Songhy jyldary memleket tarapynan mәdeniyet salasyna, onyng ishinde kino óndirisine, erekshe kónil bólinip otyrghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. 2017-2019 jyldar arasynda birneshe milliard qarajat bólinip,105 teleserial týsirilipti. Búrynghy Aqparat ministri Dәuren Abaevtyng mәlimetine qaraghanda 2019 jyly әrtýrli janrda týsirilgen 40-tan asa serial kórermenge úsynylypty.

«Negizgi maqsat - últymyzdyng salt-dәstýrine, tarihyna nazar audaru, otbasylyq qúndylyqtar men bereke-birlikti nasihattau, halqymyzdyng bay tarihy men dәstýrin kórsetu. Biz kórermenderimizben ziyaly qauym ókilderining pikirin bilip otyramyz, maqsatymyz sapaly otandyq teleserialdardyng sanyn arttyru» - deydi..

Kýndelikti kórsetilip jatqan otandyq  tuyndylar osy talapqa say ma? Ókinishke oray kóptegen teleserialdarda izgilik, jaysandyq, jasampazdyq, jomarttyqtyng ornyna, zamannyng shynayy kórinisteri dep últymyzdyng әdet ghúrpyna ýilespeytin, qatygezdikke, zúlymdyqqa, satqyndyqqa, ekijýzdilikke  jәne t.b. tәlim-tәrbiyelik mәni joq qylyqtargha, kóbirek kónil bólinude. Tújyrymym dәleldi bolu ýshin birneshe mysaldar keltirgendi jón kórdim.

 «Ayman- Sholpan» telehikayasynda adaldyq pen satqyndyq, ekijýzdilik pen zúlymdyq, kórseqyzarlyq pen dýniyeqorlyq, bir sózben aitqanda, qazirgi ómirding kólenkeli tústaryna kóbirek kónil bólingen. Ártisterding birazy rólderin dúrys somdaghan, biraq Aymannyng róli sәtti shyqpaghan, qyzmetine salghyrt qaraytyn, jalqau, ótirik aitatyn jyndy sýrey siyaqty. 

 Qazirgi naryqtyq ekonomika jaghdayyndaghy ómirdi beyneleytin «Úljan» telehikayasynyn bir seriyasyn kórdim. Basty keyipker jasy 30-dan asqan,  kórkine minezi say, jalghyz basty kәsipker әiel, armany nәresteli bolu. Kýieuge shyqpay jýkti bolghan jaqyn apayymen birge túratyn boyjetkenmen bosanghannan keyin balasyn beruge kelisim jasaydy. Bolashaq nәreste dúrys óssin dep kýndelikti azyq týligin, kókónisi men jemis jiydegine deyin tasidy, demalyp qaytsyn dep ony Týrkiyagha jiberedi. Úljan túrmysqa shyqpaghan qúrbysymen әieli qaytys bolghan, orta jasqa jaqyndaghan kórikti er adamdy tanystyrady. Ol tughan kýnin atap ótu ýshin әieldi ýiine shaqyryp, gúl shoqtaryn úsynyp túrghanda 14-15 jastaghy qyzy jerjebirine jete úrsyp, әkesine ýilendirmeytinin  aitady. Áriyne, búl últymyzdyng qazirgi ruhany qúldyraghan zamanyndaghy ómir shyndyghy ekenin týsinemin; biraqta ýlkendi, әsirese әke men shesheni silap, qúrmettemeu últymyzdyn  salt dәstýrine jat qúbylys.    

 Ýstimizdegi jyly Qazaqstan telearnasynan «Ósiyet» dep atalatyn teleserial kórsetildi. Basty keyipkerler jas shamasy alpystan asqan bankir Sabyrjan, onyn  ýsh qyzy men kýieubalalary. Ayaq astynan qarttyng densaulyghy syr berip, jaghdayy kýrt nasharlaghanyn estigen qyzdary әkesining ýiine jinalady. Ol aiyqpas dertke shaldyqqanyn aityp, dýnie mýlkime ie bolghylaryn  kelse, jekejaygha kóship kelesinder, birge túramyz - dep talap qoyady. Ortanshy qyzy Ajar altyn saqianasy men syrghalaryn  kepildikke berip, shópten em jasaytyn tanysynan qútygha qúiylghan dәri әkeledi. Nauqastyng jaghdayy ony eki -ýsh ret qabyldaghannan keyin nasharlay týsedi, qan qysymy tómendep, bir eki ret esinen tanyp qalady. Sabyrjan  emshisine  dәrini teksertse, ol u bolyp shyghady. Ákesining jekejayyna kóship kelgen apaly sinli ýsh qyz  baylyq qalay bólinedi, kimge ne tiyedi degen oimen birin biri kóre almay, kýnde úrys pen keris bastalady, arty keyde tóbeleske  deyin barady.

