Konferensiyamyzdyng kezekti -  qonaghy talantty aqyn, «Shamshyraq-Aqtóbe»JShS-ning diyrektory, kórnekti qalamger Meyirhan Aqdәulet oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine túshymdy jauaptar berip otyr.

«Abay-aqparat»

Assalamu ghaleyhiym!

Biz paqyrdy kisi sanap, myqty saualdar qoyyp jatqan bauyrlargha rahmet.

- Meyir agha, aqyn alda bolar jaqsylyq-jamandyqty qarapayym adamdardan әldeqayda búryn sezip biledi degen úghym bar. Aytynyzshy, qazirgi orys tildi, orys jandy, balalaryn oryssha tәrbiyelep, oryssha mektepterge berip jýrgen biylik bizding Ana tilimizdi Aqordanyn, Parlamenttin, Senattyn, Sottyn, Prokraturanyn, Qorghanys ministrliginin, Ishki Ister ministrliginin, Últtyq Qauipsizdik Komiytetining tórine shygharady degenge siz senesiz be? Jalpy qazaqtardy orystandyru sayasaty qashan toqtalady dep oilaysyz?

Konferensiyamyzdyng kezekti -  qonaghy talantty aqyn, «Shamshyraq-Aqtóbe»JShS-ning diyrektory, kórnekti qalamger Meyirhan Aqdәulet oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine túshymdy jauaptar berip otyr.

«Abay-aqparat»

Assalamu ghaleyhiym!

Biz paqyrdy kisi sanap, myqty saualdar qoyyp jatqan bauyrlargha rahmet.

- Meyir agha, aqyn alda bolar jaqsylyq-jamandyqty qarapayym adamdardan әldeqayda búryn sezip biledi degen úghym bar. Aytynyzshy, qazirgi orys tildi, orys jandy, balalaryn oryssha tәrbiyelep, oryssha mektepterge berip jýrgen biylik bizding Ana tilimizdi Aqordanyn, Parlamenttin, Senattyn, Sottyn, Prokraturanyn, Qorghanys ministrliginin, Ishki Ister ministrliginin, Últtyq Qauipsizdik Komiytetining tórine shygharady degenge siz senesiz be? Jalpy qazaqtardy orystandyru sayasaty qashan toqtalady dep oilaysyz?

- Sene almaymyn, ýmittenemin. Kez kelgen qazaq óz ana tilining ertenine qatysty osynday kýy keship jýr. Al ýmit birte-birte kýmәngha ainaluy bek mýmkin, onda til de, qazaq ta qajyp bitedi. Songhysy qorqynyshty: eki-ýsh úrpaqtan song as iship, ayaq bosatqanyna mәz, aghylshyn, orys... nemese dýbәrә týrki tilinde sóileytin «sayasy hayuan», dýniyeni biylegeli kele jatqan Dajjaldyng qarny toq, kýii qanyq, adamy uayym-júbanyshy kem qúly qalady... Qazaq afroamerikanes te bola almaydy - múnyng jeri bay, adamgha, jerge, ómirge, dýniyege degen sýiispenshiligi men qimastyq sezimi kýshti, sol sebepti, әlemdik ýkimet múny tolyq joigha mýddeli bolatyn shyghar.

Jalpy, til, últ janashyrlary qazaq tilining qúldyrauynyng týpki sebepterin tolyq bilip almaghandyqtan, aighay-shudan, óte bәkene talpynystardan, «han syrtynan júdyryq» kórsetulerden әri bara almay jýr. Áriyne, men solardyng barlyghyna qazaqy sezimderi ýshin bas iyemin, biraq qúr sezimmen, «japyraghy quarghan eski ýmitpen», tipti, zanmen de birdene bitiremin deu - júmsaqtau aitsaq, anghaldyq.

Tilding - bizding esil, asyl tilimizding - qazaqtyng óz ýiinde (memleket qazaqtiki siyaqty ghoy!) memlekettik dәrejege kóterile almaghany óz aldyna, birtindep kóterem kýige týsip kele jatqanyna birneshe sebep bar. Áueli sony úghyp, anyqtap, moyyndap alyp, soghan oray jýieli, pәrmendi júmystar jýrgizu kerek, sonda ghana til tiyisti túghyryna kóteriledi. Búl problema emes, auyr nauqas siyaqty nәrse: zertteu, diagnoz, sodan song óte múqiyat, keshendi em kerek. Biz basy auyrghan tilge ish aurudyng dәrisin berip, odan әri sorlatyp kelemiz.

