Almaty. 14 qarasha. QazTAG - Valeriy Novikov. Birneshe kýn búryn qazaqstandyqtar akademik Salyq Zimanovpen qoshtasty. Ol úzaq ómir sýrdi. Biyl ol 90 jasqa tolyp jәne ómirinde kóp nәrseni jasap ýlgerip ketti. Ol ómirining úzaqtyghynan emes, eshbir jyldy bos jibermey, ómirining sonyna deyin, nauqas bolyp jatqanyna qaramay, júmys isteuining arqasynda kóp nәrseni ýlgerip ketti. Júmys iteuge bala kezden baulanghan, otbasy erte әkesiz qalghandyqtan, oghan qamqorlyqty óz moynyna aluyna tura keldi. Odan keyin soghys boldy. S. Zimanov minaatqysh boldy, al olar әr kez maydannyng alghy shebinde bolatyny belgili... Ol ghylymda da az nәrse istegen joq. Kóptegen ghylymy enbekter, kitaptar, oqulyqtar jazyp, oqushylaryn qaldyrdy. Býtindey ghylymy mektep ashty. Akademik ataghyn erte basta-aq, shynymen de ghylym dengeyi joghary bolghan kezde aldy. Ol kezde akademiya bireu ghana jәne akademikter de az bolatyn...

Shynyn aitsaq, ol bizding memlekettigimizding basynda tәuelsizdik aludan әlde qayda erte túrghan qúqyq tanushy-ghalymdardyng kogortasynyng biregeyi, Konstitusiyamyzdyng avtorlarynyng biri, ózin әr kez biyik ústaghan taza adam bolyp qaldy-au.

Almaty. 14 qarasha. QazTAG - Valeriy Novikov. Birneshe kýn búryn qazaqstandyqtar akademik Salyq Zimanovpen qoshtasty. Ol úzaq ómir sýrdi. Biyl ol 90 jasqa tolyp jәne ómirinde kóp nәrseni jasap ýlgerip ketti. Ol ómirining úzaqtyghynan emes, eshbir jyldy bos jibermey, ómirining sonyna deyin, nauqas bolyp jatqanyna qaramay, júmys isteuining arqasynda kóp nәrseni ýlgerip ketti. Júmys iteuge bala kezden baulanghan, otbasy erte әkesiz qalghandyqtan, oghan qamqorlyqty óz moynyna aluyna tura keldi. Odan keyin soghys boldy. S. Zimanov minaatqysh boldy, al olar әr kez maydannyng alghy shebinde bolatyny belgili... Ol ghylymda da az nәrse istegen joq. Kóptegen ghylymy enbekter, kitaptar, oqulyqtar jazyp, oqushylaryn qaldyrdy. Býtindey ghylymy mektep ashty. Akademik ataghyn erte basta-aq, shynymen de ghylym dengeyi joghary bolghan kezde aldy. Ol kezde akademiya bireu ghana jәne akademikter de az bolatyn...

Shynyn aitsaq, ol bizding memlekettigimizding basynda tәuelsizdik aludan әlde qayda erte túrghan qúqyq tanushy-ghalymdardyng kogortasynyng biregeyi, Konstitusiyamyzdyng avtorlarynyng biri, ózin әr kez biyik ústaghan taza adam bolyp qaldy-au.

S. Zimanov jariyalylyqty onsha únatpaytyn, súhbat beruden qashqaqtaytyn. Biraq, kenestik dәuirding kezinde men onyng týsiniktemesimen shaghyn maqala jazghanmyn, ol sol maqalany maqúl qabyldap, sóitip sol kezden este saqtaghan bolsa kerek. Sondyqtan byltyr qarasha aiynda men oghan telefon shalyp, kezdesuge rúqsat  súraghanymda ol kezdesuden bas tartpay, súhbattasayyq, biraq әzirge jariyalamaymyz, dep eskertti. «Jaqynda maghan mereyli 90 jas tolady, sondyqtan eshqanday shu shyqqanyn qalamaymyn. Al keyin kóre jatarmyz...».