Ýlken kýieubalasy Dastan atasynyng bankisinde diyrektor qyzmetin atqarady, ortanshysy bólim bastyghy. Shaldyng qarjysyn  iyemdenuding jolyn izdep, Dastan bajasy Talghatpen  aqyldasady, biraq ol satqyndyqqa barmaytynyn mәlimdep, kishi  kýieubala Arturgha  aitady. Dastan birge qyzmet isteytin kónildesining ýiine jii baryp túrady,  ol әielinnen qashan ajyrasatyn boldyn?- dep mazalap, ekiqabat ekenin aitady. Kýieuining qylyqtarynan seziktengen Zәuresh, ajyrasu ýshin bankte zang qyzmetkeri  bolyp isteytin synyptasynyng ýiine izdep keledi. Aldynda ghana osy ýiden Dastan shyqqan edi, juynatyn bólmege saghatyn qaldyryp ketipti. Sony bayqaghan Zәuresh  ashulanyp, kýieuimen ajyrasatynyn aityp, doldanyp ýiinen quady. Artur shetelge jii barudy shygharady, bir әielge eki myng evro qarjy jibergeni belgili bolady. Onyng әieli Ajar synyptasyna kýieuin  andytady. Keyin ekeui  kezdesip,  biraz syr shertip, mektepte oqyghan kezderin eske alyp, ony ýiine ertip keledi. Ajardyng otbasymen tanys jigitting sheshesi qyzdyng ýiine telefon soghyp, qonyp qalatynyn eskertedi.  Erteninde synyptasy Ajargha: «Mynau kýieuinning kónildesi ýshin salghan ýii» dep jana jekejaydy kórsetedi. Artur ony otbasy ýshin saldyrghanyn,  әieline tosyn syy jasamaq bolghanyn aityp aqtalady. 

Dastan bank qarjysyn asyltúqymdy jylqy alugha júmsap otyrghany belgili bolady. Sabyrjan kýieubalasynyng is әreketine qatty ashulanady, ony Talghat pen Artur qoltyghynan  sýirep  qayynatasynyng aldyna әkeledi. Atasy Dastannyng qyzmetten jәne otbasynan quylghanyn, endi bankini ortanshy kýieubalasy  basqaratynyn  mәlimdeydi. Dastan kónildesine kelip   esepshottarda  qarjysy jetkilikti ekenin, oghan ýilenetinin aitady. Biraq  әiel úsynysyn qabyldamaydy, týsik tastaghanyn aityp, endi maghan jolama, aulaq jýr deydi. Kónili  jabyrqaghan Dastan kafege baryp araqqa sylqiya toyady, dayashy jigitke  buda buda aqsha  úsynady. 

 Osy kezde ýsh qyz әkesining ýiinde bas qosyp, tatulasayyq, ómirde qiynshylyqtar kezdesse bir birimizden kómegimizdi ayamalyq dep qúshaqtasyp,  mәz mәirem bolyp otyrghan edi. Kenetten Dastannyng kólik apatyna týsip, mert bolghany jayly  suyq habar jetedi. Zәuresh әkesine jýgirip kelip: «Bәrine sen kinaly, sening kesirinnen kýieuimmen ajyrastym, ol jol apatynan qaytys boldy» - dep kinalaydy. Jýregi qysylyp Sabyrjan auruhanagha týsedi. Ákesining jaghdayyn biluge kelgen qyzdary dәrigerlerden   onyng obyr auruyna shaldyqpaghanyn, jýrek talmasy ústaghanyn  biledi. Ýsh qyz jekejaydy tastap, óz ýilerine kóship ketedi. Sabyrjannyng jaghdayyn biluge  kelgen kónildesi Jamila hәl ýstinde jatqanyn bayqap, balasyna: «ol sening әkeng edi» - dep jasyryp kelgen syryn aitady.  

