Qazirgi memleketimizdegi iydeologiyalyq ahual búqaralyq aqparat qúraldarynyn, әsirese teledidardyng aiylyn jyigha alyp kelui tiyis. Jahandanghan qoghamda sanany qalyptastyrushy birden-bir qúral teledidar bolghandyqtan, memlekettik túrghydan qazaqstandyq arnalardyng qyzmetine erekshe mәn berilip, jýk artyluy kerek. Osydan birneshe jyl búryn qazaq tilinde júmys jasaytyn arna dep aidar taghylyp, zor ýmit arttyrylyp ashylghan «El arna» shyn mәninde elding arnasyna ainala aldy ma? Songhy eki-ýsh jylda qazaq tilindegi baghdarlamalar payyzynan, orys tilindegi baghdarlamalar payyzy edәuir kóp búl arna bastapqyda dittelgen últtyq iydeya ýshin qyzmet etip jatyr ma? Jahandanghan zamanda aqparat qúraldary negizgi kýshke ainalghan kezende qazaqstandyq arnalargha qanday memlekettik strategiyalar arttyrylyp jәne ol qanshalyqty dengeyde ózin aqtay alyp otyr? Kemshilikteri bolghanymen Kenestik kezeng túsyndaghy teledidar iydeologiyasyna erekshe mәn berilip, myqty baqylau men strategiyalyq manyz jýktelip, óz qyzmetterin tolyqqandy atqara bilgendiginen kóp sabaq aluymyz kerek syndy. Ókinishke qaray, qazir býkil әlemde oryn alghan tendensiya ol - búqaralyq kommunikasiyanyng qoghamdyq sana men jeke túlgha qalyptastyrudaghy orny ýstemdik etip keledi. Búqaralyq kommunikasiya búqaralyq mәdeniyetti qalyptastyrdy. Al búqaralyq mәdeniyetting әrqashan joghary dengeyli bolmaytyndyghy belgili.

Qazirgi memleketimizdegi iydeologiyalyq ahual búqaralyq aqparat qúraldarynyn, әsirese teledidardyng aiylyn jyigha alyp kelui tiyis. Jahandanghan qoghamda sanany qalyptastyrushy birden-bir qúral teledidar bolghandyqtan, memlekettik túrghydan qazaqstandyq arnalardyng qyzmetine erekshe mәn berilip, jýk artyluy kerek. Osydan birneshe jyl búryn qazaq tilinde júmys jasaytyn arna dep aidar taghylyp, zor ýmit arttyrylyp ashylghan «El arna» shyn mәninde elding arnasyna ainala aldy ma? Songhy eki-ýsh jylda qazaq tilindegi baghdarlamalar payyzynan, orys tilindegi baghdarlamalar payyzy edәuir kóp búl arna bastapqyda dittelgen últtyq iydeya ýshin qyzmet etip jatyr ma? Jahandanghan zamanda aqparat qúraldary negizgi kýshke ainalghan kezende qazaqstandyq arnalargha qanday memlekettik strategiyalar arttyrylyp jәne ol qanshalyqty dengeyde ózin aqtay alyp otyr? Kemshilikteri bolghanymen Kenestik kezeng túsyndaghy teledidar iydeologiyasyna erekshe mәn berilip, myqty baqylau men strategiyalyq manyz jýktelip, óz qyzmetterin tolyqqandy atqara bilgendiginen kóp sabaq aluymyz kerek syndy. Ókinishke qaray, qazir býkil әlemde oryn alghan tendensiya ol - búqaralyq kommunikasiyanyng qoghamdyq sana men jeke túlgha qalyptastyrudaghy orny ýstemdik etip keledi. Búqaralyq kommunikasiya búqaralyq mәdeniyetti qalyptastyrdy. Al búqaralyq mәdeniyetting әrqashan joghary dengeyli bolmaytyndyghy belgili.

Qazirgi tanda «El arna» elding arnasy emes, sazdy-sauyqtyq arnagha ainalghan synayly. Úzaq jyldar boyy otarlyq sayasattyng synaq ordasyna ainalyp, últtyq tamyrynan airylyp qaludyng aldynda qalghan qazaq últynyng óshkenin jandyryp, joghaltqanymen qayta qauyshtyru maqsaty kózdelgen arna qazir tek dionistik-apollondyq, gedonistik estetikany qalyptastyrushy arna bolyp otyr. Olay demeske sharanyz joq, әlde búl jastardyng kónil kóteretin arnasy ma? Memlekettik arna tek tútynushynyng súranysy jeteginde ketip qalmauy kerek, memlekettik arna búqara qauymnyng sanasyn da barynsha joghary dengeyge jetkizip, mәdeniyetin qalyptasyratyn lokomotiv boluy tiyis. Kórermen sanasyn qalyptastyratyn býgingi kýni kórkemdik qúral teledidar dep aitsaq ta qatelespeymiz.

