Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4042 0 pikir 17 Qarasha, 2011 saghat 06:22

Sәbit Baydaly. Kósh kólikti bolsyn desek...

Tәuelsizdik alghannan keyingi alghashqy jyldardaghyday emes, shet elderdegi qandastarymyzdyng tarihy otanyna kóship keluining tolastay bastaghany anyq bolyp otyr. Óz elinde ógeylik kórgenderding keybiri qaytyp ketip, endi biri eki oida jýr. Búl bizdi qatty oilandyratyn, tipti shoshyndyratyn jәit. Múnyng tendensiyagha ainalyp ketpeuine kýsh salu kerek. Elge el qosylmauy - jaqsylyq emes. Elden el ketse - jút. Otandastarymyzdyng oraluy egemen elimizding zor múqtajynan tuyndap otyrghan, tarihy әdilettilikti qalpyna keltiretin úly oqigha sanalghan bolatyn, sol ústanymymyzdan ainymaugha tiyispiz.

Tәuelsizdik alghannan keyingi alghashqy jyldardaghyday emes, shet elderdegi qandastarymyzdyng tarihy otanyna kóship keluining tolastay bastaghany anyq bolyp otyr. Óz elinde ógeylik kórgenderding keybiri qaytyp ketip, endi biri eki oida jýr. Búl bizdi qatty oilandyratyn, tipti shoshyndyratyn jәit. Múnyng tendensiyagha ainalyp ketpeuine kýsh salu kerek. Elge el qosylmauy - jaqsylyq emes. Elden el ketse - jút. Otandastarymyzdyng oraluy egemen elimizding zor múqtajynan tuyndap otyrghan, tarihy әdilettilikti qalpyna keltiretin úly oqigha sanalghan bolatyn, sol ústanymymyzdan ainymaugha tiyispiz.

Qazirgi tanda Qazaqstan túrghyndarynyng sany 16,5 millionnan asa bastady. Biraq múny jetistik sanaugha bolmaydy. Eger memleketti qúrap otyrghan qazaqtardyng sany osynshama bolyp, onyng syrtynda basqa últtardyng ókilderi túrsa, onda qanaghattanugha bolar edi. 2015 jylgha deyin 20 milliongha jetemiz degen mәsele tekten-tekke qoyylghan joq  dep oilaymyn. (2004 jylghy Elbasynyng Joldauynda aityldy) Búl úrandy oryndau ýshin shetelden keletin qandastarymyzdyng ýles salmaghynyng kóp boluy qajet ekendigi aqiqat. Onyng ýstine Reseyding әleumettik, demografiyalyq jәne kóshi-qon sayasaty qazirgiden de tegeuirindi jýrgizile bastasa, orystardyng ózderining tarihy otanyna ketui kýrt artatynyn boljau qiyn emes. Olardyng orynyn syrttaghy qandastarymyzben kóptep toltyrudyng qajettigi tuyndaydy. Elden jyraqta jýrgen qandastarymyzdyng atamekenine oraluy - memlekettik tildi ómirding barlyq salasyna kirgizu әli ýlken problema bolyp otyrghan bizding elde tildik ortamyzdyng da kenenining bir sharty.

Sondyqtanda qazaqtyng sanyn qazaq elinde tez ósiru ýshin tabighy ósimdi kóbeytuge jaghdaylar jasaumen qatar, kóship keluge niyet etken bauyrlarymyzdyng sanynyng ósuine de qolayly mýmkindikter tughyzudyng órisin keneyte týsuimiz qajet. Qazaq últyn biriktiru, qazaq memleketshildigin nyghaytudy demografiya mәselesin sheshumen, әlemning әr týkpirinde taryday shashyrap jýrgen shet elderdegi qandastarymyzdy tarihy Otanyna oraltu júmystarymen qabystyra jýrgizu qajet.

Tәuelsizdikting 20 jyldyghy elimizding úly merekesi ghana emes, ótkenimizdi saralap, bolashaghymyzdy baghamdaytyn betbúrys kezen. Elbasynyng sheteldegi otandastardy elge qaytaru jóninde ong sayasat ústap otyrghanyna qaramastan, biz jýrgizgen taldau eger alystaghy qandastarymyzdy elge kóshiru qarqyny osy qalpynan tanbasa HHI ghasyrdyng ón boyynda olardyng basym kópshiligi ózderining tarihy otandaryn kóre almaytyndyghyn bayqatady.  Endeshe, últtyq sayasattyng ózekti mәselelerining biri jәne biregeyi - qazaqtyng qazaqtyghyn anyqtaytyn kóshi-qon mәselesine jýrdim-bardym qaramay, әlemge shashyrap ketken qayran qazaqty elge shaqyryp, jinap aluda jýrgizilip otyrghan memlekettik sayasatty búrynghydan da kýsheytip, jana dengeyge kóterip, týbegeyli ózgertetin kez jetkeni kórinip túr. Qalay? Súraqtargha jauapty birge izdeyik.

Oralmandar Odaghynyng qúryltayy qalay ótti?

