Múqaghaly Maqataev: «Qazaqtyng ashuymen oinamau kerek»

Esbol Ómirjanov. Múqaghalidyng memleketshildigi

HH ghasyrdyng bastapqy kezeninde oryn alghan repressiya, týrli qughyn-sýrginnen song qazaq ziyalylary óz sayasiy-qúqyqtyq ústanymdaryn ashyq jariyalamasa da mýmkindiginshe әrtýrli joldarmen oqyrmangha jetkizuge talpynys jasap otyrghan dep aitugha batylymyz jetedi. Kóptegen qazaq ziyalylary kenestik zamannyng jaqsylyghyn ghana jariyalaytyn qatal senzuragha qaramastan últtyq mýdde túrghysyndaghy óz payymdaryn qaghaz betine týsirip, sol kezde jariyalay almasa da bolashaqqa amanat etip qaldyrdy. Keybiri shygharmshylyqta oidy astarlap jetkizuding týrli tәsilderin paydalanyp shynayy pikirleri men kózqarastaryn bildirip jatty. Al endi bireuleri eshteneden taysalmastan aqiqatty aita aldy. Jalpy kenestik kezendegi sayasiy-qúqyqtyq kózqarastar jayly sóz qozghalghan kezde sol dәuirdegi aqyn-jazushylardy ainalyp ótu mýmkin emes, sebebi barlyq kezderde de aqyn-jazushylar óz dәuirining jarshysy bola bildi, sol kezenning sipatyn ózderinshe shygharmalarynda bere bildi. Biylghy jyly 80 jyldyq mereytoyyn toylaghan aqyn Múqaghaly Maqataev ta ózi ómir sýrgen kezeng jayly, onyng jetken jetistikteri men jibergen olqylyqtary turaly óz shygharmalarynda túshymdy aqpar bere aldy.

«Ey, Bauyrym!

Nege sonsha múnaydyn?

 

Múqaghaly Maqataev: «Qazaqtyng ashuymen oinamau kerek»

Esbol Ómirjanov. Múqaghalidyng memleketshildigi

HH ghasyrdyng bastapqy kezeninde oryn alghan repressiya, týrli qughyn-sýrginnen song qazaq ziyalylary óz sayasiy-qúqyqtyq ústanymdaryn ashyq jariyalamasa da mýmkindiginshe әrtýrli joldarmen oqyrmangha jetkizuge talpynys jasap otyrghan dep aitugha batylymyz jetedi. Kóptegen qazaq ziyalylary kenestik zamannyng jaqsylyghyn ghana jariyalaytyn qatal senzuragha qaramastan últtyq mýdde túrghysyndaghy óz payymdaryn qaghaz betine týsirip, sol kezde jariyalay almasa da bolashaqqa amanat etip qaldyrdy. Keybiri shygharmshylyqta oidy astarlap jetkizuding týrli tәsilderin paydalanyp shynayy pikirleri men kózqarastaryn bildirip jatty. Al endi bireuleri eshteneden taysalmastan aqiqatty aita aldy. Jalpy kenestik kezendegi sayasiy-qúqyqtyq kózqarastar jayly sóz qozghalghan kezde sol dәuirdegi aqyn-jazushylardy ainalyp ótu mýmkin emes, sebebi barlyq kezderde de aqyn-jazushylar óz dәuirining jarshysy bola bildi, sol kezenning sipatyn ózderinshe shygharmalarynda bere bildi. Biylghy jyly 80 jyldyq mereytoyyn toylaghan aqyn Múqaghaly Maqataev ta ózi ómir sýrgen kezeng jayly, onyng jetken jetistikteri men jibergen olqylyqtary turaly óz shygharmalarynda túshymdy aqpar bere aldy.

«Ey, Bauyrym!

Nege sonsha múnaydyn?

Men múnaysam, senen beter jylaymyn.