Ghylymda kórkem ónerdi qabyldau, qabyldaushynyng qyr-syrymen ainalysatyn reseptivti estetika salasy qalyptasuda. Qabyldaushynyng (oqushy, tyndaushy, kórermen) shygharmany qalay qabyldaytyny, qabyldau mehanizmderi, shygharmanyng qabyldaushygha qalay әser etetindigi, sol kezende iske asatyn prosester, qabyldaushylardyng әleumettegi tipterin jikteu, ajyratu, anyqtau mәseleleri reseptivti estetikanyng zertteu nysany bolyp tabylady.

Qabyldaudyng әleumettik-psihologiyalyq mәselelerin zertteu, bir ghana mәdeniyette ónerdi qabyldaudyng týrli tipteri ómir sýretindigin kórsetedi. Qazirgi zamanghy zertteuler ónerdi tútynudyng uәjderin (motivterin) ajyratugha, anyqtaugha mýmkindik jasaydy. 1988 jyly Resey Memlekettik Ónertanu instituty men Bilim akademiyasynyng sosiologtarynyng birlese otyryp jasaghan zertteulerinen, tórt toptan túratyn qabyldaushylardyng tipologiyasy anyqtalghan. Birinshi topqa, mәselelerdi sheshudi kózdeuge baghyttalghan qabyldaushy (25-27%), ekinshi topqa, әdeptilikke baghyttalghan qabyldaushy (14-15%), ýshinshi topqa, gedonisti baghyttalghan qabyldaushy (40% joghary) jәne songhy tórtinshi topqa, estetikaly baghyttalghan qabyldaushy (16% shamasynda) jatady.

Birinshi, (mәselelerdi sheshuge baghyttalghan topqa) top qabyldaushylary ónerden óz ómirlik tәjiriybelerin arttyrudy, bayytudy kózdeytinder, óz ómirinde kezdese bermeytin jarqyn әserlerdi izdeu, basqa bireulerding ornyna ózin qoyyp kóru syndy sezimder ayasyndaghylar.

Ekinshi, (әdeptilikke baghyttalghan) topty birinshi kezekte qiyn kezenderde, qiyn jaghdaylarda ózin qalay ústau kerektigi, mәseleden qalay shyghu kerektigin kórsetetin ýlgi, modeliderding is-әreketteri qyzyqtyrady. Búl top ókilderining ónerge qúmarlyghy adamgershilik, әdeptilik qatynastarynda bayypty túraqtylyqty tabu, qarym-qatynas jasaudyng qyr-syryn mengeruiden tuyndaydy.

Ýshinshi, (gedonisti baghyttalghan) top - qabyldaushylardyng eng kóp bóligin qúraydy. Búl publika, ónerden lәzzat, sauyq-sayran, qyzyq kýtetin top. Búl ózining ómirinde kýndelikti kezdese bermeytin qyzyqtardyng ornyn toltyratyn, demaluyna, kónil kóteruine, jauyr etken ne kónil-kýiin týsiretin auyr mәselelerden shyghudy izdeytinder. Búl toptaghy tútynushylar óner ózderinen eshnәrse talap etpey, ózimen-ózi jenil kýide, oilanugha mәjbýrlemey ótuin qalaydy.

Tórtinshi, (estetikaly baghyttalghan) top qabyldaushysy óner tilin jaqsy týsinetin, óner tuyndylaryna baylanysty kóptegen kórkemdik týrlerdi, stiliderdi biletin jәne әr óner tuyndysyna ózine qajetti mejemen kelushi, baghalaushy. Estetikaly baghyttalghan qabyldaushynyng tanymdyq, әdeptilik te, gedonistik te qajettilikteri bar bolghanymen, ol әrqashan eng aldymen kórkem mәtin qajet etip túrghan mәselelerge, ne aitqysy kelip túrghandyghyna basty nazar audarady. Ol kórkem qabyldau aktin, әldebir pragmatikalyq mәselelerdi sheshu dep emes,  óz aldyna, ózining qúndylyghy bar maqsatty akt dep esepteydi.

Osynday baqylaulardan, zertteulerden shyghatyn qorytyndy: óner tuyndysy әr adamgha onyng odan qanshalyqty dәrejede ala alatynyna baylanysty bere alady. Qabyldaushynyng týrli jikterge bólinui zandylyq. Qalyng kópshilikting bәri estetikaly baghyttalghan qabyldaushy boluy mýmkin emes. Alayda qay qoghamda bolmasyn, avtor aldynda óz qabyldaushylaryn tәrbiyeleleu, ruhaniy-moralidyq, bilimi, estetikalyq, sayasi-ekonomikalyq tanymdarynyng ósuine, jetiluine yqpal etu mәselesi túrady. Ónerding tabighaty da osyghan jeteleydi.

