Dýniyede ne bolsa da kezdeysoq emes. Syrtqy túrpaty kezdeysoq kórinetin nәrsening astarynda saldar men sebep zandylyghy túrady.

Jyl basynda kóripkel Baqyt Júmatova Aqtóbe turasynda arnayy toqtalyp, әldebir oqys oqighanyng bolaryn eskertip edi. Demek, ol kisi Alla bergen qasiyeti arqyly әlgi zandylyqqa súghyna alyp, ony bizge Jaratqannyng mýmkindigimen eskertken-di. Áriyne, ómirimizdi kóripkelderge jýginip sýreyik degen sózden aulaqpyz, onyng ýstine (payghambarlardyng keybirine rúqsat etiletin) aqparattyng adamzatqa taralatyn bóligining 20 payyzy Jaratqannyng asa mol qorghanysy bar «serverinde» jasyruly, 80 payyzyna ghana myqty kóripkelder súghynuyna mýmkindik bar. Allanyng «serverin» eshbir «haker» búzyp, aqparat úrlay almas.

Alayda, Aqtóbe, Atyrau, Taraz qalalaryndaghy jarylystardyng mәlimeti Alla taghalanyng jasyruly aqparattaryna jatpady. Óitkeni, múnday jaghdaydyng pisip kele jatqanyn kóripkelder ghana emes, sayasatshylar men sayasattanushylar, әleumettanushylar bilui kerek edi. Olardyng bizding elde әjemning sandyghyndaghy tyqpa matasynday kýy keshkenine de kuәmiz. Elde deni dúrys sayasattanu men әleumettanu joq! Strategiyalyq zertteuler instituty degen ataghynan at ýrikpes týgil, arlandy aidalagha bezdiretin qúrylymdardyng ne istep, ne qoyyp jýrgenin bir Tәnirden basqa eshkim bilmeydi.

Dýniyede ne bolsa da kezdeysoq emes. Syrtqy túrpaty kezdeysoq kórinetin nәrsening astarynda saldar men sebep zandylyghy túrady.

Jyl basynda kóripkel Baqyt Júmatova Aqtóbe turasynda arnayy toqtalyp, әldebir oqys oqighanyng bolaryn eskertip edi. Demek, ol kisi Alla bergen qasiyeti arqyly әlgi zandylyqqa súghyna alyp, ony bizge Jaratqannyng mýmkindigimen eskertken-di. Áriyne, ómirimizdi kóripkelderge jýginip sýreyik degen sózden aulaqpyz, onyng ýstine (payghambarlardyng keybirine rúqsat etiletin) aqparattyng adamzatqa taralatyn bóligining 20 payyzy Jaratqannyng asa mol qorghanysy bar «serverinde» jasyruly, 80 payyzyna ghana myqty kóripkelder súghynuyna mýmkindik bar. Allanyng «serverin» eshbir «haker» búzyp, aqparat úrlay almas.

Alayda, Aqtóbe, Atyrau, Taraz qalalaryndaghy jarylystardyng mәlimeti Alla taghalanyng jasyruly aqparattaryna jatpady. Óitkeni, múnday jaghdaydyng pisip kele jatqanyn kóripkelder ghana emes, sayasatshylar men sayasattanushylar, әleumettanushylar bilui kerek edi. Olardyng bizding elde әjemning sandyghyndaghy tyqpa matasynday kýy keshkenine de kuәmiz. Elde deni dúrys sayasattanu men әleumettanu joq! Strategiyalyq zertteuler instituty degen ataghynan at ýrikpes týgil, arlandy aidalagha bezdiretin qúrylymdardyng ne istep, ne qoyyp jýrgenin bir Tәnirden basqa eshkim bilmeydi.

Aytpaqshy, әrbir әkimning qarauynda oblystan qala-audangha deyingi qúrylymdarda aqsha taratyp, qoghammen qoyyndasugha tiyisti Ishki sayasat departamentteri men basqarmalary, bólimderi qay aidy qarap, qansha júldyz sanaghanyn it týgili, saytan da bilmeydi! Sol ataghy DVP bolyp oryssha taralghan departamentterding mamandarynyn, basshylarynyng ózderi elding tilin emes, shetelding tilin mengergender men mәngirgender - qazaqsha sәlem bersen, «atannyng basy!» degendey orys tilinde qarsy alady. Búlardyng ishinen qauymnyng aldyna shyghyp, bet qaratpas búqarany memleket sayasatyna iykemdey almaq týgili, ómirinde sonynan on adam ertip, liyderlik qasiyetti darytyp kórgenderi bolsa, qaneki? Sayasy tehnologiyanyng talayyn mengerip, shúrayyn sholyp, tiyisti taktika qoldana alatyn, әrqaysysy preziydent talap etkendey ýsh til týgili qazaq tilinde kýshenbey sóileytinderi bolsa, qanekiy!..

Biraq búlar memleketting qarjysyn milliondap túryp, granttatyp әrkimge taratqanda sheber-aq. Ol qarjynyng tiyimdiligi nede, qayda ketip jatyr, memleket sayasaty odan qansha útty degen saualdargha jauap atymen joq sekildi.

Eger múnyng bәri bolsa, ishki sayasattyng kókesi bolyp tabylatyn qazaq tilining sory nege qalynday týsedi? Qazaqtyng balasy kóringenning «imanyna» úmtylyp, eshbir tarihta ata-babasy istemegen «erlikke» baryp, ózin ózi nege jarady? Biz ataghan salalar elding ishki sayasatyna jatpasa, atamyzdyng basyna jata ma? Eldin, memleketting irip-shirigen irinin kórmeytin ishki sayasat qúrylymdary men mamandary bolsa, nege óz mindetterin atqarmaydy? Olar nege aqsha taratumen ainalysady? 20 jyl boyghy kim kóringenning iship-jep, talaugha týsirgen sayasatynan mening qazaghym nege qúrban boluy kerek? Myndaghan jyldar boyghy talay din men missionerler talauynan aman qalghan, mening imanym bauyrlarymnyng jarylysynan nege shytynaugha tiyisti? Birneshe myng jyl boyy tanyghan Tәnirimdi nege mening halqym tәrk etip, adamnan jasaghan bireuding qaraqshy qúdayyna bas iii kerek? Tas pen taudan Jaratqan iyening izin izdep, ýnine tәnti bolghan ata-babasy bar mening halqym nege bireuding qasang ilimine ylyghuy kerek eken? Memleket bolghanyma 20 jyl bolghanda, nege  bireuding tysqy sayasatynan elding ishki sayasaty aqsauy tiyis? Sol sayasatty andushylar men jasaushylar elding bereketining esebinen nege kýn kórui, nege bayuy kerek? Nege olar óz qúrbandyghyn el qúrbandyghyna aiyrbastaghan?

Búl degenimiz - ishki sayasattyng tapshylyghy! Búl - ishki sayasat taby men talau sayasatynyng babyna kelgendigi!.. Búl degenimiz - kórgensizderding kóttegeninen kórip otyrghan kóresinimiz! Jetti! Eldi talaugha bere almaymyz! Alashtyng aldynda da, Allanyng aldynda da ishki sayasatty iritkender jauap bersin! Búl - milliondardyng talaby!

«Abay-aqparat»