Eki ret 40 minuttay merzimge kezdestik. Ol sharshap qalatyn, sodan «men saghan sәti kelgende telefon shalamyn, taghy kezdesimiz» deytin. Bir ret telefon shaldy, al ekinshi ret ýlgermedi...

Endi men oghan aldyn ala berip jibergen sualdaryma jauap ala almaymyn. Sóitip tómendegi súhbatymyz bas-ayaghy joq, ýzindi týrinde, ayaqtalmay qaldy. Biraq, endi basqasha bola da almaydy...

-Salyq Zimanúly sizge súhbatqa súranu qiyndau, búrynghyday baspasózge nazar audarmaysyz...

- Búryndary baspasózding aitqandaryna tez arada jauap qaytaratynmyn, óitpeseng qatang jazalanuyng mýmkin edi. Ol - qughyn-sýrginder -  әriyne, jaqsy, әserli shara túghyn, biraq, qúdaygha shýkir, ótip ketti. Biraq, qazir baspasózge de eshkim onsha mәn bermeydi ghoy, qoghamdyq pikir joq. Bәlkim, jurnalisterding ózderi aiypty shyghar? Mysaly teledidarshylar kelip, súhbat beruimdi ótinedi, joq desem, renjiydi. Men olargha, sender bәribir mening aitqandarymdy jariyalaysyndar ghoy, dep týsindiretinmin! Olar ýnsiz bolatyn, sebebi efirden ne shyghyp, ne shyqpauyn olar sheshpeydi. Nemese efirden sen aitqannan mýldem basqa nәrse aitylatyn. Meni eshkim de múqiyat tyndamaytyn bolsa kerek, sondyqtan sol kezden bastap men súhbat beruden bas tarttym. Eger eshkim baspaytyn bolsa, nemese aitqandaryndy sýzgiden ótkizip, ózderine ynghayly týrde jariyalaytyn bolsa, әure bolyp ne qylamyn...

- Men sýzgiden ótkizbeuge, sózbe-sóz jariyalaugha uәde beremin... Sizdi, osydan 30 jyl búrynghyday, ornynyzdan tabu qiyn, jii issapar sharshatpaydy ma? Olar sizge sonshama qajet pa?

- Qalasang da, qalamasang da - barugha tura keledi... Jaqynda Astanadan oraldym, onda әdilet ministrligi men parlament úiymdastyrghan zannamany jetildiru, qúqyqtyq sayasat tújyrymdamasyn jetildiru jónindegi eki konferensiya boldy. Bayandama jasadym. Maghan bәrinen kóp uaqyt berdi. Bәrine 5 minuttan berse, maghan 20 minut berdi, al men 27 minut sóiledim, biraq sózimdi bólmedi. Odan keyin Euraziya uniyversiytetining rektory studentter aldynda sóz sóileuimdi súrap, zang fakulitetine apardy. Altyn medali iyeleri, olimpiada jenimpazdary jinalypty, solardyng aldynda sóz sóiledim... olargha da barmasa bolmaydy. Onyng aldynda, 15 qarashada mening ótinishim boyynsha, meni preziydent qabyldady. Bir saghat bes minut súhbattastyq. Osy uaqyttyng bәrinde onasha sóilestik. Men oghan birnәrse súrau ýshin emes, kerisinshe, beru ýshin kelip otyrmyn dep aittym. Al ghalym ne bere alady? Tek jana iydeyalaryn, jana bilimderin, elge paydasy bar, óte eleuli mәni men keleshegi bar qanday da teoriyalyq dayyndaulardy beredi ghoy. Ángime tek ghylym men jogharghy bilim beru salasy turaly boldy.

Al ertenning arghy kýni Manghystaugha ketemin. Akademik Sharmanov (Tóregeldi - QazTAG), al biz óte tamasha dospyz, ol 80 jasqa toldy, men onda onyng mereytoyynda sóz sóileuim kerek edi, biraq ol auryp, auruhanagha týsip qaldy. Men sol kezde onyng otany Qaraghandy oblysyna da bara almay qaldym. Biraq uәde bergen son, sózinde túruyng kerek. Endi Qyrymbek Kósherbaev, oblys әkimi shaqyryp otyr. Sharmanovpen birge sonda ýsh kýnge bara jatyrmyz.