Astana qalasynyng Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetining akt zalynda «Qazaqstan oralmandar Odaghynyn» ekinshi qúryltayy ótedi, soghan qatyssanyz degen habardy maghan kezinde ózim qúrysqan «Oralghan otandastardyng «Jana ómir» qoghamdyq birlestigining tórayymy Lashyn Bohan jetkizdi. Oralmandardyng úiymdary bizding elde jetip artylady, endi osylardyng bәrining basyn qosyp otyrghan osynday ýlken Odaq bar eken, búl solardyng mәrtebeli forumy ghoy, endeshe qatysayyn, tyndayyn, reti kelse pikir-úsynystarymdy da bildireyin degen niyetpen bastaluynan jarty saghat búryn bardym. Birden aita keteyin, men oralman emespin. Men jalpy qazaqty oralghan, oralmaghan dep bólmey, bar qazaqty bir qazaqqa balap, osydan 20 jyl búryn Tәuelsizdigimizdi aluymyzben birge bastalghan shet elderdegi otandastarymyzdyng tarihy otanyna úly kóshin - «elge el qosylsa qút» sanaghan elimizding túrghylyqty últjandy azamattarynyng birimin. Biz búl kósh-keruendi qazaq elining damu, ósip-órkendeu jolynda etnodemografiyalyq sayasatty dúrys jýrgizuge ondy yqpalyn tiygizude orasan zor manyzy bar úly ýrdisting basy dep eseptep, maqtanysh sezimge bólengen edik...

«Býkil halyq bolyp kóship kelip jatqan aghayyngha kómektesu әrbir qazaqtyng paryzyna ainaluy tiyis». QR Preziydenti N. Nazarbaevtyng Uniyversiytetting saltanatty da zәulim zalynyng tórine ilip qoyghan Últ kóshbasshysyna layyq әdil de, әdemi sózderi jýrekke jyly shuaq qúighanyn da jasyra almaymyn. Shekaradan shet qalyp, ógey balanyng kýiin keshken otandastarymyzdyng qamyn oilau - aldyna asqaraly maqsattar qoyghan irgeli elding azamattaryna syn.

Forum uaqytynda bastalmady. 400-500 adam syiyp ketetin zaldyng aldynghy eki qatary da tolghan joq, tóralqa, әri ketse basqarma mәjilisin ótkizetindey dengeydegi 20 shaqty adammen de qúryltay óte me dep qobaljy bastadyq. Kóshi-qon mәselelerimen ainalysatyn QR Ishki ister ministrligine enip ketken komiytet, basqa da osy salanyng isterine janama týrde bolsa da qatysy bar memlekettik organdardan da bireuler kele me dep  alandadyq. Keybir basylymnyng Qúryltaygha senat jәne mәjilis deputattary qatysty dep jazghany ótirik. Tipti jinalghan ýrkerdey toptyng ishinen de qashanghy otyramyz, júmystan súranyp zorgha shyghyp edim degender jәne shyqty. Abyroy bolghanda, top-top bolyp, studentter kire bastady. Oqytushylar qaharly dauyspen әrbir studentting atyn atap, týsin týstep, kimning kelip, kimning kelmegenin súrap, týgendep jatty. Tandanys bildirip jatqandargha múnyng syry kóp úzamay belgili boldy. «Auditoriyagha» rektor kirdi. Qazaqstan Oralmandar Odaghynyng qúryltayy óz júmysyn bastady.

Odaqtyng sezin Odaq tóraghasy Artyqbay Ýkibay ashty. Ózge de tyghyz sharualaryna baylanysty sóz Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetining rektory M.S. Nәrikbaevqa berildi. Ádildigin aitsaq, Maqsút Súltanúlynyng sózi kelisti shyqty. Onyng oi-tújyrymdarynyng qisyny shymyr, mazmúny shynayy da nanymdy, shyn jýrekten shyghyp, jýrekterge jetti. Elbasy jýrgizgen ong sayasatynyng arqasynda kósh kólikti bolyp, jalpy shet elderden bir millionday qandasymyz Otan qúshaghyna oraldy. Búl bizding jas memleketimiz ýshin, әriyne az kórsetkish emes. Degenmen, 5 million qazaqtyng әli de jat júrtta jýrgenin eskersek, osy baghyttaghy atqarar júmystyng ýlkeni alda ekenin aitty. Onyng ýstine keyingi kezde etnikalyq qazaqtardyng Otanyna oralu qarqyny bәsendep qaldy. Tolyp jatqan oralmandar úiymdary bar, nege birikpeysinder, nege naghyz odaq bolmaysyndar, sonda qazaqty qazaqqa qosu әldeqayda jenil bolar ma edi degeni de oryndy boldy. Azamattyq alu turaly zannyng әlsiz tústaryn syngha aldy. Sonyng saldarynan azamattyq alu tetikteri qiyndap ketti. Jalpy biz nege shet elden kelgen, túrghylyqty jerden dep bólinemiz dey kele sayasy belsendilikke shaqyrdy. Zandar demokratiyaly boluy kerek, sosyn sol zandardyng oryndaluyna qatang baqylau ornatyluy kerek degen sózderi de yqylaspen tyndaldy. Konstitusiyada Memlekettik til turaly zang qabyldaudyng qajettiligi mindettelip, jazylghan. Sol әli oryndalghan joq. Biylikte til mәselesin sayasilandyrmau kerek degen pikirler bar. Sol sayasilandyrmau ýshin de Memlekettik til turaly zandy qabyldap, ony oryndau kerek emes pe? Jәne eng birinshi qazaqty mindetteu qajet. Qazaqtardyng sany ósude, al memlekettik tildi ómirding barlyq salalaryna engizu qarqyny tómen. Memlekettik tildi bilmeytinder memlekettik organdargha qyzmetke alynbauy tiyis. Sonday-aq Maqsút Nәrikbaev ózi basqaratyn «Ádilet» partiyasynyng Memlekettik til turaly zannyng jobasyn da jasaghanyn tilge tiyek etti. Ol naqty derekter men dәiekter keltire otyryp, elde oryn alyp otyrghan oralmandardy kemsitushilikterdi aiyptady. Qysqasy, naghyz abyz aqsaqaldyng kósheli sózi aityldy.

