Aydos Sarym, sayasattanushy, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng viyse-preziydenti:

Aydos Sarym, sayasattanushy, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng viyse-preziydenti:

- Alghash «Til turaly» zang 1989 jyly qa­byl­danghany kópshilikke belgili. Sodan beri jiyrma jyldan astam uaqyt ótti desek te, til mәselesi osy kýnge deyin kýn tәrtibinen týspey keledi. Osy orayda elimizde til mәselesining tolyqtay sheshimin tabuy ýshin qanday sharalar jasaluy qajet? Sóz basynda osyghan toqtalsanyz...
- Birinshiden, 1989 jylmen salystyratyn bolsaq, kóp nәrsege tәube deuge bolady. Qúdaygha shýkir, qazaq tili damyp keledi. Tilimizding ózi janaryp qaldy. Búryn qazaq tili mýldem barmaytyn, jolamaytyn ghylymy salalardyng ózine baryp jatyr, yaghny tilimizding qoldanys ayasy keneyip keledi. Alayda osy jiyrma jyldan astam uaqyt ishinde til mәselesi tolyqtay sheshimin tapty desek qatelesemiz. Adamnyng ózining bir metafizikasynda bar nәrse ghoy. Bir mәsele kýn tәrtibinde túryp, óz sheshimin tappasa, onda onyng sheshimin tapqangha deyin kýn tәrtibinen týspeytini anyq. Múny bireuler Múhtar Shahanovtyng jyl sayyn qyrkýiekte bas­taytyn sharasy dep ataydy. Olay emes. Qarap otyrsanyzdar, qazaq tilining mәselesi - jyldar boyy kele jatqan mәsele. Jaqynda últ patriottarynyng bir bóligi «Memlekettik til turaly» zang jobasyn jasap úsynyp jatyr, yaghny elimizde qazaq tilining konstitusiyalyq mәrtebesi tolyqtay bekimey otyr desek bolady.
Ekinshiden, mening týsinigimde qoghamnyng ambisiyasy, últtyng ambisiyasy memleketting kýshining ayasynan kenirek bolugha tiyis. Eger búl zamanda biylikting artynda jýrgen kýsh bolsa, kóp nәrseden kem qalatyn edik. Últ әrqashanda biylikting ózin aldygha qaray sýirelep tartyp jýretin kýsh boluy kerek. Sondyqtan qoghamnyng talaby memleketting mýmkindiginen artyq bolyp jatqandyghy - jaqsy nyshan, yaghny qazaq halqy ózining shekarasyn, uaqytyn, kenistigin endi tanyp keledi. Mәselen, til mәselesinde bolsyn, últtyq ekonomikada bolsyn, últtyq baylyq mәselesinde bolsyn, jalpy, qay-qaysysynda bolsyn. Sebebi, eng jamany mening oiymsha mynau - eger biz keybir aghayyndar siyaqty «boldy, biz qúrydyq, el boludan qaldyq» dep qol qusyryp otyrsaq, onda jamany sol bolar edi. Biraq, bayqap otyrsanyz, qazir tól basylymdarda, qazaq ghalamtorynda «qazaq boludyng sharty», «qaytsek el bolamyz» degen siyaqty mәselelerding tuyndap, kóptegen pikir almasulardyng boluy kónil quantady. Sebebi, qazaq halqy til, din, dil siyaqty kýrdeli mәselelerdi talqygha salyp jatuy arqyly kem degende ózining oyau ekenin jәne ózining kenistigin aiqyndap jatqandyghyn kórsetip otyr.
- Keybir til janashyrlary «ana tilimizding mәrtebesin arttyru ýshin «til inspeksiyasyn», «til polisiyasyn» qúru kerek» degen úsynys aituda. Búghan sizding pikiriniz qanday?