Teleserial sujeti osylay órbiydi. Mýmkin naryqtyq zamangha baylanysty baylyq bәrin biylep, otbasy qúndylyqtaryn elemey, kólenkeli tabysqa kenelu, satqyndyq jasau, azghyndyq jolgha týsu qoghamymyzdyng ruhany qúldyrauyn sipattaytyn shyghar. Degenmen  serial  sujetining shynayylyghy,  әrtisterding rólderdi somdau sheberligi jaghynan syn kótermeydi. Mәselen Dastannyng kónildesining tóseginde sholjiyp jatuy, әkesine qyzynyng dәri ornyna u satyp aluy, apaly sinlilerding bir birimen shanqyldasyp úrsysuy, tipten tóbeleske deyin baruy, Ajardyng boydaq jigitting ýiinde qonyp qaluy, dýnie mýlkinen ýles alu ýshin sheshesi balasyna Sabyrjan sening әkeng edi dep aldauy jәne t.s.s. epizodtar.

«Áulet ary» dep atalatyn teleserialdyng mazmúny da osy shamalas. Negizgi oqigha bir birimen bәsekege týsken eki  kәsipkerding teketiresi jayly órbiydi. Salamattyng balasy Ermek  kónildesi Nazben jii kezdesedi, әieli  Dana onyng ýiine kelip, otasqandaryna onbes jylday  bolghanyn, mektepke baratyn úly men qyzy bar ekenin aityp,kýieuin  jayyna qaldyrudy súraydy. Naz: ol meni sýiedi, ekiqabatpyn, ýilenetin boldyq - deydi.  Kóp úzamay qastandyq jasalyp Ermek qaytys bolady. Ákesin  saghynghan úly ziratqa baryp, beyit basynda úiyqtap qalady. Balany Tasqyn degen jigit tauyp alyp, ýiine әkeledi. Balalar ýide otyra bermesin, kónil kóterip, seruendep qaytalyq - dep ol  Danagha keluin jiyiletedi. Kýieuining ziratynyng topyraghy kebe qoymaghan әielding kónile oghan aua bastaydy. 

Kәsipker Jәngir Ermekting әkesi Salamattyng kәsibin toqyratu ýshin biraz  әreket jasaydy. Dananyng inisi Dәmirdi paydalanyp, 20 mln syiaqy berem dep, kompaniyanyng osal tústaryn bilmek  bolady. Kóp úzamay onyng satqyndyghy әshkerelenedi. Dana inisining ýiine  baryp atasyna opasyzdyq jasamauyn súraydy. Dәmirding әieli: «Bizde ne sharuang bar, aulaq jýr, aldymen ózindi týzep al»- dep ýiinen quady.Tasqyn da Jәngirding adamy,  onyng maqsaty Danagha ýilenu arqyly Ermekting kәsibin qolyna alu. Áyeli Sәule kýieuining Danamen jii habarlasyp, sóilesetinin jәne kezdesip jýrgenin bilip janjal shygharady. Ermekting kәsibin saqtap qalu úshin Salamat  shetelde oqyp, kәsipkerlikting qyr syryn mengergen ekinshi balasy Ashatqa әmengerlik jolmen jengesine ýilenudi úsynady.           

