Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Anyz Abay 1837 21 pikir 15 Mausym, 2020 saghat 11:24

Dala danyshpany

«Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq»
Abay.

Árbir halyqtyng últ bolyp, qalypty ómir sýrui, damuy ýshin onyng ómirshendigin qamtamasyz etetin ruhany ústyndar, tireuishter kerek. Onsyz qazirgi jahandanu zamanynda últtyng últ bolyp ómir sýrui qiyn bolyp bara jatyr. Últtyq qúndylyqtarymen ómir sýrip, últtyq bolmysyn saqtay bilgen halyqtar ghana últ bolyp, memleket bolyp ómir sýrip jatqan jayy bar. Mysaly, qytaylar Konfusiydi, ózbekter Nauaydy, týrkimender Maqtymqúlyny, qyrghyzdar «Manas», yakuttar «Olonho» jyrlaryn últtyq iydeologiyasynyng negizi etip alghan. Mәselege osy túrghydan kelgende, san ghasyrlyq tarihy bar qazaq poeziyasynyng shynyna ainalghan, últtyq ruhaniyatymyzdyng jaryq júldyzy atanghan Abay da - әrbir qazaq boyyn týzer, oiyn týzer úly túlgha.

Qazirgi әlemdik órkeniyette resmy týrdi últtyq iydeologiya joq. Joq bolatyn sebebi - últtyq iydeologiya bir últty ózge últtardan joghary qoyady; múnyng ayaghy shovinizmge aparyp soqtyrady deydi Batystyng ghalymdary. Desek te, últtardyng bolashaghyna qauip tónip túrghan qazirgi jahandanu dәuirinde әrbir últ ózin-ózi saqtap qalu maqsatymen aty basqasha atalghanymen de is jýzinde últtyq iydeologiya sayasatyn barynsha jýrgizip jatqanynyng kuәsi bolyp otyrmyz.

HH1 ghasyr jahandanu dәuirinde  oghan qarsy baghyttalghan últ-azattyq, dinaralyq, әleumettik qaqtyghystardyng kýsheye týsude. Adamzat qoghamyn jalpygha ortaq baqytty zamangha jetkizbek jahandanudyng jalghasy әlemning astan-kestenin shygharyp, oighada  kelmegen qauip-qaterler aldan shyghyp jatyr. Tilimizdi, últtyq bolmysymyzdy qalay saqtaymyz dep jýrgende, әlemning bir shetinde payda bolghan  «indet» te jahandanyp,  әlemdi jaylap, jalmap  barady. Tәjtajaldan (koronovirus) qoryqqandar qazir ózderining jeke últ, memleket ekenderi esine týsip, ózderin saqtap qalu ýshin jahandyq baylanystaryn toqtatyp, últtyq ýilerining - memleketterining esik-terezelerin qymtap, eshkimdi kirgizbey de, shygharmay da ómir sýruge kóship jatyr.  Basqa týsken auyr jaghdayda ne isteuimiz kerek, bolashaghymyz qalay bolmaq degen saualdar kýn tәrtibinde túr. 

Mine, osynday últtyng bolashaq taghdyry kýn tәrtibine qoyylyp otyrghan jaghdayda «Bizge kazir eldi biriktirip, aldaghy nәrselerdi sheshetin, oghan eldi júmyldyra týsetin iydeologiya kerek» (Shynghys Aytmatov). Últtyq bolmysymyzdy saqtap, basqa alpauyt últtardyng assimliasiyasyna týsip ketpes ýshin arqa tútar, tirek qylar últymyzdyng bar bolmysyn, ózindik erekshelikterin, jaqsy jaqtaryn da, kemshilikterin de ainagha týsirgendey aiqyndap bergen, adam bolyp, halyq bolyp qaluymyz ýshin ne istep, neni qoiymyz kerektigin  aityp, kýndey kýrkirep, ómiri kýnirenumen ótken Ata qazaq Abayday úly túlgha kerek. Abaydyng úlylyghy sonda, biz qazaq qanday bolu kerek, últ taghdyry qyl ýstinde túrghan mynaday qily zamanda ózimizdi saqtap qaluymyz ýshin ne isteuimiz kerek degen saualdargha jauaptyng barlyghyn da Abaydan, onyng qalamynan shyqqan  176 ólen, 3 poema, 45 qarasózden tabamyz. Sonymen, qazaqtyng últtyq beynesin Abaydyng ruhany bolmysynan tolyq kóremiz; Abay degenimiz - qazaq, qazaq degenimiz - Abay. 

Abay el bolu ýshin, ósip-órkendeu ýshin eng aldymen, birlik kerek deydi. Abaydy oqiyq: 

«Qazaqtyng bir maqaly: «Óner aldy - birlik, yrys aldy - tirlik» deydi. Birlik qanday elde bolady, qaytse tatu bolady - bilmeydi. Qazaq oilaydy: birlik - at ortaq, as ortaq, kiyim ortaq, dәulet ortaq bolsa eken deydi. Olay bolghanda, baylyqtan ne payda, kedeylikten ne zalal? Aghayyn qúrymay mal izdep ne kerek? Joq, birlik - aqylgha birlik, malgha birlik emes. Malyndy berip otyrsan, atasy basqa, dini basqa, kýni basqalar da jaldanyp birlik qylady! Birlik malgha satylsa, antúrghandyqtyng basy osy. Aghayyn almay birlik qylsa kerek, sonda әrkim nesibesin qúdaydan tileydi, әitpese qúdaydan tilemeydi, sharua izdemeydi. Áueli birine-biri pәle izdeydi. Ne týsin, ne ajaryn, ne ókpesin búldap, ol bolmasa, bir pәle salyp, qorghalatyp, әiteuir birin-biri aldaudyng amalyn izdesedi. Múnyng qay jerinen birlik shyqty?».

Birlik - elding eldigining basty belgisi. Birlik joq jerde elding toz-tozy shyghyp, múnyng ayaghy ishtey ydyraushylyqqa, qantógisterge aparyp jatqanyn býgingi ómir de kórsetip jatyr. Demek, Abay H1H ghasyrda kótergen últtyng últ bolyp úiysyp, halyqtyng halyq bolyp ómir sýruining birden-bir sharty bolyp tabylatyn asa manyzdy mәseleni kóterip, oghan dúrys týsinik berip otyr. Abay kótergen últtyq birlik mәselesi kýni býginge deyin kýn tәrtibinde túr.

Áleumettanushy, psiholog  ghalymdardyng anyqtauynsha, adamdardyn, últtyng birligi oidyng birliginen bastalady. Oy birligi - jalpy birlik ataulynyng bastauy. IYdeyalyq  birlik bolsa, sózde de, iste de birlik bolady.   «Birlikten aiyrylghan el qanghyp qalady» (Á. Bókeyhanov). Naghyz birlikke últtyq, nemese memlekettik iydeologiyanyng arqasynda ghana qol jetedi. Demokratiyalyq qogham ornatugha kirisken elimizde iydeologiyalyq júmystardyng jetimsizdiginen últtyq birlikke qol jetkizuding qiyn bolyp jatqanyn osylaysha týsindiruge bolady.  Abaydyng úlylyghy sol, ghylymy jaghynan da, jýzege asyru jaghynan da últ ýshin asa manyzdy boluymen birge asa qiyn osy bir mәselening dúrys sheshimin osydan bir jarym ghasyr búryn aityp ketipti. Abaydyng «aqylgha birlik» dep otyrghany oy birligi, iydeya birligi býgingi qazaq qauymynyng aldyna ótkir qoyyluda.

Búl mәseleni tәptishtenkirep otyrghanymyz - halqynyng boz-tozy shyghyp jatqanyn kórip, kýnirengen Abaydyn  búl әleumettik dertting diagnozyn dәl qoyyp, odan shyghudyng jolyn da dúrys kórsete biluinde ekendigine nazar audaru. 

Búl jerde Abay nege oy birligi demey, aqylgha birlik dep otyr? Adamnyng miynda jinaqtalghan bilim-ghylymnyn, aqparattardyng týrlishe sypattarda boluyna baylanysty әrtýrli oilar tuyndap jatady. Midyng negizgi qyzmeti -sol mәlimetterdi jinaqtap, saqtau, eng negizgisi solardyng jaqsy-jamanyn, paydaly-paydasyzyn, ziyandy-ziyansyzyn degendey, әbden saralap, qorytyp, sonyng tiyimdisin adamgha, qoghamgha úsynyp otyru. Adamnyng qoghamdyq-әleumettik qyzmetindegi eng manyzdysy osy - oilau ýderisining barysynda dúrys iydeyalardyng ómirge kelui. Eger de osy mәselege qatysty  aqparattar joq, ne jetimsiz, ne basqa baghyttaghy bolsa, oilaudyng barysynda teris oy qorytyndylary shyghuy mýmkin. Mine, midyng osy bir asa kýrdeli qyzmeti qajetti aqparattarmen tolyq qamtamasyz etilgende, bilim-ghylymmen qarulanghanda, jýrek jyluyna oranghanda baryp, dúrys nәtiyjelerge qol jetkizetin bolady. Adam qajetine qaray, osy dayyn oy qorytyndylaryn ózi paydalanady, ne bolmasa, qajet etken ózgelerge «aqyl aityp», úsynyp jatady. Qorytylghan qajetti oidy biz qazir «iydeya» dep jýrmiz. Abaydyng kezinde «aqyl» atalghan. Qazir auyzeki tilde kóp aitylatyny da, kóbimizding qolymyzdan keletini de  osy - aqyl, aqyl aitu. 

Abaydyng jolyn qughan alashshyldar osy Abay bastaghan últtyq baghytty jalghastyrdy.  Abay oidyng týzelui barysynda «Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel»-dep, halqyn tura jolgha baghyttasa, «aqyldy sóz qylmaq qiyn, aqyldy sózdi aqyldy is qylmaq odan da qiyn» dep bilgen Á. Bókeyhanov týrli oilardy qorytyp, últqa paydaly sózge ainaldyrdyq, endigi mindet últty jandandyratyn sol sózderdi iske ainaldyryp, jýzege asyru senderge amanat dep, keyingi úrpaqqa ýlken ýmitpen qarady. 

Adamnyng adam bolyp ómir sýrui ýshin eki týrli azyq - tәn azyghy men jan azyghy kerek. Abaysha aitsaq,  «Adam úghyly eki nәrseden: biri tәn, biri - jan» túrady. Múndaghy tәn azyghy adamnyng biologiyalyq tirshiligin qamtamasyz etip otyratyn azyq-týlik pen ystyq-suyqtan qorghaytyn kiyim-keshek bolsa, jan azyghy degenimiz - onyn  qoghamdaghy qarym-qatynastaryn, ómirlik maqsattaryn aiqyndap otyratyn ómir sýruding adamgershilik normalary. Tәn azyghy negizgi qozghaushy kýshke ainalsa, qoghamdy dýniyeqonyzdyq, jemqorlyq, adam adamgha qasqyr bolyp, әdiletsizdik, qylmys jaylaydy. Al jan azyghy algha shyqsa, adamgershilik saltanat qúrghanymen de, eldi kedeyshilik jaylap, kýnkóris qiyndaytyn bolady. Sondyqtan da adamnyng dúrys ómir sýrui, qoghamnyng qalypty damuy ýshin osy eki týrli - tәn azyghy men jan azyghynyng tepe-tendigin saqtap otyrudyng manyzy zor.  Abay bylay deydi:

«Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq, úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamadyq. Jan bizdi jas kýnimizde biylep jýr eken. Erjetken son, kýsh engen son, oghan biyletpedik. Jandy tәnge bas úrghyzdyq, eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kónil aityp túrsa, senbedik. 

