Qyzyq iyә, dýiim dýnie júrtyna aqyl aityp otyrghan anau Atlant múhitynyng arghy jaghyndaghy «alyptar» bar ghoy. Solar shegelep – nýktelep, belgilep bergen býgingi kýn – BÚÚ-nyng Dýniyejýzilik quanshylyqqa, qúrghaqshylyqqa qarsy kýres kýni eken.

BÚÚ-nyng quanshylyqqa qarsy kýres kýni. 1995 jyly jariyalanypty. Bilip pe ediniz? Men – joq! Biraq – aktualdy! Nege? Aqylymyz jetkenshe aityp kóreyik.

Ádette jalpy jahandyq masshtabtaghy problemalardyng kólenkesinde osynday problemalar qalyp qoyyp jatady. Sóitse de, búl problemalardyng manyzdylyghy anau «AQSh pen Qytaydyng ekonomikalyq soghysynan» bir kemi joq. Basqa-basqa emes, dәl osy qúrghaqshylyqtyng kesapaty kóp. Ónirdegi ashtyq, jergilikti halyqtyng ýdere kóship, bosyp ketui, tútastay jan-januarlardyn, qústar men ósimdik týrlerining joyylyp ketui t.b. tize berseng kóp. Suy tartylghan son, tirshilik te túralaydy. Túrmys qysady. Kimdi? Áueli sol aimaqtarda túratyn halyqty, sosyn kórshilerdi, odan song býkil eldi. Áleumettik jәne ekonomikalyq daghdarys bastalady.

Bizde de bar múnday apatty aimaq. Ol – Aral! Biz týgili BÚÚ «alang bop», dabyl qaqqan, talay mәrte. Birli-jarym ekologtar bolmasa, kóp júrt Aral turaly aityp jýr me qazir? Joq! Óitkeni, bizdikilerge – «AQSh, Qytay, Resey, Ukraina» taqyryptary, odan qalsa, «jezókshe» men «toy» taqyryptary qyzyq! Ótkende, «jezókshe» degen bir rolik eki apta boyy ainalyp jýrdi osy feysbukte. Jatta kep, jyr qyldyq, sony. «Túrsynbekti» әngime qylghandy jaqsy kóremiz... Qyzyq, iyә. Al Bayqonyr, Aral sekildi taqyryptargha kelgende sóz aitar adamdardy sausaqpen sanaugha bolady.

Aral turaly az ghana aqpar. Núrsúltan Nazarbaev preziydent bolyp túrghan sonau 90-shy jyldary Araldy qútqaru ýshin Halyqaralyq qor qúrylghan. Úsynysty N.Nazarbaev aitqan. 1992 jyly OA elderining basshylaryna qayryla sóilep, Araldy qalypyna keltiru ýshin kýsh biriktiruge shaqyrghan. Sóitip, 1993 jyly sol qúrylghan qordyng birinshi preziydenti bolyp Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi saylanghan eken.

Jergilikti jәne jahandyq ekojýiede әlemdegi iri su qoymalarynyng biri – Aral tenizining mәselesi әli de tolyq sheshimin tappady. Songhy jyldary aimaqtaghy keybir memleketter su aghatyn tabighy arnalardy bógep, qosymsha su elektr stansiyalarynyng qúrylysy boyynsha jobalardy qolgha aluda. Aymaqta sapaly auyz su tapshy. Aymaqtaghy milliondaghan adamdardyng densaulyghy sol auyz sugha tikeley baylanysty.

Aral problemasyn dýniyejýzi biledi dese de bolady. Araldyng soltýstik bóligin qayta qalpyna keltiru júmystary jýrgizilip jatqany belgili. Aralgha keletin sudyng 75 payyzyn Ámudariya әkeledi eken. Syrdariyanyng ýlesi 25 payyz ghana.

Jalpy, jerding quanshylyqqa úshyrauy – Qazaqstan ýshin ózekti mәselelerding biri. Suarmaly jәne egistik jerlerding tozuy – 4-10 %-dy, Ormannyng qurauy – 8 %-dy, jayylymdyq jerlerding tozuy 20-60 %-dy qúraydy eken.
Osylardyng ishindegi eng aktualdysy - әriyne, Aral! Aral tenizi turaly әiligi akter Leonardo Dy Kaprio da jazyp edi. Esterinizde me?

«Metaforamen sóileytin bolsam, týieler Aral tenizining suynyng ýstinde, qúrghap qalghan bederden ótip bara jatyr. Suaru maqsatynda sudy búru tenizding kólemin kishireytti, sóitip, bir kezderi keremet shyghanaq bolghan jerde keme qirandylarynyng molasy payda boldy», - degen 2015 jyly.

Ghabit Mýsirepovtin: «Eng songhy tirshilik tau etekterindegi qalyng ormanda ghana qalady. Bir zamandarda ol da tynyshtalady. Bitedi. Jer ómirin tekserip jýrgen dýniyejýzi ghalymdarynyng әzirshe júqalay eskertip jýrgen tirlik qauipterining týbi osyghan soghatyn siyaqty»,- degeni de esimizde. Ásili, osy sózder rasqa ainalatyn tәrizdi. Óitkeni jyl sayyn qúldyrap bara jatqan әlemnin, әsirese, Qazaqstannyng ekologiyalyq ahualy múny aiqyn anghartyp otyr.

Núrgeldi Ábdighaniy

Abai.kz