Naz minezi dórekileu kelgen Joramen kezdese bastaydy. Ol bir qolymen әieldi qúshaqtap túryp, ekinshisimen qaltasyndaghy pistoletti suyryp alyp, stol ýstine qoyady. Kónildesi maghan qaru atudy ýiret degen son, ekeui kóshege   shyghyp nysana atady. Jәngir Jorany shaqyryp alyp, adam óltiruge tapsyrys beredi, eger oryndamasang qaytadan týrmege tygham - dep qoqan loqy jasaydy. Ol: «qansha adamdy odýniyege attandyrdym, endi kimge kezek kelip túr eken»- dep oigha qalady. Dana ashana bólmesinde tamaq dayyndap jatyp, Joradan: «Ákeng men shesheng bar ma»? - dep súraydy. «Ákem maskýnem edi, jii araq ishetin, birde sheshem ekeui úrsysyp, ony bauyzdap óltirdi»- deydi. Osy arada Jәngir Joramen habarlasyp, tapsyrma bar, tez  jet deydi. Ol: «Nazdyng meken jayyn bilesing be?, endi sonyng kózin qúrtu kerek, kóp nәrseni biledi» - deydi. Tapsyrmany oryndaghanyn naqty bilu ýshin artynan andytady. Jora asýide tamaq dayyndap jatqan Nazdyng qasyna kelip, qaruyn súraydy. Ol: «Nemene taghy da tapsyrma aldyng ba, endi kimdi óltirmeksin»?- deydi. Jora kónildesin mandaydan kózdep, qarudyn  shýrippesin basady. Omyrauy qangha boyalyp, edende jatqan mәiitti úyaly telefonyna týsirip, Jәngirge jiberedi. Jora mәiitti qappen orap, әreng degende kóterip, esik aldynda túrghan avtokólikting jýk salatyn quysyna tyghyp, auyl syrtyndaghy qorymgha kelip, kór qazyp jatady. Naz kólikten týsip: «Qazyp bolsang jeter, kettik» - deydi.

Jora  qala shetinde túratyn, kezinde týrmede birge otyrghan dosynyng ýiinde kónildesin qaldyryp,   tapsyrys tólemin alu ýshin Jәngirge keledi. Jorany onyng eki ýsh jendeti  úryp soghyp, qoldaryn artyna qayyryp baylap, zirat basyna alyp keledi. Jәngir Miras degen qaraqshysyna: «Mynanyng denesin bóshkege salyp, ýstine әk qúiyp kózin qúrt» - dep, ózi eki jendetimen Nazdy izdeuge ketedi. Miras ýstine benzin qúiyp, órtemek bolyp, sirinke shagha bergende, baylauly, jerde júlqynyp jatqan Jora qolyn bosatyp alyp,   bas jaghynda jatqan tapanshamen ony atyp óltirip, Naz panalaghan dosynyng ýiine keledi. Eki jendetimen Jәngir osynda edi. Ýiding tómengi qabatynda  tyghylghan Naz ózin izdep kelgen qaraqshyny atady, Jora Jәngir men qasyndaghy jendetin jayratady, sonymen ainalasy eki ýsh saghatta tórt adam óltiriledi. Jora men Naz eshteme bolmaghanday, ýide jaybaraqat, endi ne isteytinderin josparlap otyrady.  

Telehikaya sujetining shynayylyghy men kórkemdigi tómen ekeni birden bayqalady, eng bastysy shekten shyqqan qatygezdik pen taghylyqty, zorlyq  zombylyqty, ekijýzdilik pen satqyndyqty nasihattaudyng qanday qajettiligi bar?

Jaqynda «Qazaqstan» telearnasynan «IYirim. Ana qadiri» dep atalatyn teleserial kórsetildi. Negizgi keyipker student Azamattyng rólin tolyqtau, jasy otyz- otyzbeske kelip qalghan jigit aghasy oinaydy. Kurstasymen bir  pәterde túrady, ekeuin kóshede polisiya toqtatyp qújattaryn súraydy. Azamattyng kuәligi bolmaghandyqtan qyzmetker ekeuin túratyn pәterine ertip kelip, birden tintuge kirisedi. Shkaftyng jogharghy tartpasynan paketke salynghan úntaq tauyp alyp, «mynau esirtke, qaydan aldyn» - dep qoqan loqy jasaydy. Ýsh jýz myng tenge berse mәseleni tirkemey, jabatyn bolyp kelisedi. Azamat auylda túratyn sheshesine kelip: «oquyma qarjy qajet  bolyp túr» - dep aqsha súraydy. Ol tanysynan: «keshke qaray júmystan bos uaqytta dýkeninde satushy bolyp óteymin» - dep qaryz alady. Pәter jaldap túratyn sheshesi syrqattanyp qalyp: «sýiegim jat ýiding bosaghasynan shygha ma?» - dep uayymdaydy. Ýiding iyesi: «Ar namys emes, aqsha sóileytin zaman boldy ghoy» dep - pәteraqysyn súraydy. Kitaphanaghagha sabaqqa dayyndalu ýshin baryp, stol ýstinde úiqtap qalghan Azamatty kezekshi oyatady. Auyldasy  Gauharmen habarlasyp, joldasy ekeui qyzdyng pәterine keledi. «Bir eki tәulik tamaq ishpegen edik» - dep auyzdary bosamay, apyl-ghúpyl asap jatady.

