Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Súhbat 9244 15 pikir 19 Mausym, 2020 saghat 12:46

Mekemtas Myrzahmetúly. Abay meni kedey qyldy…

Qazaq qoghamy bir jyldary otarlyq ezgige tap keldi. Kenestik iydeologiya el men jerdi, últ pen ruhty taptaugha kýsh saldy. Alash júrtynyng jadyn jalghan nanymdarmen jaulap, baytaghymyzgha bóten úrandardy engizdi. Qazaq minezinen auytqydy. Keruen keri ainaldy, aqsaq týie algha shyqty. Sol búrqasynnyng ishinde adaspay jol tapqan jәne jeke ústanymynan tanbaghan geniyler (danyshpandar) ghúmyr keshti. Olar bilimimen, biligimen halqyn qyzghyshtay qorghap baqty. Bilimmen myndy jyqty, mynnyng aqyl-oyyn mazdatyp keudesine shyraq jaqty. Million adam bir jolgha týsse, olar bir ózi jana jolgha búryldy. Ústanghan baghytynan tanbady, kórgeninen janylmady. Basyn bәigege tikti. Dýniyeden baz keshken dәruishke úqsady. «Kertartpa», «últshyl», «eskishil» atandy. Aqyry búlt artynan kýn shyghyp, alyp túlghalarymyzben qayta qauyshar sәt te tudy. Mekemtas Myrzahmetúly sol sanlaqtardyng soyynan. Almaghayyp zamanda ghalymnyng tis-tyrnaghymen qorghaghan Shyghystyq tanym, Shyghystyq maghyna әuenderi qazaqqa qayta oralyp, býginde jastar sanasyn sәuleli oilargha búru ýstinde. Áygili Abaytanushy, irgeli de iri ghalym Mekemtas Myrzahmetúly aqsaqalmen súhbattasqan edik.

Abaydyng «tolyq adam» ilimin zerdelegen jan keri ketpeydi

– Mekemtas agha, bilim degenimiz ne?

– Bilim – ekeu. Bireui tәjiriybe arqyly jinaqtalady. Ekinshiden, dýniyede ghylym­nyng bәri jasalyp qoyghan, dayar túr, osyny sanamen ashyp alu qajet. Mәselen, «jer kýndi ainalady» degende, bәri qarsy shyqty. Múnan keyin «býkil әlemdik tartylys zany» ashyldy. Osynday ýlken zandar kóp. Tek adamnyng miy búlargha tolyq jetpey otyr. Ilim degen bolady. Bilim –qarapayym úghym, al ilim múnan joghary túrady. Ilim – oilaumen alynghan býkil qozghalystyng zandylyqtary. Al tikeley baryp, ony ashyp paydalansaq, bilim bolady. Ekinshi bilimi – osy.

– Parasatty adam dep kimdi aitamyz?

– Búl ilim әl-Farabiyden bastalady. Faraby parasatty adamnyng on eki qasiyeti jóninde aitady. Onyng ishinde aqyldy, әdiletti, nәpsini tyng qasiyetteri bar.

– Jýrekti kirletpeuding birden-bir joly qanday?

– Óte bay bolyp ketetin adam edim. Abay meni kedey qyldy. Nege? Abaydyng tolyq adamyn zerdelegen song qolym eshtenege barmady. Ózbekstanda tórt jyl rektor bolyp qyzmet ettim. Aqsha degen qapshyqpen kelip túrdy, ala almadym. Ishimde birdene jibermeydi. Keyin Qazaq Últtyq uniyversiytetine akademik Serik Qirabaev dәris oqugha qyzmetke shaqyrdy. Sonda jataqhanada jattym. Bir aghay bar edi, bir kýni sol agha maghan: «Aqymaq, – dedi, –rektor degen ýlken júmys, dýnie degen ózinde jetip túr, ne bitiremin dep kelding múnda?» – dedi. Men: «Dýnie qumaymyn, dýnie qusam múnda kelmes edim», – dedim. Kelgen sebebim, ghylymda bir nәrse jasaghym keldi. Adamgha qanaghat kerek. Qanaghat pen úyat bolsa, alynbaysyn. Erte kezde, Afrasiyab zamanynda, ahy degender bolghan. Ahy degen – jomart degen sóz. Birinshi – olar birigip qarjy tabady. Óz zandary bar. Aqshany ózimizge júmsaghanda tek otbasymyzgha júmsaymyz, qalghanynyng bәrin halyqqa beremiz deydi. Osy qasiyetinen búlardyng danqy alysqa ketedi. Keyinnen Túran dalasynda búl ýlken ilimge ainaldy.