...Kóp zaman eskermegen adamnan ol baghanaghy ónerding ózining eng qyzyqty, qymbatty jerleri joghala bastaydy. Onan song kóp zaman ótse, sol ónerdi saqtaytúghyn quattyng ózi de joghalady.  Onan song qayta kәsip qylugha bolmaydy. 

Búl quattyng ishinde ýsh artyq quat ba, ziynhar sony joghaltyp alu jaramas, ol joghalsa, adam  úghyly  hayuan boldy, adamshylyqtan shyqty» (Jetinshi sóz).

Adamzat tarihyna kóz jiberetin bolsaq, osy tepe-tendikting saqtala bermegenin kóremiz. Reseyding otary bolghan H1H ghasyrdaghy qazaq dalasynda da qoghamdyq-әleumettik әdiletsizdikter barynsha ushyghyp túrghan edi. Sol әdiletsizdikterdi kózimen kórip, týp-tamyryn dóp basyp, basynan ótkergen Abaydyng «elim» dep, shyrqyraghan  jan dausy HH1 ghasyrgha jetip túr: 

«Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym, 

Ústarasyz auzyna týsti múrtyn. 

Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn, 

Biri qan, biri may bop, eki úrtyn.

... Úqpaysyng óz sózinnen basqa sózdi.

...Bas-basyna by bolghan ónsheng qiqym.

...Birlik joq, bereke joq, shyn peyil joq.

...Basta mi, qolda malgha talas qylghan» (Abay Qúnanbaev. Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. 1-tom, Almaty, «Ghylym», 1977, 50-bet).

«Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge  dostyghy  joq jandar  shyghady.

Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi. Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa eken deydi. Ol mal kóbeyse, malshylargha baqtyrmaq, ózderi etke, qymyzgha toyyp, súludy jaylap, jýirikti baylap otyrmaq. Qystauy tarlyq qylsa, aryzy jetkendik, syiy ótkendik, baylyq qyzmetinen bireuding qystauyn satyp almaq, eptep almaq, tartyp almaq. Ol qystauynan aiyrylghan jәne bireuge tiyispek, ya bolmasa orynsyzdyghynan elden  ketpek - әr qazaqtyng oiy osy».

Abay osylaysha, bylyghyp, býlinip jatqan qazaq dalasyndaghy jaghdaydyng ne sebepten tuyndap jatqan astaryna ýniledi. Osy mәseleni Abay tómendegishe týsindiredi: 

«Jas bala anadan tughanda, eki týrli minezben tuady: bireui - ishsem, jesem, úiqtasam dep túrady. Búlar - tәnning qúmary, búlar bolmasa, tәn jangha qonaq ýy bola almaydy. Hәm ózi óspeydi, quat tappaydy. Bireui - bilsem eken demeklik. Ne kórse soghan talpynyp, jaltyr-júltyr etken bolsa, oghan qyzyghyp, auzyna salyp, dәmin tatyp qarap, tamaghyna, betine basyp qarap, syrnay-kerney bolsa, dauysyna úmtylyp, onan erjetinkiregende it ýrse de, mal shulasa da, bireu kýlse de, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene?», «búl nemene?» dep, «ol nege ýitedi?» dep, «búl nege býitedi?» dep, kózi kórgen, qúlaghy estigenning bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Múnyng bәri - jan qúmary, bilsem eken, kórsem eken, ýirensem eken degen» (Jetinshi sóz). 

Osydan myng jylday  uaqyt búryn qazaq dalasynan shyghyp, әlemdik bilim-ghylymnyng shyghyp, ekinshi Aristoteli atanghan Ál-Faraby osy mәselege  filosofiyalyq túrghydan kelip: «Ári madaqtaugha, әri jazghyrugha soqtyratyn múnday jaghdaylar - ýsheu. 

1, Búl әreketter, adamnyng dene mýshelerin paydalanu ýshin kerekti әreketter, mysaly, ornynan túru, otyru, kólikkeminip jýru, kóru, estu ýshin kerekti әreketter.

2, Jan affektileri. Mysaly, qúshtarlyq, rahat, quanysh, ashu, qorqynysh, jabyrqau, kýiinu, qyzghanysh jәne sol siyaqtylar. 

3, Aqyl-parasat. Búl ýshinshisi adamnyng býkil ómir boyynda bolady nemese keyde bolyp, keyde bolmaydy» (Ál-Farabi. Áleumettik-etikalyq traktattar. Almaty, «Ghylym», 1975, 5-6 better)-túrghysynda sypattama bergen eken. 

Búl jerde dala danyshpany - Abaydyng Ál-Farabiyding esimin sol kezde estidi me, estimedi me, óz kezinde әlemdik bilim-ghylymnyng kóshbasshylarynyng biri bolghan oishyldyng enbekterimen tanys boldy ma, bolmady ma, ol jaghy bizge mәlimsiz; bayqap otyrghanymyz - úlylardyng úly oilarynyng bir arnadan shyghyp otyrghandyghy. Bar aiyrmashylyq jan mәselesine Á-Faraby adamnyng is-әreketi túrghysynan kelip, ony «jan affektileri» men «aqyl-parasatqa» bólip qarastyrsa, Abay búl ekeuin qosyp,  ruhany kýsh beretin «jan  azyghy» ataghan.

 

«Qyryq ýshinshi sózde» Abay osy oilaryn taghy da naqtylay týsipti: 

«Adam úghyly eki nәrseden: biri - tәn, biri - jan. Ol ekeuining ortalarynda bolghan nәrselerding qaysysy jibili, qaysysy kәsiby - ony bilmek kerek. Ishsem, jesem demekting basy - jibili, úiyqtamaq ta soghan úqsaydy. Az ba, kóp pe, bilsem eken, kórsem eken degen arzu, búlardyng da basy - jibiliy. 

Aqyl, ghylym - búlar - kәsibi. Kózbenen kórip, qúlaqpen estip, qolmen ústap, tilmen tatyp, múrynmen iyiskep, tystaghy dýniyeden habar alady. Ol habarlardyng únamdysy únamdy qalpymenen, únamsyzy únamsyz qalpymenen, әrneshik óz suretimenen kónilge týsedi. Ol kónilge týsirushi baghanaghy bes nәrseden ótken son, olardy jayghastyryp kónilde surettemek. Ol - jannyng jibily quaty dýr». 

Taghy da «Jýrekte qayrat bolmasa» óleninde  «Malda da bar jan men tәn, //Aqyl, sezim bolmasa» -dep, jogharydaghy oilaryn naqtylay týsedi.

Búl jerde týsinuge auyrlau bolyp túrghan  jibiliy  ishsem, jesem, úiyqtasam, kórsem degen siyaqty tua bitken, al kәsibi  - adamnyng sanaly ómirindegi oilau arqyly payda bolatyn ruhany qasiyetter. Ómirde bolyp jatqan týrli oqighalar adamgha jaghymdy, jaghymsyz әser etedi. Al «habarlardyng únamdysy únamdy qalpymenen» pozitiv әser etu barysynda adam janyna quat beredi. Abaydyng «únamsyzy únamsyz qalpymenen...kónilge týsedi» degende, kelensiz jaghdaylardyng negativ әser etetindigin de menzep otyr. Ómirde bolyp jatqan oqighalardyng adamnyn, qoghamnyng bolashaghyna tikeley jaghymdy, jaghymsyz әser etetindigin sol H1H ghasyrdyng ózinde-aq aityp, eskertui Abaydyng últynyng bolashaghyn boljay bilgen kóregendigining bir kórinisi bolsa kerek. 

Abay ary qaray aitpaq oiyn tómendegishe jalghastyrady: «Bir úmytpastyq jaqsy nәrseden kónilge jaqsy әser hasil bolyp, jaman nәrseden kónilge jaman әser hasil bolu sekildi nәrseler. Búl quattar әuelde kishkene ghana bolady. Eskerip baqqan adam ýlkeytip, úlghaytyp, ol quattardyng quatyn zoraytady. Eskerusiz qalsa, ol quattyng qaysysy bolsa da joghalady, tipti joghalmasa da, az-mәz nәrse bolmasa, ýlken eshnәrsege jaramaytyn bolady.

Kimde-kim syrttan estip bilu, kórip bilu sekildi nәrselerdi kóbeytip alsa, ol - kóp jighany bar adam: synap, oryndysyn, orynsyzyn - bәrin de baghanaghy jighan nәrselerinen esep qylyp, qarap tabady. Búlay etip búl hareketke týsingen adamdy aqyldy deymiz».

Aqynnyng oiynsha, kópti kórgen, kóp izlengen, kóp nәrseni oiyna toqyghan, jaqsy men jamandy ajyrata alatyn adam - aqyldy adam. Al aqylsyzdyq - «oysyz, ónersiz nadan adamnyng isi» bolsa, aqyldy -  jan quaty kýshti adam. Aqylsyzdyq, bilimsizdik - adamnyng qory. «Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sonan qashpaq kerek: әueli - nadandyq, ekinshisi - erinshektik, ýshinshi - zalymdyq dep  bilesin.

Nadandyq - bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyede eshbir nәrseni olarsyz  bilip  bolmaydy. «Bilimsizdik hayuandyq  bolady».  «Áueli adamnyng adamdyghy aqyl, ghylym degen nәrselermenen» (Otyz segizinshi sóz).

Abay әlemde ne bolyp jatqanynan beyhabar halqyn ózgelerden qalyp qoymas ýshin óner-bilimge shaqyrady. Tipti, óner-bilimdi ýirenuding әdistemelik joldaryn da kórsetip beredi:

«Estigen nәrseni úmytpastyqqa tórt týrli sebep bar: әueli - kókiregi baylauly berik bolmaq kerek; ekinshi — sol nәrseni estigende ya kórgende ghibrәtlanu kerek, kónildenip, túshynyp, yntamen úghu kerek; ýshinshi — sol nәrseni ishinen birneshe uaqyt qaytaryp oilanyp, kónilge bekitu kerek; tórtinshi - oy keseli nәrselerden qashyq bolu kerek. Eger kez bolyp qalsa, salynbau kerek. Oy keselderi: uayymsyz salghyrttyq, oiynshy-kýlkishildik, ya bir qayghygha salynu, ya bir nәrsege qúmarlyq payda bolu sekildi. Búl tórt nәrse - kýlli aqyl men ghylymdy tozdyratúghyn nәrseler».

«Ghylym - allanyng bir sipaty, ol haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr» (Otyz segizinshi sóz), «Ghylymnyng bir aty – aqyl» (sonda),  «Áueli adamnyng adamdyghy aqyl, ghylym degen nәrselermenen» dep bilgen Abay elining ertenin bilim men ghylymmen baylanystyrdy; sondyqtan da halqyn oqugha, bilim alugha, ghylymdy ýirenuge shaqyrdy. «Ghylym» allanyng segiz sipatynyng biri ekendigin eske saldy: «Ghylym - allanyng bir sipaty, ol - haqiqat»,  «Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy» (Onynshy sóz). Abaydyng  «Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrsemenen ozdym ghoy demekting bәri de - aqymaqtyq» (On segizinshi sóz), «Ghylym mal tabu qúraly emes, mal ghylymdy damytu ýshin qajet»-deydi.  Demek, ghylym - ómirdi tanyp biluding birden bir joly; adam bilimdar bolghan sayyn aqiqatqa qaray, yaghni, allagha da jaqynday týsedi degen sóz. Bilim-ghylymnyng halyq ómirindegi mәni men manyzyn osy joldardy oqyghanda, shyn mәninde tolyq týsingendey bolasyz.