Erteninde ýsheui teatrgha baratyn bolyp kelisedi, biraq sol kýni Azamat kóshede qymbat avtokólikting qasynda jón josyqsyz kýlip túrghan symbatty  biykeshke jolyghady. Qasyna kelip: «Sen massyn, kólikti qalay aidamaqsyn?»- dep kiltin alyp, rólge otyryp, qyzdy ýiine jetkizip tastaydy. Kóp úzamay ekeui uniyversiytet aldynda jolyghyp qalady, qyzdyng aty Lyazat eken, ýiine shaqyrady. Jol jónekey sheshesi qaytys bolghanyn, әkesi ekeui túratynyn aitady. Ýy iyesi jigitti jyly jýzben qarsy alyp: «oquyndy bitirseng boldy, júmys tabylady»- deydi.    

Telehikaya sujetining shynayylyghy ýlken kýmәn tudyrady. Birinshiden, student Azamattyng rólin oinaugha jas jigit tabylmady ma, ne sebepti jasy qyryqqa taqaghan әrtis oinaydy? Tapaydyng taltýsinde avtokólik aidaghan jas qyzdyng mas boluy, jana ghana tanysqan jigitti ýiine ertip kelip, әkesimen tanystyruy. Azamatty bolashaq kýieu bala retinde qabyldap, júmysqa ornalastyram dep uәde berui últymyzdyng salt dәstýrine say kelmeytin oidan qúrastyrylghan sujetter. 

«Habar» arnasynan «Kókjaldar» dep atalatyn, shyndyghyn aitsaq   «Maugli» filimining sәtsiz kóshirmesi  (kalika) kórsetildi. Bútynda lypasynan basqa kiyimi joq, shashy ósken jas jigit ormanda biyik tóbede túryp qasqyrsha úlidy, qasyndaghy qasqyrmen (it ekeni bilinip túr) alysady. «Qasqyrlardyng arasyndaghy maqúlyqty ústauymyz kerek» - dep birneshe qarulanghan adam avtokólikpen jigitti quady. Olar: «Óltirsek ang bolmay, adam bolsa ne isteymiz, zang aldynda jauap beruge tura keledi» - dep kýmәndanyp, «Búd bóltirikterindi óltirgen adam» - dep kókjaldardan keshirim súrayyq deydi. Osy kezde telearnadan «Aqsu-Jabaghly» qoryghyn mekendeytin jabayy adam jayly habardy eki kishirek balasymen kórip otyrghan әiel: «Mynau senderding joghalyp ketken aghalaryn» - dep talyp qalady. «Qashqyndy ústau kerek» - dep múzday qarulanghan birneshe adam atpen, tikúshaqpen quady. Jigitti atyp almaq bolghandardyng artynan jýgirip kelgen sheshesi: «Atpandar, ol mening balam, aty Múrat» - dep jalynady.   Balasyn qúshaqtap túryp: «әkendi keshir balapanym» - dep jylaydy. Filimning sujetine nazar audarsanyzdar ne kórkem, ne mulitfilim emes, shynayylyghy eshqanday syn kótermeytin qoyyrtpaq. 

Iliyas Esenberlinning trilogiyasynyng negizinde 34 mln dollar júmsap AQSh Reseymen birlese týsirgen, biraz basty rólderdi shetel әrtisteri oinaghan  «Kóshpendiler» kópshilikting ong baghasyn ala almady. Ony Talghat Temenovtyng jetekshiligimen rejisser Ivan Passer, operator Yuly Steyger   bastap, Sergey Bodrov pen Den Laustsen ayaqtap, týsiruge 160 shetel mamandary qatysqan kórinedi. Esesine atalghan avtordyng «Almas qylysh» romanynyng negizinde týsirilgen «Qazaq eli» serialy sәtti shyqqan, tarihy shyndyqtan auytqymaydy, halqymyzdyng salt dәstýri jaqsy kórsetilgen. Biraq ta, úsaq týiek kemshilikter kezdesedi. Mәselen, jana qonysta ýiler tigilip jatqanda  Qasym men Búryndyqtyng biykeshterimen at ýstinde oiqastauy, búlaq basynda aitqan әngimeleri oghash kórinedi. Amanatqa qaldyrylghan Búryndyqtyng Mogholstan hany Dosmúhambetpen qatar otyryp, biyshi qyzdarmen kónil kóterui, Jýnishannyng shaghyn sarbazben aghasyn taqtan taydyryp, ornyna otyruy. Shaybanshaqtyng oily qyrly dalada tarantasqa otyryp soghysqa attanuy jәne t.b. kórinister. 

