Qazaq futbolynyng boyyna qan jýgirmey-aq qoydy. Ony damytu ýshin týrli amaldar jasaldy, jasalyp ta jatyr. Aziya futbol konfederasiyasynynyng qúramynda qalsaq әlemdik dengeyde dop tebe almaymyz dep tuladyq. Sodan territoriyamyzdyng últaraqtay bóligining qart qúrlyqta jatqanyn búldap, UEFA-gha mýshelikke úmtyldyq.  Degenimiz boldy. 2002 jyldyng 25 sәuirinde Stokgolimde UEFA-nyng kongresi ótip, onda Qazaqstan futbol odaghy Europa futbol qauymdastyqtary odaghynyng qúramyna qabyldandy. Odan beri onshaqty jyl ótti. Biraq, qazaq futboly «qaryshtamaq túrmaq, adymdap damy almady». Tipti FIFA-nyng reytinginde jýzdikting qataryna kiru «qiyameting qyl kópirinen» ótkennen qiyndap ketti. Nege? Búl súraq sporttyng osy týrining basy-qasynda jýrgen mamandardan bastap sport jurnalisterin, futbol dese delebesi qozatyn jankýierlerdi qatty tolghandyryp jýr.

Irikteu turnirlerinen óte almay-aq qoydyq

Qazaq futbolynyng boyyna qan jýgirmey-aq qoydy. Ony damytu ýshin týrli amaldar jasaldy, jasalyp ta jatyr. Aziya futbol konfederasiyasynynyng qúramynda qalsaq әlemdik dengeyde dop tebe almaymyz dep tuladyq. Sodan territoriyamyzdyng últaraqtay bóligining qart qúrlyqta jatqanyn búldap, UEFA-gha mýshelikke úmtyldyq.  Degenimiz boldy. 2002 jyldyng 25 sәuirinde Stokgolimde UEFA-nyng kongresi ótip, onda Qazaqstan futbol odaghy Europa futbol qauymdastyqtary odaghynyng qúramyna qabyldandy. Odan beri onshaqty jyl ótti. Biraq, qazaq futboly «qaryshtamaq túrmaq, adymdap damy almady». Tipti FIFA-nyng reytinginde jýzdikting qataryna kiru «qiyameting qyl kópirinen» ótkennen qiyndap ketti. Nege? Búl súraq sporttyng osy týrining basy-qasynda jýrgen mamandardan bastap sport jurnalisterin, futbol dese delebesi qozatyn jankýierlerdi qatty tolghandyryp jýr.