Abaydyng «Ghylym tappay, maqtanba» ólenin kim bilmeydi. Biz de osy ólendi jattap óstik: «Ghylym tappay, maqtanba, Oryn tappay baptanba, Qúmarlanyp, shattanba, Oinap bosqa kýluge...Ghalym bolmay, nemene, Balalyqty qisanyz. Bolmasang da úqsap baq, Bir ghalymdy kórseniz» (Abay Qúnanbaev, Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. Birinshi tom, Almaty, «Ghylym» baspasy, 1977, 65-66 better).

Aqynnyng «Bilimdiden shyqqan sóz», «Internatta oqyp jýr», «Ghalymnan nadan artpas úqqanmenen», «Men bolamyn demender», «Týbinde bayandy enbek egin salghan», «Jol kórmek, joba bilmek, jihan kezgen», t. b. ólenderinde jastardy bilim-ghylymgha ýndep, onyng jaqsylyqqa bastar birden bir jol ekenin eskertedi.

Eshqanday mektep kórmegen, oqu bitirmegen, bar bolghany tughan halqynyng ishinde jýrip, onyng ruhany qúndylyqtaryn kókiregine toqy bilgen dana Abaydyng sol kezdegi qazaq qoghamyn jaylaghan ruhany dertterdi emdeuding joldaryn kórsete bilui býgingi úrpaqtardy tang qaldyrady.  Halqynyng danalyghyn, últynyng úlylyghyn boyyna sinire bilgen úlanghayyr bilim iyesining «Jasymda ghylym bar dep, eskermedim» deuining ózi de Abaydyng úly túlghasyn bayqatsa kerek: 

«Jasymda ghylym bar dep, eskermedim, 

Paydasyn kóre túra teksermedim. 

Erjetken son, týspedi uysyma, 

Qolymdy mezgilinen kesh sermedim» (sonda, 43-bet).

     Abay ghylymnyng ne ýshin qajet ekendigin, ony iygeruding onay jol emestigin eskertedi:

«– Áueli bilmek kerek;

– Ghylymdy ýirengende, aqiqat maqsatpen bilmek ýshin ýirenu kerek;

– Árbir haqiqatqa tyrysyp yjdahatynmen kózing jetse, sony tút, ólseng airylma!

– Bilim-ghylymdy kóbeytuge eki qaru bar adamnyng ishinde: biri – múlahaza qylu (oylasu, pikir almasu), ekinshisi – berik múhafaza qylu (saqtau, qorghau). Búl eki quatty zoraytu jahatynda bolu kerek. ... Búlar zoraymay, ghylym zoraymaydy.

– ... uayymsyz salghyrttyq degen bir nәrse bar, ziynhar janym, soghan bek saq bol, әsirese, әueli – qúdanyn, ekinshi – halyqtyn, ýshinshi – dәulettin, tórtinshi – ghibrattyn, besinshi – aqyldyn, ardyng – bәrining dúshpany. Ol bar jerde búlar bolmaydy.

– Ghylymdy, aqyldy saqtaytúghyn minez degen sauyty bolady» .

Abaydyng «tolyq adam» iliminde minezding orny erekshe. Adamnyng adamgershiligi, bilimdarlyghy, sana-sezimi, ómirge kózqarasy onyng minezinen, yaghny onyng týrli ortalarda, týrli jaghdaylarda ózin ústay biluinen, sóiley aluynan, is-әreketterinen kórinedi. Minezsiz adam joq. Desek te, bilimdi, tәrbiyeli, parasatty adam qanday da bir qiyn jaghday bolmasyn, bәrin aqylgha salyp, dúrys sheshim qabyldap, ózin ústay biledi. Bilim, tәrbie arqyly qalyptasqan mәdeniyettilik minez arqyly kórinedi. «Jasynan týsin biylep, syr bermegen» - naghyz mәdeniyetti adam. 

Bilimsiz, ghylymsyz  adamdy  nadangha, hayuangha tenegen Abay «Jiyrma besinshi sózin» týgeldey osy mәselege arnapty: 

«Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr. Zararynan qashyq bolu, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek. Onyng sebebi olar dýniyening tilin bildi, múnday boldy. Sen onyng tilin bilsen, kókirek kózing ashylady. Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi onymenen birdeylik daghuasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaydy...

Orystyng ghylymy, óneri - dýniyening kilti, ony bilgenge dýnie arzanyraq týsedi. Lәkin osy kýnde orys ghylymyn balasyna ýiretken jandar sonyng qaruymen taghy qazaqty andysam eken deydi. Joq, olay niyet kerek emes. Maldy qalay adal enbek qylghanda tabady eken, sony ýireteyik, múny kórip jәne ýirenushiler kóbeyse, úlyqsyghan orystardyng júrtqa birdey zakony bolmasa, zakonsyz qorlyghyna kónbes edik...

Turasyn oilaghanda, balana qatyn әperme, enshi berme, baryndy salsang da, balana orystyng ghylymyn ýiret!» (Jiyrma besinshi sóz).

Búl jerdegi Abaydyng negizgi oiy - anyq: bilim de, ghylym da,  óner de - bәri- orysta; sondyqtan da «oryssha oqu kerek».  Osy sóz әr kezde әr týrli týsinilip keldi. Desek te osy sózderdi úly aqynnyng tek qana izgi oilarmen jazghanyna kýmәn keltiruge bolmaydy.

«Qazaq ta adam balasy ghoy, kóbi aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady. Bilimdi bilse de, arsyz, qayratsyzdyghynan eskermey, ústamay ketedi. Jamanshylyqqa bir eligip ketken son, boyyn jiyp alyp keterlik qayrat qazaqta kem bolady»-dep, jazady. Osyndaghy adam balasy kóbine «aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady» degen sózining astaryna ýnilip kóreyik. Adamnyng miynda  aldymen  oy payda bolyp, ol qorytylyp «aqylgha» ainalady. Abay aqyl jetkilikti bolghanymen, jýrekte baylau bolmasa,  jýzege asa bermeui mýmkin degendi aityp otyr. Oishyldyng búl oilary myna óleninde shynayy kórkem kórinis tapqan:

«Jýrekte qayrat bolmasa,  Úiyqtaghan oidy kim týrtpek.  Aqylgha sәule qonbasa,  Hayuansha jýrip, kýneltpek... Malda da bar jan men tәn,
Aqyl, sezim bolmasa. Tirshilikting nesi sәn,Terenge bet qoymasa?
Atymdy adam qoyghan son, Qaytip nadan bolayyn? Halqym nadan bolghan song Qayda baryp onayyn?!»

IYә, osy jerde «aqyl» (oy, iydeya. D. Y.)  iske asuy ýshin mindetti týrde jýrekting sarabynan ótip, jyluyna oranyp, qayrattanyp, quattanyp shyghuy mindetti. Sonda jýrek kez kelgen «aqyldy» qabylday bermeydi, olardy sýzgiden ótkizip,  boyynda jyluy, jigeri bar ómirshen, tiyimdilerin ghana qabyldaydy.

Adamnyng dene mýshesi bolumen birge, jýrek islam dininde - imannyng túraghy, allagha senim mekeni, adamnyng dәni, ózegi sanalady. Jaman adamdy jýregi bylghanghan, imansyz deydi. Abaydyng dýniyetanymynda da jýrek osy túrghydan týsinilip, jyrgha qosylady. Adam jýrek tәrbiyesimen jetiledi; jýregi qanday bolsa, adamy da sonday. «Imandy adamnyng jýregi núrlanyp túrady, ol qayrat pen aqylgha baghynbaydy, jaqsylyqqa quanady, jamandyqqa ermeydi. Aqiqat aulyn tapqan jýrek aldamaydy, alalamaydy, adaldyqtan ainymaydy» (Qazaq әdeby tilining sózdigi. 6 tom, Almaty, «Arys», 2007,  635-bet). 

Jýrekting múnday qasiyetteri tәrbiyemen qalyptasady. Jaqsy tәrbie alghan jýrekter dúrys sheshimder qabyldaugha kómektesse, «qatyp qalghan jýrekterde» kerisinshe bolady.  Sondyqtan da adam ómirinde jas úrpaq tәrbiyesinin, yaghny «jýrek tәrbiyesinin» manyzy zor. Múndaghy «jýrek tәrbiyesi» dep, otyrghanymyz - adamgershilik tәrbiyesi. Mine, Abay aqyl bolghanymen de ony jýrek tәrbiyesinsiz jýzege asyrudyng mýmkin emestigin taghy da eskertip otyr.

Kezinde Ál-Faraby adamnyng eng basty dene mýshesi jýrek degen eken: «Jýrek - basty mýshe, múny tәnning eshqanday basqa mýshesi biylemeydi. Búdan keyin my keledi. Búl da - basty mýshe; biraq múnyng ýstemdigi birinshi emes, ekinshi, óitkeni ol barlyq basqa mýshelerdi biyleytin bolsa, onyng ózin jýrek biyleydi. Biraq búl tek jýrekke qyzmet etedi jәne jýrekting tabighy niyetine qaray, búghan basqa mýsheler qyzmet etedi..

(My jýrekten keyingi) mýshe retinde (әreket etedi), basty (mýshe) beyimdele almaghan jerde onyng ornyn basady, onyng ókili bolady, әr iske beyimdelip otyrady; jýrekting izgi niyetterin jýzege asyru isine qyzmet etu tek qana migha tәn qabilet.

Mәselen, jýrek -  ishki tabighi  jylylyqtyng kózi...

My (múnda) jýrekke qyzmet etedi,  sezimdik jýiketamyrlargha óz kýshin boyynda saqtaytyn quat bitiredi, búl quat korektendirushi (kýshterdin) sezimtal boluyna  mýmkindik beredi...

Midan keyin bauyr, búdan song kókbauyr, sodan song jynys mýsheleri...

Ýstem kýshting mekeni - jýrekte»  (Ál-Farabi. Filosofiyalyq traktattar. Almaty, 1973, 289-295  better).

Islam әlemining taghy bir ghúlamasy Aid әl-Qarny jýrek turaly bylay dep jazyp qaldyrypty:   

«Kisidegi baghaly hәm layyqty nәrse - onyng jýregi. Ol jaratqan turaly biledi, oghan úmtylady jәne ony sýiedi. Jýrek - imannyng jәne bilimning oshaghy... Jýrekke eng qymbyt nәrse - iman jәne aqyl-oy tartu etilgen, denening qalghan barlyq bólikteri oghan eredi. Ol olardy qojayyn qyzmetkerlerin paydalanghanday paydalanady» (Aid әl-Qarni. Múnayma! Baqyttyng búlaghy jәne qasghy-múnnyng dauasy. Audarghan Qanat Súltanbekúly. Almaty, 2019, 152-bet).

Abaydyng aituynsha,  sóz «jýrekten shyqpasa, jýrekke jetpeydi»;  «boyda quat, oida kóz bolmasa, ondaylargha aitpa sóz»; jýreksiz aitylghan sóz - jalghan sóz - ondaylargha senbe. 