Áriyne otandyq kinoóndirisinde iraz ilgerileu bar ekenin joqqa shygharugha bolmaydy.«Syrghalym», «Qarashanyraq», «Bajalar», «Qyz joly»    «Tasótkel» jәne t.b. teleserialdar tartymdy, әrtister de rólderin jaman oinamaydy. «Zemlya predkov» serialynda oqigha Qazaqstanmen qatar  Qytayda órbiytindikten, negizgi keyipkerlerding eki-ýsh tilde sóileui oghash kórinbeydi. «Tasótkel» oqigha jelisining tartymdylyghy men shytyrmandyghy, әrtisterding rólderdi oinau sheberligi jaghynan dúrys әser qaldyrady. Biraq ta Týrkiyada túryp jatqan jigit asharshylyq jyldary bes alty jasar  kezinde Aral ónirinen jer aughan әkesimen tenizden qayyqpen ótkeni esine týsip, ol qay teniz ekenin bilmeui, nemese әkesi qyzyna ýileneyin dep jýrgen jigitindi ertip kel dep, bolashaq kýieubalany ýiine shaqyruy t.s.s. kónilge qonymsyz epizodtar kezdesedi.  

Otandyq teleserialdardyng sujetine qysqasha toqtalghandaghy basty maqsatym: birinshiden, olardyng taqyrybynyng ózektiligi men shynayylyghy kýmәn tudyratynyn; ekinshiden әrtisterding rólderdi oinau sheberligi kónil kónshitpeytinin kórsetu; ýshinshiden - qatygezdik pen taghylyqty, zorlyq  zombylyqty, ekijýzdilik pen satqyndyqty nasihattaudyng qanday qajettiligi bar, olardan qanday ýlgi ónege alugha bolady?

Kýndelikti túrmys auyrtpalyghynan, baspana bolmauynan, jarqyn bolashaqqa ýmitsizdikten, últtyq sana-sezimning qúldyrauynan qanshama jastar otbasyn qúra almay jýr, nekeleskenderining ýshten birine juyghy ajyrasyp tynuda. Kezinde Beysen Qúralbek jýrgizgen «Qareket» baghdarlamasynda er azamattardy bylay qoyghanda, eki ýsh balasyn tastap, jenil jýriske salynghan әielder jayly da aitylghan edi. Ótken jylghy derekterge qaraghanda ýsh myngha juyq kәmeletke tolmaghan qyzdar ekiqabat bolghan, onyng kópshiligi qandastarymyz shoghyrlanghan búrynghy Ontýstik Qazaqstan, qazirgi Týrkistan oblysynan. Mynnan asa oqushy qyz týsik tastatqan. 

Qazaq әdebiyeti men kinosynyng qazirgi jaghdayy jayly Alpamys Fayzolla:    «Keremet keremet әdeby shygharmalar jazyldy, biraq kópshilik qazir kitap oqymaydy. Býgingi tanda iyedeologiya qúraly, tәrbie tetigi kino. Álem elderi tarihyn kino arqyly tanytyp pash etip jatyr. Al bizding tarihy kinolarymyz әzirshe әlsizdeu, ózge halyqtarmen salystyrugha kelmeydi» -dep týrikting «Ertúghyryl» teleserialynan ýlken әser alghanyna toqtalypty.  