Sonymen... birinshi sebep - qazaq tiline memlekettik mәrtebe bergen kýnnen beri qazaq tilin jýiege týsiru (sistematizasiya yazyka) mәselesimen eshkim ainalyspady. Kerisinshe, kim kóringen ózining «salalyq» sózdigin «jasady», kim kóringen «qazaqsha sóz týzumen» ainalysty. Kýni býginge deyin «myna orysshany qazaqsha qalay aitudyn» telebәigeleri, t.b. ótkizilip keledi. Niyet dúrys, ishing uyljidy, biraq dәl osy «kópshilik bolyp til jasau» deytin «jalpyúlttyq» aqymaqshylyq keshegi kenes zamanynyng ózinde tәp-tәuir kýy keship túrghan qazaq tilin mýgedektendirip bara jatqanyn eshkim angharmaydy nemese angharghysy kelmeydi. Nәtiyje belgili. Kezinde, júrt, qazaqy júrt, quanghannan bórkin kókke atyp, til turaly zannyng shyqqanyna ghana quanyp, «endi qatyramyz!» desip jatqanda biz osy mәseleni jazyp edik. Danyshpandyqtan emes, ony-múny oqyp-bilip jýrgendikten. Mәselen, әlemning aituly alty tilining biri - orys tilin jýiege týsirumen Daliden Rozentalige deyingi iri lingvister ainalysty, iri ghylymy ortalyqtar ýzdiksiz osy maqsatta ghylymiy júmys istedi. Orys tili sóitip qazirgi dengeyge kóterildi. Nemese, taghy bir mysal: ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin tәuelsizdik alghan memleketterding bәrinde de bizdikine úqsas problema boldy - aghylshyn, fransuz, nemis, ispan, t.t. otarlary bolyp, solardyng tilimen tilderi shyqqan últtar óz tilderin memlekettik dep jariyalady. Sonyng basym bóligi kýni býginge deyin bizding kýiimizdi keship otyr - ana tilderin qyrgha shyghara almay әlek. Al bes-altauy tilderin ghylymy negizde jýiege týsirip, memlekettik dәrejege kótere aldy. Múnyng ózi asa qúpiya emes, qarapayym, esti ghylymy tәsil: 20-25 naghyz lingvisterden túratyn ghylymy top tildi 2-3 jyl boyy «týgendep», jalpy sózdik shyghardy, taghy bir-eki jylda salalyq 5 sózdik jasady, sodan song sol jýiemen ondaghan sózdikter qalypqa týsirildi de, ainalasy 7-10 jylda tolyqqandy, barlyq salany qamtyghan, tilding zandylyqtarymen qalypqa týsirilgen til barlyq jýiege satylap engizildi. Engizilgen til ýkimet pen zannyng qatal baqylauynda boldy. Bar bolghany - osy!

Biz osy joldy úsynghanbyz. Eshkim estimedi. Jәne... aitqanbyz: búlay etpesek, til sayasattyng qúralyna ainalaryn, ózinen ózi nәrin joghaltaryn, kele-kele «til burokratiyasynyn» dýniyege kelerin, erinbegenning ermegine, pysyqaylardyng «nan tabu kózine» ainalaryn, «sen salar da men salar» bolaryn, ýkimetting qúdaydan qorqyp, adamnan úyalsa da, halyqty auyq-auyq aldarqatyp otyraryn, t.t. Sony bәri ainymay keldi. Bizding әuliyeshiligimizden emes, ghylym men bilimge arqa sýiemey istelgen aqymaqshylyqtardyng kesirinen... Qazir kezinde bórkin kókke atqandar jogharghy bútaqqa ilinip qalghan bórkin ala almay púshayman bolyp jýr. Al til, әrin de, nәrin de joghaltyp, orys tilining tikeley audarmasy keypine týsip, kreoldanyp barady (esek pen siyrdyng tóli siyaqtyny kreol deydi).