Irikteu turnirlerinen óte almay-aq qoydyq

Statistikagha jýgineyik. UEFA-gha ótkeli Qazaqstan últtyq qúramasy eki mәrte Europa chempionatynyn,  eki ret Álem birinshiligining irikteu turnirlerine qatysypty. Ishki chempionattaghy komandalarymyz birneshe jyldan beri Eurokuboktyq jarystarda baqtaryn synyp keledi. Eshqaysynyng nәtiyjesi kónil kónshitpeydi. Qaranyz.  Bizding komanda 2006 jyly әlem chempionatynyng irikteu turniyri ayasyndaghy europalyq irikteu tobyndaghy alghashqy oiynyn 2004 jyldyng 8 qyrkýieginde bastady. Týrkiya, Daniya, Grekiya, Ukraina, Albaniya jәne Gruziyagha qarsy oinadyq. Búlardyng alghashqy tórteuining bәsi bizding komandadan joghary bolghandyqtan, Germaniyada ótken Álem chempionaty bizge esigin aiqara ashpaytynyn ishimiz sezse de, Albaniyamen alysugha, Gruziyamen júlysugha qauqarlymyz dep oilaghanbyz. Biraq, olay bolmady. Ol irikteu turniyrinde 11 oiynda jigerimiz qúm boldy,  tek bir kezdesude teng oinadyq. Tiyisinshe jalghyz úpaymen júrtta qalyp qoydyq. Qarsylastarymyz qaqpamyzdy 29 mәrte qaqyratsa, biz nebәri 6 dop toghyta aldyq.  Dengeyimiz shamalas degen Albaniya 13 úpay, al Gruziya 10 úpay enshilep, qaralaryn kórsetpey ketti. Joldastyq kezdesulerding kóbinde jolymyz bolmady. Búl bir ghana mysal. Qalghan irikteu turnirlerinde de salymyz sugha ketti. Áriyne, arasynda Europanyng keybir ortanqol komandalaryn útqan kezderimiz de boldy. Biraq, jalpylama alghanda jerlesterimiz jýieli oiyn órnegin kórsete almay keledi. Bizding komanda jaqynda ayaqtalghan 2012 jylghy Europa chempionatynyng irikteu turniyrinde de sýrensiz oinady. Germaniya, Týrkiya, Beligiya, Avstriya jәne Ázirbayjanmen kezdesken jerlesterimiz on oiynnyng segizinde jenilip,  topta songhy oryndy mise tútty. Tym bolmasa Ázirbayjannyng aldyna týssek degen armanymyz oryndalmady. Búl irikteu turniyrinde de bayaghy jýiesiz oiyngha, shashyranqy shabuylgha, qauqarsyz qorghanysqa kuә boldyq. UEFA-nyng qanatyna kirgeli bapkerler de qútaymay-aq qoydy. Attay qalap aldyrghan sheteldik mamandar futbolshylarmyzdyng babyn taba almady. Sonda gәp nede, kiltipan qaysy?

Sәtsizdiktermizding sebepteri qanday?

Últtyq qúramanyng osyghan deyingi irikteu turnirlerinde sәtsiz oinaghanynyng sebepteri jetip artylady. Sonyng birqataryn tizip shyqsaq. Birinshiden, qúramadaghy oiynshylardyng kәsiby sheberligi tómen. Olardyng fizikalyq ta, moralidik te dayyndyghy europalyq oiynshylardyng dengeyinen kósh keyin. Basty sebep - bizde zamanauy baza әli qalyptaspaghan. Búl oiyngha keri әserin tiygizip jatyr. Futbolshylarymyz alanda birin-biri jaqsy týsinbeydi. Sonyng saldarynan pas almasu kezinde kóp qatelikter jiberedi. Sosyn sylbyr qimyldaydy.  Dopty úrshyqsha iyirip, yrqyna baghyndyru  kóbisining qolynan kelmeydi. Taghy bir osal túsy - shabuyldy jýieli úiymdastyra almaydy. Jýiesizdik - tenbil doptyng tentirep ketuine úlasyp jatady. Ókinishke qaray, qúramada komandany jigerlendiretin, sonynan erte alatyn myqty futbolshy joq. Áytpese, Argentinany alangha bastap shyghatyn Messiyding ózi nege túrady? Nemese portugaliyalyq futbolshylardy ruhtandyratyn Ronaldo men angliyalyqtardyng maqtanyshy Runiyge kim sýisinbeydi? Tipti keshe ghana bir shekpennen shyqqan Resey, Ukraina, Belorus, Gruziya futbolynda da komanda senim artatyn serkeler kóptep shyghyp jatyr. Taghy bir kemshiligimiz - qorghanysymyz syn kótermeydi. Búghan talay mәrte kózimiz jetti. Futbolshylarymyz 90 minut boyghy tynymsyz oiyngha shadamay, songhy sәtterde dop ótkizip alyp, jankýierlerin talay jabyrqatty. Osynynyng barlyghy - Qazaqstan sportyna, sonyng ishinde futbolyna kýrdeli reforma qajettigin bildiredi. Onsyz Álem birinshiligi túrmaq, Europa chempionatyna joldama aluymyz neghaybyl.

