdeymiz. Qazaqtyng jazyghy ne? Kimnen kembiz? Búnday roman jazylghan joq degendi osy túrghyda aityp otyrmyn. Ár jer, әr jerde kóterilgen mәsele myna romanda tútas kóterilgen.
Jýsipbek QORGhASBEK: Eki jaqtyng da eki týrli pikirine qaramastan osy kitapty kóp taralymmen shygharsa qaytedi? Qalay qaraysyzdar?
Amanhan ÁLIM: Kóp taralymmen shygharu avtordyng qúqyndaghy nәrse. Jana aqsha dep ketti Ámirhan. Men jana bir sózdi aitamyn dep otyryp, esimnen shyghyp ketipti. Mynanday sóz bar kitapta: «Býgingi zamannyng túlghasy - syldyr sóz emes, siqyr aqsha», - deydi.
Ámirhan MENDEKE: Ras qoy.
Amanhan ÁLIM: Syldyr sóz emes degen ne sóz? Jalpy sózdi túlgha deuge bola ma? Sóilemning orasholaqtyghy. Sózdi túlghagha teneytin, syldyr sóz bolsa, onyng nesi túlgha? Men avtordyng sóilem qúraudaghy jauapsyzdyghyna tanghalamyn. Ózi syldyr sóz bolsa, onyng nesi túlgha? Avtor aqsha men sózdi salystyratyn kezde syldyr degen sózdi qoldanu arqyly ózining sóilem qúrauyndaghy әlsizdigin yaghny asyghystyghyn kórsetip otyr. Búl jerde Maghauin til bilmeydi degen sóz bolmau kerek. Mәsele qalayda búl kitapty tez shygharu, tez oqyrmangha jetkizu bolghan shyghar.
Jýsipbek QORGhASBEK: Mening oiymsha eki jaqtyng pikir qayshylyghy múnymen ayaqtalghan joq. Búl zandy dep oilaymyn. Sebebi Múhtar Maghauinning «Jarmaq» romany bizge búdan keyin de tynyshtyq bermeytin siyaqty. Búl ainalasyna osynday pikir tudyryp jýretin kitap. «Jarmaqtyn» óz nasihaty ózinde dep otyrghanym sol edi. Kesheli-býgingi úrpaqqa ghana tәn, solargha ghana belgili qoghamdaghy jayttardy talqylaghannan keyin ol keler úrpaqqa qyzyq pa? Keler úrpaq búny kórkem dýniye, ne bolmasa әldebir shejire-tarihymyz dep qolyna ústay ma?
Amanhan ÁLIM: Myna kitaptyng keleshegi turaly ne deysing degende mening aitarym, gazet oqymaghan, oqymaytyn, osy kitaptyng ishindegi problemalardy býkil gazet-jurnaldardyng jazyp qoyghanyn oqymaghandar ýshin búl kitap - kitap. Men ýshin oqyrman retinde Maghauin ne jazypty degen qyzyghushylyqpen oqyp, jauyp qoyyp, qaytadan ashpaytyn kitap. Óitkeni men taqyrypty publisistikalyq maqala retinde jazyp qoyghanmyn. Sondyqtan búl mening kitaphanamda túra ma, túrmay ma ózimning erkimdegi nәrse. Al biraq búl kitaptaghy mәsele men ýshin eshqanday da tansyq emes, qyzyq emes. Óitkeni men ózimdi kózi ashyq oqyrmanmyn dep esepteymin. Sondyqtan ýlken intellektualdy gazet-jurnaldardy jibermey oqityn oqyrman ýshin búl kitap kýndelikti maqalalar men oqighalardyng jiyntyghy ghana.
Jýsipbek QORGhASBEK: Ámirhan sizge bir súraq. Osy shygharmany qaytalap oqugha shydamynyz jete me?
Ámirhan MENDEKE: Qazir jauap bereyin. Amanhan, mening de jogharghy әdeby bilimim bar. Aytayyn degenim, Maghauin maqsatty týrde jazghan. Mysaly Maghjan Júmabaev «Psihologiyany» jazdy, ólenin jazyp jýre bermey me? Nege? Qazaqtar ýshin. Mynau da sol siyaqty maqsatty týrde jazylghan. Mynau qazaqtyng ziyalylaryn aityp otyr. Romannyng ishinde qazaqtyng aqyn-jazushylaryn suretteydi. Sonda әdebiyet kýnkóristing qamyna kirisip ketken. Bir bay adamdy kórse boldy soghan arnap kitap jazyp, aparyp beredi. Anau oghan aqsha beredi. Sondyqtan Maghauin osy kitabymen sóz degenning ne ekenin týsindirgisi keldi.
Amanhan ÁLIM: Ámirhangha qosylamyn, mýmkin maqsatty týrde jazghan shyghar. Biraq maqsatty týrde jazghanda... Ózining ýlken jazushylyghyn kýndelikti gazet-jurnaldargha shyqqandardy jinaqtap beruge deyin týsiru... Dúrys aitady, Júmabaev «Psihologiya», Aymauytov «Pedagogika» degen kitap jazghan. Biraq olardy búl kitappen salystyrugha bolmaydy.
Ámirhan MENDEKE: Shyndap kelseniz әlemdegi eng myqty jazushy Dostoevskiy emes pe? Qazirgi myqtylardyng bәri Dostoevkiyding shәkirtteri. Al ol sol shygharmalaryna sujetti gazettegi hronikalardan alghan. Mәsele búl jerde kórkemdik bayyptauda, mәsele oy aita aluda...
