Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Zertteu 19326 1 pikir 16 Mausym, 2020 saghat 11:16

Jer-su ataulary – tarih qana emes (jalghasy)...

(Jalghasy. Basy)

Jaqsy men jaman

Jaqsyqyzyl, Jamanaghash  (2),Jamanjan, Jamanqara, Jamanqonghan,Jamanqúdyq ,Jamanqyz, Jamanózek,Jamantal, Jamanterek, Jamantomar (5), Jamanshilik  (4),Jamanshoqy, ,Jamanshúbar (3), Súluaghash (2), Súlujal, Súlukól,Súluqyzyl, Súluózek,Súlutomar (5),Súlushoq ,Súlushoqy (3) degen ataulardyng әrqaysysy-aq, kónil audarugha, erinbey zertteuge túrady.

Bas pen ayaq

Basaghash  (3),Basbúlaq ,Basqyzyl (4),Basqyzylaghash (2),  Baspakesken, Bastal, Basshoqy,Basybay, Basynkesken, Ayaqaghash, Ayaqkól,Ayaqqarasu, Ayaqqyzyl (6), Ayaqtal (3).

Ýlken-kishi, juan men jinishke

Qalynaghash, Qalynqyzyl (3),Qalynózek, Qalyntal, Qalyntúmsyq, Qalynshoqy,

Kishi Kereyqonghan,Kishiaqsoran, Kishimtoghay,

Kishkenekól,Kishkeneqopa,Kishkenemýiis,Kishkentayshoqy. Ýlkenaqsoran, Ýlkenqondyaghash, Ýlkenqopa (2),Ýlkentoghay,Ýlkenshoqy (2), Ýlkenqaraterek, Jalpaqqarasu, Jalpaqqyzyl  (3),Jalpaqtal, Jalpaqshilik, Juanaghash (3), Juanqayyn, Juanshoqy.

«Ashy-túshy» kólder

Oblys aumaghynyng jaratylys erekshelikterine qaray kól atauyna baylanysty toponimder jii kezdesedi. Búlay bolatyn jóni de bar, óitkeni resmy derek  boyynsha Soltýstik Qazaqstan oblysynda 3 mynnan asa  kól bar. Olardyng jalpy audany 4800 sharshy shaqyrym. Qazaqstannyng soltýstik oblystary arasynda eng kóli kóp osy oblys aumaghynyng 9 payyzyn kólder alyp jatyr.

Kól ataularynda týrkilik gidronimder basym bolghanymen, slavyan tekti ataular da barshylyq. Búl arada songhylarynyng qazaqsha ataulargha qosaqtalyp ta aityla-jazyla beretinin eskertkenimiz jón. Jәne de oryssha ataulardyng keyinde, shamamen HÝIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda payda bola bastaghany tarihy túrghyda dәleldengen. Mysaly, Resey ýkimeti tarpynan 1901-1908 jyldary arnayy esepke alynyp, tirkelgen eldi mekender arasynda, kólderge baylanysty ataulardyng – gidronimderding birde-bireui oryssha emes ekeni kónil audartady. Búdan shyghatyn qorytyndy, keyin oryssha atalyp ketken kólderding әuelde qazaqsha atauy bolghandyghy, keyin Reseyden qonys audarghan kelimsekterding kóship kelip, iyemdene bastauyna baylanysty ghana ózgergeni dep payymdaugha bolady.

Su qoymalarynyng aiqyn bayqalghan syrtqy beyne-bitimi nemese suynyng túzdylyq qúramy, suda tirshilik etetin jandyqtardyng týri-tegine qaray, nemese sol kólderding jaghasyna salynghan qystau-kýzeu týrindegi eldi mekenning atyna qaray qazaqsha atyn óshirip, janasha ataghan. Kólderding bayyrghy qazaqsha atauyna toqtalmay-aq, mysal retinde birneshe oryssha gidronimdi keltirsek te jetkilikti. Mysaly: Gorikoe, Solenoe,Pestroe, Krivoozernoe, Pitnoe, Shirokoe. Keyde kól ataularynda menshik iyesine tәndik belgisi de bayqalady: Plehanovo, Ponomarevo, Shitovo, Marushkino t.b. Birqatar kólder sol aimaqta ósetin ósimdik týrleri men mekendegen jan-januarlardyng týrine atalghan:, Kamyshnoe, Rogozyanka, Volchie, Sobachie, Kobylie, Koyandykoli.

Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy kólderding audany orta eseppen bir sharshy shaqyrymday jәne múnday kólder 10 payyz. Al, jeke-jeke qarastyratyn bolsaq, auyz toltyryp aitarlyq ýlkenderi de, esepke alugha túrmaytyn úsaqtary da az emes. Aytalyq, eng ýlken degen kólding beti 750,3 sharshy shaqyrym bolsa, odan kishirekteri 29,8 sharshy shaqyrym. Mysaly, eng iri degen : Siletiteniz, Ýlken Qaroy, Teke, Kishi Qaroy,Qaliybek, Imantau kólderining su qory 4 milliard tekshe metrden asady. Olardyng ishinde Shaghalalytenizding suy 600 million tekshe metr, Imantau -279, Saumalkól -99 million tekshe metr. Taghy bir erekshelik sol, oblystaghy kóptegen eldi mekender sol ashy kólder men túshy kólderding jaghasynan qonys tepken.Kólderimiz qamysty, qalyng ósimdikke bay keledi, kólderding týbinde ósetin ósimdikter dýniyesi, shókken mol shymtezek qory da baghaly baylyq bolyp esepteledi.

Jamankól, Mәngisor, Qisyqkól siyaqty qoymalarda emdik saz balshyq keni barshylyq.

Suly jer – nuly jer, dep ejelden halqymyz aitqanday, qatar-qatar kólderding jaghasyna 30-dan astam qús jyl sayyn úya salady, al osynshama balyq qorynyng halyq iygiligine tiygizer paydasy da ózinshe.

Kólderding ataluy da qyzyq jәne belgili bir iyesine tәueldilik, nemese antroponim týrinde atributy jalqy esim týrinde, balyghy bary-joghy; balyghynyng atauy: atribut bóligi anyqtauyshpen  keletinderi:Janakól, Úzynkól, Jaltyrkól,suynyng ashy-túshylyghy; Sasyqkól, bitimining syrtqy kórinisi, teren-tayyzdyghy: Ayaqkól, Kótenkól,manayyndaghy ósimdikter dýniyesine qaray; jan-januarlardyng kóptigi nemese azdyghyna qaray: kólderding sandyq esimderi, t.b.

Bir derekterde oblys aumaghynda 3,5 myng kól bar delinedi. Áriyne, búlardyng ishinde syrt beyne-bitimi kólge úqsas, shyn mәninde «kól»  atauyna tolyq jauap bere qoymaytyn tabighy nysandar da barshylyq. 1901 qaghazgha týsirilip, 1908 jyly qayta qaralyp, tolyqtyrylghan sanaq mәlimetinde osy ónirdegi qazaqtardyng menshigi sanalghan kólderding tizbesi mynaday bolyp shyqty. Búlardyng altauy ghana  antrogidronim týrinde, menshik iyesine telingen: Aqastyng kóldi, Aqjannyng kóli,Bekbolattyng kóli, Bórining kóli, Janshoranyng kóli, Ótetileuding kóli.

Taldap otyrsaq, tizimge alynghan 2 myng 4 jýz qystaqtyng ishinde qazatyng menshigine tiygen kólderding múnsha az boluy (48 ghana) oilantady. Búl kezde, qazaq jerleri týgeldey «memleket menshigine ainalyp», biylik oryndarynyng arnayy kesip-piship, qaghazdap bergen jerleri ghana esepke alynghan dep topshylaugha bolady.