Ekinshi sebep - tәuelsizdikpen qatar kelgen kapitaldandyru túsynda qazaqtardyng naturaldanghan toby (orys mәdeniyetine, orystyq stereotipke kóshken, qazaqy «myrqymbaylyqty» moyyndamaytyn «qala kórgen» qazaqtar) algha shyghyp, biylik pen baylyqty iyemdenip aldy. Ókinishtisi sol, qazaqtyng belsendi, sauatty, jigerli toby da osy edi. Qalghany atajúrtta - auylda, ata-babalarynyng zirattary jatqan dalada, әueli kenes ýkimetinin, keyin qalalyq aqyndardyng ótirik әldiyine qúdayday senip, «myna zaman qaytedi-ey!» dep otyrghan-dy. Orys tilinde sóilep kelgen «naryq ekonomikasyn» mengergen de, «zamanauy qulyqtardy» jetik iygergen de, auylda mal baghyp, malta ezip otyrghan qazaqqa mýmkindiginshe úqsamaugha úmtylghan da, evropalyq bop kórinuge janyn salyp, әielderining shashtaryn sarygha boyatqandar da әlgi «belsendi top» bolatyn. Qoghamnyn, naqty aitsaq, qazaqtardyng belsendileri (sayasatta, ghylymda, bizneste, t.t.) osylar bolghany haq - búryn Ivan Ivanychqa jaghu ýshin bәrine bara alghan kommunist, komsomol, kәsipodaq, mekeme basshylary. Búlardyng qataryna qazaq tilin bilse de, ishtey qazaqtyqtan irgesin aulaq salatyn pysyq qazaqylardy da (olar da naturaldanghandar) qosugha bolady. Osy toptyng úl-qyzy, shóbere-shópshegi әldeqashan týgeldey orysshagha kóshken, dili orystanghan-dy. Osy proseske endi búrynghy KSRO kóleminde jedel jýrgizilip jatqan amerikalandyrudy (amerikanizasiya soznaniya, stereotipov povedeniya, sennostey, vzglyadov y t.p.) qosynyz. Dәl osy belsendi top kýni keshe ghana naghyz qazaqtardy - auyl adamdaryn, nazary tómen auyl balalaryn! - «mәmbetter» dep atap keldi. (Qazir ishterinen aitatyn shyghar - qazir qalalargha ýdere kóship kelgen qazaqtar salmaghy kóbeyip keledi!) Mәmbetting týbi, shyn aty Mahambet ekenin olar әli oilay almay otyr.

Ekinshi sebepting saldary - bay da, baghlan da, bastyq ta - naturaldanghan qazaqtar. Olar qazaqtyqtan ishtey jeriydi. Bay evreyge, orysqa, t.t. tym bolmasa, kiyimi men mashinasy úqsasa, ózin baqytty sezinedi. Búlarda últtyq qúnar joq. Sebebi, búl eldegi әleumettik satynyng eng tómengi basqyshynda naghyz qazaqtar - alys auyldardyng «shýkirshil», «tobashyl» adamdary túr. Ómirde, ónerde, barlyq salada últtyq qúnarynan birindep ajyrap bara jatqan naghyz qazaqtardyng qataryna Siz aityp otyrghan lauazymdylar qosylghysy kelmeydi. Olar aghylshyn tilining Iorkshir dialektisinde taza sóilese de, skripach, pianist bolyp әlemdi tandantsa da, ýstem europalyqtar ýshin «batys mәdeniyetine kóshken chukchalar» bolyp qala bererine namystanbaydy. Sol sebepti, qazaq tilin biylik tórge shygharghysy kelse de, shyghara almaydy. «Sóilesender, óz tilderinde, kim qoy dep jatyr!» dep, naghyz, biraq әbden jasyghan qazaqty jasyta týsedi.

Memleket bir ghana sebeppen qazaq tilin shyndap qolgha aluy mýmkin - teksizdenip bitken últqa Resey me, ózge me, bәribir bolyp, eldi mensinbeu, memleketti syilamau bastalghanda ghana. Eger osylaysha jalghasa berse, endi bir 20 jylda Qazaq eli ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketui mýmkin. Búghan naturaldanghan qazaqtardyng jany auyra ma - ol da neghaybyl. «It toyghan jerine». Al endi ghana qalagha kelip, zamananyng qatal talabyn týsine bastaghan naghyz qazaq últynyng ol kezde әbden qary taluy da nemese qayrattanyp, óz qúnaryna úmtyluy, erekshe qaysarlyqpen úmtyluy da bek mýmkin. Ýmit pen kýdik degeniniz - osy. Qazaqy tildin, jalpy mәdeniyettin, qazaqy ataulynyng qazirgi naghyz qazaqtyng ózining kýiin keship túruynyng sebepteri kóp. Biraq ol - ýlken, esti talqylaulardyng enshisi.

- Men Sizden 86 jylghy jeltoqsan koterilisi jayynda súramaqpyn. Aytynyzshy, shynynyzdy, qazaq ziyalylary qanday erlik kórsetti? Kimder? Atyn atanyzshy! Sosyn jaltaqtar men qorqaqtardy da atanyzshy!