- Óz basym osyghan qatysty ekiúday pikirlerdi kórdim. Bireuler aitady: «Ana tilin bilmegenderge aiyppúl salu kerek jәne taghy basqa da shara qoldanu kerek», - deydi. Ekinshiden, «til inspeksiya­syn qúru kerek» dep jatady. Biraq, mening oiymsha, til inspeksiyasyn qúru degen «biz útyldyq» degen sózben birdey siyaqty. Biraz aghayyn búghan renjip qaluy da mýmkin. Sondyqtan týsindirip óteyin. Mening biletinim kelesi jyly qyrkýiek aiyn­da «Memlekettik til turaly» zang talqygha salyna bas­taydy. Biz qazaq qauymy búghan ýlken dayyndyqpen baryp, zannyng dúrys boluyn qamtamasyz etuimiz kerek. Ana tilimizding memlekettik til retindegi konstitusiyalyq mәrtebesin sózsiz oryndatyp, «memlekettik til turaly» zanda bir­qatar talaptar boluyna kýsh saluymyz qajet. Mәselen, birinshiden, memlekettik tildi biyliktegi sheneunikterding ózi jaqsy bilui turasynda talap bolsa. Keybir orystildi azamattar «búl - bizding azamattyq qúqyghymyzdy taptau» dep jatady. Múnyng bәri - bos sóz. Óitkeni, memlekettik qyzmet­ke kelgen adam belgili-bir mәmilege keledi. My­saly, «men biznespen ainalyspaymyn, mem­le­kettik qúpiyalardy ashpaymyn» degendey, ózine bir shekteulerdi alady. Sol siyaqty «memlekettik tildi bilu - әrbir memlekettik qyzmetkerding mindeti» degen talap bolsa, kez kelgen dengeydegi memlekettik qyzmetker ózi ýshin ýirener edi. Tilge degen súranys osyndaydan tuady. Búl - bir. Ekinshiden, halyqqa qyzmet kórsetu degen sala bar. Polisiya bolsyn, dәrigerler bolsyn jәne taghy basqalaryna da memlekettik tildi bilu mindet bolsa. Sol siyaqty kәsipterding tizimin jasap, zannyng ishinde bekitetin bolsaq, jaqsy bolar edi. Olargha qazaq tilin iygeru ýshin belgili bir uaqyt bersek. Biraq sodan taymasaq. Osylay da qazaq tilinde sóiletuge, jazdyrugha bolady. Al til inspeksiyasyna keletin bolsaq, mysaly, zannyng ózining talaptary bolady. Zanda qylmystyq jәne әkimshilik degen taraular bar. Eger til zanyn óreskel búzyp jatsa, onda qylmystyq jazagha tartu kerek. Al kóshedegi nemese ghimarat ishindegi memlekettik tildegi jazularda qate bolyp, ony týzetpey jatsa, onda әkimshilik aiyppúl salu degen әngime boluy mýmkin. Biraq, mening oiymsha, múnymen tikeley ainalysatyn organ, ol - prokuratura. Til inspeksiyasyn qúru jeme-jemge kelgende taghy bir jemqorlyqtyng payda boluyna әkeledi dep oilaymyn. Onyng ýstine qoghamnyng ishinde baspasóz, BAQ salasynda jýrgen adamdardyng mýmkindikteri artyq. Mәselen, sekseninshi jyldardyng ayaghy, toqsa­nynshy jyldardyng basynda osy «Ana tili» gaze­tining ózi últtyq mәselelerdi, onyng ishinde til mәselesin kótergen kóshbasshy gazetting biri boldy. Til mәselesin tilip aityp, kóptegen mәselening ong sheshimin tabugha jol ashqany belgili. Áli de solay kele jatyr. Búl tól basylymdardyng mýmkindigining zor ekendigin kórsetpey me? Sonday-aq maghan Almaty telearnasynda bolatyn «Til saqshysy» degen baghdarlama únaydy. Tilge qatysty naqty mәselelerdi tauyp, sony sheshuge tyrysady. Osynday habarlar elimizding әr ónirinde bolsa, qanday jaqsy bolar edi. Qazir jalpylama úrandardyng uaqyty emes, mәselelerding naqty sheshimin tabugha kýsh salatyn kezen.
- Ózinizben ýzengiles joldasta­ry­nyzdyng ishinde orystildi ortadan shyghyp, qazaq tilin ýirenip jýrgen azamattar bar ma?