Aqaskól  (2), Aqbaskól (2), Aqjankól, Arqarkól, Batpaqkól, Bekbolatkól, Bórining kóli, Jalghyzkól, Janshora kóli, Janakól, Jarkól  (2), Jekekól (2), Kishkenekól, Kóldikól, Kótenkól, Qarakól, Qoskól (8), Qúrkól, Maylykól, Ótetileu kóli, Sarykól (2), Súlukól, Tazkól, Terenkól (4),Tóre kóli  (2), Ulykól, Shaghalaly, Shúnqyrkól (3).

Bayqap otyrghanymyzday, mal ósiretin qazaq ýshin túzdy, ashy kólder qonys bolmaghan. Qystaqtar qatarynda tek bir ghana «Ulykól» atalady, bәlkim, solay atalghanymen suy ashy bolmaghan shyghar.

Jergilikti halyq, osy erekshelikting ózine nazar audaryp, olardyng atauyn ózinshe aiyra belgilep qoyghan. Aytalyq, jazda, әsirese, qúrghaqshylyq jyldary suy azayyp, tipti key jerlerinde týbi kórinip jatatyn kólshikter «qayrankól» dep atalsa, bizding oblysta qazir, nemese songhy  jyldardaghy tirkeu boyynsha 12 «Qayrankól», 7 «Qúmkól» bar eken. Búl kólderding suy azayyp, «qayrany» kórinip jatuy keyinde, aitalyq songhy 50-60 jyldan beri bolsa kerek.

Nege deseniz, «tarihy toponimikada» bir ghana «Qúrkól» boluy birde-bir «Qayrankóldin» kezdespeui osyny kórsetedi. Yaghny ol kezde suy bolghan, «qayran» nemese «qúm» degen ataulargha tiyisti syrtqy belgiden ada degen sóz. Demek, jer-su ataularynyng tarihtan habar beretini, ata-babalarymyzdyng bizge jazyp qaldyrghan eskertkish haty ekendigi, osy bir ghana mysaldan da kórinedi eken.

Ólkemizding etnodemografiyalyq erekshelikteri toponimika qoryna da tanba salghany kórinetinin aittyq. Endi osy topshylauymyzdy naqty mysaldarmen kesteleytin bolsaq, qazirgi zamanda oblys aumaghyndaghy ashy kólder túshy kólderden kóbirek kórinedi. Aytalyq, qazaqsha «ashy» dep atalghan kólderding sany 30 bolsa, búghan «túzdylardy» (4), «sortandardy» (5), «sasyqkólderdi» (5), qossaq ta, oryssha 51 «solenoe» men 22 «gorikoenin» manayyn da kórmey qalady. Bir ghajaby túshshy kólderding atauyna anyqtauyshy qoyylmaydy eken. Al, orysshasynda suy ishuge jaraytyndary madaqtalyp, «presnoe» 9, «pitnoe» 12, sladkoe 5 bolyp kete beredi. Tereng kólder, jalpaq kólder, shaytankólder, taldy nemse shilikti kólder qazaqsha óz aldyna, oryssha óz aldyna atalady. Búl arada kólderding ataunyng audarylmay, eki tilde derbes, jarysa qoldanylatyny da qyzyq. Demek, toponim degenderinizdi op-onay audaryp, nemese búrmalap aita qoi onay emes eken. Mysaly, oryssha «staroe» degen 10 kól bolsa, qazaqsha bir ghana «eskikól» ataluy da qyzyq qúbylys. «Aq» kólder men «svetloe» kólderi turaly da osyny aitugha bolady. Búl arada әr etnostyng qorshaghan ortadan alynghan aqparatty ózinshe qorytyp, qabyldaytyn erekshelikteri turaly sóz bolugha tiyis. Osyghan mysal retinde «Balyqtykólderdin» 8 ghana, al «Rybnoe» kólderding 24 ekendigin aitsaq ta jetkilikti. Qazaq ózge últtargha qaraghanda balyqqa onsha jerik emes qoy. Sol siyaqty oryssha «Lebedi» atalghan 14 kól bolsa, «Aqquólgen» degen bir ghana kól kezdesti. 19-ghasyrdaghy bir әdeby núsqada Sibir halyhtarynyng aqqudy atyp alyp, onyng terisi men mamyghynan әielder ýshin sәndi baskiyim tigetinin oqyghan edim. Áriyne, búl qazaq saltyna jat ýrdis, sondyqtan toponimikadan da kórinis tappaghan.

Adam balasy, kózben kórgenin qorytyp, ózinshe baghalap, ereksheligin tanbalap, jalqy esim retinde atap, este saqtaytyn sanaly tirshilik iyesi ghoy. Alystan kórgen bette-aq kóldin  syrt bitimin shamalap qisyq bolsa Krivoe» degen 39 kól, al, dóngelene bise «Krugloe» dep 34 kólge oryssha at bergen eken. Al, qazaqsha qisyq nemese dóngelek kól degen ataular joqtyng qasy. Onyng esesine «Ýlken kólder» eluge tarta, al  «kishi» syn esimi 38 kólge, «kishkene» syn esimi 34 kólge tanyluy da tegin emes. «Qamysty» kólderding sany oryssha- qazaqsha shamalas.

Tabighattyng osy syiy toponimderden erekshe kórinis tapqanyn qyzyqtap qana  qysqasha toqtayyz. Áytpese, aimaq gidronimderi talay ghylymy zertteulerge arqau bolghanday. Búdan jýz jyl búryn da, qazir de kólderding birinshi sipattamasy, әlbette, suynyng ashy-túshylyghy, azdy-kóptigi, adam men malgha susyn bolatyn bolmaytyny.  Ashyly, Ashyly Qaratal, Ashylyaghash(4),Ashylyqarasu, Ashylyqyzyl, shylyózek (2),Ashylysay, Ashylytal  (3),Ashylyshilik, Ashylyshoqy (2), Býirekashy, Kemerashy, Kenashy degende, kólmen irgeles sortan, ashyly topyraghy bar jerdi de mezgegen.

                      Jalghyz, ekeu, ýsheu...

Jalanshilik,Jalghyzaghash (2), Jalghyzkól, Jalghyzqaraghay (9),Jalghyzqúdyq (3),Jalghyzterek, Birqyzyl,Egizbay, Qos qaratal, Qosaghash, Qosaghash (Búryl),Qoskól (8), Qosqabat, Qosqaratal, Qosqyzyl, Qosmi, Qospaqtal, Qospaqshyghyz, Qostikken, Qostomar, Qosshilik, Qosqaraghash, Ýshkelinshek, Ýshkól, Ýshqaraghash, Ýshqarasu (2),Ýshqúdyq (3),Ýshqyzyl (4),Ýshotau,Ýshsala  (2) ,Ýshtaghan  (2),Ýshtau, Ýshshoqy,Tórtaral,Tórtikken, Tórtógiz,Besaghash (2), Besqaraghay (4), Besqúdyq (3),Bestal  (2),Bestamaq (3),Besterek (5),Besshoshaq, Jetiqúdyq, Jetisay , Toghyzbay, Toghyzbólek, Toghyztoqpaq ,Qyryqqúdyq (4),Qyryqtal, Jýzbay, Kópqúdyq, Kóptal, Mynshúnqyr.