Jeltoqsannyng basynda auruhanagha jatamyn. Mening ong býiregimdi 13 jyl búryn alyp tastaghan. Endi tekserilu kerek. 29 jeltoqsanda Astanagha shaqyryp jatyr, Rogov (Igori - QazTAG), Konstitusiyalyq kenes tóraghasy telefon shaldy - kenesting 10 jyldyghyna (shaqyryp jatyr - QazTAG), halyqaralyq konferensiya ótkizip otyr.

Kóptegen elderding konstitusiyalyq sot basshylary keledi. Uaqyt sәl ynghaysyzdau, tura jana jyl qarsanynda, biraq baru kerek.

Men taghy bir júmysty ayaqtap, qantar aiynda baspagha «Respublika parlamenti - tәuelsizdikting qiyn jyldary» atty kitabymdy tapsyruym kerek. Men ol kezde deputat edim ghoy. Ol jyldar mening әli kóz aldymda, barlyq jazbalar men qújattardyng barlyghy qolymda bar. Men ainalysyp jatqan taghy bir taqyryp: «Qúqyq qorghau jýiesin reformalaudyng keybir mәseleleri». Astanada sol mәselemen sóz sóiledim. Mening aldymda mәjilis pen senattyng qúqyq jәne sot reformasy komiytetining tóraghasy, әdilet ministri sóz sóilegen.

Reforma jónindegi komiytet tóraghalary minbeden: «Biz preziydent jәne parlament tapsyrmasymen reformagha baylanysty 30-day zang jobasyn dayyndadyq. 4 jobany qazir ghana qabyldadyq, 6 joba jaqynda qabyldanatyn bolady, qalghandary jyl sonyna deyin qabyldanady», - dep attaryn sanay bastady. Men olardan keyi sóz sóilep, «komiyetting eki basshysyn tyndadym», dep aittym... 30 joba! Ol jaqsy! Al sol aktilerde ne jetekshi? Bastysy nede, janalyghy nede? Ayta almaymyn! Olardyng qabyldanuynan olar qanday әser kýtedi? Aktilerdi qabylday salu týk te emes. Al olar qalay júmys isteydi? Ol oilastyryldy ma?

Men mysaly, Ukrainadaghy Paton atyndaghy elektrdәnekerleu institutynda boldym. Mineki, sonda, tehnikalyq mekemede, filosofiyalyq problemalardy, tanym teoriyasyn zertteytin arnayy bólim bar. Tehnarilargha ol nege kerek? Kerek deydi. Onsyz tehnikalyq oy damymay qalady deydi.

Al bizde qúqyq qorghau jýiesin reformalauda - jәne eshqanday filosofiyasyz, eshqanday da tanym teoriyasynsyz...

- Al sizdinshe, búl reformada bastysy ne boluy tiyis?

- Eng bastysy - halyqtyng qúqyq qorghau organdaryna degen senimin qayta qalpyna keltiru. Eki ay búryn men de Astanada boldym. Ol kezde Konstitusiyanyng jyldyghyna oray ýlken konferensiya boldy. Onda da sóz sóiledim. Ol kezde qazaqtardyng dala sottarynyng erekshe sot jýiesi ekendigi turaly aittym. Ókinishke qaray, tarihtaghy biz joghaltyp alghan eng ozyq sot jýiesi retinde aittym. Sudiya, biyler qazaq dalasynda әr kez әleumettik saty biyginde bolatyn, shýbәsiz bedel men abroydyng iyesi bolatyn. Al qazir bedel men abroy bar ma? Nashar sot jýiesi bolghannyng ózi aiyp. Men jaqynda bas prokuror Qayrat Mamiymen súhbattastym. Men oghan qúqyq qorghau organdarynyng brendi sot ekenin aittym. Sotty jaqsy ete alsaq, yaghny zangha qatang beriktiginde minsiz ete alsaq, biz qúqyq qorghau organdarynyng basqalaryna da yqpal ete alamyz. Mihail Ivanovich Kalinin aitqany esime týsti: sotqa qarap kenester odaghy turaly aitady, degen bolatyn. Aytpaqshy, sotyna qarap, korolidik biylik turaly da aitady.