Qobyz

- Jeltoqsan kóterilisinde, Qaltay Múhanbetjanov aityp ketkendey, últtyng eng adal, eng sýiikti úl-qyzdaryna arasha týsuge «qazaq ziyalylarynyng k...ti jetken joq».  Búl últtyq masqara da edi. Ziyalylar ýshin. Men búl jayly talay ret aittym. Qaytalaghym kelmeydi. Qalaghan kisi «Jel ótindegi taghdyr» degen mening kitabymnan oqyp alar.

- Qazaq әdebiyetinen oqydyq, juyrda Aqtóbede mereytoyynyz ótipti, qúttyqtaymyz!Ádette mereytoy kezinde Almaty men Astanadaghy aqyn-jazushylardyng kóbi, әsirese, Preziydent әkimshiligi, Parlament, Ýkimet, nemese BAQ biyliginde jýrgenderi turaly «Egemennen» bastap býkil gazet-jurnalda kóldey maqala-madaqtar shyghady. Oqyp otyryp birtýrli úyalasyn, mereytoy iyesinen asqan jazushy ne aqyn joq siyaqty. Sizding mereytoy BAQ-ta elenbedi. Álde siz Aqtóbede jýrgendikten be?

- Ras, ótti. Qartayyppyz. Bostan bosqa. Eshkimge qajeti joq joqtardy izdep, jamanatty bolyp jýrip, tom-tom ótirik óleng jazbay, myqtylarmen syilaspay. Shýkir, bireulerge qajet ekenmin: toygha Fariza apam, Qajyghali, Ýmbetbay aghalarym, Júmabay, Áliya, Baybota men Kәmila, Talasbek, Shәmshiddin (Patteev) dostarym, Elena Ábdiqalyqova qaryndasym, t.t. keldi. Aqtóbening júrty keler, solargha az-múz әngime aityp, dastarqan jayarmyn dep edim, kýtpegen jerden kóp adam keldi. Sol az ba?! Sauytbek mening keshim turaly habardy «EQ»-gha basypty... qa-anday baqyt!

Shynyna kelsek, mende kembaghaldyq, balalyq kompleks joq: men jayly barlyq gazet óp-ótirik jel sózdi basqanda ómirim úzara ma, baspaghanda bagham kemy me? Oryssha aitsaq, men samodostatochnyy adammyn. Qazaqbayskiy nauqasym joq. Keshte aittym: «Maghan tughan jerim velosiyped te syilamaydy - ókpelemeymin, «djiyp» syilasa, taghy da quanbaymyn. Soghan bola byqsu, beysharalanu maghan qol emes» dep. Múny ózindi kórgende sening ishki mazmúnynmen isi joq, «búl kisi priymerno qansha dollar túrady» dep qaraytyn, sening qúnyndy qay dókeyding dosy ekenine, «kryshan» kim ekenine qarap belgileytin, ózinen bir saty biyikke qúl bolyp, ózinen qyzmeti tómenge beyshara dep qaraytyn sorlylar týsiner me dep te qapalanbaymyn - mening qazaqtyghym men adamdyghym ótpeli, aldamshy quyrshaqqa aldanyp, kisimin dep jýrgenderding kózqarasymen ólshenbeydi.

Jalpy, elenbegen de dúrys - elenip jatqandardyng kópshiligining bәkeneligin kórip otyryp, sol qatargha qosylmadym dep nalugha bola ma?!

Eshkimge ókpem joq. Ayau ghana bar. Adamdardyng bәrin ayaymyn - ýlkendik kirgeni shyghar.

Shyny kerek, men qatardaghy, az-múz sauaty bar qazaqpyn. Kimge, ne ýshin búldanam? Qúday saqtasyn.

- Meke, nege eski fotony jariyaladynyz? Býgingi keypiniz biylikke jaqyndaghasyn júrttan qaymyqtynyz ba? Aqtóbedegi әsireislamshyldar qanshalyqty qaterli? Ótirik oiynnyng kórinisi emes pe? Qazaq jurnalistikasy әdebiyetten ajyramaghan degen pikirdi aitqan siz bolatynsyz, býgingi hali qalay? Tәuelsiz Qazaqstan әdebiyeti qalyptasty ma? Kósh basynda kimder túr?
Aqtóbe óneri nege túnshyghuda? Kishkentay ghana Aqtaudyng dauysy zor shyghady degenim ghoy. Aqtóbe biyligine baiydan basqa joldy tandaytyndar nege kelmeydi?
Ábilqayyr han satqyn ba, әlde Úly otan soghysynyng bas keyipkeri me?
Aqtóbede múnay bolmasa ne bolar edi?