Aymaqtyng etnodemografiyalyq erekshelikterine qaray tuyndaghan Orysjatqan, Orys kelgen aghash, Orys qonghan, Orys qúrghan, Orys sýiegi, Orys tomary, Orys shoqysy degen ataular azayyp, tipti joghalyp (Ayyrtau audanyna qaraytyn Qúsbek kólining ontýstik-shyghysyndaghy Orysbay degen jer aty men Mamlut audanyndaghy Novomihaylovka selosynyng soltýstik-batysyndaghy Russkoe kólining atauy saqtalghan.-avt.) ketken. Áyteuir, kóne tarihtyng eskertkishindey, bashqúrt, mordva,nemis, polyak, ózbek, qalmaq,tatar últaryna baylanysty jekelegen etnonimderden jasalghan ataular saqtalghan.

Jana-eski

Eskijúrt  (3),Eskikón  (25), Eskikón, Eskikýzdik, Eskiqora,  Eskiqystau (8), Eskiólen degen ataulardyng jii kezdesetini de ýirenshikti jaghday siyaqty. Shynynda da solay ma. Mysaly, osy «eskili-janaly» toponimderding ózge últ tilindegi jiyiligine nazar audarsaq, belgili-bir tiptik jaghdaydy bayqaugha bolatyn siyaqty. Oblystaghy jer-su ataularynyn, eldi mekenderding qazirgi jayyna kóz salsaq, «Novo-jana» dep bastalatyn 39 toponim bar eken jәne olar týgelge juyq, eldi mekender, tek bir kól men bir tóbeshikting ghana «jana» ekeni bayqalady. Osyghan kerisinshe «staro-eskilerdin» sany 15, búlardyng ekeui ghana qonystar. Qalghany kólder, batpaqtar, qúrózekter. Osy eki mysaldyng ózinen taghy bir qorytyndygha keluge bolar edi. Ár últtyng ókilderi bir tabighat ayasynda ómir keship, qorshaghan ortany qabyldauda da úqsas talgham tanytady eken.

Búl arada últtyng talghamy, últtyq erekshelikterge ghana tәn sarapta jәne  eksheu ýrdisinen janylmaytyn minez bayqaymyz. Yaghny toponimderden halyqtyng túrmysy, etnomәdeny tirshilik salty kórinis tapqan.

Mysaly: Sheshemtýsken, Tólepbergentughan, Qyryqqúdyq, Qoysoyghan, Qoyanshyqpas, Taldyqystau, Bolys-qystaghan, Atabaydyng Qarateregi, Sarqannyng Oraghashy, Qúltumanyng shiligi,

Toponimderding shyghu tegin anyqtau məselesi – óte kýrdeli ýderis. Qalyptasqan beyneli atalymdy tek tildik taldau ədisimen saralau jetkiliksiz, sonymen qatar tarihy jəne geografiyalyq derekkózderin keninen paydalanu qajet. Tildik túrghydan taldau kóp jaghdayda  toponimderdi eki jaqty týsindiru siyaqty mým-kindikterdi   beredi, tek tabighy erekshelikterin bilu, sonday-aq jergilikti jerding tarihyn bilu –barynsha shynayy etimologiyany tandap alugha kómektesedi. Ejelgi zamannan osy kezenge deyin jetken kóptegen toponimdik atalymdar birneshe myndaghan jyldar boyy ómir sýrip keledi. Keyde   keybir toponimdik ataulardyng ózgergen týrde  jetui de tarihy fakt. Nemese toponimning uəji, negizi bolyp tabylatyn atalymdardyng maghynasy, semantikasy qazirgi qoldanysta basqa maghynagha, semantikalyq óriske ie boluy bolmasa ózgeriske týsui əbden mýmkin,sondyqtan býgingi úrpaq keybir qala, auyl,eldi meken nemese ózen atauynyng beretin maghynasyn bile bermeui, týsinbeui shyndyq. Mysaly, Jel+qyzyl (7), Jon+qyzyl, Kepe+qyzyl, Kóldenen+qyzyl (2) Qalyn+qyzyl (3), Orta+qyzyl, Qoja+qyzyl, Qos+qyzyl, Qúryqty+qyzyl, Qyz+qyzyl,  Qyzylat, Qyzylkýigen, Qyzylqúm, Qyzylmónke,  Qyzyloy,  Qyzylózek, Qyzyltal(3),Qyzyltau,Qyzyltoghay(2),Qyzyltomar, Qyzylshilik(2),Qyzylshoq,Qyzylshyrpy (2), Qylqalyqyzyl, Miqyzyl, degen ataulargha qyzygha qaraghan býgingi úrpaq, osynau jeke sózderding astarynda qanday qasterli týsinik jatqanyn angharsaq qoy!

Biletinimiz «qyzyl» syn esimi kórkemdiktin,  jan jadyratar jyludyn, tipti qyzudyng balamasy, qúshtarlyqqa bastaytyn qyzyqty týs.  Jogharydaghy «qyzyldardyng tizimge týskenine bir ghasyrdan assa, qazirgi jaghdayy qalay eken, dep te qaradyq. Soltýstik Qazaqstan aumaghynda qazaqsha 27 toponim «qyzyldan» bastalady eken de, kýrdeli sózding ekinshi komoponenti retinde (ayaqqyzyl, qalynqyzyl, kóldenenqyzyl t.s.) týrinde ýsh ret qana kezdesti. Al, oryssha «krasno...» 38 ret tirkeldi jәne basym kópshiligi kommunistik «qyzyldardy»  mandaylaryna jazghan oikonimder. Qazaqshada  tórt «qyzyl tu» jәne bir «qyzyl júldyz» jәne bir «qyzylәsker», bir «qyzyl shopan» ghana, qalghany -4 sor, 2 tomar, eki oba, bolsa, oryssha «qyzylmen boyalghandardyn» qatary qalyng boluy da tegin emes. Búl da ólkeni mekendeushi halyqtyng týsinik-úghymy, tәrbiyesi, ósken ortasy, tipti «baghynghan tәnirisi» qanday ekenin kórsetuge tiyis degen baylamgha eriksiz jetelep әkeletindey.

Ərbir toponimdik atau keng kólemdegi tarihy aqparatty beredi jəne shyghu, qalyptasu túrghysynan qanday tilge jəne últqa tiyesili ekendigi, halyqtardyng kóshi-qony, aimaqqa qonystanu tarihy, ataudyng payda boluy, ózgerui, maghynalyq beretin mazmúny turaly məlimetterdi alugha bolady. Sol siyaqty oghan toponimderdi bir tilden ekinshi tilge jazu, auystyru, da jatady. Búl degenimiz toponimika birqatar ghylymdar ýshin, məselen, tariyh, әleumettanu, geografiya, lingvistika, etnografiya siyaqty ghylymdar ýshin óte manyzdy mənge ie bolady degen sóz. Onyng ishinde birinshi kezekte jalqy ataular  til mamandarynyng óte múqiyat nazar audaru nysanyna ainalady. Onyng sebebi kez-kelgen atau jandy nemese jansyz tabighattyng qanday nysanyna - adamgha, januarlargha, ózen, kólderge, auyl-aymaqqa jəne t.b. baylanysty boluyna qaramastan, búl - atalym. Al, atalym retinde ol til jýiesine enedi, til zany boyynsha týziledi, belgili bir zandylyq boyynsha ataugha ainalady jəne odan əri tilding zandylyqtarymen ózgeristerge úshyraydy.