Kóp oilanyp, az kýrsingen halqyma,

Qaraymyn da,

Qayrattanam, shydaymyn» (9,02,1976) - dep jyrlaghan aqynnyng shygharmalaryna qarap onyng da ózin qorshaghan orta men sol kezdegi memlekettegi sayasat pen iydeologiya jayly derbes pikirining bolghandyghyn angharugha bolady. Yaghni, biz Múqaghaly Maqataevtyng sayasy jәne qúqyqtyq kózqarastaryna taldau jasau arqyly onyng ózi ómir sýrgen kezendegi memlekettik-qúqyqtyq qúbylystargha qatysty derbes kózqarasta bolghanyn algha tartqymyz keledi. Aqynnyng ózi de búl turasynda oiyn kelesidey sabaqtaghan edi: «Shynayy shyn aqyn - óz halqynyng shattansa shattyghy men quanyshy, jylasa kókirek sheri men kózining jasy. Osydan baryp onyng azamattyghy da, aqyndyghy da sarapqa týspek» [1, 199 b].

Bizding pikirimizshe, Múqaghaly Maqataev aqyn retinde ózin qorshaghan ortanyng erekshelikteri men onda kezdesetin jaylardy terenine ýnile otyryp jyrlady. Ol ózi ómir sýrgen qogham ómiri men memlekettilik turasynda qalam tartudyng jaqtaushysy boldy. Zeynolla Shýkirovke jazghan hatynda (15 mart 1964 jyl) ol qazaq poezziyasyndaghy olqy tústar jayly aita kele óz oiyn kelesidey jalghastyrghan:  «Bizdegi taghy bir auru - әleumettik, qoghamdyq taqyryptargha barghanda aldymyzda túrghan shyn-jartasqa órmelep shyghudan góri ainalyp ótuge tyrysamyz. Onyng kýngey jaghynan tóbesine shyghyp alamyz da kókirek qaghyp, uralaymyz. Al oghan shyghu ýshin qarmanghan, jol-jónekey qiynshylyqtar bizge barmaghyn shygharyp qala beredi» [2, 37-38 bb.].

1956 jyly aqyn QazMU-dyng zang fakulitetine qabyldanyp, onda bir jyl bilim alady. Aqynnyng zang pәnderin asa yqylaspen oqyp, jaqsy baghamen sessiyany japqany jayly onyng sol kezdegi kurstastary da jaghymdy estelik qaldyrghan edi (T.Qaupynbayúly. Múqaghaly zangha nege qúshtar boldy eken? Jetisu, 20.01.1998 j.). Bizdinshe, Múqaghaly zanger mamandyghy boyynsha bilim alu barysynda memlekettik-qúqyqtyq qúbylystardy jete týsinip, onda kezdesetin mәselelerdi de kóre bildi deuge bolatyn siyaqty. Sodan da bolar Múqaghaly poeziyasynda Otan taqyrybyndaghy ólender kóptep sanalady, Otannyng qadirine jete bilu men oghan adal qyzmet etu onyng ólenderining basty iydeyasy boldy. Múqaghaly otanshyldyqty tu etip kóterdi, adamdardy Otandy sýyge ýndedi, Otandy sýydi tek sóz jýzinde qaldyrmau qajettigin algha tarty. «Onay sóz ghoy Otandy sýiem» degen óleninde Otangha degen sezimdi tek sózben emes, ispen dәleldeu qajettigin aityp, jalghandyqtan saqtandyrdy.

«...Onay sóz ghoy «Otandy sýiem» degen,

Is tynbaydy «janamyn, kýiemmenen»...

Ógey әke emes qoy Otan degen,

Otandy men Atamday iyemdenem».

 

Otan jayly oiyn «Ýsh baqytym» óleninde de keninen tarata bildi, adamnyng basty baqytynyng biri Otany ekendigin qaytara eske saldy.

 

«Baqytym bar ýshinshi - Otan degen,

Qúday degen kim dese, Otan der em!

...Oty sóngen jalghanda jan barsyng ba?

Oylanbay-aq kel daghy ot al menen».

