Ábdiuaqap Qara, Týrkiyadaghy Mimar Sinan kórkemóner uniyversiytetining professory, tarih ghylymynyng doktory, týrkitanushy:

- Ábdiuaqap agha, siz sanaly ghúmyrynyzdy ghylymgha arnap kele jatqan adamnyng birisiz. Sonyng ishinde qazaq tarihyna qatysty enbekterinizding ózi bir tóbe. Birde azattyq iydeyasyn tu etip ústaushylardyng biregeyi - Mústafa Shoqaydyng ómirine qatysty Týrkistan legiony turaly aqiqatty ashqynyz keletinin aityp ediniz. Osy armanynyzgha jettiniz be?

Ábdiuaqap Qara, Týrkiyadaghy Mimar Sinan kórkemóner uniyversiytetining professory, tarih ghylymynyng doktory, týrkitanushy:

- Ábdiuaqap agha, siz sanaly ghúmyrynyzdy ghylymgha arnap kele jatqan adamnyng birisiz. Sonyng ishinde qazaq tarihyna qatysty enbekterinizding ózi bir tóbe. Birde azattyq iydeyasyn tu etip ústaushylardyng biregeyi - Mústafa Shoqaydyng ómirine qatysty Týrkistan legiony turaly aqiqatty ashqynyz keletinin aityp ediniz. Osy armanynyzgha jettiniz be?

- Joq, ol armanymyzgha jettik dep aita almaymyn. Birinshiden, búl - óte auqymdy mәsele. Tez arada oryndaluy da ekitalay. Áli kóp uaqyt enbek etudi talap etedi. Sodan son, әriyne, búl tek bir ghana adamnyng qolynan keletin sharua emes. Basqa ghalymdar da atsalysuy kerek. Sonday-aq búl tek qazaq halqyna ghana qatysty emes. Kóptegen elder búl mәselening qyr-syrynyng ashyluyna óte-móte mýddeli. Óitkeni legionda qazaqtan basqa da kóptegen halyqtardyng ókilderi bolghanyn bilesiz. Osy maqsatta 2006 jyly Ystambúlda Týrkistan legiony turaly týrik tilinde bir kitap shygharghan edim. Onda Týrkistan legionynyng birqatar qyrlaryn ashugha tyrystym. Endi búl enbekting qazaq tiline audarylyp basyluy men ýshin óte manyzdy. Sebebin basynda aityp óttim. Búl mәselege týrikterden góri, qazaqtardyng qatysy kóbirek. Óitkeni legiondaghy qazaqtardyng ómiri óte auyr, adam tózgisiz jaghdayda ótti.

Birinshiden, olar Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde qylyshynan qan tamyp túrghan Stalin biyligi kezinde kenestik armiya qataryna alynyp, óz tughan jerinen myndaghan shaqyrym alysta jýrip soghysty. Sonda olar ne oilady? Otanym, elim ýshin soghysyp jýrmin dep oilady ma? Joq, әlde Stalinning ozbyr sayasatyna iligip aram óletin boldyq dep jýrdi me? Meni osy súraqtar mazalap keledi. Olardy Kenes ókimeti baqayshaghyna deyin qarulanghan nemis әskerlerine qarsy aidap saldy. Qyrylghany qyrylyp, tiri qalghany nemisting tútqynyna týsip jatty. Al odan keyin nemister olardy «nemis әskeri bolasyndar, Týrkistan legionyna qatysyp, tughan elderine tәuelsizdik alyp beresinder» dep Kenes ókimetine qayta qarsy saldy. Aqyrynda soghys ayaqtaldy. Álemde tynyshtyq ornady. Biraq legiongha qatysqandardyng azaby múnymen bitpedi. Olar endi ózderine soghys tútqyny emes, satqyn retinde qaraghan Stalinning qúryghyna ilenbeu ýshin shetelde qaludyng jolyn izdep, sharq úrdy. Óitkeni halyqaralyq kelisimderge say AQSh jәne býkil Europa elderi olardy ústap alghan jerinen Kenes Odaghyna qaytaryp jatty. Osynday sheksiz, shetsiz azaptyng taghy bir qúrsauyna týsken olar qúryqqa ilenbeui ýshin adam aitqysyz jaghdaylarda ómir sýrdi.