«Jýrek - teniz, qyzyqtyng bәri - asyl tas, Sol qyzyqsyz ómirde jýrek qalmas. Jýrekten qyzu-qyzba kete qalsa, Ózge tәnnen esh qyzyq is tabylmas. Dostyq, qyzyq, bar qyzyq - jýrek isi, Ar, úyattyng bir aqyl - kýzetshisi. Ar men úyat synbasa, ózge qylyq,  Aryn, alqyn - búl kýnning mәrtebesi»-dep jyrlaghan aqyn jýrekting adamnyng ruhani  ómirindegi sheshushi rólin dәl aityp otyr. 

Aqyn óz halqynyng kózi, sezimi, jyrshysy deytin bolsaq, ómirding әdiletsizdikterin qaynaghan ishinde jýrip kórgen, barynsha sezingen aqynnyng jýregi -«qyryq jamau»:

«Jýregim mening - qyryq jamau, Qiyanatshyl dýniyeden. Qaytyp aman qalsyn sau,  Qaytqannan song әr neden... Qan jýrekti qayghyly-au, Qayryla ket sen maghan. Qasiyetin oilan-au, Qam kónilding tynbaghan».

Poeziya - adam janynyng syry, sezimi. Al osy syr men sezimning úyasy - jýrek. Abay lirikasynda  sezim men syrgha toly «jýrek» sózi jii qoldanylady. Adam «Aqyldyng tilin alsa, jýrek úmyt qalady», «Til jýrekting aitqanyna kónse, jalghan shyqpaydy» deytin Abay jýrekten jaryp shyqqan ne bir әsem teneulerdi, epiytetterdi, metaforalardy sheber qoldanu arqyly qazaqtyng qara sózine jan bitirip, ólenning poetikalyq, oishyldyq quatyn kýsheytip, kórkemdik kestesin qúlpyrtyp, sózden suret salghan.  Aqynnyng búl sózdi ómirining songhy kezeninde ishine jinalyp qalghan mún-sherin syrtqa shygharghan kónil-kýy lirikasynda kóbirek qoldanghany bayqalady. 

Jer betindegi tirshilik iyesining barlyghy ýshin ómir degenimiz - jetilu jolyndaghy kýres. Adam ómirining maqsaty da barlyq jaghynan da jetilip, tabighy ortagha beyimdelip, ruhany jaghynan bayyp, ómirshendik qabiletin arttyra týsu. Mine, adamzat qoghamy ýshin asa manyzdy osy bir mәsele Abaydy da tolghandyrdy. Ol ghylym-bilim, ónerdi ýirenu arqyly imandylyq oi-óristi damytyp,  ruhany jetiluge basty nazardy audarady. Abaydyng aituynsha, jan jýrekte jayghasqan. Jýrek qanday bolsa, adam da sonday. Adamnyng býkil tynys-tirshiligi jýrek arqyly basqarylady. Jýregi jyly, tәrbiyeli bolsa, onday adamnyng ishki jan dýniyesi de - taza; ruhany jaghynan  jetilgen adam ómirde kóp qatelespey,  dúrys ómir sýre alady. Abay adam balasynyng baqytyn onyng jýregining tazalyghymen tyghyz baylanystyrady. 

Adamnyng ruhany jan dýniyesining mekeni sanalatyn jýrek sózining ózi aqyn poeziyasynda «Jyly jýrek», «Ystyq jýrek», «Qan jýrekti», «Jýregi júmsaq»,   «Bir jýrek», «Jýregim mening - qyryq jamau», «Jýrek - teniz», «Auru jýrek», «Asau jýrek», «Jas jýregim», «Qayran mening jýregim», «Jýregimning týbine tereng boyla», «Et jýreksiz», «Jýregim boydy jylytyp», «Kýiesing jýrek, kýiesin», «Jýregim, neni sezesin?», «Yntaly jýrek», «Jýrekting aqyl suaty», «Jýregine sýngi de», «Jýrek terbep», «Jýrektegi jazylmay, taghdyrdyng saldyng syzyghy», «Jýrekti basty, shyqpas kýn», «Jýrekke múz bop erimes», «Jýreginde jatady ókpe sazy», «Jýrek ketti lýpildep», «Jýregi - aina», «Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa», «Shyn jýrek - bir jýrek», «Jýrek balqyp, iygende», «Jýregine ot janyp», «Jýrekke ystyq tiyip, salghan sayyn», «Jýrekti týrtip, qozghamay», «Jýrekting otyn sóndirmes», «Jýregi júmsaq», «Jýrekting kózi ashylsa», «Jýrekte aina joq bolsa», «Jas jýrekte janghan shaq», «Lýpildep jýregi»,  «Jýregi eljirep», «Jýrekten qozghayyn», «Órtengen jýrekke», «Jýregim lýpildep», «Jýregim, oibay, soqpa endi!», «Sorly jýrek», «Kirlegen jýrek»,  «It jýrek»,  «Jau jýrek», «Jalyn jýrek»,  «Shyn jýrek», «Jýregim suyldap», «Shoshyghan jýrekti», «Jýrekting sózin sóile, til», «Jas jýregim qozghalsa»,  «Jýregi - jyly», «Qúday saldy jýrekke, «Jalghanda bitpes jarany»,  «Qaranghy týnde qapalyq,  «Jýrekti basty, shyqpas kýn», «Ýmitsiz ómir bitirdi, «Jýrekke múz bop, erimes», «Asau jýrek alqynar», «Jýrekting otyn sóndirmes», «Jýrekke qúiylyp», «Jýrekpen alysyp», «Sendeledi it jýrek», «Jau jýrek», «Jalyn jýrek», «Kirlegen jýrek», «Yntaly jýrek», «Jýrekting aqyl suaty», «Jýregine sýngi de», t. b. tirkesterinde qanat jayyp, «júmbaq adamnyn» «jýrek týbine» qaray terenge tarta beredi. Osy bir ghana «jýrek» sózining týrlishe qoldanyluynyng ózinen-aq aqynnyng ózi salghan avtoportretin de kóruge bolady.  Abaydyng lirikasynda «jýrektin» kórkem de sheber qoldanystarynan myng qúbylyp, qúlpyrghan sózding poetikalyq quatyn bayqaymyz.

Búl jerdegi aqynnyng «jýregi» - filosofiyalyq kategoriya. Abay H1H ghasyrdaghy qazaq ruhaniiyatynda klassikalyq filosofiyanyng ornyndaghy halyqtyq dýniyetanym negizinde europalyq ilim-bilim jetistikterine sýiene otyryp, adam konsepsiyasyn jasady deuge bolady. Búl rette dana Abay «jýrekti» adam bolmysynyng kilti retinde óte oryndy qoldana otyryp, jalpy ruhany qúndylyqtar tóniregindegi zәru problemalardy tereng kótere bilgen. 

Abay «On jetinshi qara sózinde» jýrekti bylaysha sóiletedi: 

«Men  - adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirshilik joq. Júmsaq tósekte, jyly ýide tamaghy toq jatqan kisige tóseksiz kedeydin, tonyp jýrgen kiyimsizdin, tamaqsyz ashtyng kýi-jәii qanday bolyp jatyr eken dep oilatyp, janyn ashytyp, úiqysyn ashyltyp, tóseginde dónbekshitetúghyn - men. Ýlkennen úyat saqtap, kishige raqym qyldyratyn - men, biraq meni taza saqtay almaydy, aqyrynda qor bolady. Men taza bolsam, adam balasyn alalamaymyn: jaqsylyqqa eljirep, eriytúghyn - men, jamanshylyqtan jiyrenip, tulap ketetúghyn - men, әdilet, nysap, úyat, raqym, meyirbanshylyq deytúghyn nәrseleerding barlyghy menen shyghady, mensiz osylardyng kórgen kýni ne?».

Jýrek jaqsy boluy adamnyng aqyldy, qayratty boluymen tikeley baylanysty.  «Ýsh-aq nәrse - adamnyng qasiyeti: «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek». Abaydyng jyrlauynsha, adamdy adam qyp saqtap qalatyn da, ómirding qanday  tyghyryqtarynan alyp shyghatyn da  - osy ýsh qasiyet. Osy joldardy oqyghanda, «jýrek kózi ashyq» algha ýlken maqsat qoyyp, tauday talap qylghan, aitar sózin oilanyp sóilegen, ister isin aqylgha salyp istegen, ómirdi, adamdardy jýregimen sýie bilgender ghana súm jalghanda baqytty ómir sýre alady degen oilar oigha keledi. 

Taghy bir aita ketetin jәit: Abaydyng jolyn qughan alashshyl últ aqyndarynyng shygharmashylyghynda da «jýrek»  mәselesi kýni býginge deyin jalghasyn tauyp, aqyndyq shabyttyng shyrqauynda jyrlanyp keledi. HH ghasyrdyng basynda úly Maghjan aqyn: «Jýregim, men zarlymyn jaralygha, Súm ómir abaqty ghoy sanalygha. Qyzyl til – qolym emes – kisendeuli, Sondyqtan, janym kýiip, janady da», «Áli-aq keter jýrekten - ot, kýsh - boydan», «Essiz jýrek tulady, bermedi yryq, Aqyl sorly ere almay, qaldy túryp. Essiz jýrek, bógelshi bir azyraq, Otyz túr ghoy ýnilip, arty - qyryq!», «Súm jýrek sol qyzmetimdi aqtadyng ba?», «Essiz jýrek aspangha qol sermedi, Essiz jýrek aqylgha jol bermedi», «Meni atama, búl jýrek - jyndy dersin, Úmtylghan alamyn dep, Kýndi dersin»- dep, kýnirene kelip: «Darigha, sol kýnderde kýnim qaran,  Qazaq eli, bir auyz sózim saghan: Bolghaysyng synshy bolsan, әdil synshy, Kinәni jýrekke qoy, qoyma maghan!»- dep, aqtalghanday bolypty.

Ótken ghasyrdyng ekinshi jartysynda sosializmning barynsha saltanat qúryp túrghan kezinde aduyn aqyn M. Maqataev «Jýrek – jýn, oiym – opat, jandy – jýiem»-dep, aghynan jarylypty. Múqaghalidyng «Jýrek - jýni»  - metaforanyng úlghayghan týri; sosializmnin  «baqytty zamanyndaghy» sanaly adam jýregining qanday kýige úshyraghanyn әigileytin kórkem  panno. 

Aqynnyng jýregin sonshalyqty jaralap, «qyryq jamau» qylghan, «múz bop, erimes» qatyryp tastaghan zaman bir jaghynan, otarlyq sayasattyn, ekinshi jaghynan, sauatsyzdyqtyng saldarynan ishki qayshylyqtarynyng barynsha ushyqqan, sonymen birge, tútas bir halyqtyng ghasyrlar boyy jinaqtaghan ruhany azyghynyng - últtyq qúndylyqtarynyng yghystyryla bastaghan H1H ghasyrdyng ekinshi jarymy bolatyn. «Zar zaman» aqyndary qazaq dalasyna kelgen jamanshylyqtardy negizinen, otarshyldyq sayasattan kórse, Abay sonymen birge qazaqishilik kemshilikterding bastaularyna  ýnilip, odan shyghudyng birden-bir joly sanalylyq, oghan bilim-ghylym arqyly ghana qol jetkizuge bolady dep, halqyn aghartushylyq jolgha qaray bastady.