Sabyr

- Qolda bary sol bolghan shyghar. Men asa ajarly kisi emespin, iyegin ústap, «oygha batyp» suretke týsetin eshtenem joq. Al biylik... biylik meni qyzmetke jaldap otyr: aqsha beredi, sharuany isteymin - kýn kóru kerek. Biraq, shýkir, basymdy tómendetken jerim joq. Sebebi, júmysymdy bilemin. Biylik ýshin men jauap bermeymin, kelisimdi kólemde júmys isteymin. Áriyne, Aqtóbening barlyq jaghynan ozyq boluyna tilektespin, qoldan kelgeninshe sol ýshin qyzmet isteymin.

Taghy bir nәrse: mening jolym bolghan-au deymin - Aslan Musin de, Eleusin Saghyndyqov ta meni syilady, betime jel bop tiymedi. Men de solardyng qanjyghasynda ketken eshtemem joq, jaghympazdanghan, jamparsyghan jerim joq, kerisinshe, minez kórsetip jýrdim, sonymdy kótere bildi, rahmet.  Meni orynsyz nәrsege júmsamady, zekip-sókpedi. Demek, syilaghany shyghar. Qazirgi Arhiymed te solay siyaqty. Agha dep syilaydy. Al bireuge baryp, «sen mening barmay tapqan qaghbamsyn» dep zuyldaytyn әdetti maghan qúday qimady. Biylikpen birge jýrgen joqpyn: tenderge qatyspaymyn, ekonomikagha qatysym joq, oiyndardyng ishinde joqpyn. Biraq biylikting barlyq tabystaryna tilektespin. Sol jaramaydy ma?!

Aqtóbedegi әsireislamshylar - bizding qoghamnyng ózi kindigin kesip bergen, shetelding arnayy qyzmetteri úiymdastyrghan qúbylys dep oilaymyn. Qogham, kezinde esti kisiler qayta-qayta aityp-jazyp  jatqanyna qaramastan eldin, dinning bәrin betimen jiberdi. Alghashqy kapital qalyptasuy ýshin kýlli úrlyq pen zansyzdyqqa edәuir uaqyt kóz júmyp otyru, bәlkim, dúrys-aq shyghar, biraq iydeologiyany betimen jibergen biylik (mýmkin, uaqyty bolmaghan shyghar - úrlasang da, ózge nәrse isteseng de, qalay da bay degen «múrat» boldy onda) kezinde bәrine rúqsat etti. Endi, mine, mening sýiikti maqalymnyng kebi keldi - «qúldy qoysang erkine, kýnde tyshar bórkine». Elimizde (Atyrauda, Tarazda, t.t.) boy kórsetip otyrghan terrorizm óte qaterli tendensiyagha ainalyp ketpegey degen uayym bar.  Meninshe, búl da әlemdik ssenariylerding birining kórinisi siyaqty. Búghan el bolyp qarsy kýresu kerek. Esti, sauatty, ústamdy týrde. Alla qazaqty saqtaytyn shyghar búl dertten.

Jurnalistika qazir qayta tómendedi. Eki úshqarylyq bar: biri - negizsiz bóspe sóz, «kók bóri bolyp úlyghansu», qyzylqyrttyq pen danghaza, t.t., ekinshisi - Preziydentti, lauazymdylardy, t.t., bolmasa, «maghan únamaytyn doraqty synaymyn dep mәdeniyetti, tektilikti úmytu, «meniki ghana dúrys!» degen qyzylkózdik. Jurnalistika 90-jyldary jaqsyraq edi, ol kezde biz aitsaq, el týzeledi degen shynayy senim men romantika bar edi. Qazir, «maghan - po hren!» deytindey salghyrttyq, «men neni týzetem?» degen marghaulyq basym, qarapayym adamdardyng ómiri, jalpy, ómir, onyng keyde ajarly, keyde ajarsyz bet-auyzy joq. Kýlesing de qoyasyn: kimning ne ýshin olay dep otyrghany, sholaqtyq, t.t. Bәlkim, qoghamnyng ózi beyjay kýige týsti me, әlde, qazaq әnderi siyaqty jurnalistikadan da mәn-maghyna ketti me? Al qogham qyzyq: әigili filosof aitqanday, bizde «tobyrdyng kóterilisi» (vosstanie mass) ótip jatyr: qazaqsha aitsaq, «tóre otyrar tóbege, tóbet shyqty». Bәri filosof, bәri mәdeniyettanushy, bәri túlgha, bәri «alashtyng azamaty» - bәri bәkene. Amantay Ótegenov degen aqyn dosymnyng maghan arnaghan óleninde:

«...kak malo oves v stepy ostalosi,

kak mnogo razvelosi volkov.