Otandyq teleserialdardyng kópshiligining sujetining tartymdylyghy men  shynayylyghy, әrtisterding rólderdi oinau sheberligi  qanaghattandyrmaytyn dyqtan kóbinese qazaq tiline audarylyp, dublyaj jasalghan Týrkiya, Koreya, Malayziya, Japoniya elderining serialdaryn kóruge tura keledi. Olardy  qyzygha qaraysyn, әrtister rólderin shynayy oinaydy, jasandylyq joq. Kórister men japon elderinde ýlkendi silau, qúrmettep, taghzym etu siyaqty últtyq dәstýrler qatang saqtalatyny, qyz ben jigit arasyndaghy mahabbat pen sýiispenshilik kórinisteri  shekten shyqpaytyny bayqalady. Salt dәstýri men mәdeniyeti  ózimizge jaqyn Týrik filimderine kóbirek nazar audaram. Habar arnasynan olardyng orys tiline, Qazaqstannan ana tilimizge audarylghandary kórsetiledi.

Songhy jarty jylda «Abdulhamit han», «Shytynaghan taghdyr», «Jat meken», «Keshikken hat», «Qayran kýnder», «Kósem», Sheksiz sezim serialadaryn kórdim. Tәlim tәrbiyelik mәni shamaly bolsa da olardy qyzygha qaraysyn, әrtister óz rólderin tamasha oinaydy, jasandydyú, túrpayylyq joq, ne bolar eken dep kelesi seriyalaryn taghatsyz kýtesin. Týrik pen Resey kinolary men teleserialdary bolmasa bizding telearnalar ne kórseter edi, uaqytty qalay ótkizer edik degen oy mazalaydy.   

Otandyq teleserialdardyng kórkemdigin, kóterilgen mәselelerding ózektiligi men tәrbiyelik mәn-maghynasyn, әrtisterding rólderdi oinau sheberligin tekserip anyqtaytyn kenes joq shyghar degen pikir qalyptasady.  Teleserialdarda bay ana tilimizding shúbarlanuy, keybirinde Bayan Alagózova  siyaqty әrtisterding orys tilinde sayrauy kónilge qonbaydy. Bir sózben aitqanda «qoy deytin qoja, ay deytin aja» joq, tәrbiyelik mәni, shynayylyghy men әrtisterding oinau sheberligi kónil kónshitpeytin serialdar kógildir  ekranda  kópshilikke kórsetilip jatady. Osy orayda osydan bir ghasyrday búryn Álihan Bekeyhanovtyn: «Óz tizginindi ózing alyp jýre almay, shataq daudan shyqpay aq qoydyn, bir eki auruyng bar ghoy qazaghym. Qylyghyndy kórip ishim kýiedi»  -dep jazghanyn eske alu oryndy siyaqty. 

Jaqynda «Ashyq alan» baghdarlamasynda әrtisterimizding әn oryndaghanda fonogramma paydalanu mәselesi  talqylandy. Belgili әnshi Mayra Ilyasova osydan jiyrma jylday búryn fonogramma ene bastady, jasymyzda kәrimizde soghan eliktedik, ol virus siyaqty keng taralyp ketti, qazir әnshilerding 99 payyzy sony qoldanatynyn  aitty. Qydyrәli Bolman әlemde fonogrammamen qoyylatyn konsert baghasy jandy dauyspen aitylatyndargha qaraghanda bes- on ese qymbat bolatynyna toqtalyp, ony qarpayym halyqtyng qaltasy kótere ala ma? degen oy bildirdi. Pikirtalasta әnning mәtinin jazyp, әuenin shygharatyn aqyndar men sazgerlerding birazynyng kәsiby lengeyi tómen, kóbinese kórshilerimizden kóshirme jasaytyny, qazirgi jastar  hayp quatyny, konkurstan ótu ýshin bolashaq úrpaqqa tәrbiyelik mәni joq jenil saz ben әuenderge әuestenetini, tipten boqauyz sózder qoldanatynyn aitty. Viyseministr Núrghisa Dәulenov mәdeniyet turaly zangha ózgerister, óner adamdary әnderdi jandy dauyspen oryndauyn talap etetin ereje engiziletinin, fonogramma paydalanghan jaghdayda ol mindetti týrde eskertiletinine, әnshiler men sazgerlerdin  repertuary kórkemdik keneste qaralyp, bekitiletinine toqtaldy. 

Múrat Qoyshybaev

Abai.kz