Legiondaghylardyng basynan ótken osynday jaghdaylardyng barlyghyn «Svastika men qyzyl júldyz arasyndaghy jazushy Shynghys Daghshy» degen enbegimde ashyp kórsettim. Búl enbektegi oqighalardyng barlyghy da sol legion oqighasyn óz kózimen kórgen tatar jazushysy Shynghys Daghshynyng atymen baylanysty. Ol kisi qazir Londonda túryp jatyr. Estelikterin 1944 jyly Berlin bombalanyp jatqan kezde jaza bastaghan. Ózderiniz bilesizder, Qazaqstandaghy kezinde legionda bolghan adamdar el tәuelsizdigin alghannan keyin ghana estelikter jaza bastady. Biraq arada 50-60 jylday uaqyt ótkennen keyin ghana. Sondyqtan olardyng esteliginde kóp nәrse búlynghyr jәne kómeski bolyp jatady. Al Daghshy bolsa nemister qolynan bosay salyp jaza bastaghan. Jay estelik emes, roman týrinde jazghan. Áriyne, roman tarihy derek bola almaydy. Biraq avtor óz jazghandarynyng bastan ótken shyndyqtar ekenin aityp keledi. Ol kisi - osy oqighalar turaly ózining esteligin de jazghan adam. Osynday estelikter men derekterdi paydalana otyryp, zertteu enbek jazyp shyqtyq.

Búl enbekti («Svastika men qyzyl júldyz arasyndaghy jazushy Shynghys Daghshy» kitabyn aityp otyr, - B.N.) týrik oqyrmandary joghary baghalady. Ásirese, enbekte tarihy derekter men qosa romandardy da paydalanghanymyzdy keybir ziyaly qauym ókilderi Dostoevskiy men Tolstoydyng ómir joldaryn jazu ýshin olardyng óz romandarynan paydalanghan Stefan Sveygting tәsilin eske týsirgenin aityp jatty.

Ókinishke qaray, Shynghys Daghshy - Qazaqstanda tanylmaghan avtor. Romandarynyng kóbi Týrkiyada basyldy. Qazir sol zertteu kitabym audarylu ýstinde. Osylaysha, legionnyng eshkim bile bermeytin qyrlaryn әri osy myqty jazushyny qazaq oqyrmandaryna tanystyrudy maqsat tútyp otyrmyz. Astanada audarmashy bolyp isteytin qaryndasymyz Gýlim Shadiyeva kitapty týrik tilinen qazaq tiline audaryp jatyr. Kitap basatyn baspahana nemese demeushi tabylghan jaghdayda jyl sonynda, bolmasa kelesi jyly óz oqyrmandarymen qauyshyp qalar.

- Osy jaqynda ghana Astanada Ospan batyr turaly «Azattyqtyng óshpes ruhy» degen kitabynyzben tanystym. Búl da otanymyzdyng tarihyna terendep enip kete qoymaghan, biraq qazaq ýshin óte manyzdy tarihy oqighadan syr shertedi eken...

- Búl enbek Shynjang qazaqtary turaly zertteulerimen tanymal bolghan amerikalyq ghalym Linda Benson «qazaqtardyng altyn anyzy» dep joghary baghalaghan Ospan batyr turaly býginge deyin shyqqan enbekterding eng qúndysy dep aitsaq, artyq bolmas. Onyng qúndylyghyn mening zertteushi retindegi sheberligimnen emes, kitapqa arqau bolyp otyrghan estelikting avtory Núrghojay batyr atamyzdyng zerdeliliginen dep týsingen abzal. Ospan batyrdyng kýresindegi toghyz komissardyng biri bolghan Núrghojay batyrdyng soghys kezindegi jaujýrek mergendigi men erligi - óz aldyna bir bólek әngime. Ol sonymen qatar soghystan keyin de zerektigi, jadynyng kýshtiligi jәne oqighalardy býge-shigesine deyin aityp, estelik qaldyru kabiletimen de erekshelendi. Ol kisining esteligi - Qazaq halqynyng bertindegi tarihyndaghy kóterilister turaly jazbalardyng ishindegi birden-bir orny erekshe dýniye. Óitkeni belgili tarihshy Hankeldi Ábjanovtyng aituynsha, Mahambet Ótemisov, Kenesary Qasymúly bastaghan kóterilisterding barlyghyn biz orys zertteushilerining enbekterinen oqyp-bilip otyrmyz. Olardyng ózderinen tól derek qalmaghan. Al Núrghojay batyr bolsa, Ospan batyr kóterilisining basy-qasynda bolyp, tolyq derek qaldyrdy.