Nam oseni chelovechestva dostalosi,

Ne my melchaem -

mir teperi takov...» -

degeni bar. «Bizding mandaygha adamzattyng kýzi búiyrdy» degeni, «prosto y genialino!». Mýmkin, biz úsaqtap bara jatqan shygharmyz. Adamzat ta, qazaqtar da... Jurnalistika, әdebiyet, óner - bizding kórinisimiz ghoy. Aqtau, dәliregi Manqystau, aruaghy basym ólke ghoy. O jaqqa orys barghaly 40 jyldan asty. Biz, qazaqsha sóilegenimizben, orys birinshi bop otarlaghan, keshege deyin orys biylep kelgen ólkemiz. Sol iynersiya әli de saqtalyp túrghanymen, shýkir, qazaqshylyq, «qazaq ta adam balasy ghoy» dep qarau songhy bes-alty jylda týzelip keledi. Negizi, Aqtóbede qazaqy ruh pen qazaqy qúnar kýshenge tiyis. Shyqpaghan janda ýmit bar - ony da kórermiz.

Aqtóbening biyligi songhy 7-8 jylda edәuir tabysqa jetti. Biylikke úrsu moda demeseniz, Aqtóbe respublika boyynsha barlyq salalar boyynsha alda keledi. Sondyqtan Aqtóbening ózge bolmaghanymen, әkimnen joly bolyp túr dep oilaymyn.

Ábilqayyr - qazaq degen halyqty joghalyp ketuden saqtap qalghan, ómiri kýrespen ótken, kózi tiride de, ólgen song da layyqty qúrmet kórmegen úly túlgha, danqty qolbasshy, tamasha sayasatker, erjýrek batyr.

Bizding beyshara tarihshylar Ábilqayyrdy tómen kórsetkisi keledi. Qytay imperatorynyng dәrgeyine jýginip, hat jazghan Tóle biydi eshkim satqyn demeydi - tarihy situasiya solay edi. Al Ábilqayyr Qazaqstandy qalmaqtardan azat etti, bashqúrttardyn, Edil qalmaqtarynyn, týrikpenderding búlghaqtaryn basty. Ony «Ordabasynda bas qolbasshy etip saylady» dep jýr, búl - qate nemese onbaghandyq pighyl. Shyn mәninde 45 myng qolmen baryp Týrkistandy azat etken de, әigili shayqastarda qalmaqty jengen de Ábilqayyr, onyng óz әskeri. Qalghan qazaq onyng jenimpaz qolyna kelip qosylghan-dy. Orysqa bodan bolam dep te jazghan joq, múnyng shyndyghy endi ashylyp jatyr. Abylaydy tútqynnan qútqartqan da sol edi. Bizding tarihshylar da, orys tarihshylary da onyng shynayy bolmysy men missiyasyn әdeyi búrmalap keledi. Bizdikiler - beyshara pighylmen, orystar Ábilqayyrdy jek kórgen Nepluevti qoldap. Qazir qazaqta Abylaydan ózge eshkim bolmaghanday etip aitylyp jýr. Ábilqayyr qazaq taghdyry ýshin arpalysyp jatqanda Abylaydyng 25-tegi jigit ekenin, onyng az-múz soghysyn, keyin tatulasyp jýrgen qalmaghy Ábilqayyr meselin qaytaryp, mýiizin syndyrghan, Qytay 100 myng әskermen kelip talqandaghan qalmaqtan qalghan, atty imperiya emes, shoghyr-shoghyr bólinip, qalmaqtyng súltandary biylegen úly elding qaldyghy ekenimen, múnyng bәri orys, qytay jazbalaryndaghy fakt ekenimen, Ábilqayyrdan song onyng elin birneshe úldary biylegenimen eshkimning isi joq. Ábilqayyr - biylikke kelmedim dep edәuir eldi ertip, bashqúrt arasyna ketken Sәmekeden de, Nepluevke kelip bәsekelese ant bergen Abylay, Baraq, t.b. súltandardan da biyik túrghan úly túlgha. Ol bizding sorlylar jazyp jýrgendey «han saylamaghan song Ordabasynan ketip» qalghan joq, sol tústa edildik qalmaqtardyng el shebine qayta kirgenin estip, óz әskerimen jedel joryqqa shyqqan-dy. Bizding tarihta bәkene tarihshysymaqtar men jazushysymaqtar qoldan jasaghan mifter kóp, solargha halyqty sendirip әlek bolyp jýrgenderding resmy ústanymgha ainalyp ketetinine qayranmyn, demek, biylikte de sauat kem bolghany ghoy.