Kerisinshe, Artyqbay Ýkibaydyng bayandamasy jadaghaylau, solghyn shyqty. Delegattardyng biri shydamay ketip, naqtylyqqa kóshsenizshi, әsirese aldaghy uaqytta ne isteymiz, sony aitsanyzshy degeni ýshin bayandamashy tarapynan әjәptәuir úrsu estidi. Jaryssózder de tyng oi-pikirlerge bay boldy dep aitu qiyn. Olardyng kóbisining sózderining kirispesi tym úzaqqa sozylyp, negizgi aitamyn-auyna jetkenshe uaqyttaryn ozdyryp alyp, qúryltay tóraghasy endi bitirinder, jazghandaryndy qaldyryndar, әr jaghyn ózimiz retteymiz degesin «úsynystaryn» prezidiumgha ótkizip jatty. Aqtóbeden kelgen delegat oralmandar orys tilin ýirenbese, Qazaqstangha kirigip kete almaydy dep aidy aspangha biraq shygharyp edi, onyng sózin bólgen delegat oghan qatty toytarys bere otyryp, «óz Otanym dep kelgende óz tilimde, anamnyng tilinde sóiley almasam, onda men múnda nege keldim. Memlekettik tilde sóiley bilip, sol tilding ómir sýrip, tirlik keshuge jetkiliksiz bolghany ne degen súmdyq, múnday jaghday Qazaqstannan basqa eshbir elde joq»,- dep, qúryltaydy tastap shyghyp ketti. Qúryltayda sóz alghandar shet elderdegi qazaqtardyng tarihy otanyna kóshuining toqtap qalugha jaqyndaghanyna alandaushylyqtar bildirdi. Deputattardyng qataryna oralmandardyng óz ókilderi boluynyng qajettiligi aityldy. Biylikti diny ekstremizmge qarsy kýresti kýsheytuge shaqyrghan ýndeu qabyldandy.

Úiymdyq mәsele qaralghanda Odaq basqarmasynyng tóralqa mýsheligine «Ádilet» partiyasynyng tóraghasy M.Nәrikbaevtin, Qazaq gumanitarlyq Zang uniyversiytetining taghy bir ókilining basqarma mýsheligine saylanghany qúptarlyq. Jalpy oralmandar mýddesin qorghaymyz dep qúrylghan qoghamdyq birlestikterge mýshe bolu ýshin, mindetti týrde shet elde túryp, sodan oralu shart emes. Otanym, elim dep ansap kelgenderdi meylinshe bauyrgha tartu - qazaq elining dәstýrlerinen tuyndaytyn әrbir azamattyng boryshy. Sondyqtan da kósh mәselesinde negizgi jauapkershilik kóship kelushi de emes, olardy shaqyrushy da, kóshti qabyldap alushy da. Elge oralghandardy ekonomikalyq-әleumettik, sayasy mәselelerden habardar etip, ruhany mәdeniyetin jogharylatugha, jana meken-jaygha tezirek beyimdeluine, biylik oryndarymen tiyisti baylanystar ornatugha septigin tiygizip, «kópir» bolugha atsalysu - elding bayyrghy túrghyndaryna jenilirek boluy zandy qúbylys. Endeshe oralmandar úiymdarynyng jetekshilerining ishinde shet elden oralmaghan elimizge tanymal últjandy azamattar nege joq? Últtyng strategiyalyq manyzy bar ýlken mәselelerining biri osy emes pe!?