Turasyn aitayyq: bizdegi sot jýiesi halyq senimine ie emes. Senimdi qalay qalpyna keltiruge bolady? Men osy turaly Mamiymen oy bólistim, al ol bolsa maghan: «... siz ol turaly aityp jatyrsyz, aityp jatyrsyz, bizding ózimizding qolymyzdan ol kelmeydi ghoy...», deydi.

IYә, men ol turaly ashyq aita alamyn, men ghalymmyn, tәuelsiz adammyn. Biraq keyde, Zimanov, jeter, doghar, dep te oilaymyn. Saghan endi ýsh aidan song 90 jas, al sen bәribir sol tyrmany basyp ketip otyrsyn... Al ótkir saualdar mende kóp.

Mysaly, Qazaqstannyng memlekettik egemendigining deklarasiyasy 1990 jyldyng 5 qazanynda qabyldandy. Al biz tәuelsizdigimizding bastauyn 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynan bastaymyz, respublikanyng tәuelsizdigi turaly konstitusiyalyq zang sonda qabyldanghan. Maghan deklarasiya memorandum siyaqty, ol sonshalyqty manyzdy emes deydi. Biraq búrynghy KSRO respublikalarynyng bәrinde deklarasiyadan esepteledi. Men olargha bylay dep týsindiremin: Jogharghy kenes qabyldaghan deklarasiya jay niyet bola almaydy, ol konstitusiyalyq zanmen qatar túrady. Tәuelsizdik deklarasiyasynyng zang jýzinde qabyldanuy memlekettik egemendikting bastauy degen senimdemin. Memleketimizding tughan kýni osy! Biraq sen әzirge jariyalama, әitpese shu kóteriledi... keyin, tughan kýnimdi atap óteyin, jaray ma.

- Siz soghys kórgen әskery ofiysersiz. Esinizde ne qaldy?

- Ondaydy úmytugha bola ma? Ómir boyy este bolady ... Jenisting 65 jyldyghyna «Kazahstanskaya pravda» gazetinde men turaly ýlken maqala jaryq kórgen, onda bylay jazypty: ol artpolkqa qolbasshy bolghan. Búl - qate. 1944 jyly mening jasym 23-te boldy. Shyn mәninde men minaatqysh divizionnnyng komandiyri, keyin polk komandiyrining saptyq bólim boyynsha orynbasary bolghanmyn. Búl polktyng ekinshi komandiyri siyaqty ghoy, sondyqtan qate de asa ýlken emes. Keyin mehanizasiyalanghan brigada artilleriyasynyng qolbasshysy boldym. Soghystan oralghanymda orta bilimim ghana bolghan. Mamandyghym joq. Birdenemen ainalysu kerek boldy. Ol kezdegi ómirimiz qiyn boldy, әkemiz qaytys bolghan. Men otbasymdaghy ýlkenimin, bauyrlarymdy oilau kerek. Oqugha týstim, zanger, qúqyqtanushy boldym. Búl sheshimim ýshin eshqashan ókingen emespin.

Ómirimde qyzyqty sәtter kóp boldy. Kóptegen adamdar, qyzyqty kezdesuler boldy. Qanshama adamgha kómegim tiydi! Maghan kóp adamdar hat jazatyn! Altynbek Sәrsenbaev ta kózi tirisinde alghys aitqan bolatyn. Ol Ábilevpen (Bolat - QazTAG), Jókeevpen (Tólegen - QazTAG) birge maghan ashyq hat jazdy. Olardyng partiyalaryn memlekettik organdar tirkeuden bas tartqan. Olar Jogharghy sotqa aryz bergen. Men olargha kómektesip, qoldau kórsettim. Sot isti qarap, tómendegi sot sheshimining kýshin joyyp, partiyany tirkedi.