Núrghojay batyr búl kóterilistegi ornyn ózi bylay dep kórsetedi: «Men eng birinshi, Ospan kóterilisi ishinde qúrylghan toghyz komissardyn, yaghny toghyz polkovnikting biri edim. Eng joghary әskery qolbasshy Súlubay batyr sheyit bolghannan keyin, barlyq әskery qúqyq Kәmel ekeumizding qolymyzda boldy. Al Kәmel batyr sheyit bolghannan keyin, barlyq әskery soghys qimyldary, negizinen, mening qolyma ótti. OsÓpan oqymaghan adam bolatyn. Biraq shyn batyr edi. Onyng toghyz orynbasary da oqymaghan nemese sauatty ghana adamdar edik. Bizdi zaman myltyqpen er jetkizdi».

Osy sózderding ózi Núrghojay batyrdyng kóterilisting basynan ayaghyna deyin alghy shepte bolghanyn kórsetedi. Sondyqtan qúndy estelik býginge deyin Ospan batyr kóterilisi turaly beymәlim kóptegen jaylardan bizdi habardar etip otyr. Tipti osy derekterding ózi Ospan batyrgha janadan bagha berudi qajet etetini sózsiz. Ol degenimiz - búl kóterilis belgili bir aimaqta qazaqtyng qarapayym bir batyrynyng kezdeysoq qimyly emes, ol - Kenes Odaghy, Qytay, Mongholiyanyng sayasy basshylyghy da aralasqan halyqaralyq kólemdegi ýlken qimyl. Basqasha aitqanda, Ospan batyr men ýzengilesteri tek Shynjandaghy jergilikti bir әkimning ozbyrlyghyna ghana qarsy emes, Iosif Staliyn, Chan Kayshi, Mao Szedun siyaqty sol kezding belgili әri beldi sayasatkerlerine de qarsy kýreskeni belgili.

- Taghy da sol Mústafa Shoqay turaly. Ol kisi Anadoly elin «Týrkiya - týrkitildes halyqtardyng ekinshi otany» dep baghalaghan eken. Qazirgi qazaq-týrik qarym-qatynasyna kóniliniz tola ma?

- Qazirgi qazaq-týrik baylanystaryn joghary dengeyde jýrip jatyr dep baghalaugha bolady. Óitkeni Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaev pen Týrkiya preziydenti Abdolla Gýl jәne Týrkiya bas ministri (premier-ministrdi aityp otyr, - B.N.) Rejep Erdoghannyng eki el arasyndaghy baylanystardyng kýsheytiluine basa mәn berip otyrghany belgili. Sonymen qatar ótken jyly Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshilik qyzmetine taghayyndalghan bilikti, tәjiriybeli diplomat Baghdat Ámireevting kele salyp barlyq salada baylanystardyng auqymyn terendete bastaghanyn bilemiz. Osy orayda, әsirese Qazaqstannyng Ystambúldaghy ókili Ashat Dәuitovting is-qimyldaryn erekshe atap ótken jón. Óitkeni búdan búryn Ankarada elshilikte 3-4 jyl júmys istep, týrik tili men Týrkiyanyng jaghdayyna әbden ýirengen ol týrik iskerleri men sayasatkerleri jәne ziyaly qauymymen jaqsy til tabysuynyng arqasynda birqatar iri tabystargha qol jetkizip otyr. Sonymen qatar ol ótken jyly týrik iskerlerine arnap «Álemdegi investisiyanyng jana ortalyghy - Qazaqstan» degen kitaptyng týrik tilinde shyghuyna múryndyq boldy. Búl kitap - Qazaqstan turaly jan-jaqty bayandaytyn túnghysh enbek. Mine, búl jaghdaylar qazaq-týrik baylanystarynyng keleshegi jarqyn bolatynyn kórsetedi.

- Týrkiyadaghy qazaqtar sayasy mәselelerge erkin aralasa alyp otyr ma?