 A.. Baytúrsynúly atyndaghy  Til bilimi institutynyng bólim mengerushisi, filol. ghylym. doktory O.Júbaeva «A. Baytúrsynúly – qazaq til bilimindegi kognitivti lingvistikanyng negizin salushy» degen maqalasynda A.Baytúrsynúly enbekterinde kognitivti lingvistika turaly atalmasa da, «sóilermen, ózindik әlemi, ózindik dýniyetanymy bar sanaly jan» retinde tilding oidy jaryqqa shygharu qúraly bolumen qatar tanym әreketine ózindik tanbasyn qaldyryp otyratyny aitylatynyna nazar audarghan. Yaghni, adamnyng sezu mýshesimen qabyldanghan bilim, aqparat «...tilde kórinis taba otyryp, bilim adamnyng oilau qyzmetining nәtiyjesin kórsetedi. Oilau әreketi til arqyly jýzege asady, oiymyz til arqyly jaryqqa shyghyp, basqalargha jetkiziletindikten, Ahan: «Sóz óneri adam sanasynyng ýsh negizine tireledi: 1) aqylgha, 2) qiyalgha, 3) kónilge. Aqyl isi – andau, yaghny nәrselerding jayyn úghynu, tanu, aqylgha salyp oilau, qiyal isi – menzeu, yaghny oidaghy nәrselerdi belgili nәrselerding túrpatyna, beynesine úqsatu, beyneleu, surettep oilau; kónil isi – týn, talghau. Tilding mindeti – aqyldyng andauyn andaghanynsha, qiyaldyng menzeuin menzegeninshe, kónilding týngin týigeninshe aitugha jarau. Múnyng bәrine júmsay biletin adamy tabylsa, til shama-qadarynsha jaraydy. Biraq tildi júmsay biletin adam tabyluy qiyn. Oiyn oilaghan qalpynda, qiyalyn menzegen týrinde kónilding týigenin týigen kýiinde tilmen aityp, basqalargha aitpay bildiruge kóp sheberlik kerek», – dep jazady [1, 343-b.]. Kóptegen lingvister, psihologtar men filosoftar  til men obiektivti dene týrindegi  nysan arasynda «kognitivti» dep atalatyn taghy bir aralyq dengey bar ekenine nazar audaruda (Molchanova O.T., «Proprialinaya nominasiya v svete kognitizma». Voprosy onomastiki, 2069. S.47-51.).  Pәnaralyq sipaty bar búl qúbylystyng onomastika tәjiriybesine, әsirese, toponimikagha tikeley qatysy bar ekendigine zertteu barysynda kóz jetkizdik. Adam, ózin  qorshaghan ortadan alghan maghlúmatty ózinshe qorytyp, onyng syrtqy pishin-beynesine, osy tektes basqa nysannan airyqsha belgisine,  sol túrghan jerinde qanday qyzmet atqaryp túrghanyna, osynyng bәrin jiyp, qorytyp kelip, kórushinin  sezimine, zerdesine, psihologiyasyna...qanday әser etkenine qaray atau beredi. Búl arada salystyru, shendestiru, baylanystyru әdis-tәsilderining bәri qoldanyluy mýmkin. Al, sol nysandy «salystyru, shendestiru, baylanystyru...» ýshin ýlgi, gnobay retinde ne alynuy mýmkin? Áriyne, sol adamnyng ózine jaqsy tanys, kýnde kórip jýrgen, qoldanyp, syn-synaqtan ótkizip jýrgen zattyq beyneler, mysaly, adam, jan-janurlar, ósimdik әlemi t.s. nysandar jәne olardyng dene mýsheleri alynuy mýmkin.

Qazaq dalasynda, bas, tóbe, iyek, iyq, iyin, bel, jota, qoltyq, syrt, art, jagha, moyyn, ayaq, qabyrgha, auyz, býirek, jýrek t.s. sózderding qatysuymen jasalghan jer-su attary kezdesedi. Búlardyng bәri adam men januarlardyng dene mýsheleri, nemese olardyng bitim-beynesi. Toponimderding maghnalyq jaghyna nazar audarghanda, qazaq sol nysannyng bas, tóbe, iyek, iyq, bel, jota, qoltyq, jagha, moyyn, ayaq, qabyrgha, auyz, býirek...dep ataluyna qarap-aq,kórmese de, kózge elesetedi. Al, búlardyng maghnasynyng kognitivti ekendigin týsindirip jatu artyq bolar. Sebebi, «bas aghash», «bas búlaq» dese, olar adamnyng nemese maldyng basy emes,  belgili bir ereksheligi bar aghash pen búlaq, «qabyrgha terek» pen «býirektal», nemese «keng qoltyq» penn «qylta...» da osynday. Tabighy nysandy kórgen bette adam, әuelde óz úghymyna onay sighyza almay jaysyzdanady («kognitivti әreket»degenimiz osy jaysyzdanudan, qinalystan tughan arnayy atau.-avt.) sol nysandy jan-jaqty baghalap, ózine qolayly at qoyyp alady. Tilshi-ghalymdar kognitivti semantika teoriyasyna negizdelgen kognitivti әreketti satylap, dәrejelep, adamnyng týisinu, oilau, oy qorytu qabyletterine qaray jikteydi, әreket dengeyin, tezdigin, sipatyn týsindiredi. Ghylym retinde qyzyqtyrghanymen, biz búl mәselege toqtalmaymyz, kognitivti semantikanyng nәtiyjelerin óz ólkemizding toponimikasynan alghan mysaldarmen topshylaymyz.

Jalghyzkól, Jarkól, Qúrkól, Maylykól – kólderding sany, jaghalauynyng ereksheligi, suynyng azy-kóptigi, adamgh, jan-januargha jaylylyghy. Qazaqtardyng jer-su atauyn tandaghanda jii kezdesetini –birden syrtqy kórinisi, týri men boyauy eken. Múday jaghdayda adam kóp oilanyp-tolghana qoymaydy, kózben kórgenin birden qabyldap, kognitivtilikke úrynbau ýshin, onay әdis izdegen jәne tapqanday әser qaldyrady. Mysaly: Kókshalghyn, Kóksheaghash (3),Kókshetal, Kókshilaghash desek, múndaghy ataular bir ghana shalghyngha, nemese aghash pen talgha qoyylghan at emes, sol manaygha, sol ortagha qoyylyp, aishyqty, bederli-au degen belgisin tandau arqyly logikagha jýginip, týsinigin tiyanaqtaghan. Al, myna mysaldaghy qatarlanghan «qyzyl» týsterdi biraz oilanbay, aqyl jýgirtip,salystyrmay, qoldanylghan teneuler, boyaular men sipattamalar ekshemey oy qoryta salu onay emes siyaqty: Jonqyzyl, Kepeqyzyl, Kóldenenqyzyl, Qalynqyzyl. Alystan qúbylyp, qyzara, shuaqtana kóringen orman-toghaylardyng týsi, әste, qyzyl emes (kýzgi  sary, kýren, qonyr japyraútardy aitpaghanda), biraq kóz toyghanday kórkem. Jonda túrghan toghay, jer ýiding manynda túrghan toghay, kóldenendep kóringen toghay, qarauytyp, qalyng kóringen toghay t.s.s. Kózben kórip, qabyldaugha birshama jenil, boyauy qanyq bolmasa da, týrli-týsti әser qaldyratyn Sary+oba, Sary+ózek, Sary+ólen+aghash ,Sary+terek toponimderi kónilge birden qonyp, ata-babalarymyzdyng jer betine sary boyamen salyp ketken órnegindey әser qaldyrady, úmyttyrmaydy, adaspaysyng da. Al endi Sheshem týsken, Tólepbergen tughan, Qoy soyghan, Qoyan shyqpas, Taldy qystau, Bolys qystaghan mekenderding atauy estu boyynsha, júrt auzynda qalghan әueze-әngimeni qorytyp, topshylau arqyly el arasyna taraghan ataulardy, solargha baylanysty bolghan oqighalar men qúbylystardy birdden esten shyghara qoi onay bolmas. Bir kezde oryn alghan oqighany, adam әreketin, qazaqtyng ata kәsibimen ajyramas birlikte, úmytpastay etip shegelegen ataular mynaday-aq bolar: Siyr salghan, Tórt ógiz, Týie baylaghan kóldenen, Týlki alghan, Qasqyr qamaghan, Ýki atqan, Kýigen qystau, Keng aral+aghash t.s.s.