Abaydyng ólenderinde, qara sózderinde jii kezdesetin   «Bolmys», «sana», «bes nərse», «zaman», «jýrek», «aqyl», «ghadelet», «qayrat», «ar-úyat», «imanigýl», «mahabbat», «baqyt», «baq», «tolqyn», «jaman», «jaqsy», «kónil» tərizdi úghym sózder – Abay filosofiyasynyng kilti» (D. Amantay. Abay filosofiyasy: shyghu tegi, qalyptasuy jәne damuy (esse), «Egemen.kz». 20.02.20).  

«Abaydyng ómiri  de qasiretke toly. Múnyng eng basty sebepterining biri - Úly Daladaghy myndaghan jyldyq tarihy bolmys yrghaghynyng búzyluynan. Ómir-salttyn, sayasattyn, mәdeniyettin, ekonomikanyn, moralidyq-etikalyq qarym-qatynastyng dәstýrli yrghaghy ishki súranystan emes, syrtqy basqynshy kýshting zorlyghymen búzyldy. Abaydyng qasireti - osynau tarihy zorlyqtyng sebep-saldaryn ózgeden búryn, ózgeden tereng biluinde. Kórip-bilip otyryp, dýley kýshting aldynda dәrmensiz. Grek mifologiyasyndaghy kóripkel Kassandra sekildi, bәrin biledi, biraq sharasyz. Onyng janyna batatyny tobyqtynyng kórsoqyr pysyqaylary jonyna ýiirgen qamshy emes, onyng jan-jýregin qiyandaghy Peterbordan ýiirilgen qamshy tilimdegen» (A. Seydimbek. Shygharmalary, Astana, 2-tom, 666-bet).

«Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym», «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman», «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek», «Kónlim qaytty dostan da, dúshpannan da», «Baylar jýr jighan malyn qorghalatyp», «Adasqannyng aldy  - jón, arty  - soqpaq», «Jigitter, oiyn - arzan, kýlki - qymbat», «Kójekbaygha», «Kókbaygha», «Sabyrsyz, arsyz, erinshek», «Bolys boldym, minekiy», «Mәz bolady bolysyn», «Kýlembaygha», «Segiz ayaq», «Bay seyildi», «Em taba almay», «Zaman aqyr jastary», «Kózinen basqa oiy joq», «Dýtbaygha», «Jýregim, neni sezesin», «Boldy da partiya», «Súm dýnie tonap jatyr, ising bar ma?», t. b. ólenderinde óz zamanynyng kemshilikteri ayausyz synalady. Osy ólenderinin  attarynan-aq aqynnyng elding ishin jaylaghan әleumettik dertterdi dóp basyp, ashy tilmen týirey bilgenin kóremiz:

«Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym, Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.  Jaqsy men jamandy aiyrmadyn, Biri qan, biri may bop, endi eki úrtyn» («Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym»);

«Ynsap-úyat, ar-namys, sabyr, talap, Búlardy kerek qylmas eshkim qalap. Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi, Ótirik pen ósekti jýndey sabap» («Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy»);

«Bolys boldym, mineki, Bar malymdy shyghyndap. Týiede qom, atta jal,  Qalmady elge tyghyndap» («Kýlembaygha»);

«Tamaghy toqtyq, Júmysy joqtyq -  Azdyrar adam balasyn. Talasyp bosqa, Jau bolyp dosqa,   Qor bolyp, qúryp barasyn.  Ótirik shaghym toldy ghoy,   Ókiner uaqytyng boldy ghoy» («Segiz ayaq») t.  b. 

Osy jerde Abay ózining tughan halqyn ne sebepten sonshalyqty jerge tygha  synaghan degen saual kóldenendey beredi. Sóitsek, jýregi «halqym» dep soqqan, halqynyng boyyndaghy әleumettik dertter jýregine salmaq týsirip, qayghygha batqan, saldarynan ruhany dertke úshyrap, erte qartayyp, ómirden erte ótken aqynnyng aitugha sana óresi de, auzynyng batyly da bara bermeytin ashy shyndyqty aita biluining ózi úly erlik siyaqty. Onyng ýstine shyryldaghan shyndyqty el-júrtynyng ayanyshty jaghdayyna shyn jany ashyghan, janyna batyp, qayghyrghan, últtyq ruhpen sugharylghan adamnyng ghana aita alatyny taghy bar. 

Múnday mysaldardy әlemdik әdebiyetten jii kezdestiruge bolady. Arygha barmay-aq, orys aqyny M. Yu. Lermontovtyn  «Proshay, nemytaya Rossiya, Strana rabov, strana gospod, Y vy, mundiry golubye, Y ty, im predannyy narod!»- degen óleng joldarynda býkil Reseydin H1H ghasyrdaghy әleumettik beynesi  barynsha shynayy kórkem kórinis tapqany ýlken jetistik dep, baghalanady. Al Abay bolsa,  qazaq dalasynyng otarshyldyq kezendegi ruhany qúldyrau kórinisin bar shyndyghymen beynelep, әlemdik realizm әdebiyetining klassikterining qatarynda kórindi. 

Shyghystan shyqqan ataqty gumanisterding biri  J. Rumi: «Adamnyng bolmysy – ishinde әr týrli andar mekendeytin ormangha úqsas. Bizding boyymyzda taza-las, jaman-jaqsy, imaniy-hayuany siyaqty myndaghan qasiyetter bar. Eger ishki jan shaharynda qasqyr ýstemdik ete bastasa, adamnyng qasqyrgha ainalghany. Jaqsylyqtar men jamandyqtar da jasyryn joldarmen jýrekke kelip, qúiylyp túrady. Sәt sayyn adamnyng jýreginde bir nәrse bas kóteredi. Sol sebepti adam keyde jaqsy sipatqa, keyde jaman sipatqa ainalyp otyrady» – degen sózderi adam ómirindegi ruhany tәrbiyening asa manyzdy ekendigine nazar audarady. 

Aqyn - halqynyng kózi men sózi, qúlaghy, ýni men sezimi. «Adamshylyqtyng aldy – mahabbat, ghadelet, sezim»  dep biletin gummanist Abay elinde ómirding mәni dýnie quushylyq, biylikke úmtylushylyq dep týsinu saldarynan bolyp jatqan nebir kelensizdikterge shyday almay, olargha qarsy bitispes kýres ashady. «Mynmen» jalghyz alysqan» aqyn el ishindegi óreskel qylyqtardy barynsha syn tezine saldy, «qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq»(Jiyrma altynshy sóz)  bop bara jatqanyna ishtey kýiinedi.

Abay qazaq halqyn osynday kýige jetkizgen ýsh týrli jamanshylyq turaly eskertedi: 

«Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sonan qashpaq kerek. Áueli  - nadandyq; ekinshi - erinshektik, ýshinshi - zalymdyq  dep, bilesin. 

Nadandyq - bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyeden eshnәrseni olarsyz bilip bolmaydy.

Bilimsizdik hayuandyq bolady.

Erinshektik - kýlli dýniyedegi ónerding dúshpany.  Talapsyzdyq, jigersizdik, úyatsyzdyq, kedeylik - bәri osydan shyghady.

Zalymdyq - adam balasynyng dúshpany. Adam balasyna dúshpan bolsa, adamnan bólinedi, bir jyrtqysh hayuan hisabyna qosylady» (Otyz segizinshi sóz). 

Abaydyng qazaqtyng jay-kýiin saralaghan ólenderinde jalpylama synaushylyqtan góri, atyn atap, týsin týstegen  naqtylylyq basym. Jogharyda atalghan ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, mal shashpaqtan basqa úrlyq, qulyq, aramdyq, nadan, ittik, syrttansynbaq, qusynbaq, órshildenbek, súm-súrqiya, qabaghan itshe, aryn satqan, dalaqtap, kýpildep, auzymen oraq orghan, kýndestik, qyrtyn, jyrtyn-jyrtyn, pysh-pysh, bútyp-shashyp, isip-keuip, araq ishken, mas bolghan, súramsaq, kisimsinip, jaltaq-jaltaq, qorazdanbaq, yrjang qaqpaq, shalduarlyq, qiyanatshyl, salaq, olaq, oinasshy, kerim-kerbez, yrjan-qyljang it minez, kýlkishildik, jalghandyq, sabyrsyz, arsyz, kórseqyzar, jalmauyz, altybaqan ala auyz, arsyzdyq, erkesip, qaljanshylsyp, yrjyndap, onbaghan, antúrghan, jelikken, kirjindep, byqsyp, tomyryq, kisimsinip, jalpyldap, búralyp, әsemsip, bilgensip, bәlsip, kerenau kerden, antúrghan, kýlmeng qaghyp, yrjan-qyljan, sózuar, bilgish, zakonshik, kórgish, bir aldau, jan jaldau, imansyzdyq, danghoy, sәnqoy, kerim-kerbez, qaljynbas, kýlmendep, jayqan-qayqan, qoshemetshil, antúrghan, búlghan, jylman, kýndestik, yrjandamay, búrandap, jylmighan, jalan-júlan, súm, qu, t. b. siyaqty anyqtauysh sózderdi jýrek tәrbiyesining jetispeushiliginen tuyndaytyn minezding kelensiz qúbylystaryn suretteuge kelgende, sheber qoldanyp, aitar oiyn beynelep kórsetushilik basym. Keltirilgen mysal sózderden aqynnyng qazaqtyng sóz baylyghyn meylinshe mengergendigi, oghan sezim, jan kirgizip, qúbylta, oinata qoldanatyndyghy kórinedi. Beynelilik, oilylyq jaghynan kelgende, Abay qazaq әdebiyetinin, onyng ishinde poeziyasynyng H1H ghasyrda jetken biyigi retinde jarqyrap, býgingi qazaq ruhaniyatyna núryn shashyp túr.

Kýndelikti ómirde tuyndap jatatyn týrli kemshilikterdi synap, jaqsy nyshandardy nasihattap otyratyn aqparat qúraldary joq kezde aqyn ólenderi dәuir ýnine ainaldy. Tirshilikting tynymsyz tynysynan tuyndap jatqan últtyng bolashaghyna tikeley qatysy bar problemalardy der kezinde kótere bilui Abay poeziyasyna publisistikalyq saryn qosyp, onyng ómirshendik sypatyn arttyra týsti.  Shyn әdebiyet býgingi ómirding ózinen tuyndap, adam ýshin mәngilik problemalardy kóteruimen baghaly desek, Abay da osynday biyikten kóringen úlylardyng sapynda.

Abaydyng úlylyghy sol, ol óz halqynyng boyyndaghy kemshilikterdi synaumen birge, ony joydyng joldaryn da kórsete biluinde jatyr.  Aqyn adam qaytkende, adam bolyp, últtyq bolmysyn saqtay alady degen mәngilik saualgha jauap berdi; ghasyrlar boyy jinaqtalghan adamgershilik normalaryn jýiege keltirip, tútas bir «tolyq adam» konsepsiyasyn jasady

Aqyn «Bes nәrseden qashyq bol,  Bes nәrsege asyq bol. Adam bolam deseniz...  Ósek, ótirik, maqtanshaq,  Erinshek, beker mal shashpaq - Bes dúshpanyng bilseniz.  Talap, enbek, tereng oi,   Qanaghat raqym, oilap qoy -  Bes asyl is, kónseniz»-dep, naghyz adam osylay boluy kerek degen negizgi oiyn kórkem sózben órnekteydi.    