Aqtóbede múnay ghana emes, ózge iygilikter de jetip artylady. Mәselen, Aqtóbening jer qoynauyndaghy baylyqpen (altynnan tastemirge deyin) Qazaqstandy 100 jyl asyraugha bolady. Qazir jana zauyttar, iri ken oryndary, ózge ónimder óndiretin kәsiporyndar óte kóp. Aqtóbe múnaysyz da osy jaqsy kýiinde qalar edi dep oilaymyn.

- Meyirhan agha, әigili "Altyn Orda" gazetin qalay shygharyp bastadynyz?

- «Altyn Orda» - tolyq jýzege asa almaghan joba. Tәuekelmen bastadyq. Az uaqytta abyroygha jettik. Júmysty dúrys istese, bәri mýmkin. Men talay nәrse jasar edim, «kedeyding kýni «әttegen-ay!»-men óttinin» kebi bolyp túr.

- Aslan Musin sizding kiminiz?

- Aslan Musin - meni qatty qadirleytin kisi, ýlken azamat. Ol iri sharualardy dabyralatpay-aq tyndyratyn túlgha. Tuys, qúda, jekjat, kurstas, «rumkiles», t.b. emes, meni qadirleytin syrty qatty kóringenimen, ishi sәuleli jigit dep oilaymyn. Men syilaghannyng (birdene bergenning emes!) qúlymyn. Ony esh jamandyqqa qimaymyn.  Qajet bolsa, arasha týsem. Erkek erkekti osylay syilau kerek. Men ishi tonghaq adammyn, ol sony tereng týsinedi. Sonysyna razymyn. Biyikte jýrgesin onyng dúshpany kóp shyghar, synay beredi, aita beredi, biraq men biletin Aslan - bir sózdi, óte sauatty, jaqsy kórgen adamy ýshin janyn bere alatyn, memleketshil, memleket biyligin jetik mengergen, óte dúrys adam. Men biletin biylikti toptyng ishinde óte qadirli kisilerimning biri. Biraq men oghan sýienip, ony maldanyp kórgem joq, tek syilaymyn. Onyng da shynayy syilastyqqa berik ekenin bilem.

- Meyirhan agha, alysta jýrsiz. Almatyny saghynghan joqsyz ba?

- Almatyny emes, sonda ótken kýnderimdi, dostarymdy saghynam.

- Mәke, qogham qarbalasyp jatyr. Júmys kóp. Sizding ótkir sózderiniz ben túnyq oilarynyz kerek bolyp túr. Qayda jýrsiz? Nege kórinbeysiz? Nege jazbay kettiniz?

Ermek, Almatydan.

- Mening jazghanymdy bir jerine qystyratyn biylik te, qogham da joq siyaqty. Qajetim joq. Solay oilaymyn. Onyng ýstine meni «ómirding prozasy» jendi: bala-shagha asyrau kerek. Qogham qajet etse, «Jel ótindegi taghdyrdy» oqyr. Kóringen kisi sayrap túrghan, shyny qaysy, ótirigi qaysy zamanda ne jazyp, kimdi toqtatam dep te oilaymyn.

- Mәke, ana Bóribay Kәrten degen qyrtqa aitynyzshy, Segiz Seri turaly shatpay jýrsin.

Qazaq ruyna qatysy joq tólnegit ininiz.

- Ol - Bóribaydyng óz sharuasy. Meni jamandasa da erki. Men ózi turaly sәl jaysyz birdene aitqannyng sonyna týsetin qazirgi kórdemshelerden emespin. Aytsyn, erki ghoy. Oghan qarsy pikir jaz, sóz talastyr.

- Qazirgi jastardan kimdi oqisyz? Qazaq poeziyasynyng keleshegi turaly ne aitasyz? Keyingi jastargha jazatyn ne qaldy? Naghashybay Qabylbek

-Jastargha qyzyghamyn. Zaman solardiki. Jalpy, әdebiyetke ýlkendik jýrmeuge tiyis. Bedel de. Mende biylik bolsa, barlyq syilyqty 40 jasqa deyingi has daryndargha berer edim. Qazirgi jas poeziyada tamasha úmtylystar bar. Ol jayly derbes maqalada bolmasa, sholaq әngimede ne aitamyn? Qazaqtyng qazirgi jas aqyndary bizden góri talayly, baqyttyraq bolsa dep tileymin.