Abaydyng tolyq adamyn zerdelep, sol boyynsha júmys istese, adam keri ketpeydi. Ondaghy ýsh-aq nәrse: aqyl, aqyl degen jay aqyl emes, Allanyng boyynda segiz týrli zәtiya sipattary bolady, sonyng ishinde qúdiret pen ghylym sipattary bar. Abay osy qúdiret pen ghylymdy aqyl dep alady. Onan song jýrek pen qanaghatty aldy. Osy ýsheui qosylghanda tolyq adam bolady.

– Týrki poeziyasy kimnen bastalady?

– Týrki poeziyasy halyqtyng ózinen bastalady. Bizding qazaq aqyndary basqa Týrki halyqtarynyng aqyndarymen salystyr­ghanda joghary túrady. Sebebi bizding balalar­dyng jyry basym shyghady. Týrikterdi, әzerbayjan, ózbekterdi oqiy­myn, olar mәtuәjinnen shygha almay qoydy. Yaghny arabtyng óleng qúrylysynan asa almady. Olardyng prinsiypinde bir dauysty dybysqa eki dauyssyz dybys teng keledi. Múnyng on toghyz týri bar. Sodan ary qaray balalap ketedi. Al bizde negizgi ekpin buyngha týsedi.

– «Qazaq qalay orystandyryldy» kitabynyz erekshe únaydy.

– Alghash osy enbekti basylymdargha aparghanda eshqaysy baspay qoydy. Bir kýni Sherhangha apardym. Ol ekeumiz tuysqanbyz. Sherhan, Baukeng – bәrimiz bir atanyng balasymyz. Ol da qauipti ekenin aityp baspady. Solay jýrgende, qazir Astanada túratyn bir jazushy bar, býgingi eng talghampaz jazushynyng biri.

– Tólen Ábdik?

– IYә, sol kisi «Qazaq әdebiyeti» gazetine redaktor bolyp kelip qaldy. Onda ol jerde Didahmet Áshimhan júmys isteytin. Jazbamdy kórip, Didahmet razy bolyp: «Qalay da bastyramyz», – dedi. «Tólen Ábdikke berip ketiniz, biraq bas dep aitpanyz, oqynyz dep aitynyz», – dedi. Sonda redaktorgha kirdim, jaqsy әngimelestik, onda búl jazbam jetpis bes bet edi. «Oqyp, pikir aitynyz», – dedim. «Bir aptadan song kel», – dedi. Bir aptadan song kelip edim, oqyp qoyypty. «Mekemtas, bizding iydeologiya ne bolyp ketti?» – dedi birden. «IYdeologiya keter jerine ketken. Bizde iydeologiya joq, últtyq sanamyzdy qoyyrtpaq etkennen ózge iydeologiya joq», – dedim. «Kórdim, búlar bizge isteytin nәrselerin istepti», – dedi. Gazetke basatynyn aitty. Tang qaldym. Artynsha Didahmetti shaqyryp: «Mynany birden dýrkiretpesten aiyna bir ret basyp, tórt nómirde bitir», – dedi. Didahmet quanyp ketti. «Qazaq әdebiyeti» gazetine shyghysymen-aq qazaqtardyng kózqarasy jaqsy jaghyna ózgere bastady. Sebebi bizge Resey eshqashan dos bolghan joq, dos bolmaydy da.

…BIZDI DE EZIP-JANShYMAQ BOLGhAN

– Ókinishiniz bar ma?

– Ókinish kóp. Osynsha it tirlikti kórdim. Ákem ýsh jasymda qamaldy. Ol kisi ústa edi. Asharshylyqty kózben kórdim. Bizding ýy men Týlkibas stansiyasy ýsh shaqyrymdyq jer. Meni anam onda kóterip aparatyn. Jolda adamdar ynyranyp jatyr. Óte kóp. Bazardan nan alyp qaytyp kele jatqanda bir ýlken, denesi iri, qarny shyghyp ketken kisi jerde jatty. Qaray bergenimde sheshem kózimdi jauyp qaldy. Bәribir qarap ýlgerdim, sol beyne әli kýnge kóz aldymda túr… Sóitsem, ózimizding Talqanbay degen tuysqanymyz eken. Shalqasynan jatyp qaytys bolghan. Adam ashyqqanda qarny isedi eken, kóilekti jyrtyp jiberipti.