Abay qazaqtyng boyyndaghy qisyq minezderdi synaghan ólenderinde imandylyqty basshylyqqa alyp otyrghan. Qúnanbay qajynyn  shanyraghynda ómirge kelip, Semeydegi Ahmet Riza medresesinde músylmansha dәris alghan Abay  jastayynan diny bilim, tәrbie alyp, imandy bolyp ósti. Sondyqtan da aqyn shygharmashylyghyndaghy imandylyq taqyryby - ortalyq mәselelerding biri.

Aqyn әbden kemeline kelgen elu jasynda:  «Alla degen sóz jenil,  Allagha auyz jol emes.  Yntaly jýrek, shyn kónil Ózgesi haqqa qol emes. Denening barsha quaty  Ónerge salar bar kýshin. Jýrekting aqyl suaty Mahabbat qylsa, tәnri ýshin» - dep, jyrlapty.

Ómirining songhy jyldarynda (1902) hatqa týsken myna óleninde  «Allanyng ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas. Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti  Allany tanytugha sóz aiyrmas... Mahabbatpen jaratqan adamzatty, Sen de sýi, ol allany jannan tәtti. Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,  Jәne haq joly osy dep әdiletti... Allanyng ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas» (sonda, 303-306 better)-dep, adam ómirining baqytqa bastar jolyn imany túrghydan kórsetedi.

Ádette biz mahabbat sózin eki jastyng arasyndaghy sýiispenshilik sezim úghymynda jii qoldanamyz. Abay bizge «Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep», ósiyet qaldyryp otyr. Kóp adam búlay jasau qoldan kelmeydi dep, búl sózge onsha mәn bere bermeui de mýmkin. Abaydyng aityp otyrghan mahabbaty - «әuel adamnyng adamdyghy» (otyz segizinshi sóz)  otbasynan - ata-anasyn, qúday qosqan qosaghyn, bala-shaghasyn, bauyrlaryn, tuystaryn jaqsy kóruden bastalyp, odan ary qaray jalpy adamdardy qúrmettep, ómirdi sýyge úlasuy kerek. Otbasynyng tynyshtyghy, aghayynnyng tatulyghy adamnyng baqytty boluyna jaghday jasap, elding tynyshtyghyna, qoghamnyng órkendey týsuine alyp keledi. 

Saghan ómir syilaghan, asyrap-ósirip, tәrbiyelegen, býkil sanaly ghúmyryn arnaghan ata-anany sýiip-qúrmetteu, oghan qyzmet etu  - әrbir ózin adammyn dep sanaytyn sanaly azamattyn  alla aldyndaghy eng birinshi perzenttik paryzy, adamnyng adamshylyq qasiyeti eng aldymen, onyng ata-anasyna degen kózqarasynan kórinedi; jar qúshyp, perzent sýng adam ómirining mәni men sәni, artyna tәrbiyeli, jaqsy úrpaq qaldyru - sening qogham aldyndaghy eng basty mindetin; aghayyn-tuys, jegjat sening ómirding týrli ótkelekterinde arqa sýier sýienishin, órken jayar órisin, seni tәrbiyelep, shynyqtyryp, ýlken ómirding kýresine baptap úshyrushy ortan.  Osy siyaqty san-aluan tirshilik әreketteri sýiispenshilikpen sugharylyp jýzege assa, allanyng núry jauyp, ol adam ómirdegi shyn baqytqa keneledi. Óitkeni, «Adamshylyqtyng aldy - mahabbat, ghadelet sezim» (Qyryq besinshi sóz). Adamdardy sýie bilgen adam ghana allany shyn sýie alady. Jýregi  adamgershiliktin, imandylyqtyng ruhymen núrlanghan adam - naghyz adam, kemel adam.

Hakim Abay «Otyz tórtinshi sózinde»:   «Adam balasyna adam balasynyng bәri  - dos. Ne ýshin desen, dýniyede jýrgende tuysyn, ósuin, tonyn, ashyghuyn, qayghyn, qazan, dene bitimin, shyqqan jerin, barmaq jering bәri birdey, ahiyretke qaray óluin, kórge kiruin, shiruin, mahsharda súraluyng bәri birdey, eki dýniyening qayghysyna, pәlesine qaupin, eki dýniyening jaqsylyghyna rahatyng bәri birdey eken. Bes kýndik ómiring bar ma, joq pa? Birine biring qonaq ekensin, bireuding bilgendigine bilmestigin talastyryp, bireuding baghyna, malyna kýndestik qylyp, ya kórseqyzarlyq qylyp, kóz alartyspaq layyq pa?»-dep, adam balasyn oilanugha, myna «bes kýndik» jalghanda syilastyqqa shaqyrady.

Abay dinning adam ómirining asa manyzdy bir bólshegi retinde qúndy pikirler aitqan: 

«Alla taghala - ólsheusiz, bizding aqylymyz - ólsheuli. Ólsheulimen ólsheusizdi biluge bola ma?

Allanyng sózi - qaripsiz, dauyssyz.

Qúday taghala dýniyeni kәmәlәtti sheberlikpen jaratqan hәm adam balasyn ósip-ónsin dep, jaratqan.

Dýniyede týpki maqsatyng óz paydana bolsa, ózin  nihayatlysyn, ol jol qúdaydyng joly emes.

     Qúday taghala eshbir nәrseni sebepsiz jaratpaghan, ...

    Kim seni sýise, ony sýimektik qaryz emes pe?

    Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe?

    Sebebi, alla taghala  ózi - hahiqat joly.

Ghylym - allanyng bir sipaty, ol haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr».

Týsine bilgen adamgha osy joldardyng arghy jaqtarynda adamdardyng dúrys ómir sýruine kómektesetin ne bir tereng imandylyq oilary jatyr;  adamdyqtyng biyik dengeyin imanmen ólshegendigi kórinedi. Taghy birde ol «Tolyq músylman bolmay – tolyq adam bolmaydy» dep, kesip aitqan. Abaydyng imandylyqpen sugharylghan oy iyirimderi ózine qaray tartyp, ishine kirgen sayyn mynau myng qúbylghan ómirding qyr-syrlaryn endi ghana týsine bastaghanday bolasyn; dana Abaydyng úlylyghy aldynda eriksiz bas iyesiz.

Qay zamanda bolmasyn, kýn tәrtibinen týspey  túrghan adam qaytse, adam bolyp qalady degen mәngilik saualgha  úly Abay osylaysha jauap beripti. Ásirese, jahandanu dәuirinde ghalamdyq ózgeristerding saldarynan joyqyn ruhany shapqynshylyqtargha  úshyrap jatqan qazaqtar ýshin búl ósiyetterding adamy bolmysymyzdy  saqtap qaluymyz ýshin de, últ bolyp ómir sýruimiz ýshin de manyzy zor.

«Býgingi qoghamdaghy manyzdy mәselelerding biri hәm biregeyi – adamy qúndylyqtardy saqtau. Al, Abay enbekterindegi «Tolyq adam» úghymy -adamzatty kisilik túrghysynan jetildirudi kózdeytin ýlken danalyq oilarmen úshtasyp jatqan kýrdeli mәsele. Aqynnyng múraty – adamdy ruhany kemeldendiru arqyly qoghamdy jetildiru, eldi ilgeri damyghan mәdeniyetti memleketter qataryna qosu.

Halqynyng minez-qúlqynyng búzylyp bara jatqanyn kórip, «Tolyq adam» ilimin jasaghan Abaydy әrbir qazaq bilui kerek. Abaydy bilse, pendelik joldan qaytady. Qazir kóp adamnyng kókeyinde tek qaryn toydyru, kiyim kiyinu. Odan basqa maqsat joq siyaqty. Ash qaryn toyynar, biraq onyng ruhany qazynasy bolmasa, quys keude pende bolyp qalady. Bizding qaupimiz sonda. Jastarymyz quys keude bolyp qalmauy qajet. Dýniyeni ómir boyy jinap, ana dýniyege alyp ketken kimdi kórdinizder?! Onyng barlyghy qalady. Sondyqtan, ruhany qazynagha basymdyq beru kerek» (M. Myrzahmetov). 

Abaydy zamany  atqa erte mingizip, erte eseytken. El-júrtyna sózin ótkize almay, әbden qajyghan Abay «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy arman», «Kónlim qaytty dostan da, dúshpannan da» dep, qamyqqanda,  nebәri 41 jasta, al «Ishim ólgen, syrtym sau», «Atadan altau, Anadan tórteu, Jalghyzdyq kórer jerim joq. Aghayyn bek kóp, Aytamyn eptep, Sózimdi úghar elim joq. Molasynday baqsynyn, Jalghyz qaldym - tap shynym»-dep, toryghyp jýrgen  kezinde  ne bәri 43-te eken. 

Osylaysha, kýnirengen Abay  óz zamandastaraynan sonshama týnilgenimen de elining ertenine senedi; keler úrpaqqa sóz tastap,  «Joq, qazaq ortasynda da úrlyq, ótirik, ósek, qastyq qalyp, ónerdi, maldy týzden, bóten jaqtan týzu jolmen izdep, óristerlik kýn bolar ma eken?»-dep, bolashaqqa ýlken ýmitpen qaraydy.

El tútastyghy oy birliginen, «aqylgha birlikten» bastau alady dep bilgen Abay osy iydeyalardy jýzege asyrudaghy sózding atqaratyn qyzmetin joghary baghalaydy. Eng basty shart - sóz týzu bolu ýshin oy týzu bolu kerek. Aqyn bir óleninde «Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzel» dep, halqyna ýndeu tastaydy. Múny aityp otyrghan sebebi - adamdy adam qyp, eldi birlikte saqtaytyn iydeyalar jasaldy; endi sony dúrys sóz arqyly  syrtqa shygharyp, halyqtyng sanasyna jetkizip, ary qaray jýzege asyru kerektigin algha tartyp otyr.     

Abay onnan astam óleninde tilding qúdireti, ólenning qalay boluy kerektigi jayly pikir bildiredi. Ol aldymen, ónerding ómirdegi ornyna, aqynnyng qogham aldyndaghy paryzy men qaryzyna airyqsha manyz beredi. Ólendi kəsipke, mal tabudyn, kýn kóristing qúralyna ainaldyryp «Mal ýshin tilin bezep, janyn jaldap, mal súrap bireudi aldap, bireudi arbap» – jýrgenderge qarsy shyghady. «Syy dəmetpe, berse alma esh adamnan, Neng ketedi jaqsy ólen, sóz aitqannan. Sýiinerlik adamdy qúrmet qyl, Aulaq bop jip satyp, nərse alghannan», «Óleni bar ónerli inim sizge aitam, Jalynamyn múnday sóz aitpa bizge. Ózge týgil ózine paydasy joq, Esil óner qor bolyp keter týzge», – dep, aqyndargha jalynghanday da bolady. Al ózi bolsa: «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin, Joq-bardy, ertegini termek ýshin. Kókiregi sezimdi, tili oramdy, Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin. Maqsatym – til ústartyp, óner shashpaq, Nadannyng kónilin qoyyp, kózin ashpaq» – dep,  óleng jazghanda, aldyna qoyghan əleumettik maqsatyn aiqynday týsedi.

Abaydyng sóz óneri jayly oy konsepsiyasy «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy», «Tughanda dýnie esigin ashady ólen», «Bireuding kisisi ólse – qaraly ol», «Talay sóz búdan búryn kóp aitqanmyn», «Bazargha qarap túrsam ərkim barar», «Segiz ayaq», «Səuleng bolsa keudende», «Adamnyng keybir kezderi», «Ózine senbe jas oishyl», «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» siyaqty ólenderinde meylinshe ashyq aitylghan.

«Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy» qazaq poeziyasynyng ólenmen jazylghan teoriyasy ispettes. Ólendi ólenning teoriyasyn ólenmen jazghan Europadaghy ataqty Bualonyng «Poetikasymen» salystyrugha bolady. Sonymen birge, búl óleng Abaydyng sóz óneri jayly aitqan oilarynyng shyny, ólenmen jazylghan maniyfest  ispettes: 

«Óleng -  sózding patshasy, sóz sarasy

Qiynnan qiystyrar er danasy. 

Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip, 

Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy.

 

Bóten sózben bylghansa sóz arasy,

Ol - aqynnyng bilimsiz bisharasy.

Aytushy men tyndaushy kóbi nadan,

Búl júrttyng sóz tanymas bir parasy».

Abaydy bilgisi kelgen adam aldymen, onyn  «Segiz ayaq» ólenin oqyp, týsinui kerek siyaqty. «Segiz ayaq» - aqynnyng býkil adami, shygharmashylyq, dýniyetanymdyq bolmysyn anghartatyn filosofiyalyq tolghau. Adamdy bey-jay qaldyrmaytyn ómir jayly tereng tolghamdar syrly sózben salynghan suretter arqyly kórkem kemeleldikke úlasyp,   nebir ghajayyp oilargha jeteleydi. Oqushy kezimizden oqyp, jattap ósken biz osy bir ólendi qansha ret oqysaq ta, oqyghan sayyn janadan jana әlemge kirip ketkendey әserde bolamyz. Maghan «Segiz ayaq» «myng ólip, myng tirilgen» qazaq siyaqty, qazaqpen birge mәngi jasay beretin ómir filosofiyasy sekildi kórinedi. 

«Segiz ayaq» bastalatyn «Alystan sermep, Jýrekten terbep, Shymyrlap boygha jayylghan, Qiuadan shauyp, Qisynyn tauyp, Taghyny jetip qayyrghan. Tolghauy toqsan qyzyl til, Sóileymin desen, ózing bil. Ótkirding jýzi, Kestening bizi Órnegin sendey sala almas. Bilgenge marjan, Bilmeske arzan Nadandar bәhra ala almas» (Abay Qúnanbaev. Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. Almaty, «Ghylym», 117-bet) osy bir óleng joldarynda sózding magiyasy, qúdireti barynsha kórkem beynelengen. IYә, jer betindegi sanaly tirshilikte sózden asqan qúdiret joq. Dualy auyzdan shyqqan  bir auyz sóz adam taghdyryn, el taghdyryn, kerek deseniz, әlem taghdyryn sheship jatyr. Abay osyny eskertip otyr. Nesin aitasyz, «Boyda qayrat, oida kóz. Bolmaghan son, aitpa sóz»-dep, ózin tynday alatyn, sózin týsine biletinderding azdyghyna nalidy.

                                                            *   *   *

Kenestik dәuirde qazaqtardy jappay orystandyru sayasaty jýrgizilgende, úly Abaydyng ózi «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr» degen dep, osy sózdi algha tartty. Endi tәuelsizdik jyldarynda aqyndy osy baghytpen «orysshyl» degen ataqqa ilindirdi. Abaydy aiyptaushylar  qazaqtyng býkil sher-shemenin aitqan Dulat, Shortanbay, Búharlardy kemsitti; Abaydyng ólenderinde, qara sózderinde orys otarshyldyghy, orystyng qazaqqa kórsetip jatqan it qorlyghy turaly bir auyz sóz joq, Kenesary-Nauryzbay kóterilisin qoldamady degen siyaqty kinәlar taghyp jatqany da jasyryn emes. 

«Mening Abayda «alty alasy, bes beresim» joq. Shynymdy aitsam, qazaqtyng bir adamdy jeti qat kókke kóterip, Abay, Abay, Abay dep, auyzdaryn aranday ashyp, bir aitqanyn myng aityp shuyldaytyny jynymdy keltiredi. Búl da - nadandyqtyn, soqyr kórgeninen jazbastyqtyn, aqyr sonynda qangha singen tabynushylyqtyn, qúlminezdikting aiqyn nyshany» («Feysbuk», 24.02.2020). 

«Qazir Abaydy ýlgi tútyndar deu - «baryp túrghan nadandyq». «Abay dýniyeden ozghaly 110 jyldan asyp ketti. Odan beri tabighat ózgerdi, qogham ózgerdi, memleket ózgerdi. Adamnyng minez-qúlqy, ómirge kózqarasy, dýniyetanymy t.b týgel ózgerdi, damydy. Onyng bәrine Abaydy ýlgi tútyndar deu baryp túrghan nadandyq» (365info.kz). 

«...Biraq Abay syn aitugha bolmaytyn Qúday da, Payghambar da emes. Ol - eki qaytara bolys saylanyp, qazaqtyng malyn, mýlkin esepke alyp otyratyn statistikalyq komissiya mýshesi bolyp Resey patshalyghyna qyzmet etken adam. Ol qazaq degen dana halyq turaly bir auyz jyly sóz aitpaghan, kerisinshe eki sózining biri qazaqty qorlau. Onyng qazaqty qorlaghan sol sózderin orystar da ózgeler de sening Abayyng sóidegen dep qazir de betimizge basyp jýr» («Feysbuk», 08.03.2020).

«Biz Abaydy, «Abay jolyn» oqyp ósken úrpaqpyz.Tәuelsizdik alghasyn tarihymyzgha,әdebiyetimizge janasha bagha bere bastaghanymyz,kózqarasymyz ózgere bastaghanyn eshkim jasyra almaydy.Búl orayda "Abay joly"romany turaly da jazushy qauym arasynda búryn aitugha jýreksinip kelgen talay oilar ashyq aityla bastady.Sol ýshin bayaghy temir qalyptyng ishinde tiriley qatyp qalghandar Múhtar Shahanovty,taza talan iyesi marhým Rahymjan Otarbaevty talap tastady.Ádebiyetten mol habardar qalamgerler sol shaqta syryn ishine býgip ýnsiz qaldy.Óz basym "Abay jolyndaghy" Abay naghyz Abaydyng ózi emes,kerisinshe әkesi Qúnanbaygha qarsy shauyp,elishindegi aqylgóy abyz aqsaqaldarmen alysyp jýrgen sosialistik realizm әdebiyetining keyipkeri ekenin aityp maqala jazdym.Qysqartyp fb gha beyimdep berdim.Al tәuelsiz el әdebiyeti taqyrybyna oray Abaydyng ózine qatysty mәselege kelsek,Abay ólenderinde de, qarasozderinde de Reseyding qazaq halqyn ezgige salyp jatqanyna baylanysty bir auyz sóz joq degenim ras» («Feysbuk», 11.04.2020).

«Abaydyng ólenderine aldanyp túzaghyna týsuge bolmaydy. Onyng túzaghy Reseyding bodandyghy. 1986 jyly jeltoqsanshylardy sottaghanda da Abaydy aitqan. Taychiybekov pen Kópbaev ta Abayshylmyn deydi. Senbeseng aitysyp kórinder. Basyndy eki búrap alady. Olar Abaydyng shyndyghynda kim ekendigin biledi. Al qazaqqa Abaydy otarlaushylar jәilap kirgizgen. Alghashynda ólenderin, ólgennen keyin 10-15 jyldan keyin qara sózderin, al auyr qara sózderin eng sonynda shygharghan. Al әrbir qazaqtyng ómirinde she, әli esin jinamaghan bastauysh mektepting balalarynan bastap Abaydyng ólenderin jattatady. Odan keyin poemasyn. Artynan qara sózderin. Bala kezinde oqyghan materialdar adam ómirindegi eng qúndysy bolyp sanalady. Sondyqtan keybireuler Abaygha qatty jabysyp otyr. Múnday qúbylysty “Boiling Frog Syndrome” deydi. Yaghny baqany ystyq sugha birden salyp jiberse sekirip shyghady. Al jәilap qaynatsa PISIP qalghanyn da sezbey qalady.

Abay degen negizinde, ekijýzdi (dvulikiy) Yanus. Abay memleketti ana tilin bilmeytinderding basqaruyna jol ashyp bergen. Qazaq halqy ýshin Abay orys tildi, ózin ekinshi sortty sezinudin, bodandyqtyn, qúldyq psihologiyanyng triggeri, orys tildi biylikting altyn dingegi. Audandyq, mekemelik ýlken jinalystardy orystildi chinovnikter Abay oryssha oqyndar dep ketken dep qazaqtyng auzyn jauyp jýr» («Feysbuk», 11.04.2020)-degen siyaqty әrtýrli pikirlerdin  aitylyp jatqany da ras.

Osy siyaqty pikirler haqynda kezinde Aqseleu  Seydimbek mynaday oiyn bildirgen eken: 

«Abayda mynaday sózding bary ras: «Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr».

Osy sózdi qoldanushylar Abaydyng esimin betke ústap, orysshyl bolu kerek deytin niyetti ózeurey nasihattap jýr. Ondaylar bara-bara «óz tilindi bilmeseng de, orys tilin bil» degen pighylyn kóldeneng tarta bastaghanday. Múnday soraqylyqty qazirgi sayasat anshynyng iytin sipaghanday erkeletetin bolyp aldy. Búlargha býtin dýniyetanym, býtin túlgha kerek emes. Kerek bolsa, sol Abaydyng kelesi sózin oqyr edi ghoy. Kelesi sózi bylay: «Zararynan qashyq bolugha, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek». 

Qanday «zararynan qashyq boluymyz kerek? Múny oilap jýrgen de eshkim kórinbeydi, oilaugha múrsha beretin zaman da bayqalmaydy» (Aqseleu Seydimbek. Shygharmalary. Astana, «Foliant», 2010, 593-bet).

Taghy da myna bir jaghdaylardy da eskergen jón. Sol kezdegi tarihy jaghdayda qazaqtargha otarshyl bolghanymen de orystan basqa jaqtan bilim-ghylym ýirenu mýmkindigi joqtyng qasy edi. Qazaq dalasyndaghy medreselerde kóbine músylmanshylyq negizderi oqyldy. Qazaq dalasyndaghy alghashqy zayyrly mektepti H1H ghasyrdyng ortasynda Ybyray Altynsarinning Torghayda ashqany belgili. Mine, osynday tyghyryqty jaghdayda Abay orystyng tilin, bilimin, ghylymyn ýiren deuge mәjbýr bolumen birge «Zararynan qashyq bolugha, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek» dep te eskertip otyrghany kóp nәrseni anghartsa kerek. Onyng ýstine ekinshi qara sózindegi «Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qadarly da joqpyz» degen sózdi jetiskendikten aityp otyrmaghany da týsinikti.

Ártýrli pikirlerding aitylyp jatuy - demokratiyalyq qoghamda oy erkindigining basty kórsetkishi. Desek te myna bir nәrsege nazar audarghandy jón kóremiz: kezinde Abay barynsha synaghan qazaqtyng boyyndaghy kertartpa jaghymsyz qylyqtardan әli kýnge deyin aryla almay kele jatqanymyz - ómir shyndyghy. Zaman ózgerse de osy bir «nadandyq» qalyptan qalay shyghudyng joldaryn kórsetip bergen úly Abaydyng ómirsheng oilary kýni býginge deyin ózining ómirshendigin joymay, kerisinshe, ótkirlene týsude.