Qazaq futbolyna kýrdeli reforma kerek

Futbolshylarymyzdyng sheberlikterine qatysty taghy birer sóz. Biz olardyng kәsiby dengeyining  tómendigin Ispaniya, Germaniya, Angliya, Fransiya, Italiya, Braziliya jәne әlemdegi ózge de myqty qúramalardyng oiynshylary siyaqty oqu-jattyghu bazasy zamanauy tehnologiyalarmen jabdyqtalghan ghimarattarda jattyqpaghanymen jәne kәsiby dengeyi joghary, bilikti jattyqtyrushynyng núsqaularyn tyndap, tәlim-tәrbiyesin kórip, bilip óspegenimen de baylanystyrghymyz keledi. Sondyqtan bolashaqta qazaq futbolyn әlemdik dengeyge kóteremiz desek, bizge birqatar týitkildi mәselelerdi sheshu qajet. Ol ýshin, eng aldymen,  futboldyng infraqúrylymyn damytu manyzdy. Yaghni, respublikamyzdyng әr aimaghynda jasóspirimderdi futbolgha baulityn, oqytyp, dayyndaytyn zamanauy  bazalardy qalyptystyruymyz kerek, stadiondardy әlemdik standarttargha sәikestendiru qajet. Sport mektepterine qaradomalaqtardy kóptep tartqan jón. Búl dop tebuge iykemi bar balalardyng sheberlikterin shyndap, kәsiby dengeyge kóteriluine yqpal etedi. Al, búl armannyng talay qaradomalaqtyng kókeyinde sayrap jatqanyna bәs tige alamyz.  Futboly damyghan shetelderde búl is jýieli týrde jolgha qoyylghan. Jogharyda attary atalghan futbolshylardyng barlyghy osynday mektepting týlekteri.

Sonymen qatar shetelderden «sayda sany, qúmda izi joq» mamandardy tarta bermey, bilikti kadarlargha, psihologtargha qúda týsu qajet. Mәselen, gollandiyalyq bilikti maman Gus Hidding jattyqtyrghan Koreya qúramasy 2006 jyly óz elinde ótken әlem chempionatynyng qola jýldegeri atanghanyn eshkim úmytqan joq. Nemese nemisting tәjiriybeli mamany Otto Rehageli baptaghan  Grekiya syndy bir kezdegi ortanqol komanda irikteu turniyrinen surylyp shyghyp qana qoymay, Fransiya, Italiya, Portugaliya, Ispaniya, Angliya tәrizdi azuly komandalardy san soqtyryp, 2004 jyly Europa chempiony atanghanyn jankýierler jaqsy biledi.  Qazir Grekiya qúramasymen әlemning azuly komandalary sanasady. Hidding ruhtandyrghan korey futboly da qaryshtap damyp keledi.  Álemde múnday tәjiriybe jaqsy jolgha qoyylghan jәne osylay isteu arqyly futbolyn damytyp otyrghan memleketter az emes. Búl isti jolgha qoya bilsek, futbolymyzdy damytyp qana qoymay, jergilikti jattyqtyrushylardyng da jana mektebin ashugha mýmkindik tuar edi.

Qúramadaghy qaradomalaqtardyng qarasyn kóbeyse iygi

Taghy bir ózekti mәsele: qazirgi ógizayang qalpymyzdan arylu ýshin  últtyq qúramadaghy qazaqtardyng shoghyryn kóbeytu kerek . Sebebi, sporttyng qanday týrinde bolmasyn jeniske jetu ýshin adam boyynda últtyq ruh joghary boluy tiyis, buyrqanghan namys tynym bermeui kerek. Onsyz biyikterdi baghyndyru qiyn. Ókinishke qaray, Qazaqstan últyq qúramasynda óner kórsetetin oiynshylardyng boyynda basqa kemshilikterdi bylay qoyghanda, әzirge osy qasiyetter kemshin týsip jatqan siyaqty... Áriyne,  ýlken jenister qiynshylyqtarsyz, ter tógusiz, jenilistersiz kelmeydi. Adal tóken terding erte me, kesh pe óteui bolatynyn eskersek, qazaq futboly ýshin «bórkimizdi aspangha atyp quanatyn» kýnderding auyly alys emestigine sengimiz keledi.

«Abay-aqparat»