Toponimderdi taldap otyrghanda, kózge týsetini -  adam balasynyng ózi nazar audaryp, kóz toqtatqan nysandy basqalardan oqshaulap, bólip alyp sipattaytyn qabyleti. Ýlken qopa,Ýlken toghay,Ýlken shoqy, Ýlken qara+terek, Jalghyz qaraghay, Jalghyz qúdyq,Jalghyz terek, Bir qyzyl,Egiz+bay, Qos qara+tal, Qos+aghash, Qos+kól , Qos+qabat, Qos+qyzyl, Qos+mi, Qos+paq+tal, Qos+paq+shaghyl, Súlu+jal, Súlu+kól,Súlu+qyzyl, Jalpaq+qara+su, Jalpaq+qyzyl, Jalpaq+tal  taghy basqa mysaldar osy qaghidagha jetkilikti dәlel bola alady dep oilaymyz. Ózi meken etken, múnsyz-qamsyz tirshiligine qútty qonys bolghan ólkening ótkeninen habar beretin, bәlkim, mәngi úmytylmastay ornyqqan ataular toponimikanyng tarihy eskertkish retindegi qúnyn arttyra týsetinin manyzdy faktor retinde atap kórsetsek artyq emes. Sol kezdegiler men olardyng zamandastary bilip, eske alyp qana qoymay, keler úrpaqtyng sanasyna amanat etip sinirgen múnday toponimder óte kóp. Olardy bylaysha shartty týrde saralap qarastyrsaq:

1) Oqighaly, jasaluy kýrdeli ataular: Aqjan qonghan aghash, Esengeldi jyghylghan, Esenәli qonghan, Esilbay týsken, Áje ólgen say, Jarqyn qonghan, Jәnke tughan, Jýzik ólgen,  Dәulet qonghan, Dinәli qystaghan, Egiz qystaghan,  Qalashy qonghan, Qanly,qonghan, Qarabastyng kóni, Kәpirge toy qylghan, Kebekeng ýy tesken, Kenjebolat qonghan, Kóshek qoy soyghan, Qoyshybaydyn  eski qystauy, Qontay qystaghan, Qotan qonghan, Qútmәmbet qonghan, Maylybay týsken, Nazar qonghan, Nayman tughan, Opannyng aghashy, Ospannyng qystauy, Otarbay shoqysy, Sәliha auyrghan, Sәmeke týsken, Salpyqtyng qyzyly, Salpyqtyng tauy, Salyqpay shoqysy, Samaydyng qyzyly, Sarjan shapqan, Sarjaudyng shoqysy, Sary qonghan, Sauryq kesken,  Sauytbek tughan, Seyitqúl qonghan aghashy, Toyghan qashqan,  Qyldy qonghan, Maqpal qystaghan, Maltaq ilgen, Maman qalghan, Meshit salghan,   Han týsken, Shaghyr qonghan, Shaqshaq qonghan, Shәuli ústaghan,

2) Belgili bir adamnyng esimine baylanysty: Alban shoqysy, Bóke taly, Dýiin búlaghy, Eltindi jaly  Boqaydyng ótkeli, Boranbaydyng shoqysy, Bumash shoqysy, Dәmetey aghashy, Qúltaydyng shatqaly, Qúltumanyng shiligi Mezgilding aghashy, Mezgilding shoqysy,  Mekshening shoqysy, Mendeke shoqysy, Tәti qonghan, Týiebaylaghan kóldeneng siyaqty ata-babalarymyzdyng qútty mekenderi búl kýnde elsiz, iyesiz qalghany da oilantady.

3) Tek qana antroponimderden túratyn toponimderge negiz bolghan esim iyelerining jay ghana et-sýiekten jaralghan pende emes, óz zamanynda, óz ortasynda әleumettik biyik satyda túrghan, aghayyn-tuystyng túrmys-tirshiligine belgili dәrejede paydaly әseri bolghan, qoghamdyq túlgha nemese, tipti biylik-baylyq iyesi bolghanyn kәmil senimmen aitugha bolady. Ózge etnostardyng jóni bólek, olardy jeke tekserip, zertteu kerek, qazaq últynda jaghymsyz qylyqpen aty shyqqan, bedelsiz sýikimsiz jeandardyng esimderi antroponim retinde siyrek ekenin, tipti kezdespeytinin bayqadyq. Búl da qazaqtyng layyqty azamattaryn tarihta tanbalap qaldyrudyng bir joly desek bolar.

Sonymen birge qazaqtar kóru ayasyndaghy kóp nysandy birden tәrtiptep, jalpylap, ortaq atau beruge sheber. Sol nysandardyng alyp túrghan ornyn baghalap, kóp nysannyng arasynan keybireuin bólip alyp, basqalarmen araqatynasyn qashyqtyq, biyiktik belgilerin  nemese sanyn anyqtap, kónil,ine jaqqan dәrejede jalqy esim bertin mysalary da az emes.

Jer-su ataularynyng beyneli, tipti sheber toqymashynyng terme alashasynday kórkem bolyp keletinine qúlaghymyz ýirenip qalghan, keybir jýdeu tartqan ataulardy estigende, kózinizge elestegen kórinisten titirkenip, kelensiz oigha ketesin. Qazaq órt degen qúbylysqa shoshyna qaraydy, qarghystyng auyry «órtke» baylanysty, dalanyng órti malgha jút, mal jútasa kóshpeli qazaqqa ómir joq. Sondyqtan bir kezdegi órt oqighasyn úmytpas ýshin qoyylghanday kórinetin «Kýigen» , tórt ret kezdesken «Kýigen júrt», segiz ret atalghan «Kýigenkepe» qansha uayym-qayghy arqalap túrghanyn kim bilgen? Alghashqysynda, órtengen júrttan óre kóshken el, ekinshisinde  jerden qazyp jasaghan «kepe» týrindegi baspananyng otqa oranyp, bala-shagha, kәri-qúrtannyng ashyq aspan astynda anyrap qalghan sharasyz kýii janyndy auyrtady.

Kýigen demekshi, jerles klassiyk-jazushymyz Sәbit Múqanovtyng tuyp-ósken jeri «Jamanshúbar» atalady. Sol toponimge baylanysty týsinik bergen jazushy jergilikti orys júrty kóktem shygha byltyrghy qaudan shópti órteydi... órtenge shyqqan jana shópke mal qyzyghady... osynday bir jylghy órtke auyl júrty ie bola almay qalyp, órtengen aghash týbirleri anadaydan qarayyp, shúbarlanyp jatatynyn, osyghan baylanysty «Jamanshúbar» atanghanyn jazady. «...Jamanshúbar әli de qúlazyp túr. Ótken jyly órt jýrip, onyng әr jerine shoqtala ósken aghashtaryn taghy da arsa ghyp, kýidirip ketken. Al, órtenge shyqqan qalyng shópting biyiktigi beluardan.» Kókm shygharamyn dep jer órtegen jerlesterimizding sol kәsibi kópke jalghassa kerek, dәl qazir oblys aumaghynda «Kýigen», «Órtengen» degendi bildiretin «Goreloe», «Gorelyi», «Goreliyk» degen 32 atau kezdesetinine tang qalugha bolar edi.Osylardyng teng jartysy eldi mekender, qalghany orman-toghay, qamys, kólder men batpaqtar. Sәbenning «Jamanshúbary» sol kópting biri ghana.

Aytalyq, shoqy men tóbening jazyqqa qaraghandaghy qatynasy, kól jaghasynan aghashtyng qanshalyqty jaqyn nemese alys ósip túrghany, tomardaghy ylghaldyng nemese basymdau ósken shópting tegine qaray, saralap at beredi.