Otandy sýy tútastyqty talap etetindigin týsingendikten ol óz oiyn kelesidey sabaqtaydy:

«Bar jәndigin sýiemin qybyrlaghan,

Bәri maghan Otan dep sybyrlaghan.

Janym menin,

Keudemdi jaryp shyq ta,

Boztorghayy bol, onyng shyryldaghan!»

Revolusiya, sosializm múrattary taqyryptaryna aqyn kóptegen shygharmalaryn arnady. Aqynnyng kenestik iydeologiyagha qatysy jayly týrli pikirler aitylyp jýr (B.Aldamjarov. «Otyrsang - opaq, túrsang -sopaqtyn» keri...Júldyz, №2, 2005 -.) biraq, aqiqaty aqynnyng sol kezendegi sayasattan tys qalmaghandyghy. Aqyn soghys taqyrybyn, soghys kezindegi auyl tirshiligin ózindik erekshelikpen jyrlady. Ol jayly aqynnyng zamandastary da joghary baghalaryn berdi. «Soghys jyldaryndaghy auyl ómirin, auyldyng qayghy-qasyretin qazaqta Múqaghaliday jerine jetkizip jyrlaghan aqyn joq desem, men qatelespeymin» (T.Moldaghaliyev Múqaghaly jayly estelik).

«Chily - shuaghym menin» poemasyn jazu arqyly aqyn ghalamdyq mәselelerge de óz ýnin qosa bildi, búl poema da aqynnyng talantyna bas iishiler tarapynan joghary baghany iyelendi. «Planeta tynysyn, HH ghasyrdyng dýbiri men dýrbelenin shynayy jyrlay bilu kóp aqyndargha tizginin ústata qoymaydy. Múndayda kópshiligimiz faktining tónireginde, plakatshyl úrannyng dengeyinde qalyp qoyamyz. Genrih Geyne aitqanday, jýrekten ótkize bilu jetispeydi. Sondyqtan ba halyqaralyq jaghdaylardyng ótkir, zәru, kókeykesti problmalaryn jyrlaghan «Chily - shuaghym menin» tәrizdi poemalar songhy kezde poezziyamyzda joqtyng qasy» [3, 11 b. ].

Múqaghaly kenestik dәuirding perzenti, sondyqtan da ol óz ómirining belgili bir kezenine deyin sol kenestik iydeologiyany madaqtap, onyng artyqshylyqtaryn dәriptedi jәne ol ýshin aqyndy jazghyrudyng orny joq. Búl jayly aqynnyng ózining pikiri óte ornyqty bolghan. «Aqyn da - qogham qayratkeri. Begili qoghamda ómir sýrip, onyng belsendi mýshelerining biri bolyp otyrghasyn, aqyn sol ózi ómir sýrip otyrghan ortagha aldymen qyzmet etuge mindetti. Sol qoghamnyng biyik parasaty men sol qoghamgha ruh berushi, qozghaushy kýshi bolyp otyrghan jarqyn iydeyany jan sala qorghaugha mindetti. Ol - bizding sovettik dәuir. Ol iydeya - marksizm-leninizm iydeyasy, kommunistik iydeya. Demek, bizding talantymyzdyng túghyry, jyrymyzdyng arqauy - kommunistik internasionalizm, sovettik bolmys pen túrmys. Qanday da taqyrypty jyrlamayyq, onyng toghysar arnasy - sosialistik realizm» [1, 216 b].

Múqaghaly internasionalistik ruhta tәrbiyelengenimen onyng últtyq qúndylyqtargha degen kózqarasy derbes qalpynda qaldy. Ol internasionalistik ortada jýrip tughan tilinin, últtyq ruhtyng saqtaluynyng jaqtaushysy boldy, jastardy óz tilin qúrmetteuge shaqyrdy. Tildi últtyng baqyty dep jyr arnady:

 

«Al ekinshi baqytym - Tilim menin,

Tas jýrekti tilimmen tilimdedim.

Key-keyde dýniyeden týnilsem de

Qasiyetti tilimnen týnilmedim».