- Búl jaqtaghy qazaqtardyng sayasy rólin aitar bolsaq, jasyratyny joq, kózdegen dengeyden kóp alysta jatyrmyz. Múnyng kóptegen sebepteri bar. Eng bastysy, Týrkiyadaghy qazaqtardyng sany az. 70 million halqy bar elde nebәri 10-15 myng qazaq ómir sýrude. Biraq keleshekten ýmitimiz de joq emes. Sonymen qatar әlsiz diasporanyng atamekenge payda keltirmesi anyq. Sondyqtan sheteldegi qazaqtardy elge kóshirip әkeluding jolyn ghana emes, olardy túrghan elderinde qalay kýsheytuge bolatynyn da oilastyrghan jón. Búl әsirese, alys sheteldegi, yaghny Týrkiya men Europa qazaqtary ýshin asa manyzdy. Óitkeni búl elderde Qazaqstannyng imidjin kóteru auaday qajet. Árbir elding tabighy qoldaushylarynyng ózderining diasporalary ekeni halyqaralyq tәjiriybelerden belgili. Olardy kýsheytuden útpasaq, útylmaytynymyz haq. Ásirese, Qazaqstan kelesi jyly Europanyng qauipsizdigi men yntymaqtastyghy úiymyna tóraghalyq etkeli otyrghan tústa búl óte manyzdy bolmaq.

- Qazaq tarihyndaghy aqtandaq betterining biri - Jeltoqsan kóterilisi. Búl kóterilisting talay júmbaghyn ózge týgili, ózimiz bilmey jatqan tústa, sonau týrik elinde jýrip, siz qozghadynyz. Qatelespesem, osy taqyryp tónireginde masterlik dissertasiya qorghapsyz. Jalpy, Týrkiyada búl kóterilis qalay baghalanyp jýr?

- Dúrys aitasyz. 1997 jyly Mimar Sinan uniyversiytetinde Jeltoqsan kóterilisi jayynda masterlik dissertasiya qorghadym. Búl enbekti Jeltoqsan kóterilisining 20 jyldyghyna oray, yaghny 2006 jyly «Qazaqstannyng qayta týleui» degen atpen baspagha dayyndap, týrik oqyrmandarynyng nazaryna úsyndym. Sonda týrkiyalyq belgili ghalym, professor Túran Yazghannyng maghan: «Bauyrym, saghan raqmet! Biz jeltoqsan, jeltoqsan oqighasy degendi jii estiymiz. Biraq ne ekenin bilmeytinbiz. Endi sizding osy enbeginiz arqyly sol uaqighanyng mәn-manyzyn jaqsy týsindik», - degen bolatyn.

Búl sózding ózi kóp nәrseni anghartady. Týrkiya jәne ózge shetelderde jeltoqsan jayynda naqty mәlimet joq. Ókinishke qaray, ony biletinder búrynghy kenestik sarynda aitylghan tújyrymdardan әrige barmaydy. Oghan kóbi әli kýnge deyin «maskýnem qazaq jastarynyng últshyldyq pighylynan tuyndaghan orystargha qarsy dúshpandyq әreketi» dep sipattama beredi. Qysqasy, bizding namysymyzdy qozdyryp, osynday dissertasiya jazugha shetelderdegi osy jansaq kózqarastar sebep boldy.

Qalyptasqan osy jansaq kózqaras ýshin sheteldikterdi emes, aldymen ózimizdi kinәlauymyz kerek siyaqty. Óitkeni óz qotyrymyzdy ózimiz qasymasaq, tarihymyzdy eshkim ashyp bermeydi. Der kezinde jeltoqsan oqighasynyn, Kenestik kezende aitylghanday, maskýnem jastardyng әreketi emes, naghyz demokratiyalyq әreket ekenin әlemge pash etuimiz kerek edi. Biraq biz ony isteudin ornyna, «jeltoqsanda sen qayda edin, men qayda edim, anau ne istep edi» degen talas-tartysqa týsip kettik. Basqasha aitqanda, jeltoqsannan jalpyúlttyq mýdde shygharudan góri, jeke bas mýddesin izdeu basym bolyp otyr.

Múnyng saldarynan qazaq jastarynyng kezindegi erligi men әlemdik manyzgha ie demokratiyalyq qimyly kólenkede qalyp qoydy. Búdan, әriyne, Qazaqstan útylyp otyr. Elimizding halyqaralyq dengeyde imidjin kóteretin tarihy oqigha tasada qalyp barady.