Áriyne, 1988 jylghy zertteuding nәtiyjesi qazirgi tanda ýlken ózgeriske úshyrauy әbden mýmkin. Býgingi kýni gedonistik baghdarly kórermenning payyzy edәuir ósip, 80-85  payyzgha jetip qaluy da mýmkin.

«El arnadaghy» baghdarlamalar tizbegine kóz jibersek basym payyzy sheteldik teleserialdar alatyny anyq: «Sena jizniy», «Tusovshikiy», «Stili». Sheteldik derekti serialdar: «Naghyz keremet», «Los-Andjelsting dau-damaylary», «Tәn men jan». Kýndizgi jәne týngi uaqyttarda qaytalanyp beriletin serialdardan keyin tek orys tilinde shyghatyn «Nachistotu», «Pyatyy ugol»,  «Jensovet» baghdarlamalaryn kezdestestiremiz. «El arnanyn» júldyzdy diyrektory basshylyq júmystardan qoly qalt etkende, qúrbylaryn jinap auyzeki әngime-dýken qúratyn baghdarlama. A.Mýkey hanym siyaqty qúrbylarynyng bәri orys tildi azamat pen azamatshalar. «Nachistotu», «Pyatyy ugol» baghdarlamalary óz kórermenderin qalyptastyrghan әleumettik-qoghamdyq mәselelerdi qozghaytyn baghdarlamalar ekendigi belgili, alayda «Jensovettin» iydeologiyasy men filosofiyasy, maqsaty qanday ekendigin týsine almadyq. Halyqtyng qarjysynan, memlekettik budjetten qarjylandyratyn arnalardan memlekettik manyzy bar tanymdyq, ruhani, sayasy dýniyelerdi, әsirese qazaq tilindegi baghdarlamalardy qashan kóremiz?

Sauyqshyldyq (gedonistik)  baghdarlamalar qataryna «Sýiinshi», «Saz әlemi», «Shirkin, layf» baghdarlamalaryn jatqyzamyz. Osy baghdarlamalardy kórip otyryp, «El arna» elding arnasy emes, jekelegen súlu hanymdardyng arnasyna ainalghan ba degen oigha kelesin. «Sýiinshi» baghdarlamasyn jýrgizushi әnshi Maqpal Isabekova, baghdarlamadaghy kýn sayyn aitylatyn әnder men qoyylatyn beyneklipter osy әnshiniki. Osy «Sýiinshi» baghdarlamasynyng últtyq iydeyasy qanday degen saual mazalauy mýmkin. Ol qazaqstandyq shou-biznestegi janalyqtar. Aynalyp kelip, shou-biznes pen búqaralyq mәdeniyetten shenberinen úzamaydy jәne bilimi shamaly әnshi-oyynshylardyng jútang súhbattarynan qúralady. «El arnadan» eli ýshin janyn qighan, ter tókken, әlemdi auzyna qaratqan, ghylymgha sýbeli ýles qosqan elimizding arystary turaly eshqashan habar kórmeysiz. Jalpy tau túlghalardyng beynesi jylyna ekrannan jalt etse quanasyz. Al Elding arnasynyng kýndiz-týni kórsetip jatqany pop-әnshiler. Án men әnshi degendeyin, «nasihaty az bolyp jatqan» jәne elding mәselelerinen artyq túratyn sauyqshyldar әlemi «Saz әlemi» degen baghdarlamagha úlasypty. Taghy da bir súlu biykesh Bayan Esentaeva hanymnyng jobasy. Baghdarlama naghyz dionisizmning kórinisi bolyp otyr jәne oghan sarapshylyq etip otyrghan sarapshylar men әdil qazylar alqasyda sol shenberden úzay almaytyndyqtary ókintedi. Sauyqshyl baghdarlamalar, әsirese jastardyng sayasy sanasy men belsendiligin qúrsaulap, tejep, óshirip tastaydy. Onyng jeke túlgha qalyptasuyna jaghymsyz tústary taghy bar.