Kenestik sayasattyng basty qúraldarynyng biri ateizm iydeyasy bolghany barshagha mәlim, kenestik zamannyng úrpaqtary osy ateistik úrangha elgip óz dininen bezindi, Allanyng bar ekendigine kýmәn keltirdi. Jasynan kenestik ruhta tәrbie alghanymen Múqaghaly din, til, dil sekildi adamnyng ýsh túghyrly qúndylyqtarynan әste bas tartqan emes. Aqyn ózi mýshe bolghan kommunistik partiyanyng biyletinen oghan salghyrt qaraghany ýshin aiyrylyp qalsa da ózining ata dininen eshqashan da bas tartqan emes. «Jany jaraly bolyp, dýiim júrttyng ishinde jalghyzsyrap, sergeldende jýrgende túla boyyna, tabighy bolmysymen engen músylmandyq núryn shashpay-tókpey saqtap, eshkimge úqsamaytyn din turaly ózining formulasyn úsyndy, ol dindi ghylymnyng anasy degen danalyqtyng ýlgisi edi» [10, 90 b]

Aqynnyng elge barghanda zirattargha soghyp aruaqtargha qúran baghyshtaytyndyghyn onyng jary Lashyn Ázimjanova da óz estelikterinde aityp ketken bolatyn. Anasy Naghiman ózining kezekti esteliginde balasynyng birde ózine «Sheshe, aman bolsam, seni әli Mekke, Mediynege aparyp qaytam. Alay-búlay bop ketsen, sol qasiyetti mekenge jerleymin. Qasiyetti sapargha tótep bersen, qaytyp әkep, óz ortanda «Qajy apa» atandyramyn» degenin eske alghan eken [8, 36 b.]. Tipti ol Allanyng aq dini jayly ólender jazyp, olardy bolashaqqa amanat etip qaldyrghan edi, sol ólenderding bir toby segizinshi aqpan 1991 jyly «Jariyalanbaghan jyrlar» degen taqyryppen «Leninshil jas» gazetinde basylyp shyqqan bolatyn. Osy ólenderding ishinde erekshe nazar audartatyny 21 shilde 1970 jyly jazylghan «Býkil dýnie músylmandaryna hat» óleni.

«Qaymaghy búzylmaghan qayran dinim,

Qaymaghyng byt-shyt boldy qaydan býgin!!

Qúbylagha bet alyp, qol qusyryp,

Sәjdege bas qoyatyn qayda kýnim?

 

Satpaymyn, satqan emen dinimdi men,

Ólmeytin, óshpeytúghyn kýnin bilem.

Tappaytyn kýnde tynym, týnde tynym,

Músylman Múhammedting ýmbetimin.

 

Bәri ras aitqanynyng Aq Allamnyn,

Qúm menen topyraqtan jaralghanmyn.

Qúdaydyng qúlymyn men - músylmanmyn,

Denemde týiiri joq aram qannyn,

Aqiqatyn ansaymyn aq armannyn.

 

Qany aqqan, qayran mening músylmanym,

Osy ma eki ortada qysylghanyn?!

Beyishting aq qanatty aq qústaryn

Ayyryp, úyasynan úshyrghanyn.»

Materialistik teoriya sheginde bilim alghan aqyn ol kezdegi darvinizm ilimin joqqa shygharyp, ony mýlde moyyndamaytyndyghyn bildiredi. Osy óleni arqyly aqyn ózining ata dinine beriktigin ghana emes, býkil músylman qauymy ýshin jany auyryp, músylman dýniyesining bolashaghyna alandaytyndyghyn aityp ketken bolatyn.