Amanhan ÁLIM: Men sening sózine tolyq kelisemin. Dostoevskiy «Raskolinikovtyng óltiriluin» Sankt-Peterburgtegi gazetten alghan. Al Dostoevskiy sony qalay kóterdi. Mәsele sonda, Dostoevskiy diny túrghydan alyp kóteredi. Al mynau kýndelikti túrmystan asa almay qalghan. Eger osynyng ishinde Qúran Kәrimning iydeyasyndaghy úly nәrseler bolatyn bolsa, Dostoevskiyding «Prestuplenie y nakazaniye» sekildi bolsa, men aqtap alar edim. «Prestuplenie y nakazaniyede» Raskolinikov týrmege týsedi, týrmede jatyp Biblyany oqidy. Dostoevskiy janaghy gazettegi nәrseni diny tújyrymdar arqyly túrmystan joghary kótergen.
Jýsipbek QORGhASBEK: «Bәrin ait ta, birin ait» degen, ýsheuimizding de kómeyimizde túrghan bir sóz bar. Sony aityp kóreyikshi. Mysaly, osy «Jarmaqta» Mýshtәr Mahanov degen keyipker bar. Ol keyipker últ ýshin, til ýshin kýresedi. Maghauin solay jazady. Biraq sol Mýshtәr Mahanov sol әreketti shyn kónilmen istemeydi deydi. Sebebi ol Shynghys handy jau sanaydy. Ol basqa da bir qazaqtyng tarihyna, qazaq qoghamyna baylanysty kóptegen qatelikterge úrynady deydi taghy. Mýshtәr Mahanovty búl kitap tóte sózben aitqanda, mazaqqa ainaldyrady. Al endi biz onyng kim ekenin kórip otyrmyz. Keyipker dep alayyqshy, naqty ómirde bar demey-aq qoyayyq. Bizding últ ýshin, til ýshin kýresip jýrgen qaharmanymyz, osy kitaptyng keyipkeri nege osy últ ýshin, el ýshin kitap jazyp otyrghan Múhtar Maghauinning mazaghyna ainalugha tiyis? Últtyng mandayyna basqan eki ýlken túlghasy nege birin-biri joqqa shygharugha tiyis? Sol oqigha, sol kórinis nege osy romanda kórinis tauyp otyr? Osyny aitynyzdarshy...
Ámirhan MENDEKE: Birinshiden, búl - kórkem roman.
Jýsipbek QORGhASBEK: Mýshtәr Mahanovtyng kim ekenin bilip otyrsyz ghoy.
Ámirhan MENDEKE: Bilip otyrmyn. Kórkem romannyng zany boyynsha Mýshtәr Mahanov myna adam dep kórsetuge bizding haqymyz joq.
Jýsipbek QORGhASBEK: Al endi qaranyz! Sol Mýshtәr Mahanovtyng jazyp jýrgen enbekterin, istep jýrgen isterin, tipti qol qoyghyzyp jýrgen hattaryna deyin dәl keltiredi.
Ámirhan MENDEKE: Búl jerde Mýshtәr Mahanov tiptik beyne. Eger biz Mýshtәr Mahanov mynau dep bir adamdy kórsetetin bolsaq avtordyng bizdi sotqa beruge qaqysy bar. Kórkem romanda oidan shygharylghan nәrse kóp.
Jýsipbek QORGhASBEK: Ámirhan, biz naqty myna adam dep otyrghan joqpyz.
Amanhan ÁLIM: Jýke, búl jerde avtor jazushy retinde ózining keyipkerlerining sóz sóileu, minez, jýris-túrysyn, bәrin belden basady. Meninshe avtor búghan sanaly týrde baryp otyr. Al shynayy jazushy eshuaqytta ondaygha barmaydy.
Ámirhan MENDEKE: Amanhan, myna kórkem romandy olay taldaugha bolmaydy. Kórkem romannyng shartyna tәn emes. Mýshtәr Mahanov degen romannyng keyipkeri. Onyng eng jaman jeri kresloqúmar, ataqqúmar. Ózining ataqqúmarlyghyn últtyng mýddesi arqyly sheshkisi keledi. Qazaqtyng esebinen jetkisi keledi. Myna roman maghan týk qyzyq emes dep Amanhan aityp otyr. Eger shyn týsinsek, búl Múhtar Maghauinning - ishtegi sheri, ishtegi zapyrany, ishtegi aiqayy, halyqtyng qasireti, qazaqtyng qasireti.
Jýsipbek QORGhASBEK: Ámirhan, Amanhan, bizding býgingi talqylauymyz ayaqtalmaghan siyaqty kórinip túr maghan. Búl әdebiyettegi, qoghamdaghy zandylyq dep esepteymin. Maqsat osy kitapty aspandatu emes, bolmasa joqqa shygharu emes. Jalpy osy kitaptyng oqyrman qolyna jetuine jasalghan bizding bir әreketimiz dep oilaymyn. Qazirgi zamanda kitap oqylmay jatyr deymiz. Al endi ishinara bolsyn bizding keybir kitaptarymyz, shygharmalarymyz osynday qúbylys retinde qabyldanyp, onyng tónireginde osynday qyzu әngimeler jýrip jatatyn bolsa, oqyrmangha nege oqymasqa? Súhbatymyz osy túrghydan da tartymdy, tatymdy әngime boldy ghoy dep oilaymyn. Sizder qaytesizder?
Ámirhan MENDEKE: Dúrys әdebiyet turaly, kitap turaly әngimeni kóbeytu kerek.
Amanhan ÁLIM: Shynynda da múnday nәrseler oqyrmannyng talghamyn tәrbiyeleydi, óte kerek nәrse.
- Endeshe, sizderge kóp rahmet!
Jazyp alghan Baljan MÚRATQYZY,

«Halyq sózi» gazeti