«Oralmandar» mәselesin tek «oralmandar» isi dep qarasaq, odan tek qana útylamyz. Ol bizding memleketshildigimizding kórinisi emes. Kerisinshe, elimizge oralghan otandastardyng taghdyry qazaq halqynyng taghdyry dep qarasaq, búl bizding otansýigishtigimiz ben patriottyghymyzdyng belgisi». «Oralman» dep atalyp ketken qandastarymyzdyng kósh-keruenining kólikti boluyna atsalysu, qamyn kýitteu memlekettik manyzdy is, sayasy mәni zor is, azamattyq paryz. Endeshe, sheteldegi otandastardyng elge oralu jәne olardyng jalghyz tarihy Otany - Qazaqstan Respublikasyna qonystanu, jana ómirge beyimdelu prosesteri jayly, әsirese, oralghan otandastardyng әleumettik mәselelerin sheshu sharalaryn jinaqty, jýieli jýrgizu qajettiligine oqyrmandar nazaryn audaryp, oralghan otandastardyng mýddesin qorghaudyng tiyimdiligin qalay qamtamasyz etemiz degen súraqtargha jauapty birge izdeyik.

Oralghan otandastar mýddesin qorghaudyng tiyimdiligin qalay arttyramyz?

Oralmandardyng birazy eger Parlamentte óz ókilderi bolsa, mәselening sheshilui jenildep ketetindey kóredi. Men Mәjiliske óte alatyn partiyalardyng partiyalyq tizimderinen oralmandar oryn alyp, odan keyin deputattyqqa ótip jatsa quanbasam, renjimeymin. Biraq mәsele tipti de múnda emes. Bizde assambleyanyng óz deputattary bar, endi oralmandardyng óz deputaty, taghy bir úiymdardyng óz deputaty bolyp kete berse, búdan ne útamyz? Qazaq elin «oralman» dep, bayyrghy túrghyndar dep bólgennen ne útamyz? Bәrimiz bir qazaq, bir otandas emespiz be? Eng bastysy deputattyqqa últtyq mýddeni joghary qoyyp, ony zandyq sauattylyqpen sheshuge qabiletti adamdar saylanghany abzal. Shet elderdegi otandastarymyzdyng tughan Otanyna kóshi, qazaqtardyng demografiyalyq ósui, tolghauy toqsan - til, órkeniyet ózegi - din, jahandanu zamanyna say beyimdele otyryp, últtyq bolmysymyzdy saqtap qalu, el birligi, әlem qazaqtarynyng ruhany birligi taghy basqa manyzdy mәselelerdi últyn sýietin azamattar Parlamentting kýn tәrtibinen onsyz da týsirmeui tiyis emes pe? Mәjiliste menimshe partiyalar arqyly saylanghan qazaq elining deputattary boluy kerek. Basqa bólinisterdi týsinu qiyn.

Oralmandar Odaghynyng qúryltayynan bayqaghanymyz: «Ádilet» partiyasynyng oralmandar mәselesine bey-jay qaray almaytyn partiya eken. Búl quanarlyq jәit. Sol siyaqty biylik partiyasy - «Núr Otanda» búl iste syrt qalyp otyr dep aita almaymyz. Oralmandardyng ózekti mәselelerine qatysty «Núr-Otandyq» deputattar Ýkimetke saualdar joldap jatty. Tipti byltyrdyng ózinde 50-ge juyq Mәjilis deputaty Ýkimetke oralmandar mәselesi jóninde naqty úsynystarmen shyqqan. Birli-jarym oblystarda «Núrly kósh» baghdarlamasyn iske asyruda qol jetken jetistikter de joq emes. Oralmandar mәselesine oray, «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashevting «Alash ainasy» gazetine bergen súhbatynda: «Qazirding ózinde biz shet elden júmys kýshin әkeletin elge ainalyp otyrmyz. Al endi ózimizding qazaqtar tómen jalaqygha júmys istep otyr, nemese mýldem júmyssyz jýr. Al syrtta qanshama qazaq «elim» dep Qazaqstangha jete almay jýr. Kóptegen iri jәne orta biznestegi kompaniyalar bilikti mamandargha zәru. Osy rette syrtta jýrgen qandastarymyzdy elimizge tartu arqyly mamandar tapshylyghy mәselesin sheshuge bolady. Elimizdegi oralmandardyng da kezigip otyrghan kýrdeli qiyndyqtary bar. Áriyne, biz óz zamandastarymyzdy mazalaghan mәselelerge bey-jay qaray almaymyz. «Aq jol» partiyasynyng nazarynan oralmandar problemasy tys qalmaydy. Olardyng mәselesin sheshu qazaq dep soqqan jýrekting әrqaysysyn bey-jay qaltyrmaytyndyghy anyq»,- dep aghynan jarylypty. «Aq jol» partiyasy ózining baghdarlamasyna oralmandardyng baspana (ýi) mәselesin birtindep, týpkilikti sheshuding kelesi jýiesin úsynyp, taygha tanba basqanday jazyp qoyghan:

- Túrmys dengeyi tómengi oralghan otandastarymyz ýshin - jekeshelendiruge jatpaytyn kommunaldyq әleumettik túrghyn ýy qoryn qúru;

- Tabysy ortadan tómen oralghan otandastarymyz ýshin - elitalyq túrghyn ýy esebinen «arzan túrghyn ýi» baghdarlamasyn jasau;

- Tabysy orta dengeydegilerge - ipotektik nesie alu ýshin jaghday jasau; Qalalar manayynan Qazaqstan Respublikasy zannamasyna sәikes jeke túrghyn ýy salu ýshin jer telimderin aluyna atsalysu, birynghay jobamen kommunikasiyalyq jýieleri qarastyrylghan túrghyn ýiler saludy úiymdasqan týrde jýrgizudi qolgha alu.