Aqynnyng ózi sýrgen kezenning sayasaty boyynsha jadydan shyghuy tiyis últtyq tarihty, ondaghy tarihy túlghalardy jaqsy bilip qana qoymay, óz tól tarihyna ólenmen ýles qosuy onyng sol kezdegi biylikten taysalmaghandyghy dep bilemiz. 1971 jyly jazylghan «Rayymbek! Rayymbek!» dastany 1981 jyly «Leninshil jas» gazetining 26-28 qarasha kýnderindegi ýsh sanynda qatar jariyalanady. «Rayymbek! Rayymbek!» poemasynda aqyn tek Rayymbek batyrdyng beynesin ghana jasap qoymay, sol kezdegi qazaqtyng basyna tóngen auyr kýnderdi jәne onyng sebepterin óz betinshe bayandaydy, qazaqtyng ózgelerding bodany boluynyng qasyretin sipattap poema sonyn kelesidey joldarmen ayaqtaydy:

«Ózinning túrmaghasyn usynda,

Óz jering ózine jat, qúrysyn da!..

Jer shetimen shekarang shektelse ghoy.

Jatsa ghoy alyp múhit shyghysynda.

...Jalghannyng jartysynday mynau ólken

Kim bilsin, soryng ba әlde yrysyng ba?!

 

Paydalanyp bylyghyn-shylyghyndy,

Jauyng kep shyryldatty shybynyndy.

Jau da, ózing de lastap túnyghyndy,

Jayau ústap qolyna qúryghyndy,

Qayda bosyp barasyn, qayda, qayda?

Aqtaban shúbyryndy!

Aqtaban shúbyryndy!!!

Aqtaban shúbyryndy!!!

 

...Bosa bergen.

Artyna qaramaghan.

Ózine jat óz jerin aralaghan,

Tau quysy, ózendi saghalaghan.

Biri baryp qúl bolyp Hiuagha,

Ekinshisi orysty panalaghan». (1971)

Kózi ashyq, óz otanyna degen senimine selkeu týspegen azamat retinde onyng kommunistik partiya men kenestik iydealdar turasyndaghy shygharmalary ózindik erekshelikterimen kózge týsedi. «Kenestik zamannyng iydeologiyasynyng shyny - markizm-leninizm bolatyn. Al múny Múqaghaly sarqyp oqydy. «Kapitaldy» baqayshaghyna sheyin talday bildi. Sóitip ol «Mavr», «Iliich», «Bolishevikter» atalatyn dastandaryn jazdy. Búl ózi búghan deyin de әrkimder jyrlap, әbden qasang tartqan taqyryp bolatyn. Soghan qaramastan Múqaghaly óz soqpaghymen jarq etkizip alyp shyqty» [5, 17 b.]. Múqaghalidyng әkesi alghash qúrylghan kolhozdardyng basshysy bolyp, keyinnen Otan soghysynda qaza bolsa, ózi kózin ashqannan bastap kommunistik partiya úsynghan iydeologiya nәrimen susyndaghan onyng sosializm iydealdary jayly jyrlamauy mýmkin de emes edi. Alghashqy kezdegi jyrlarynda kenestik sayasattyng ishki mәnine ýniluden aulaq bolsa keyingi jyrlarynda sosializm iydealdary men kenestik biylikting ústanymdarynyng ara jigin ajyrata alghandyghyna kuә bolamyz. Kózi ashyq adam retinde Múqaghaly da kenestik sayasattyng kemshin tústaryn kóre bildi, óz qolynan keler eshtene bolmasyn týsingendikten ol óz ólenderinde sol zamannyng shyndyghyn astarlap bolsa da kórsetuge tyrysty. «Halqyma hat» óleninde ol sol kezdegi ómirding shyndyghyn naqty kórsete bildi, ózining últynyng boyama úrandar astynda sol bayaghysha ezilushi búratana qalpynda qalghanyn týsingenin jetkizdi.

«Ajyratsam dep edim aq, qarany

Ylghy kórem ezu men taptaghandy

Kýizelip tang atqansha tandy kýtem

Oypyrmay, tannyng ózi qap-qaranghy!»