- Barshylyq. Mәselen, orystildi ortadan shyghyp qazaq tilin tәp-tәuir iygergen Múhtar Tayjandy aitugha bolady. Ol qazaq tilin oqu ýshin maman jaldap, arnayy týrde qazaq basylymdaryn jazdyryp, ózine alyp otyrdy. Týsinbegen jerlerin sózdikten qarap, qazaq tilin tolyqtay bilip shyghugha kýsh saluda. Sonyng nәtiyjesinde qazir memlekettik tildi bir adamday biledi. Odan bólek, ózim «agha-joldas» deytin Uәlihan Tólesh degen azamat ta qazirgi kezde qazaq basylymdarynda kez kelgen mәsele boyynsha óz pikirin bildirip jýr. Basqa da azamattardy auyz toltyryp aitugha bolady. Qúdaygha shýkir, qogham qazir ózgerip keledi. Eng bastysy, qoghamnyng ishinde intellektualdy toptar deymiz ghoy, olardyng ózi de osydan on jyl búryn kóbine orystildi ghana bolsa, qazir eki tildi qatar bilu kerektigin aityp kele jatyr. Mysaly, bizding «Úly Dala» qozghalysyna mýshe bolghan Aydar Álibaev degen azamat ótkende sezde tolyghymen qazaqsha sóiledi. Ol: «Men ýshin, bәlkim, ekonomika mәselesinde orys tilinde sóileu jenil bolatyn shyghar. Biraq ana tilimizding qoldanys ayasyn keneytu ýshin, onyng ghylymnyng tili boluy ýshin ózindik ýles qosqym keledi», - deydi. Osynday mysaldardy kóptep keltiruge bolady. Keyde bizding ózimiz, bir jaghynan, «qazaq tilin bilmeydi», «ana tilimizdi kúrmettemeydi» dep júrttyng bәrine renjip jatamyz. Ekinshi jaghynan, qazaq tilinde endi ghana sóilep kele jatqan azamatty «qoyshy, sen qazaqsha sóilemey-aq qoyshy» dep keudesinen bir-aq iytere salamyz. Mening oiymsha, ol da dúrys emes. Qazaq halqy tabighatynan inabatty halyq qoy. Sonday kezde qazaq tilinde sóileuge, jazugha talpynyp jýrgen azamattardyng arqasynan qaghyp, qoldau kórsetken dúrys. Tildik orta degen sol ghoy.
- Aldynghy tolqyn aghalarymyzdyn, keybir ziyaly qauym ókilderining balalary qazaq tiline kelgende mýdirip jatatynyn bayqaymyz? Búl qazaq tilining bolashaghyna senbegendik pe, әlde kezindegi Kenes ókimetining óktem sayasatynyng saldary ma?
- Nege ózderi qazaqtildi bola túra, qazaq tilining janashyry bola otyryp, balalary nege ózge tilde sóilep ketti degenge kelsek, ol kezde otarlyq zaman, totalitarizmning qaynap túrghan uaqyty edi. Kenes ókimeti naqty talap qoyatyn. Orys tilin bilu absolutti zang bolatyn. «Orys tilin bilmesen, sening eshqanday bolashaghyng joq» degendey qatal talap qoya alatyn. Sol sebepti qalada ósken birinshi buyn qazaqy boldy, al ekinshi buyn avtomatty týrde oryssha sóilep ketti. Olardyng kóbi janaghynday talaptyng әserinen orys tilinde sóileuge, jazugha beyim boldy. Odan bólek, kóp azamattar sol kezde orys mektepterindegi bilim sapasy qazaq mektepterinen artyq dep oilady. Mine, sol ýrdis әli de bar. Osy kýnge deyin óz jalghasyn tauyp keledi. Sondyqtan búl ýrdisten arylu ýshin «Qazaq bolsan, balandy qazaq mektebine ber!», «Qazaqsha sóileu - mәdeniyetti adamnyng belgisi» degen siyaqty mәdeni, sayasiy-әleumettik standartty jasap, sony keninen nasihattay biluimiz kerek. Taghy bir mәsele. Qazaq mektepterindegi bilim beru sapasy artuy tiyis. «Qazaqsha bilim alsan, dýniyeden maqrúm qalasyn» degen otarlyq, kenestik stereotipti joiymyz qajet. Qúdaygha shýkir, ómirding ózi osynday qighash pikirlerdi joqqa shygharyp jatyr. Sondyqtan qazaq ata-ana óz balasyn qazaq mektebine batyl týrde berui qajet.