Ynta bolsa, búl úsynystar tym oryndalmaytyn arman emes. Onyng ýstine «Túrghyn ýy qatynastary turaly» QR-nyng zanyna sәikes oralghan otandastar halyqtyng әleumettik jaghynan qorghalatyn toptaryna jatatyn azamattardyng ishine kirip túrghanyn bilemiz. Degenmen, úsynyp otyrghan jýie boyynsha atqarylatyn júmys, әriyne, elge oralghan otandastardyng mýmkindikterin tereng zertteudi, kóshi-qon salasyn qamtityn qyzmetterding de belgilengen kvotanyng tónireginen әregerek joghary dengeyin talap etetini anyq. Búl júmysty oblystardyn, iri qalalardyng әkimdikteri tikeley qamqorlyqqa aluy tiyis.

Júmyspen qamtylu mәselesinde enbek rynogyndaghy qajettilikterdi zerttey otyryp: elge oralghandardy kәsipke bauludy qolgha alugha múryndyq bolu qajet. QR zannamasynda memleket júmyspen qamtugha jәrdemdesui tiyis nysanaly toptardyng qataryna elge oralghan bauyrlarymyzdy kirgizilgendigin algha tartyp, olardy tezirek júmysqa ornalasularyna qamqorlyq kórsetudi óne boyy nazarda ústau kerek. Shaghyn jәne orta biznes salalaryn úiymdastyru ýshin shaghyn jәne basqa da nesie týrlerin alugha yqpal etu qajet.

Bilim beru salasynda: orta kәsiptik jәne joghary kәsiptik bilim beru úiymdaryna oqugha týsu ýshin Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti belgilegen jenildikterding jýzege asuyn qadaghalau jәne ony molaytu baghytynda júmys jasau; joghary oqu oryndary janyndaghy dayyndau kurstarynda oqytudy jolgha qoy; balalardyng mektepke dayarlyghy mәselelerin qamqorlyqqa alu manyzdy. Áriyne alynghan bilimning belgilengen tiyisti standarttargha sәikestigi qamtamasyz etilui kerek. Biz qazaq jastaryn shet elderde oqytyp jatyrmyz dep maqtanyp jýrmiz. Oghan tiytimdey de qarsylyghymyz joq. Sheteldegi qazaqtardy elge oraltudyng bir joly - sheteldik qazaq jastaryn Qazaqstanda oqytyp, odan keyin olardy respublikamyzda júmysqa ornalastyrudyng keshendi baghdarlamasyn jasau.

Adam ýshin densaulyqtyng eng ýlken baylyq ekeni ózinen-ózi belgili. Sodan keyingi adam ómirining dengeyi men sapasynyng ólshemin negizinen anyqtaytyn ýsh mәseleni: Baspana (Ýi) - Bilim - Júmyspen qamtyludy sheshuding joldaryn ózimizshe payymdaugha tyrystyq.

Oralghan otandastarymyzdyn   jana qonysqa - atamekenine kóshuine baylanysty túraqty meken-jayyn sheshkenshe uaqytsha panalau merzimin mazmúngha toltyrugha baghyttalghan  sharalar jasalsa iygi. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng 2006 jyldyng 1-shi nauryzyndaghy Qazaqstan halqyna Joldauynda bylay delingen: «Bizge oralmandardy arnauly ortalyqtarda aldyn-ala dayyndau, qoghamymyzgha beyimdeu men kiriktiru ýshin jaghday tugyzugha kóbirek zer saluymyz kerek. Basqa elderdegi siyaqty kәsipke baulyp, til ýiretsek, olar jana jaghdaygha tezirek beyimdeletin bolady». Oralghan otandastarymyzdyng qazaq elining alghash tabaldyryghyn attaghan kezdegi uaqytsha panalaytyn, jana ómirge tezirek beyimdeluine osylay jaghday tughyzyp, yaghny kóshining qayyrly boluynyng alghyshartyn jasaugha ynta-yqylastyng Preziydent Joldauynan keyin arta týskenin aitugha tiyispiz. Ýkimetting 2007-2009 jyldargha arnalghan baghdarlamasynda da beyimdeu ortalyqtaryn qúru mәselesi kóterilgen. Ortalyqtardyng mindeti kóship kelgen bauyrlarymyzdy ózderi kelgen ortagha beyimdeuge, QR Ýkimeti belgilegen jenildikterin, zannamalarda kórsetilgen qúqyqtaryn týsindiruge, júmysqa ornalasuyna, tiyisti oqu men bilim aluyna, jana ómirge, jana túrmysqa dayyndaugha, túrghyndarmen tezirek qauymdasuyna, túraqty meken-jayyn birtindep, satylap sheship, qújattaryn týgendeuge, azamattyq aluyn jyldamdatyp, jenildetuge, kýndelikti tirshiligine asa qajetti aqparattar alugha, taghy basqa da kómek jasauy tiyis bolatyn. Respublikanyng jekelegen aimaqtarynda osyny oryndau baghytynda is-sharalar atqaryla da bastady. Ókinishke qaray, búl júmystardyng qarqyny kónil kónshitetindey dengeyge jetken joq. Jogharyda aitylghan qúryltayda «Oralmandardyng «Týgel-2030» qoghamdyq birlestigining jetekshisi, Reseyden kelgen oralman Biybigýl Baltenova: «bizde jer bar, biz soghan malsharuashylyghy keshenderin, jylyjaylar... salar edik. Izraildin, Belarusting ýlgisimen agroqalashyqtar túrghyzu kerek, bizde osynday jobalar bar», - dedi. Osynday keybireuler aityp jýrgendey masyldyq pighyldyng júrnaghy da joq, iskerlikke, bastamashyldyqqa tezirek qoldau bildirilip jatsa núr ýstine núr bolar edi. Ázirge, últtyq mәselelerge kelgende iske bel sheship kirisuding siyrqúiymshyqtanyp, sozyla beretin eski әdeti, jyljytpalau saryndarynyng salqyny batyl qadamdar jasatpay otyrghan siyaqty.