Jalpy, aqyn tvorchestvosyna kóz jibere otyryp, onyng ómirining alghashqy kezenderinde, jastyq kezeninde ózgeler sekildi ózin tәrbiyelegen kenestik sayasatqa qúlay berilip, onyng bolashaghyna sengendigin bayqaymyz. Al, eseyip, kemeldengen shaghynda ózi sengen kenestik sayasatqa kýmәnmen qarap, óz últynyng bolashaghyna alandaghanyn kóruge bolady. Mening maqsatym óleninde aqyn óz basyndaghy ekige bólinushilikti moyyndaydy, sóitip, ózining alghashqy kezdergi jyrlaryndaghy ústanymdarynyng ózine shyn mәninde jat ekendigin jariyalaydy.

«Tipten de men emes-ti,

«Men» degenim,

Sendirmeymin,

Senbender senbegenin.

Basqanyng jany-syryn úghu ýshin,

Ózimdi zerttegendi jón kóremin». (12, 02, 1976)

Óz kýndeliginde aqyn 31 qantar 1975 jyly ózining ómiri jayly ashy shyndyqty kelesidey bayandaydy: «Jetispeushilikte tuyp jәne ýnemi jetispeushilikte ómir sýru qanday ókinishti. Eger bala, bozbala kezimdi esime alsam, súmdyq ýreylenem, qatty jәbirlenem. Býkil jastyq shaghym mening ózime soqpay ótip ketken. Sanamda tiytimdey bir quanyshtyng izin qaldyrghan, eng qúrysa, bir kýnimdi esime týsire almaymyn. Men búl jaryq dýniyege kelgeli, mine, qyryq tórtinshi jylgha ayaq basyp barady eken, bar ómirimning qor, jiyirkenishti bolyp kórinetini sonshalyq, keyde bәrin de óz yrqymmen-aq qiyp kete salghym keledi...»[9, 43 b]. Eger ol búrynghysha sosializm iydealdaryna berik bolsa ómirine búl túrghydan qaramas edi, múnshalyqty ómirden týnilmes te edi. Búl joldardan aqynnyng ózi ómir sýrgen kezendi tolyqtay teristep, onyng adamdargha jaqsylyq syilay almaghandyghyn týsingendigin kóruge bolady.

Múqaghalidyng «Qazaq әdebiyet» gazetinde 14. 06. 1969 jyly jariyalanghan jyrlaryna qatysty Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng Basqarmasy sekretariatynyng qaulysyna sәikes olardy osy gazet betine jariyalaghan gazet basshylaryna gazetke baratyn materialdargha jauapsyz qaraghandyghy ýshin eskertu jariyalanghan edi. Qaulyda «M.Maqataevtyng jariyalanghan ólenderinde kýngirt, kómeski oilar, júmbaq, jútang joldar barshylyq. Aqyn ómirding san aluan syryn astarlap jyrlaymyn dep otyryp, jeke adamnyng basynda kezdesetin kýirektilik, kýibeng saryngha boy úryp ketken» degen pikir berilgen [6, 26 b]. Múnday jaghdayda óz oiyn ashyq aitu aqyn ýshin asa auyr bolghany aitpasa da týsinikti bolar, sondyqtan, biz aqynnyng ómirining songhy jyldarynda jazylghan shygharmalarynan astarly týrde bostandyqty ansau auanyn bayqaymyz, әsirese, aqyn erkindik simvoly bolyp sanalatyn qyrangha arnalghan jyrlarynda astarly týrde erkindikti armandauyn útymdy jetkize bilgen. «Qyrandar, qosh bolyndar» poemasynyng sony kelesidey bayandalady:

«O, Erkindik!

Ne degen arman edin!

Qyrannyng qanatyna jalgha meni.

Aqiyq qayda ketti, qayda ketti?

Aqiyq -

Erkindikting ardageri.

 

Erkindikti ýirenip qyrandardan,

Men de soghan jan edim qúmarlanghan.

...Belgisiz bir tóbede qalghanym ba?