Osydan keyin olar maghan alghys hat jazdy. Alayda bir apta ótpey jatyp Altynbek Sәrsenbaevty qatygezdikpen óltirip ketti.

Basqa da oqigha bolghan. Ýiime terezeden úry kirip, zattarymdy úrlap ketti. Men ol kezde sayajayda túratynmyn. 600 tenge aqshany da alyp ketken! Bir aidan keyin ol adam tabyldy. Ol kezde jasy 24-te bolghan. Jeti ret úrlyq ýshin sottalghan.

Ony kórgim keldi, búl oqigha meni qatty renjitti, ol úrynyng qanday adam ekenin kórgim keldi. Oghan týrmege bardym, týrme bastyghy meni kórgende qatty tang qaldy. Al týrmede otyrghandar odan beter tang qaldy: úrydan zardap shekken adamnyng ózi úrygha týrmege kelgen, onday búryn bolmaghan!

Men onymen úzaq әngimelestim. Óte aqyldy jigit bolyp shyqty. Onyng aituynsha, 8 jasynan úrlyqpen ainalysady eken, óitkeni anasy ony 8 jasynda tastap ketken. Ákesi - búrynghy qúrylysshy, bir kózi joq mýgedek.

Búl jigit úrlyq jasaghany ýshin jeti ret týrmege týsip, ýnemi jaqsy tәrtibi ýshin merziminen búryn bostandyqqa shyghyp otyrghan. Qamauda jaqsy júmys istegen, týrmening bastyghy da oghan jaqsy minezdeme berdi.

Qarasam, Dneprdan birge ótken maydandaghy dosyma qatty úqsaydy eken. Men ol kezde minaatqysh batareyanyng komandiyri bolghan edim. Ózennen ótu kezinde maghan shtrafbattan birneshe adam berdi, olar búryn týrli qylmystar ýshin sottalghan eken. Qoryqpasa, tiri qalsa, keshiremiz dedi. Kóbi qaza boldy, ol tiri qaldy, soghys bitkenshe erlikpen soghysty. Mening úrym soghan úqsaydy eken.

Sonymen, men týrmege bardym. Ol mening qalay ótkenime, kim ekenime qatty tang qaldy. Jaghdayyn súradym. Jaman ekenin aittyp, bes adamgha arnalghan kamerada 12 adam túrady eken. Temeki bermeydi. Men kýzetshini shaqyryp, aqsha berdim de, bәrine temeki satyp aludy tapsyrdym. Sot bolghanda, ózim baryp, ony advokat siyaqty qorghay bastadym. Ony qamaudan shyqqanyna ýsh ay ótpey jatyp, úrlyq jasaghany ýshin segiz nemese on jylgha sottaytyn edi.

Ol sotta meni nege qorghaysyz, bәribir paydasy joq, týrmeden shyqqanda júmysqa eshkim almaytynyn aitty. Bir qújattary jetpeytindikten, tólqújaty da joq eken. Úrlyq jasau ghana qalady.

Onyng qolynan kóp nәrse keledi, bylgharydan neshe týrli zattar tigedi. Men sotta sóz sóiledim, ol turaly bәrin aittym, oghan renishim joq ekenin aittym. Sudiyalarmen sóilestip, olar onyng residivist ekenin, týrmeden jana ghana shyqqanyn, 600 tenge aighaq bar ekenin aitty.

Men qalalyq sottyng tóraghasymen sóilestim. Ol kezde oghan segiz jyldyng ornyna ýsh jyl berdi. Ýsh jyldan keyin maghan keldi. Men ony júmysqa ornalastyrdym. Keyin maghan kelip, alghysyn aitty.

Áriptesterim Salyq Zimanúly óz úrysyn aqtap shyghardy dep kýletin! Men estelik bolsyn dep, onyng sot isin saqtap qoydym.