Jalpy syrttaghy otandastarymyzdy Qazaqstanda ómir sýruge beyimdeudi Syrtqy ister ministrligi sondaghy Qazaq qoghamdaryn tarta otyryp, Otandastarymyz túratyn shet elderde jýrgize bastaghany abzal. Shet elderdegi qandastarymyzdyng tarihy otanyna oraluyna jәne olardyng Qazaqstan Respublikasyna qonystanu ýderisine jana serpin beru ýshin elge oralugha niyettengen otandastarymyzdyng mýmkindikterin qazirgi túrghylyqty jerlerinde tereng zerttep, olardyng bolashaqtaghy kóshining qayyrly, kólikti boluyna qamqorlyqtyng dengeyin kóteruge tyrysqanymyz jón. Oralghan otandastardyng memlekettik tildi qoldanu ayasyndaghy qúqyqtaryn qorghau, shet elde qalghandardyng tilin, etnikalyq erekshelikterin saqtau sharalaryna qatysu negizgi mindetterding biri. Shet elderde júmys istep túrghan barlyq qazaq mektepterin qazaq tilindegi oqulyqtarmen, әdebiyettermen qamtamasyz etu mәselesin memlekettik dengeyge kóteru baghytynda әreketter jasau qajet.

Qay tildi bilmegen noqaylyq?

Oralghan otandastardyng ortagha tez beyimdelip, erkin aralasa almauynyng sebepterining biri - orysshagha jetik emestigi, keybirining tipti ol tildi bilmeui jәne jasyratyny joq orys tilin jaqtyrmaytyndar, ony ýirengisi kelmeytinder de az emes. Ádildigine kelsek te, memlekettik tildi bilgen jerde basqa tilderdi ýirenu-ýirenbeu әrkimning jeke sharuasy emes pe? Jyraqta jýrgen bauyrlarymyz óz ana tilining mәrtebesin joghary qoyyp, óz salt-sanasy men әdet-ghúryptaryna qatang mәn bergendigining arqasynda óz últyn taza da tolyq saqtaytyndyghyn jaqsy týsinedi jәne ana tiline esh nәrseni tengermeydi. Qazaqstan - qazaq memleketi bolghan son, múnda is-qaghazdarynan bastap, býkil tirshilikting qazaq tilinde jýrgizilmeuin týsinbeydi. Dәl osyny aitty-aytpady, týsinu qiyn-aq. Tәuelsizdikting 15 jylynda angdyng da memlekettik tildi mengeruine mýmkindik bolghanyn Memleket basshysynyng ózi de aityp qalugha mәjbýr boluy tegin emes. Bes jyldan keyin de bayaghy jartas, bir jartas. Jalpy kenestik dәuirde oryn alghan oryssha bilmeudi noqay sanaytyn ghadetten aryluymyz kerek. Shala qazaq, dana qazaq dep bólip, әiteuir bireuinen noqay jasaghymyz kelse, onda kerisinshe, maghan dese basqa 10 til bilsin, naghyz noqaylar qazaqsha bilmeytin qazaqtar bolyp shyghady. Últyn sýietin azamattar qazaqtyng eshqaysysyn da kemsitpeydi. Tek kýiingennen ana tilindi ýiren, ainalayyn deydi. Olardyng noqaylyqtaryn memleketin syilap, qazaq tilin mengerip ketken orys otandastarymyz betterine basyp, mazaq ete bastady. Memlekettik tildi bilmeytinderding arasynda ana tilin bilmegenine qysylatyn úyaty barlary bar. Olargha ishing jylidy. Eng masqarasy -  solardyng úyattan adalary kósheli kósem bolugha tyrysyp, birdeneler aityp, ýiretpek bolady. Tarihy Otanymyzda shetin qalghan osy mәselening týiinin sheshuge, shetelden oralghan otandastarymyzdyng jana ortagha erkin aralasuyna ýlken bóget bolyp otyrghandar da osylar.