Arylmay ónsheng qúnys súraulardan?» (7-9. 10. 1972)

Múqaghalidyng B.Momyshúlyna arnalghan «Múzbalaq» poemasy qapyda qolgha qolgha týsken erkindik simvoly ispettes qyran qúsqa arnalady, qapylysta qolgha týsip ózin tútqyndaushynyng qolynan as ishkennen góri ash ólgendi artyq kórgen qyran qústyng basyndaghy haldi suretteydi. Osy poemany oqyp otyryp keyipkeri halqymyzdyng birtuar úly B.Momyshúlyna arnau arqyly aqyn óz halqynyng basyndaghy haldi sol qapastaghy qyran qústyng beynesimen jetkizuge tyrysty ma eken degen oy qylang beredi. Áldining әlsizge kórsetken qorlyghyn sipattay kele aqyn óz oiyn kelesidey sabaqtaydy:

«Mekeni bop mәngi jer,

Endi kýni qarang ghoy.

Álsizderdi әldiler,

Tútqyndaghan jaman ghoy...»

Múqaghalidyng azattyqty ansaghany jóninde keybir avtorlar pikirleri baspasózde jariyalanyp jýr, mysaly, aqyn Orazaqyn Asqar Múqaghalidyng keybir ólenderining jeltoqsanshylarmen ýndestigi jayly aitsa (Jas qazaq ýni №29, 28.07.2011 7b.), jurnalist A.IYsәdil Múqaghalidyng ólenderindegi bostandyqty ansau men erkindikke úmtylys turasynda tyng pikirler bildiredi (Alash ainasy, №132(584), 29. 07. 2011 j. 4 b.).

Qalamger J.Kәttebekting Múqaghaliymen Mәskeude ótkizgen kýnderi  jónindegi esteliginde aqynnyng ózi jayly aitqandaryn keltiriledi. «Eger óleng jazbasam men eshqashan da qazaqty tanymas edim. Men keyde óz boyymnan baqsynyng jyny sekildi aduyndy dýley kýshti kórem. Búl qazaqtyng ruh kýshi. Eger sender meni qazaqqa tanyta alsandar, bas ayaghy on jyldyng ishinde men senderge jana Kenesary shygharyp berem. Joq, búl әzil emes. Men búny túla boyymdy kernep túrghan әlgi dýley kýshting quatynan sezinip jýrem. Údayy sezem de jýrem, biraq eshkimge aita almaymyn. Qazaqtyng ashuymen oinamau kerek. «Juastan juan shyghady». Bireuler bizdi orysqa beyimsinder dep jýr. Sen odan qoryqpa. Eger qazaq orys bolsa, ózin orys qylghandardy kórinde ókirtetin qylady. Sen ne, әruaqtarmen oinap jýrmisin? Men qazaq poeziyasynda qazirgi dәuirdegi naghyz qazaqtyng janyn birinshi ashqan aqynmyn. Sol ýshin meni únatpaytyndar kóp. Jek kóredi. Qyzghanady. Kýndeydi. Óitkeni ózderi býite almaydy. Býituge qorqady. Olar mening poeziyadaghy mәjnýn bolyp jýrgenimdi de únatpaydy. Mәjnýndikten esuastyq tuady deydi. Úly ólendi esuastar jazady deseng tandanady. El aman, júrt tynyshta ruhqa erkindik súrap ereuilge kimder shyghatynyn bilesing be? Janynan bezgender shyghady. Men janynan bezgen aqynmyn»[4, 9 b.].

Múqaghalidy keybir avtorlar tipti, liyder retinde tanyp jýr, onyng sol kezde qaghaju kóruin biylikting sayasatymen baylanystyrady. «Múqaghalidyng әdeby ortadan shettetilui kezdeysoq jaghday nemese «ishkenine», «erkeligine» baylanysty emes. Biz әli kýnge osynyng bayybyna bara almay qalatynymyz ras. Ol sol kezdegi qogham ýshin «qauipti element» bolatyn. Ásirese, jastardyng sanasyna yqpaly óte zor bolatyn. Eger Múqaghaly úran salyp «liyderge» ainalsa, býkil student jastar qauymy onyng izinen oilanbay erer edi. Biylik, mine, osydan ólerdey qoryqty» [7, 24 b.].