– Qús atyp, balyq aulaugha bolmaytyn ba edi?..

– Tipti sol balyq aulaugha rúqsat etpedi. Aulasan, atyp salatyn. Qús atugha bolmaytyn, múny ateistik kózqaras deytin. Sol kezdegi soghys ministri Vorashilov XVI siezde sóilegen sózinde: «Biz asharshylyqty sanaly týrde qoldan jasadyq», – dep kinәlaryn moyyndady. Qyrghyn bastalghanda otbasynda on jeti adam edik. Aqyrynda ýsh-aq adam qaldyq. «Halyq jauy» dep atylghan aghalarymyzdy da kózben kórdim. Sheshem: «Halyq jauy» degendi mýlde aitpa», – deytin. Sol kezde zәremiz zәr týbine ketti. Biz qorqaq bolsaq, onyng sebebi osynda. Qazirgi Amerikadaghy býlikting basy neden bastaldy? Ol jerde qaptaghan ýndister bolatyn. Ýndisterdi joymasa, jerding egesi bir kýni bas kóteretin edi. Osy jaydy boldyrmau ýshin on eki million ýndisti atyp óltirdi. Múnan song júmys isteytin adam qajet boldy. Adamdardy Afrikadan ala bastady. Olardy ýrkitip, qorqytyp, bas kótermeytin etti. Sodan jergilikti aqtar qaralardy óltirudi әdetke ainaldyrdy. Zang da búlardy janshyp keldi. Mine, býgin sol afrikalyqtar qayta bas kóterip otyr. Bizdi de osylay ezip-janshymaq bolghan. Jalpy, adam bilim jinaghan sayyn kóp dýniyeni erte kóredi, erte sezip qoyady. Sodan song uayymgha batady. Batayyn dep batpaysyn. Key týnderi úiyqtay almaymyn.

TALANT TÁNIRDEN BERILEDI

– Batys әdebiyetin únatasyz ba?

– KazPIY-ding qabyrghasyna kelgende, men oqymaghan birde-bir kitap qalmauy kerek dep kirdim. Kýnine bir romannan oqyp otyrudy josparladym. Basym sugha tolyp, búl bilimim eshtenege aspay qaldy. Sol shaqta KazPIY-de aspiranturada Asqar Sýleymenov pen Zeynolla Serikqaliyev oqityn. Asqar Sozaqta ósti de, tyghyz ornalasqan qazaqtardyng arasynda tilge pisti. Sheshesi sóilegende esinnen tandyratyn sheshen adam edi. Ghajap súlu-tyn. Jiyrma besinde bir úl, bir qyzymen jesir qaldy. Sonda Asqar qaljyndap: «Jaman kýieuindi qaytesin, bireuge tiyip almaysyng ba?» – deytin. Anasy: «Sen ekeuing bolsandar boldy, maghan sol jetedi», – deytin. Imandy adam edi. Asqar ol kezde ishimdikti tatyp almaytyn. Keyin Jazushylar odaghyna baryp búzyldy.

Zeynolla Serikqaliyev – tekti synshy edi. Kórkem shygharmanyng tabighatyn jaqsy biletin. Bir nәrsege ókinip ketti. Ómirining sonynda: «Bәri jabylyp «Kóshpendilerdi» jamandatty. Múny arym kótere almady», – dedi. «Aman bolsan, qayta dúrystap jazasyn, búl týzeletin qate», – dedim. «Ketip qalamyn ghoy», – dedi týnerip… Aqyry ketip qaldy.

– Talantty adam dep kimdi aitamyz?

– Áriyne, talant Tәnirden beriledi. Múnan song eki jolmen bolady. Birinshi, nәsilden. Ekinshi, enbek pen izdenuden.

– Lev Tolstoy qanday jazushy?

– Tolstoy – tekti jazushy. Týrikterge qarsy soghysqa qatysqan. Kóp oqydy, hristian dinin teristedi. Músylman bolyp kóz júmdy.