Kóptegen elge oralghan bauyrlarymyz ana tilinde erkin sóilep, ana tilinde Qazaq elinde ómir sýruding qiyndyghyn sezinuinen artyq qorlyq joq dep sanaydy. Onyng basty sebebi resmy til atanyp ketken orys tilining - qazirgi tanda shyn mәnindegi shet el tilining - óne boyy memlekettik tilding jolyn kesip kele jatqany dep esepteydi. Sondyqtan Ata zannan, basqa da zannamalardan orys tilin resmy til etken, oghan memleketik tilmen qatar birdey qoldanylady dep qúqyq bergen baptardy alyp tastaugha kýsh saludy qalaydy. Onsyz memlekettik tilding mәrtebesin óz túghyryna bekituge jasaghan әreketterding bәri qúmgha singen suday bolady dep sanaydy.

Jalpy, elge oralghan jәne әzir oralmaghan otandastarymyzdyng basym kópshiligi latyn harpine kóshudi qoldaydy. Kezinde «kirilge» jarlyqpen bir-aq týnde kóshken qazaq әlemy aqparat kenistigining tóte joly, әlemy aqparat jetistigining birden-bir qúraly latyn jazuyna ótudi keshiktirip jatyr. Endeshe shetelderdegi otandastarymyzben qarym-qatynasty kýsheyte týsu ýshin, Qazaq elining ghana emes, dýniyening tórt búryshynda taryday shashyrap jýrgen qazaq әlemining ruhany tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin latyn әlipbiyine kóshu kerek. Latyn   harpine ótu týrki әlemining ishki ruhani, mәdeny tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin de qajet. Ayta keteyik, týrki tektes elderding barlyghy derligi latyn әlipbiyine ótip boldy.

Sonday-aq latyn alfaviytine kóshu qazaq sanasyn otarsyzdandyru ýshin qajet. Qazir biz orys tilining qazaq qoghamyna qalay jәne qanday maqsattarmen endirilgeni jóninde búryn jazylyp jýrgen tolyp jatqan derekter men dәiekterdi keltirmey-aq qoyayyq. Odan kóziqaraqty oqyrmannyng habardar ekeni anyq. Mening aitpaghym: últtyq sanany jerlep tastaudy maqsat etken kenes biyligining beyne bir jalghyz  múrageri biz siyaqty kirilisagha jelimshe jabysyp aiyrylmaugha tyrysuymyz Reseyge de ersi boluy mýmkin. Sebebi tipti sol Reseyding ózinde latyngha kóshuding qajettiligin aityp jýrgen orys tilining maman-ghalymdary jetkilikti. Jazuyn saqtaghan qytay men japondar siyaqty jekelegen elderding ózinde ghylymiy-óndiristik ýderis latyn harpi negizinde damuda. Aqparat pen bilimning basty kózi - internet pen úyaly telefon bolyp otyrghan zamanda, qaghazdyng emes, elektrondy oqu-qúraldar men oqulyqtardyn, gazet-jurnaldardyn, ghylymy enbekterding zamanynda latyn әlipbiyine kóshu jalpy órkeniyet kóshinen qalyp qoymau ýshin de qajet.

Kóshi-qon júmystary dúrys úiymdastyrylyp, ýilestirilip otyr ma?

Songhy 10 jylda kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttik tarap, sodan keyin de kóshi-qon salasymen ainalysatyn organ bir emes, eki ret ózgerip ýlgerip, qazir QR Ishki ister ministrligining ishine enip ketken Kóshi-qon komiyteti men basqa da qúziretti biylik tarmaqtarynyng oralghan otandastarymyzdyng mәselesine baylanysty qyruar júmystaryndaghy ózara qarym-qatynas bir-birimen ýilestirilmegen.  Mysaly, kvota belgileu Kóshi-qon komiytetining sharuasy bolsa, jer telimderin beru jergilikti әkimshilikterding júmysy, azamattyq beru isi - Ishki ister ministrligine qaraydy, kvota belgileu osy ministrlikke baghynatyn kóshi-qon komiytetining sharuasy. Viza alu ýshin Syrtqy ister ministrligine sabylady. Áleumettik qamsyzdandyru mәselesi - Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining qúzyrynda. Osynshama kóp mekemelerding bir-birine baghynbaytyny belgili. Otandastarymyz ózge elden óz eline qonystanuynan tuyndaytyn sharualarynda tóreshildik shyrmaular arasynda dopsha tebilip, әbigerge týsedi. Osyny boldyrmau ýshin Ýkimetting janynan oralghan otandastardyng sharuasyna qatysty memlekettik organdar men qoghamdyq úiymdardyng ókilderi kiretin Ýilestiru Kenesin qúru qajet. Elge oralghan bauyrlarymyz dúrys niyetterding oryndaluyna múryndyq bolugha tiyis Kóshi-qon komiytetining respublikalyq dengeydegi basshylyghynyng júmysynda bastamashylyqtyng joqtyghyna qynjylys bildire otyryp, armandaytyny: Elge oralghan otandastarymyzdyng ózekti mәselelerimen ainalysyp, ony bir ghana jerden tez, jinaqy, ontayly sheshu ýshin jetkilikti dәrejede ókilettigi bar jeke bir memlekettik mekeme qúrylyp, ol tikeley Elbasynyng nazarynda bolghany. Búl qandastarymyzdyng ózderin Qazaqstanymyzdyng bayyrghy túrghyndarynday elining qojasy retindegi jauaptylyghyn tezirek sezinip, men elime qaryzymdy qalay óteymin degen abzal maqsatty alandamay jýzege asyrugha úmtyluyna, Qazaqstanyng bolashaghyna, qazaq memlekettigin ornatugha óz ýlesterin qosugha mýmkindikterin tezirek júmsaugha sebin tiygizer edi.