Ózining kiyikterge arnalghan ólenin ol ashyq týrde basqynshylyq sayasatqa qarsy úranmen ayaqtaydy. Búl joldardy oqy otyryp shyndyghynda da aqynnyng kemeldene kele basqynshylyq sayasattyng qyr-syryna ýnilip, oghan ashyq qarsylyq bildirgendigin kóre alamyz. Jyrdyng bas jaghy kiyikterge arnalghanymen ayaghynda ózge oy jatyr:

«Kiyikter, múnda jýrmender,

Bas baghyp otyr súr mergen.

Qaruyn kezep mergender,

Qandaryn talay kómgen jer,

Kiyikter talay ólgen jer,

Ketinder aulaq, kelmender!

Jerime jerik bolghandar,

Kiyikterimdi qorghandar!

Qústarymdy da atpandar,

Qúraqtarymdy ormandar!» (17.01.1975)

Múqaghaly Maqataevtyng memleket, qogham, sayasat jayly oi-pikirleri bastapqy kezde ózi ómir sýrgen kezenmen ýndes bolsa, ómirining sonyna qaray mýlde ózgergendigin biz jogharyda atap ketken bolatynbyz. Aqyn óz halqynyng Odaq qúramyndaghy mýshkil halin, bolashaghynyng búlynghyrlyghyn týsinip, alandauly boldy desek qatelespeymiz. Biraq, Múqaghaly da ózge úly aqyndar siyaqty óz halqynyng basyna baqyt ornyghatynyn aldyn-ala boljap, optimistik jyrlar jazyp qaldyrdy. Oiymyzdy aqynnyng kelesi shumaghymen ayaqtaghymyz keledi:

Bilemin, keremet bir kýn keledi!

Jaynaydy jasyl baghym, gýldenedi!

«Abay-aqparat»

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. M.Maqataev Qazaq jyrynyng bir jyly. Júldyz 1972 №7
2. E.Zәngirov. Júldyz bop janyp, júldyz bop qalghan Zeynolla. Múqaghaly jurnaly. №4(28) 2008j.
3. S.Júmabekov. Adamgha -adamzatqa. Múqaghaly jurnaly. №8 (32) 2008.
4. G.Bektasova. Múqaghaly Maqataevtyng búltty aspany. Týrkistan, 3 aqpan, 2011 jyl.
5. N.Qazybek. Órtenip ketken ór túlgha. Múqaghaly jurnaly. №5(29) 2008.
6. O.Asqar. Jazyqsyz jazalanghan jyrlar. Múqaghaly jurnaly. №2(38) 2009.
7. M.Bekey. Aqynnyng syr sandyghyn aqtarghanda. Múqaghaly jurnaly. №11(59) 2010.
8. N.Ýrkimbay. «Asar shyndar jelpiydi besigimdi». Múqaghaly jurnaly. №5(65) 2011.
9. Múqaghali. Kýndelik. Almaty, QazAqparat, 2009.
10. Gh.Esim.Múqaghaly jyrynyng filosofiyalyq syry// Bilging kelse aldymen zertte meni. «Saryjaylau» qoghamdyq qory, 2010

 

P.S.

Biyl Múqaghalidyng 80 jyldyghyna Aqtaudan bir dosym júmysynan súranyp kelip eki kýn aqyn tughan jerde bolyp artynsha qaytyp ketti. Keterinde osy toygha qatysqanyna riza bolyp, qanattanyp ketti. Mamandyghy zanger bolsa da ol óz basyndaghy barlyq jaygha qatysty súraqtaryna jauapty Múqaghalidan tabatyndyghyn aitqan edi. Mening oiymsha, Múqaghalidyng oqyrmanynyng kýnnen kýnge kóbeyip kele jatqany onyng jyrlarynyng búqaralyq sipatynda. Onyng jyrlary jýrekten shyqqan, sondyqtan kez-kelgen adamnyng jýregimen ýndestik tauyp kete alady.