Geografiyalyq ataulardyng әrqaysysy-aq aqparattyq jaghynan qúndy ekeni ejelden mәlim. Toponimikalyq leksikadan múnyng san týrli kórinisin tabugha bolady.

Jalqy ataulardyng maghynasy ózi payda bolghan jalpy ataulardyng mənine teng boluy shart emes. Búlay dep talap qoya otyryp qarastyrudyng ózi artyq bolar edi. Soltýstik Qazaqstan oblysy aumaghynyng toponimikasynan búghan dәlel bola alatyn talay aighaq tabugha bolady. Qonyrqasqyr, Qyryqqúdyq, Araldyqyzyl, Jaqsyqyzyl, Jamanaghash,Jamanjan, Jamanqara, Qyzyltoghay (2),Qyzyltomar,Qyzylshilik  , Sarymay, Sarybas,  Sarybauyr,

Toponimikalyq atalymdardyng qalyptasuyndaghy tildik

zandylyqtardy ər qyrynan  qarastyryp jýrgen zertteushilerding biri Q.Rysbergen: «Jer-su ataularynda lingvistikalyq jəne ekstralingvistikalyq faktorlardyng ýilesim tabuy til men sananyn, til men kenistikting baylanysyn aiqyn bayqaugha mýmkindik beredi» deydi [. Rysbergen Q. Qazaq toponimiyasynyng lingvo-kognitivtik jəne etnomədeny negizderi. Filol. ghylym.doktor. ... Avtoreferaty. – Almaty, 2010. – 48 b.].

Qazaq onomastikasyndaghy toponimderdi semantikalyq, qúrylymdyq ədis túrghysynan jýieli týrde zertteushiler tildik tanbada berilgen dýnie turaly bilimderding jiyntyghyn birde «ghalamnyng tildik reprezentasiyasy», birde «ghalamnyng tildik modeli», birde «ghalamnyng tildik beynesi», birde «tilaralyq ghalam»

dep kórsetip jýr. Ghalamnyng tildik beynesi, últtyq bolmysy ər etnosta ər týrli boluy dau tughyzbaytyn qúbylys bolsa,  ol әueli etnostyn  təjiriybesimen, bilimimen baylanysty. Óitkeni tildik tanbanyng tanbalaushy qyzmeti syrtqy dýniyemen baylanysynda ghana emes, adamnyn

ómirden kórgen-bilgeni, kónilge týigeni bilimning negizi bolyp tabylady. Qarghaly, Búlantal,  Bórili (2), Borsyqaghash , Jylandy

Qasqyrly (3), Týlkishyqpas, Túzaqqúrghan,  Túighyntýsken,  Shaghalaly, Shoshqaly  (5), Ýkili,

Qazaq halqynyng kóru, este ústau, últtyq dýnie beynesin qabyldau qabileti erekshe damyghan.

Kognitivti semantika teoriyasy túrghysynda qarasaq, «aral» - týsinigi su aidyny ortasyndaghy qúrghaq jer; sumen qorshalghan shektelgen kenistik degendi bildiredi. Al, qazaq tilinde «aral» dep keng jazyqtyqtaghy  aghash shoghyryn, kenistikte boy kótergen shoqyny /shoqylardy/ ýiilip jatqan tastardy, tipti  kóptegen eldi mekenderding ortasynda ornalasqan, erekshe etnomәdeny belgisi bar jeke eldi mekendi /mekenderdi/  de aita beredi. Soltýstik Qazaqstanda, mysaly osynday «aral aghashtar» birnesheu. Demek, biz bayqaghan «aral» nysandar ózin qorshaghan kenistikpen, nemese basqa iri kólemdi nysandarmen ózderining shegaralary arqyly bólinedi. Búl shegaralar, tiyisinshe sol «aral» nysandardyng da shegarasy bolyp tabylady da ózderi de kenistik belgisimen tanylady. Demek, «aral» atauyna tәn sipatty tabu ýshin sol araldy qorshap túrghan syrtqy kenistikting aiyryqsha belgisin tanyp aluymyz kerek.

Mys. professor Z.Tayshybay Soltýstik Qazaqstan oblysyna tәn etnomәdeny erekshelik retinde: «múnda qazaqtyng últtyq salt-dәstýrlerin, tilin, qysqasha aitqanda «qazaqtyghyn» saqtap qalghan, osy uaqytqap deyin últtyq bolmysyn saqtap, ejelgi etnografiyalyq belgilerin joghaltpaghan «aral auyldar» bar ekendigin aityp otyrady. Osylaysha, europa sipatty qalyng eldi mekenderding ortasynda ózine ghana tәn, airyqsha syrtqy belgileri men ishki mazmúny bar qazaq auyldarynyn, (tipti etnoauyl dese de bolady) songhy  60-50 jylgha deyin saqtalyp kelgenin dәleldeydi.

Ekinshi bir bayqalghany, keyde susyz kenistiktegi «aral» úghymyna «shoq,shoghyr» sózderin sinonim etip alugha bolatynday. Mysaly, «shoq aghash», «shoq qaraghay», «shoq terek», «shoq tóbe,», «toghaylar shoghyry», «obalar shoghyry» t.b.

Jasalu maqsaty, paydalanu, kәdege jaratyluy basqa sipattaghy ýilerdi, qalany, bólmelerdi, aulalardy, basqa da keybir ghimarattardy «aral» nemese «shoq, shoghyr» dep atay qoy qiyn. Óitkeni olar qúlaqqa estilgennen keyin nazar sala qaraghanda, jogharyda aitylghan «aral» siyaqty әser qaldyrmaydy.

«Aral» nysanyn syrtqy kenistik kórinisimen salystyryp, jeke qarastyrghanda, әriyne, onyng «araldyq» belgisi әr uaqytta, әrkimge aiqyn tanyla bermeui de mýmkin. Aral+kepe, Aral+kól, Aral+qyzyl, Aral+dy+qyzyl, Aral+terek, Aral+aghash, Ken+aral ataulary qúlaghynyzgha mayday jaghyp, tughan jerding bagha jetpes baylyghynyng taghy bir bayghazysynday synghyrlap túrghan joq pa?

Osydan bir ghasyr búryn bizding oblysymyzda eki qystaudyng atau «Kendirqopa» bolsa, taghy bir «Kendirli»  degen meken bolypty. Kendirding orysshasy «Konoplya» degen shóp tektes quraysha ekeni mәlim.Qazir olar qatardan shyghyp qalghan, býgingi topopnimder qatarynda joq. Onyng esesine «Konoplyanoe», «Konoplyaniyk»degen bes kól jәne «Konoplevo» degen batpaq bar. Ghylymy әdebiyette kendirge talshyqtarynan mata, arqan, jip óndiretin kópjyldyq jabayy shóptesin ósimdik degen anyqtama berilgen. Ortalyq Aziyagha tәn kendir ósimdigi  Qazaqstanda Ile, Balqash, Shu, Syrdariya ónirlerinde kóptep kezdesedi. Qazaqty dәstýrli sharuashylyghynda kendirding sabaghyn qara kýzde, әbden keuip qúrghaghanda, keybir jaghdayda, keyde qystygýni qardyng astynan jinap alady. Kóp qylyp jinalghan kendirdi bastyryp, sabaqtaryn bosatyp alghannan son, su seuip ylghaldaydy, sebebi ylghal kýiinde talshyqtar qabyghynan onay jәne qaldyqsyz ajyraydy. Osylay dayyndalghan kendir sabaghyn kәdimgi sinirden taramys alghanday, jaqsylap týiip, uqalap, talshyqtardy qabyghynan ajyratyp alyp, sapasyna qaray bólip shýikeleydi. Joghary sapaly talshyqtardan mata toqityn jinishke jipter iyiriledi. Qysqalau, buyntyqty talshyqtardy silemeylep úzyndyghy 30-40 sm arqan iyiretin shýike jipter dayyndalady da, dәstýrli tәsilmen arqan esip, jip iyiredi. Solay desek te, kendir soltýstikting qazaqtary ýshin asa sýikimdi daqyol bolmaghan.