Býgingi kótergen mәselelerdi ayaqtay kele, oqyrmandar nazaryn taghy bir jәitke audaryp, oy tarazysyna salghanyn qalar edik.

 

Oralman ba, oralghan Otandas pa?

 

Qazaq elin «oralman» dep, bayyrghy túrghyndar dep bóludi únatpaytynymyzdy bayqatyp ta aldyq qoy deymin. Álemdegi qazaqtyng jalghyz ghana Otany - Qazaqstan Respublikasy. «Oralman» degen sóz bizding tildik qorymyzgha zat esim bolyp enip ketken. Olar kezinde elime eshuaqytta oralman (etistik) dep ketken joq. «Oralman» degen sózdi alystan kelip jatqan qandastarymyzdy qazaqtyng halyqtyghynan alystatyp túrghan, olar beyne bir kinәlilikten ketip qalyp, endi sol kinәsin juyp-shayyp, kishireyip kelip jatqan búratanalar sekildi estiletin oghash sóz sanap, onyng ornyna elge kelgen bauyrlar», «oralghan otandastar» nemese jәy ghana otandastar dep qoldanysqa engizuge kýsh salyp, sóitip bauyrlarymyzdy bauyrgha nege tartpaymyz deushiler az emes. «Oralghan otandastardyng «Jana ómir» Qoghamdyq birlestigining Kenesi kezinde ózining dәiekteri men uәjderin keltire otyryp, Memlekettik terminkomnan «oralman» degen sózdi resmy týrde qoldanystan alyp tastaudy da súraghan. «Oralman» sózining normativtik-qúqyqtyq aktilerge enip, әbden sinisti bolyp ketkenindikten búl bir kýnning sharuasy emes, әriyne.  Desekte, erte me kesh pe qateni týzeu kerek bolady. Elbasy ózining «Ana tili» (№19, mamyrdyng 11-i - 17-i, 2006) últtyq gazetine bergen súhbatynda ilki kezdegi terminkomnyng ýstirttiginen bekip ketken sózderdi qayta qaraghandy jón kóretinin aityp ta qalghan.

«Oralman» sózi qazaq halqynyng shet elderdegi diasporalary ókilderining tarihy otany -Qazaqstangha kelip, onyng azamattyghyn qabyldaghangha deyin ghana uaqytsha beriletin mәrtebesin anyqtap túrghan sóz. Biraq, ol sóz baspasóz, teledidar, radio arqyly ýirenshikti bolyp ketip, elge oralghan qandasymyz ýshin uaqytsha emes, mәngilik japsyrylghan tanba sekildi aldynan oralyp shyghady da túrady. Atajúrtymnyng úrpaghynyng birimin dep moyynday bilgen, moyyndata bilgen qandasymyz әri qaray «oralmanmyn» dep bólingisi kelmeydi. Júrtyna jetip jyghylghandardyng kóbisi ózderining qazaqy bolmysyn, dilin, tilin, mәdeniyeti men dәstýrin saqtaghan, elden jyraqta jýrgende atamekenim dep «ah» úrghanda auyzdarynan jalyn atqan, Otanyna tek qazaghym dep oralghandar ekeni aqiqat. Kim ne dese o desin, olardyng arasynda últymyzdyng shyrayyn ketirip jýrgender joqtyng qasy. Barlyq keng auqymdy sodyrlar da, obyrlar da, jebirler de negizinen túrghylyqty halyqtyng arasynan shyqqandar. Alystan kelgen bauyrlarymyz el tirligine etene aralasugha tyrysyp baghyp, Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik túghyryn bekituge qoldarynan kelgenshe óz ýlesterin qosuda.

Biylghy jyly Qazaqstannyng tәuelsizdik alghanyna 20 jyl tolatyn bolsa, Qazaq eline úly kóshting bastalghanynynyng da 20 jyldyghynyng qarsanynda túrmyz. Álemge taryday shashyrap ketken qayran qazaqty órkeniyet jolyna týsken erikti elimizge jinauda jýrgizilip otyrghan memlekettik sayasatty búrynghydan da jana dengeyge kóterudi birge, birigip iske asyrayyq, aghayyn!

Siz ben bizge Otandastarymyzdyn ózderining tarihy Otanyna oralghanyna quana beruge jazsyn!

Sәbit Baydaly,

QR Mәdeniyet qayratkeri,

Jurnalist

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5511