- Shettegi qandastarymyzdy jaqyn arada otanyna әkelmesek, olardyng ertengi taghdyry qalay boluy mýmkin?

- Sheteldegi qazaqtar degende olardy ekige bólip qaraugha tiyispiz: Jaqyn shetel qazaqtary jәne alys shetel qazaqtary dep. Jaqyn shetel qazaqtaryna Qazaqstanmen shekaralas - Qytay, Mongholiya, Resey, Ózbekstan siyaqty elderdegi qarakózder jatady. Alys shetel qazaqtary dep  Iran, Týrkiya jәne Germaniya, Úlybritaniya, Fransiya siyaqty Europa elderindegi qandastarymyzdy aitamyz. Búlardyng problemalary, kemshilikteri nemese artyqshylyqtary da ekitýrli. Atap aitqanda, jaqyn shetel qazaqtarynyng san basymdyghy joghary. Olar jýz myndap, tipten milliondap sanalady. Sol sebepti olardyng tildik problemalary az bolady. Alayda ekonomikalyq jәne sayasy qiynshylyqtary da jeterlik. Olar ýshin Qazaqstangha baryp-kelu de keyde qiyngha týsip jatady. Al alys shetel qazaqtarynyng onday problemalary joq deuge bolady. Qazaqstangha qashan, qay uaqytta kelem dese, jol ashyq. Emin-erkin kelip-ketip jýr. Olar damyghan demokratiyalyq elderde túrady. Biraq qazirgi uaqytta olardyng ana tili men últtyq mәdeniyetine qauip tónip túr. Jas úrpaq ana tilinen júrday bolyp ósip keledi.

Shetel qazaqtaryn kóshirip alu mәselesine keler bolsaq, jaqyn shetel qazaqtaryn týbegeyli әkelu jóninde myqty baghdarlamalar jasau kerek-aq. Ol jerdegi qazaqtar atamekenine keluge mýddeli de. Solar arqyly Qazaqstannyng demografiyalyq jaghdayy da tolyghady.

Al alys shetel qazaqtarynyng barlyghyn týk qoymay kóshirip әkelgenning ózinde de últtyq demografiyagha qosar ýlesi joqtyng qasy. Odan Qazaqstangha payda joq. Kerisinshe, sol oryndy qazaq retinde saqtap qalu ýshin kýresu kerek. Olardyng barlyghy damyghan europalyq elderde túrady. Ol jerdegi qazaqtardy sol elding sayasatyna yqpal etetin jaghdaygha, Qazaqstannyng imidjin kótere alatyn dengeyge shygharudyng baghdarlamalary jasaluy kerek. Búl túrghyda jaqyn arada naqty sharalar qolgha alynbasa, ainalasy bes-on jylday az uaqyttyng ishinde sol elderde aty men kelbeti qazaq bolghanymen, zaty men ruhy bólek europalyqtarmen ainalasugha tura keletin týrimiz bar.

- Ángimenizge raqmet.

TOSYN OI

Biz zertteuimizde jeltoqsan kóterilisine basqa qyrynan qolgha alugha tyrystyq. Búghan shetelde ómir sýruding sebep bolghanyn aitqan jón. Mysalmen keltirer bolsaq, jeltoqsan kóterilisin ýlken bir orman dep oilayyq. Ormangha alystan qaraghandar sol ormannyng ýlkendigin, kólemin ghana surettey alady. Al ishinde jýrgender ormannyng ýlkendigi jayynda eshqanday pikir aita almaydy da, tek qay aghash týzu, qay aghash qisyq dep sony ghana tilge tiyek etedi. Sheteldikterge aghashtardyng jeke-jeke sipaty emes, sol ormannyng әlemdegi basqa ormandarmen salystyrmasy kerek. Olargha qazaqtyng ormanynyng ózge ormandargha qaraghanda qanshalyqty qúndy nemese qúnsyz ekendigin bilu manyzdy. Ókinishke qaray, sheteldikter «jeltoqsan oqighasy» degen sipatqa ie sol oqighany kezindegi kenestik biylikting kemsitip, «ol - orman emes, ainalasyna ziyan keltirgen uly tikenekti aghashtar shoghyry» degen pikiri arqyly ghana tanidy.

Býrkit NÚRASYL

«Alash ainasy» gazeti 25 mausym 2009 jyl