Jetisu, Syr ónirinde kendir talshyqtaryn qylmen aralastyryp qanar, qap toqyp, týrli arqan, baular essdi.Bir aita ketetin jayt, kendir arqanmen mal baylamaydy, sebebi kendir arqan su tiygende isinip qatayyp, maldyng denesin qajaydy. Osyghan baylanysty el arasynda «Jynghylmen mal aidama, kendirmen mal baylama» degen maqal bar. Qazaqtar kóshi-qon kezinde kendir qalyng ósken jerlerdi mýmkindiginshe ainalyp ótuge tyrysqan, sebebi quraghan kendir sabaghyn, soyaularyn jegen mal ulanyp ish, ókpe aurularyna shaldyghady dep eseptegen..

Tehnikalyq daqyl retinde slavyan tektes halyqtar kendirden jip iyirip, mata toqidy da, oghan qúrmetpen qaraydy.Kenes Odaghy kezinde de 20-30 jyldary Shu, Syrdariya ónirinde kendirdi tehnikalyq daqyl retinde qoldanysqa engizu maqsatynda agronomiyalyq-seleksiyalyq tәjiriybeler jýrgizilgen.(Qazaqtyng etnografiyalyq kategoriyalar, úghymdar men ataularynyng dәstýrli jýiesi. Ensiklopediya. – Almaty. RPK «SLON», 2012, 60-61-bet.)

Toponimikanyng tórkininde últtyq sana-sezim, talgham men qajettilik jatqanyn osydan-aq bayqaugha bolady.

Adamdar qorshaghan ortadaghy zattar men nysandardyng jeke alghanda, qalay túrghanyna ghana emes, qalay qozghalatynyna, qalay kórinetine de nazar audaryp, at qoyghanda eskeretin manyzdy belgi sanauy da mýmkin.  Bizding jaghdayymyzda kenistikte qozghalatyn nysan retinde ózender men búlaqtardy alugha bolady. Olar belgili bir bastaudan shyghyp, sonynda toqtaydy, sudyng aghu jyldamdyghy ghana emes, aghu traektoriyasy da ózinshe әrtýrli bolady. Mysaly, Ertis ózenining atauy «Irtysh», «yRTysh»ә jyldam aghatan su degennen shyqqan degen boljam bar. Belgili bir toponimikalyq nysannyng týrin, týsin, pishinin, kólemin kóru, úqsatu t.b. uəji arqyly qabyldaghan. Búl qabyldauda

últtyq etnografiyalyq nyshandar jatatynyn

keltiredi [ Qasym B. Qazirgi qazaq tilining teoriyalyq jəne

qoldanbaly aspektileri. (ghylymy maqalalar). –Almaty:

– 371 b.). Mysaly Esil ózenining atauy qazaqtyng «esilip, búralyp aghady» degen anyqtamasyna tolyq say keledi. Ózgeni bylay qoyghanda Euraziya kenistigindegi ýlken ózenderding arasynda «esilip» aghuy jaghynan bizding Esilge teng eletin ózen tabyla qoymas. Onomastikalyq ataularda Etnos pen

tabighat arasyndaghy ajyramas baylanystyn  jarqyn beyneleuding mysaly osynday-aq bolar. Ghasyrlar boyy kózi qanyp, kónil sanasynan ótkizip qorytylghan qúima altynday qymbatty atau osy emes pe? Osy Esildi kóz toydyryp, kónil túshytpaytyn, eshqanday týsinikti  maghna bermeytin «Ishiym» atauymen almastyrghandardyng ógeyligine dau aitasyz ba!

Adam balasy tabighy nysandardy kórip, synap baghalaghanda onyng tabighay jaratylysyndaghy erekshelikterin meylinshe dәl sipattaugha tyrysady. Bәlkim alghashqy qoyylghan atau keler úrpaqtar tarapynyn synalyp-minelip, tolyqtyrylyp, jan-jaqty qarastyryluy, naqtylanuy mýmkin. Toponimikany «ata-babalarymyzdyng bizge jazyp qaldyrghan haty» deytinimiz, bagha jetpes eskertkish jәdiger sanaytynymyz sondyqtan. Búl arada týr (forma) kategoriyasy ilgeri túrady dep oilaymyz. Nysannyng kózge kóringendegi sipaty, әsirese, aldynan qaraghanda aishyqty tanylmaq. iTýzu, qisyq, tik, kól     beu, dóngelek, alasa, biyik

Soltýstik Qazaqstanda kezdesetin geografiyalyq ataularda týr kategoriyasynyng sanatyna jatatyn myna belgiler jiyirek kezdesedi.

Jana qonystargha atau beruge negiz bolghan hristian diny meyramdary

Oblys aumaghynyng toponimikasy turaly sóz bolghanda, biz tarihy jaghdaylargha baylanysty ishki Reseyding kóptegen jerinen kelip qonystanghandar arsynda әrtýrli diny senim iyelerining bolghanyn da eseruge mindettimiz. Solardyng ishinen, әsirese slavyan tekti halyhtardan katolikter men pravoslaviyelik hristiandardyng sany kóp bolghanyn bilemiz. Taghdyr aidap, tughan-ósken jerinen jyraqqa dәm tartyp kelip qalghan jayauly-jalpyly kelimsekter jana qonysta kezdesken qiynshylyqtardy jenu ýshin ózi senetin әuliye-pirlerine jalbarynatyny mәlim. Mine, osy jaghdaylar soltýstik aimaqtyng jer-su ataularynda, eldi meken-qonystardyng attarynda jazylyp qalghan.

HÝIII ghasyrdyng ayaghynan HH ghasyrdyng basyna deyin tiylmaghan kelimsekter tasqynyn beyneleytin hristian dinin ústanushylar qoyghan ataulargha toqtalayyq. San jaghynan búlar óte kóp bolmaghanymen, qazaqtyng jer bbederine eleuli iz qaldyrghan. Mysaly, osy kýnge deyin saqtalyp kele jatqan ataulardyng bireui Jambyl audanyndaghy Blagoveshenskaya ózegi men sol attas Blagoveshenka degen iri eldi meken, tipti bir kezde audan ortalyghy da bolghan. Jas úrpaqqa týsinikti boluy ýshin osy ataugha baylanysty mynaday anyz bar ekenin aita keteyik:

Hristian dini boyynsha Jebreyil perishte Mariya qyzgha nauryzdyng 25 júldyzy (eskishe) nemese 7 sәuirde (janasha) ayan beredi «sen pir sipatty ghajap úl tabasyn, oghan býkil әlem tabynatyn bolady», dep ayan bergen oqighany oryssha Blagoveshenie Presvyatoy Bogorodisy (Qúdaydyng anasyna jetken «iygi habar» degenimiz osy) dep әueze qylady. Osyjdan baryp, Blagoveshensk, Blagoveshenka, osyghan úqsas qonystardyng atauy tughan.

Vvedenie vo hram Presvyatoy Bogorodisy —ýsh jasar  Mariya biykeshti (bolashaq Ghaysa payghambardyng anasy)  ata-anasy IYerusalim ghibadathanasyna tәrbiyege tapsyrghan kýni 21 qarasha (4 jeltoqsan) jyl sayyn meyram retinde atap ótiledi. Osy kýndi jaqsy yrymgha balaghan ýmmetteri eldi mekenge at qoyyp, tanbalaydy.