Úlylar eki týrli bolady: oishyldar men elbasshylar-qolbasshylar. Oishyldar taza oy enbegimen ainalysyp, sol oilaryn eline úsynyp otyrady. Ózi tirshilikte, sol oilaryn jýzege asyrugha kelgende, epeteysizdeu, tipti qolynan kelmeui de mýmkin. Kóbine, oishyldar gummanistik oilardyng jeteginde jýrse, últtyn, halyqtyng namysyn jyrtyp, sózin sóilep, kegin qaytaratyndar, abyroyyn asyryp, biyiktetip, qol  bastaytyndar qaytpas-qaysar, batyr-shalys, ór minezdi keledi. Búl jerde Abaydyng últ-azattyq kýreske shyghyp, sol kezde jeniske jetuding mýmkin emestigin bile túra, Kenesary-Nauryzbay qozghalysyna qarsy shyqpaghandyghyn týsinuge bolady. Óitkeni, qolynnan kelmeske úmtylu - aqymaqtyq.  Onyng ýstine gumanisterdin, músylmandardyng qantógiske shaqyrmaytyndyghy, qarsy ekendigi, múnday qiyn jaghdaylardan shyghudyng beybit joldaryn izdeytindigi de este bolyp, Abaydyng sol kezdegi qazaq ýshin birden-bir dúrys baghytty kórsete bilgenine nazar audarghan jón. Abayday úly tarihy túlghagha artyq-kem ketpey, sol kezding tarihy jaghdayy, ol bizge, býgingi kýngi qazaqqa nesimen qymbat túrghysynan baghalauymyz kerek.  

Taghy bir bәrimiz moyyndaytyn  mәsele - Abay da et pen sýiekten jaralghan pende. IYdeal adam bizding miymyzda ghana ómir sýredi. Ómirde bәri - basqasha, tipti kerisinshe. Ómir degenimiz - túnghan qayshylyqtar. Abaydyng kezi týgili, qazirgi zamannyng ózinde de adamnyng adam bolyp ómir sýruining ózi syn bolyp jatyr; Shynghys Aytmatov aitqanday, «adam qaytkende, adam bolyp qalady?» degen saual kýn tәrtibinde ótkir túr. Sondyqtan da, basty mәselege Abay bizge nesimen qymbat degen túrghyda keluimiz kerek. 

Abay «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?» atty ómirmen qoshtasu, keyingilerge ósiyet mazmúndy óleninde:

«Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqtyqpaly soqpaqsyz jerde óstim, 

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!

 

Oy kirgeli tiymedi erik ózime,

Sandalmamen kýn keshken týspe izime. 

Ózi ermey, erik bermey, júrt qor etti,

Sen esirke, tynysh úiyqtat, baq sózime!

 

Ishim - tolghan u men órt, syrtym dýrdey, 

Men kelmeske ketermin týk óndirmey.

Ólen, shirkin - ósekshi, júrtqa jayar,

Syrymdy toqtatayyn aita bermey» (sonda, 280-bet)- dep, ómirining qanday jaghdayda ótkeni, neni atqaryp, neni atqara almay ketip bara jatqany jayly aghynan jarylypty. «Júmbaq adam» Abaydy týsinu ýshin  aldymen, oqylatyn óleng - osy. 

Kerek deseniz, Abay bizding qorghauymyzdy kerek etpeydi; kerisinshe, Abay elimizding el bolyp, qazaqtyng qazaq bolyp qaluy ýshin bizge qajet. «Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan Abay» qazaq bar jerde janghyryp, jasaryp, búzylyp bara jatqan zamanda adam bolyp, qazaq bolyp jasay beruimizge qyzmet ete beretin bolady.

                                                 *   *   *

Abaydyng úlylyghyn alghash tanyp, «Qazaqtyng bas aqyny» atap, maqala jazghan  últ kósemderining biri A.  Baytúrsynov «Oqyp qarasam, basqa aqyndardyng sózindey emes. Olar sózinen basqalyghy sonsha, əuelgi kezde jatyrqap, kópke deyin tosansyp otyrasyn. Sózi az, maghynasy kóp, teren. Búryn estimegen adamgha shapshang oqyp shyqsan, týsinip, kóbining maghynasyna jete almay qalady. Kóp sózderin oilanyp daghdylanghan adamdar bolmasa, myng ara oqysa da týsine almaydy. Ne maghynada aitylghany bireu bayandap úqtyrghanda ghana biledi»-dep, jazypty.

Búl turasynda qazirgi zamannyng aituly aqyndarynyng biri Serik Aqsúnqarúly aghynan jarylypty: «Abaydyng tomyn ashqan sayyn ózimning aqymaqtyghym men darynsyzdyghymdy anghara bastaghandaymyn (bas qoyyp oqymaytynym – sodan!), myna opasyz dýniyeden kóresinindi kórgen sayyn Abaydyng kitabyn jana ashqanday bolasyn! Basyna kýn tughanda ghana Allasyn eske alatyn ólimge bola tughan mandayy qushyq pende qúsap, men de taghdyrdyng tәlkegine týskende Abaydyng qara tomdaryna ýnilemin, sonda ol sol sәttegi kónil kýidi tap basady!» ( S. Aqsúnqarúly. Mening Abayym. «Egemen Qazaqstan», 20.01.2020).  

Shynynda da Abaydy birden oqyp týsinu qiyn. Abaydy asyqpay, niyet qylyp oqu kerek, oilanyp-tolghanyp oqu kerek, qaytalap, oigha toqyp, sezinip oqu kerek. Oqu barysynda «aqyn ne aitypty» degen oimen oqysan, mәtin de meni «qalay týsiner» eken dep, synay qarap túrghanday bolady. Sondyqtan da Abay әlemine ýlken dayyndyqpen kelip kirisuge tura  keledi. Óitkeni, danyshpandardyng oy tereninde jatqan danalyq iyirimderin týsinu, iygeru kez-kelgen oqyrmannyng qolynan kele beretin onay sharua emes. 

Qazaq ruhaniyatynyng kóginde jarqyrap túrghan jaryq júldyzyna ainalghan úly Abaydyng  «Otyz jetinshi sózindegi» myna bir naqyl sózderdi taghy da  oqyp, oilana jýreyik , aghayyn: 

«Kisige bilimine qaray bolystyq qyl: tatymsyzgha qylghan bolystyq adamdy búzady»;

«Ákesining balasy - adamnyng dúspany. Adamnyng balasy - bauryn»; 

«Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn, adamshylyqtyng qaryzy ýshin enbek qylsan, allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn»;

«Adam balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, zamandasynyng bәri vinovat»;

«Men eger zakon quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim»;

«Dýniyede jalghyz qalghan adam - adamnyng ólgeni»;

«Biyik mansap - biyik jartas,  Erinbey enbektep, jylan da shyghady,  Ekpindep úshyp qyran da shyghady»;

«Dýnie - ýlken kól,  Zaman - soqqan jel,  Aldynghy tolqyn - aghalar,  Artqy tolqyn - iniler, Kezekpenen óliner,  Bayaghyday kóriner»; 

«Baqpen asqan patshadan, Miymen asqan qara artyq. Saqalyn satqan kәriden, Enbegin satqan bala artyq»;

«Jaman dos - kólenke,  Basyndy kýn shalsa,  Qashyp qútyla almaysyn; Basyndy búlt shalsa, Izdep taba almaysyn»;

«Dosy joqpen syrlas, Dosy kóppen syilas. Qayghysyzdan saq bol, Qayghylygha jaq bol»;

«Qayratsyz ashu - túl,  Túrlausyz ghashyq - túl,  Shәkirtsiz ghalym - túl»; 

«Baghyng óskenshe - tileuindi el de tileydi, ózing de tileysin, baghyng ósken song - ózing ghana tileysin» t. b.  (sonda, 183-185 better).

Zymyrap zamandar, «kezekpenen» úrpaqtar auysyp jatyr. Biraq ta on toghyzynshy ghasyrda aitylghan osy bir sózder jiyrmasynshy ghasyrda da kýni keshe ghana aitylghanday. «Óldi deuge siya ma, aityndarshy, Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan»-dep, aqynnyng ózi aitpaqshy, Abaydyng keler úrpaqqa jazyp kóqaldyrghan  ósiyetteri de - qazaqpen birge mәngi jasaytyn «ólmes sózder».

«Edinisa - jaqsysy, Ergen eli - beyne nól. Edinisa nólsiz-aq,  Óz basyndyq bolar sol. Edinisa bolmasa,  Ne bolady ónkey nól»-deydi danyshpan. Ózi aitqanday, Abaydyng ózi de - qazaqtan shyqqan «edinisa» úlylardyng biri, biri ghana emes-au, biregeyi.

IYә, halqynyng bolashaghyn oimen barlap, dúrys jolgha bastaytyn iydeyalar tughyzyp, aqyl aityp otyratyn oishyldarsyz, sol ómirsheng ozyq oilardy boyyna sinirip, halqyna jetkizip, iske asyru ýshin kósh bastaytyn hakim kósemsiz halyq - jetim; yaghni, - basshy «edinisasyz» halyq - nól. Abay  el-júrtynyng osynshama qúldyrap ketuining basty sebebining biri retinde halyqtyng ishinen jarqyn bolashaqty betke alatyn kósemderding shyqpay jatqanyn ókinishpen eske salady. 

Shyghysta «Barlyghyn biletin, bilgenin iske asyrugha úmtylatyn adam – danyshpan,  ony ústaz tút» degen sóz bar.  Abay - qalyng elding ishinde jýrip, azyp-tozyp bara jatqan qazaqty qaytkende, adam bolyp qalatyn, baqytqa jetkizer, nadandyqtyng my batpaghynan shygharar joldaryn izdep, «basyn taugha da, tasqa da úrghan», ony halqynyng danalyghynan, islamnyng imandylyghynan, Batystyng ghylymynan tauyp, «tolyq adam» ilimin jasaghan, júrtyn osy adamzat damuynyng sara jolyna týsuge shaqyrghan danyshpan. Abay bastap, odan keyin alashshyldar jalghastyrghan qazaqtyng qasqa jolymen adaspay jýru býgingi úrpaqtyng aldynda túrghan ýlken syn bolyp otyr.

Sózding toqeterin S. Torayghyrovtyng myna bir óleng joldarymen týigimiz kelip otyr: «Asyl sózdi izdesen, Abaydy oqy, erinbe. Adamdyqty kózdesen, Jattap, toqy kónilge».

Sózimizding qorytyndysy, Abay - qazaq әdebiyetin H1H ghasyrdyng ózinde-aq әlemdik dengeyge kótergen úly aqyn ghana emes, sonymen birge, qazaqtyng mәngilik oiy men sózin órkeniyetting biyiginde túryp aitqan dala danyshpany da. Qazaqtyng halyq bolyp júrt qatarly ómir sýrui ýshin adal enbek etip,  ozyq bilim men ghylymdy iygerip, últtyq ruhany qúndylyqtar men imandylyqtyng asyl qasiyetterin boyyna sinirgen «tolyq adam» boluy kerektigin eskertken de - dana Abay.  Abaydyng úlylyghy sol, onyng sóz ónerining inju-marjanyna ainalghan poeziyasynyng әrbir sózi oiymyzgha, boyymyzgha adamgershiliktin, últtyq ruhtyng nәrin seuip, sanamyzdy janghyrtyp, ómirge degen qúlshynysymyzdy arttyra týsuinde jatyr. 

Danday Ysqaqúly, 

filologiya ghylymdarynyn doktory, professor

Abai.kz

21 pikir