- Biraz jyldar «Pioner» jurnalynda  istegen ekensiz. Qazir balalar shygharmashylyghyn nazarynyzda ústaysyz ba? Qazaqstanda balalar shygharmashylghy qalay damyp jatyr dep oilaysyz?

- Búl - ýlken әngimening taqyryby ghoy. Qysqa aitsam: bәri ómirdi jyrlaydy da. Balalar әdebiyetining salmaghy azayyp barady. Eng ýlken qamqorlyqty balalar әdebiyetine jasau kerek. «Besikti týzeudin» eng myqty amaly - sol. Últ ýshin. El ýshin.

- El tarihyndaghy eng dauly, eng soraqy, eng ýlken sot prosesi ótti. Sopylar isi degen. Elimizding naghyz patrioty Sayat Ybyray esimdi ataqty ghalym adam 12 jylgha sottalyp kete bardy. Ziyalylargha rahmet, arasha súrap, hat jazdy, sot otyrysyna qatysyp, aqtau kuәligin berdi. Anau ózbek, ózbek bolsa da әdildigin jasap, Japoniyadan skayppen Ismatulla ústanghan sopylyq Iassauy ústanghan sopylyqtan esh airmasy joq ekendigin, Ismatulla salghan jariya zikirding Iassauy salghan zikry djahrdan esh aiyrmasy joqtyghyn ashyq aityp, dәleldep berdi. Sizding dauysynyz shyqpay qaldy ghoy? Álde siz habarsyzsyz ba?

- Anyq-qanyghyn bilmegen son, aitu qiyn. Qorqyp emes, әdilin aityp otyrmyn. Degenmen, sonday bilimdar, ziyaly qazaqty qiya salu, әriyne, dúrys emes.

- Eleusin Saghyndyqov pen Arhiymed Múhambetov arasynda ne airymashylyq bar?  Aqtóbe oblysy әkimderine qanday bagha beresiz? Óitkeni siz olardy jii kóresiz, qarapayym halyqqa qaraghanda, «ShAMShYRAQ» JShS  oblys әkimdigi tarapynan qarjylandyrylady ghoy, yaghni, siz biylikting qyr syryn jaqsy biluiniz kerek.

- Búl saualgha jauap bergen siyaqtymyn. Al Eleusin Nauryzbayúly Saghyndyqov - naghyz degdar, óte parasatty, úsaq-týiekten biyik túratyn ýlken azamat, iri túlgha, jany, jýregi shuaqqa toly adam. Búl - qarapayym halyqtyng pikiri. Ony shygharyp salu kezinde qazirgi oblys әkimi, jas, esti, jigerli professional Arhiymed Begejanúly «El-aghanyng Aqtóbeni basqarghan 7 jyly Aqtóbe tarihynda Saghyndyqovtyng sara joly degen ataumen qalady» dedi. Búl - adal sóz, kórgendi jastyng sózi jәne aqiqat. Óz basym El-aghang kýiip ketti dep oilamaymyn, Senatqa da sonday siyrek kezdesetin, aqyl-parasaty men bilim-biligi, alghausyz adal jany men azamattyq bitimi teng týsetin iri túlgha kerek bolghan shyghar.

-Mәjilis deputattary taraghaly jatyr. Deputat bolyp, el isine aralasyp, eren enbek etkiniz kelmey me?
Gauhar

-Qúday saqtasyn. «Bolys boldym minekey»-ding kebi ghoy ol. Men deputat bolarday «pәlenshekenning pәlenshesi», «týgenshekenning jiyeni, baldyzy, qúdasy, rómkilesi, t.t.» emespin. Ári oghan ózge bolmys-bitim kerek. Qúdaya toba, sol mende joq.

- Kóp әiel alugha qalay qaraysyz? «Naqsýierler» baghy jana ma eken? Qazaq qaytse kóbeyedi?

-Bir әieldi kelistirip jatsan, kim qarsy - ala ber. Onyng ýstine qazir әiel seni alatyn bop túr ghoy! (әzil).

Qazaq últtyq qúnaryna, óz suatyna qaytyp oralsa, kóbeyedi. Er tabys tabady, qatyn bala tabady, әiel aighyrsuyn, erkek әielshiligin qoyady - sonda bayy joq, biraq balasy bar әielder azayady (búghan jesirlerdi qospanyz!), әiel o bastaghy mindetine kirisedi. Erkek jyly qarasa jalqy, kýle qarasa, egiz tabady. Biraq, bir agham aitpaqshy, «onday әiel qay-yda-a bizge!».

El esin jisa, bәri qalpyna keledi. Týpki problema - osy. Qalghany osydan taraydy.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»