Voznesenie merekesi Pasha ótkennen  40 kýn keyin Ghaysa payghambar kók jýzine úshyp shyghyp, qonys tapty degen anyz boyynsha atap ótiledi.Osyny yrym etip  Vozneseniye, Voznesensk, Voznesenskiy degen atau berilgen. Mysaly, Petropavlda osy attas kóshe jәne Qyzyljar audanynda Voznesenka degen selo bolghan. Pasha merekesining aldyndaghy jeksenbi «Verbnoe» dep atalyp, Ghaysa payghambardyng IYerusalimge kelgen qasiyetti kýn retinde toylanady. Osy kýni irgesi qalanghan eldi mekenge Verbnoe, Verbnaya degen atau bergen.

Krestovozdviyjenie — IÝ ghasyrda Elena әulie Jerisәlemde Ghaysa payghambardyng aiqyshyn tauyp alghan kýn 14(27) qyrkýiekke sәikes keledi. Vozdviyjenka, Vozdviyjensk degen selo aty osyghan baylanysty qoyylghan. Esil audanyndaghy Alua kólinen ontýstik-shyghysqa qaray Kresty degen kól, osy attas ózek bar.

Kreshenie Gospodne (Bogoyavleniye) Shoqyndyrushy Ioann payghambardyng Ghaysa payghambardy Iordan ózenine shomyldyrghan kýni 6(19) qantar. Sonyng qúrmetine Bogoyavleniye, Yavlennoe, Yavlenka degen ataular tandalghan.

1(14) qantar -Ghaysa payghambardyng sýndetke otyrghyzylghan kýni, jyl basy.

Pasha – Ghaysa payghambardyng aiqyshqa kerilip, jaza tartqan kýni. Kóktemgi kýn men týn tenelgennen  keyin jana Ay tughan jeksenbi, hristiandardyng tól merekesi. Pravoslav shirkeui boyynsha iiliy kýntizbesine say 22 nauryz ben 23 sәuir arasyna dәl keledi.

Pokrovy, qazaqsha Boqyrau, H ghasyrda Konstantinopolidegi Vlahern hramyna Ghaziz ana kelip, ghibadatshy hristiandardyng tóbesine jamylghysyn (Pokrov) jauyp, arabtargha qarsy soghysta jeniske jetuge batasyn bergen kýn retinde 1 (14) qazan kýni atap ótiledi. Osy kýndi este qaldyru ýshin Pokrovka, Pokrovsk, Pokrovskiy  degen ataular alynghan. Esil audany men Mamlut audanyndy bir-birden Pokrovka jәne Keltesor kólining ontýstik-shyghysy men Alua kólinen batysqa qaray Pokrovskoe degen batpaq bar.

Sharapatty qúday-ana meyramy. 8 (21) qyrkýiek Ghaysa payghambardyng anasy Mәriyanyng dýniyege kelgen kýni qúmetine Marinovka, Marievka, Bogorodisa degen ataular beriletin dәstýr qalyptasqan.

Oblysta Mariya ananyng qúrmetine qoyylghan Marievka degen audan ortalyghy bolghan edi, ol Sergeev su qoymasynyng astynda qalghan.

Ghaysa payghambardyng esimine baylanysty Spas, Spasskoe, Spasovka degen ataular da kópke mәlәm. Ádette, shirkeulerge qoyylatyn atau, Ghaysa payghambar tirilip kelip, jarly-jaqybaylardy qútqaryp, baqytqa bóleydi degen senimge say, jaqsy yrym retinde Esil audanyndaghy bir selogha Spasovka týrinde qoyylyp, Menkeserding ontýstik-batysyndaghy bir kól Spasskoe atalady eken.

Troisa men Uspenie de jaqsy yrymgha joralghy bolsyn dep tandalghan jer ataulary ekenin biluimiz kerek. Jambyl audanyndaghy Troiskoe, Maghjan Júmabaev audanyndaghy Uspenka, Bulaev-Molodogvardeysk temirjol tarmaghyndaghy Uspenka stansasy hristian merekelerine say atalghan.

Tarihy otanynan alystap, barar jeri, basar tauy qalmay, joqshylyqpen kýizelgen pende  ertenge degen senimine qol sozyp, tughan jerin saghynghanda ese alyp jýrmekke qazaq dalasynan tapqan qonystaryn әuliye-әnbiyelerdin, ózderi senip, tabynatyn payghambarlar men sahabalardyng atymen ataghanynyng mysaldary kóp. Shirkeuler men basqa da ghibadathanalargha Andrey, Arhangel, Bogorodisa, Voskresenie, Iliya, Mihaiyl, Nikolay,  Petr siyaqty esimderdi berip, júbanatyn.

Mysaly, Ayyrtau, Maghjan Júmabaev, Mamlut audandarynyng әrqaysynda birden Voskresenka, Japmbyl jәne Qyzyljar audandarynda Arhangelkalar, Ayyrtau jәne Esil audandarynda Nikoliskiler, Esil jәne Qyzyljar audandarynda bir-bir Nikolaevka osynday dәstýrding aighaghy. Kezinde, eldi meken ataularyna iydeoglogiyalyq talappen qaraghanymyz siyaqty, kóne hristian týsinikterin eske saqtau maqsatynda, mysaly audan sayyn mindetti týrde bir Petrovkadan, bir Andreevkadan, Voskresenkadan t.s. bolugha tiyis degen ishtey ústanym bolghan siyaqty әser beredi.

Oblys ortalyghy әuelde, 1752 jyly әulie Petr atymen atalyp ashylghan uaqytsha bekinis, keyin nyghaya, kýsh ala kelip, soghys qimyldarynyng pirleri Petr men Pauldyng qúrmetine, jazdyng basy atalghan Petrov deni (19 mausym) 12 shilde  Petrmen Paul merekesine baylanysty atalghan eken. Songhy jyldary qalamyzda osy hristian meyramy «Qala kýni» degen dәrejege kóterilip, resmy týrde atap ótiletin boldy.

Preobrajenie Gospodnya – Ghaysa payghambar Adam keypine kirip, shәkirtterine kórinuge kelgen kýni 6 (19) tamyz. Preobrajenka, Preobrajensk, Preobrajeniye, Preobrajenskiy qatarly selolargha atau bolghan.

25 jeltoqsan Ghaysa payghambardyng tughan kýni, hristian әlemining negizgi meyramdarynyng biri. Pravoslavie shirkeuinin  saltymen grigoriy kýntizbesi  boyynsha 1 qantar. Osy kýndi yrym etip, qoyylghan Rojdestvenskiy degen ataular jii kezdesedi. Qazaqstan Preziydentining jarlyghymen Rojdestvo kýni memlekettik meyramdar qataryna qosyldy.

2 (15) aqpan ata-anasy Ghaysa sәbiydi alghash ret ghibadathanagha әkelip Siymeon-messiya qariyanyng batasyn alghan kýn Sretenie dep atalady. Osyghan baylanysty Sreteniye, Sretensk degen ataular tandalghan.

Troisk degen qala, auyl atynyng negizinde Ghaysa payghambardyng mýridterine ruh qonghan kýn, yaghny pasha ótkennen keyingi eluinshi kýni atalatyn qasiyetti kýn jatyr.

Uspensk, Uspeniye, Óspen degen eldi meken ataular Mәriya-ananyng qaytys bolghan kýni 15(28) tamyzda qolgha alghan istin, mysaly irge kóteru, qazyq qaghu, kóshting jýgin týsiru sәtine arnalghan atau.

Zarqyn Tayshybay, Sәule Mәlikova

Abai.kz

1 pikir