– Naqty dәlel bar ma?

– Yasnaya Polyanada bir aptaday otyrdym. Nebir hattaryn aqtardym. Tolstoy qúrandy moyyndaghan, músylmandyq tanymmen ketti.

– Geradottyng «Tariyh» enbeginde skifterdi Gerakl men jylan әielding júbynan taraghany jóninde jazady.

– Búl – anyz. Europada bizdi kemsitu auruy bar. Al ózderi on besinshi ghasyrda ghana oyana bastady.

– Súlulyqqa qúmarsyz ba?

– Súlulyqqa qúmar boldym jәne tany bildim. Múny bizge Ghabit Mýsirepov ýiretti. Birde jazushymen kezdesu ótti. Sonda túryp: «Qyzdardyng boyynan súlulyq tabyndar», – dedi. Osy oqigha súlulyqqa degen kózqarasymyzdy ózgertti.

– Ghylym jolynda zayybynyz birshama septigin tiygizgen syndy.

– Kempirim әndi Rozaday tamyljyta aitatyn. «Ánshi bol» dedim, bolmay qoydy. Bir kýni: «Oqimyn dep qoymaysyn, men derektirmin, (onda ýlken mektepting derektiri edi) mening aqsham balalargha jetedi, eger oqimyn desen, kýndizgi merzimde oqy», – dep rúqsatyn berdi.

– Keregharlyqty kóp kórgendeysiz…

– Eluinshi jyly osynda ekinshi kursta edim. Kenesary jayly talas boldy. Kenesaryny progresske qarsy kýresken halyq jauy retinde aiyptady. Biz múghalimderge súraq qoyamyz: «Olar bizding jerimizdi tartyp alsa, ózimizding jerimizdi qorghau progresske qarsylyq pa?». «Auzyndy ashpa» deytin. Qalay ashpaymyz? «Ashsandar asha berinder, biraq bir kýni qúrdymgha ketesinder» deytin. Maghjannyng ólenderin jatqa oqityn bir jigit bar edi. Aramyzda jasyryn qúpiya qyzmetkerler jýredi eken. Sol balany jiyrma bes jylgha qamatyp jiberdi..

BIZDING TARIH ÁLI JAZYLGhAN JOQ

– Qazaqtyng tekti halyq ekenine bir ghana dәlel aitsanyz.

– Qazaqtyng qany taza. Babalarymyz jylqy ósirdi, aighyrdy óz ýiirine salsa búiyghyp túrady, al biyeni basqa ýiirden әkelse – dýrkirep ketedi. Mine, babalarymyz osydan qan tazalyghyn saqtaudy ýirengen. Jeti atadan aspay qyz alsa, ólim jazasyna kesu ýkimi ornady. Mәselen, Qalqaman men Mamyr bes atadan qosylatyn. Býginde Ózbekstannyng jiyrma eki payyzy osy qandy saqtamaudan aurugha shaldyghyp otyr.

– Qazaqtyng shynayy tarihy jazyldy ma?

– Bir nәrseni týsinuimiz kerek, biz qazir jalghan ghylymdy oqytamyz. Býgingi tarih – jalghan tariyh. Bizding tarih әli jazylghan joq. Bastamalar bar. Qúrylymdy týrde kirisuimiz kerek. Qazirgi ghylym Europadan kelgen materialistik, ateistik negizde. Últtyq-Shyghystyq pedagogika jasauymyz kerek. Tarihymyzdyng tamyry kórshi Qytaydan teren. Jelili úiqas degen dýnie jazyp jatyrmyn. Bayaghyda Alyp Er túngha ólgende batyrgha arnalghan joqtau «aaab» bolyp keledi. Búl úiqasty Áuezov mәtuәjin dep qatelesti. Arabtardan kelgen úiqas dep bildi. Biraq búl ol jaqtan kelmegen. Múny Týrkining ózi jasaghan. Búl bizding qanymyzdaghy úiqas. Osy úiqastyng ýsh myng jyldyq tarihyn jazyp jatyrmyn. Bir úiqas arqyly býkil Týrki halyqtarynyng týbi qaydan bastalatynyn dәleldep beremin. Eshkim múny teristey almaydy.

– Ángimenizge kóp raqmet!

Ángimelesken: Batyrhan Sәrsenhan

Abai.kz

15 pikir