- Mýmkin azdap mamandyghynyzdy ózgertip, tabysty advokat bolarsyz? Sizding akademiyk, iri zanger, qúqyqtanushy ghalym, akademiyalyq instituttyng diyrektory, birneshe uniyversiytetting qúrmetti professory, Konstitusiya avtory jәne taghy da basqa ataqtarynyzdy eshkim alyp qoymaydy ghoy ...

- Ha-ha! Men adamdardyng aldynda sóz sóilegende auditoriyanyng zeyin qoyyp tyndaytynyn baqylaymyn. Uniyversiytette bedeldi, enbegi singen ghalym, akademik Kozlovskiy Andrey Tihonovich bolghan. Akademiyada ol himiya-tehnikalyq ghylymdar bólimining akademiyk-hatshysy bolyp júmys istedi. Jasy 73-te bolatyn. Ýnemi studentterge dәris oqityn. Sonyng aitqany: «Osy taqyrypty oqyp, taqtagha formula jazghanyma qyryq jyldan artyq uaqyt boldy. Búl joly formulanyng esime týspey túrghany. Bes minut oilandym da, qaghazdarymdy jinadym da, studentterden keshirim súrap, auditoriyadan shyghyp kettim. Sol kezdegi rektor Asqar Zakarúly Zakariyngha kirdim de: býginnen bastap meni qyzmetimnen bosatynyz dedim». Boldy!

- Men jaqynda 90-gha kelemin. 80 jasqa kelgenimde mereytoy jasadym, saltanatty týrde atap óttim, auyr tiydi qatty sharshadym, endi toylamaymyn, dep sheshtim, sodan keyin on jyl atap ótken joqpyn. Biraq mine 90 tayap qaldy, adamdar dayyndalyp jatyr, qala әkimining orynbasary Seydumanov (Serik - QazTAG) telefon soghyp, mereytoydy qalay atap ótkim keletinim turaly súrady. Ne isteyin? Adam әlsiz ghoy, kóne saldym. Biraq endi atap ótpeytinim anyq.

-  Sizding sherkesh ruynan shyqqanynyzdy bilemin. Búl rudyng jigitteri senimdi jәne adal, qyzdary maqsat qoya biletin, qaytpas dep jatady. Sherkeshter kóptegen qazaq handarynyng oqqagharlary bolghan. Siz óz boyynyzdar ata-babalarynyzdyng ereksheligin sezinesiz be?

- IYә-iyә, qaydan bilesin? Shynymen, de sherkeshpin. Bizding tarmaq kavkazdyq cherkesterden taraghan deydi, biraq dalada, qúmda, keng jerde óskenbiz. Búl óte manyzdy!

Ákem ómirden erte ketti, men mektepte oqyp jýrgenimde. Ákem sauatty adam bolatyn, gimnaziyada oqyghan, orys tilin jaqsy bilgen, sauatty jәne әdemi jazatyn. Jazuy keremet, tipti kalligrafiyalyq bolatyn. Onyng jazghandaryn osy kýnge deyin saqtap kelemin. Qiyn uaqyt bolatyn, ashtyq, basqa da qiyndyqtar, osynyng bәri sabaq boldy. Oqu oi-órisimdi keneytip, jana bilimge degen qúmarlyghymdy basatyn. Maghan eng kóp nening únaytynyn bilesing be? Qarapayym, jetkilikti týrde zerttelgen nәrseden de, mysaly ýsh belgisi bar nәrseden men tórtinshi belgisin kóre salamyn. Al ýsh belgige tórtinshisin qossan, mýldem jana týsinik qalyptasady. Terenirek qaraugha tyryssang boldy.

Taghy. Men adal enbegimmen, tereng oqumen, adamdargha degen senimmen ghana qoghamdaghy qúrmetke ie bola alatynyma senetinmin. Qolym jetken siyaqty. Qalay oilaysyn?

2010 jyldyng 23 qarashasynda jazyp alyndy.