«Shirkin, layf» realitiy-shouy qazaq tildi jastardy «El arnagha» moyyn búrghyzghany aqiqat. Joba avtorlarynyng shygharmashylyq qiyalynyng jarqyn kórinisi degenimizben, kórshi memleketterde de osy ispetti baghdarlamalardyng baryn esten shygharmauymyz kerek. «Shirkin, layf» realitiy-shouynyng birinshi jәne ekinshi baghdarlamalarynyng últtyq iydeyasy óte dúrys bolghanyn bayqadyq. Auyl ómiri men tirshiligin nasihattap, qala jastarynyng óz qúnarly tamyrynan susyndatyp, elding iyisin múryndaryna keltirgenderi, ekinshi baghdarlamada otan qorghau men otangha qyzmet etuding qiyn da mashaqatty tústaryn dәriptep, halyqqa jetkizgeni qúptarlyq. Alayda qatysushylardyng pendeshilik minez-qúlyqtary men emosiyalaryna kóp oryn berip, kórermen qauymdy mezi qylatyn tústary joq emes. Baghdarlama ekrangha shygharylghannan keyin ony tek jastar ghana kóredi dep shektep qoymau kerek. Jastardyng da jasy bar jәne týrli buyn ókilderi de tamashalaydy. Baghdarlama ramkasynyng shekteuligi estetikaly baghdarly kórermen ýshin eshnәrse bermeui mýmkin. Negizi әrbir telearna óz kórermenderin ayauy tiyis jәne estitikaly baghdarly kórermenge iykemdelip júmys jasau kerek.

Búqaralyq kommunikasiyanyn, onyng ishinde teledidardyng mәdeniyetti, sanany tanymdyq, estetikalyq, ruhani, estetikalyq túrghydan qalyptastyratynyn basty nazarda ústanuymyz kerek.

Tәrbiyelik qyry degende, senator, sayasatker Kamal Burhanov teledidardan birneshe ret «Qazaqtyng balalardy tәrbiyelep otyrghan keyipkerleri dúrys emes. Aldar kóse degen kim ol?Ol naghyz baryp túrghan alayaq, jatyp isher jalqau» degen pikirlerin aitty. Qazaqtyng halyq prozasynyng ýlgisi retinde ghasyrdan ghasyrgha jetip kele jatqan halyqtyq beynege osylay bagha beru oryndy ma? Halyq auyz әdebiyetining múrasy retinde Aldar kóse beynesi men satiralyq ertegi janrynyng iydeologiyasyn túrpayy sosiologiyalyq kózqaras túrghysynan baghalau dep týsinemiz. Aldar kóse qarapayym eldi qanap, sarandyghymen, nadandyghymen, dýniyeqonyzdyghymen aty shyqqan baylardyng qylyqtaryn әshkere etip, olardy ailamen, tapqyrlyqpen jenip, adaldyqtyn, enbekqorlyqtyn, qarapayymdylyqtyng saltanat qúratyndyghyn menzeydi. Aldar kósening sarang baylardy, shaytandy, aramza moldalardy jenip, kýlkige dushar etui halyqtyng әleumettik tanymynan tuyndap otyr. Halyq әleumettik tensizdik pen әleumettik әdiletsizdikti synau ýshin Aldar kóse syndy túlghany ortagha shygharghan.  Senatordyng oiynsha әleumettik әdiletsizdikti synau qashannan beri jaghymsyz әreket bolghan? Aldar kóse turaly ertegilerding iydeologiyasy balalardy әdil, adal bolugha, eshkimning malyn aramdyqpen iyemdenbeuge, әdiletsiz jolmen bayymaugha, baylyqty múrat, maqsat, kulit sanamaugha jәne sarandyqpen, dýniyeqonyzdyqpen jinaghan dýniyening berekesiz bolatyndyghyna tәrbiyeleu, ýiretu bolsa kerek. Búl әleumettendiru pedagogikasy, tәrbiyesi bolsa kerek.

Deputat demekshi, bir emes eki ret, 23 aqpanda búrynghy Kenes ýkimetining qaruly kýshter kýnimen mәjilis deputattary men barsha halyqty qúttyqtaghan «halyq qalaulysy» Tәnirbergen Berdongharovty deputattyq mandatynan aiyryp, kelesi Parlament saylauyna kandidattary qatarynan shygharylyp tastaluy kerek. Tәuelsiz Qazaqstannyng azamaty ekendigin, Parlament qabyrghasynda otyryp ta sezine almaghan zamandasymyzgha mәjiliste oryn joq.

Deputattar korpusy da Qazaqstan teledidar jayy men repertuaryn qyraghy baqylauda ústap, el boludyng qamyn kýittese, qúba qúp. Qazirgi tanda elding qamyn, últ pen memleketting mýddesin kýittemey, janyn, baylyghyn, mansabyn ghana kýitteytin azamattar kóp bolyp ketkendigi anyq. «El arnanyn» elding arnasyna ainaldyru ýshin shúghyl betbúrys jasaluy kerek syndy oy keledi. Kәsiby biligi myqty, shygharmashyl, qazaq tilinde oilaytyn, qazaq múnymen jaqsy tanys azamattardyng respublikalyq arnalar sayasatyna tartyluy qajet.

Noyabri Kenjegharaev

Abay atyndaghy QazÚPU-nin

dosenti, f.gh.k.

«Abay-aqparat»