- Ózinizge belgili, elimizde eki týrli tildik mәdeniyet, yaghny qazaqtildi jәne orystildi orta bar. Eki ortanyng bir-birimen etene tyghyz aralasyp, belgili bir mәseleni talqygha salyp jatqany kórine bermeydi. Orystildi basylymdarda memlekettik tildi ýiretu turasynda, qazaqtyng tól ruhaniyatyna, mәdeniyetine qatysty mәselelerge arnalghan maqalalar joqtyng qasy. Al kerisinshe, memlekettik tilding ayasyn keneytu turasynda sóz bola qalsa, olardyng qarsy pikir aityp, attandap, shulap qoya beretini bar. Múnyng sebebi nede dep oilaysyz?
- IYә, bir-birimen aralasa bermeytin eki kenistik bar ghoy. Qazaqtildi jәne orystildi. Osy orayda myna mәselege basa nazar audarghym keledi. Til degen kezde múny tek lingvistikalyq qúral dep qaramauymyz qajet. Til degenimiz - dýniyetanym, tarihy sana, ómirge degen kózqarasymyz, ómirde bolyp jatqan qaqtyghystar men kareziyalargha degen kózqaras, solardy sheshuding joly. Aynalyp kelgende múnyng bәri tildik ortadan shyghady. Shynyn aitu kerek, qazaqtyng jemqorlyqqa degen kózqarasy nemese auyl sharuashylyghyna degen kózqarasy jәne taghy basqagha degen kózqarasy basqa últtarmen salystyrghanda әrtýrli. Sebebi onyng ar jaghynda ýlken tarihy jady jatyr. Ertegilerimiz, anyzdarymyz, nebir jyrlarymyz bar. Múnyng ózi adamdy qalyptastyrady. Osynday dýniyetanymnan, ortadan ýzilip qalghan adamdar ýshin, әriyne, olar jat dýnie bolyp tabylady. Odan bólek, býgingi orystildi ortanyng syrttan kelip jatqan qandastarymyzgha degen, tilge degen tym qayshy kózqarastary ýlken mәdeniyettilikten, toleranttylyqtan, sanadan tuyndap otyrghan joq. Búl - ashynu, kýiinu. Orystildi orta keshe ghana dәuiri jýrip túrghan kezde bәrin auzyna qaratyp otyr edi. Al býgin ózderine týsinikti, ýirengen, ózderi ómir sýrgisi keletin әleminen aiyrylyp bara jatyr. Búl - olar ýshin ýlken tragediya. Men sizge aitayyn, keybir orystildi azamattar, lauazymdy túlghalar «auyldan kelip jatqan qazaqtar, shetelden kelip jatqan qandastar bizdi ózimizge ýirenshikti ortadan aiyryp jatyr» degen oilaryn aitady. Olardyng olay aitugha qúqyghy bar ma? Meninshe, joq. Sebebi «mәdeny standart» degen bar. Kezinde Almatynyng standarty da әrtýrli bolghan. Mәselen, 1917 jylgha deyingi standart, anau ózimiz anda-sanda jýretin 28 panfilovshylar sayabaghynyng darbazasynda «itter men qazaqtargha kiruge bolmaydy» dep jazylyp túrghan edi. Ol da mәdeny standart emes pe? Bәlkim, olargha osynday standart kerek shyghar. Biz olay jasap jatqan joqpyz ghoy. Orystildi ortamen bolghan bir kezdesude, men osy jaytty tolyqtay aitqan edim. Qazirgi orystildi azamattar bolashaq qazaq tilinde ekenin biledi. Memleket erte me, kesh pe, qazaq tilinde sóileytinin biledi. Biraq búlardyng bir ghana oiy «nege biz janymyzdy qinauymyz kerek» degenge sayady, yaghny qazaq qauymy endigi kezekte búl azamattardy jýnjitip jibermey, ózining tól órkeniyetine, tól mәdeniyetine qaytadan tabystyrudyng útymdy joldaryn qarastyruy qajet. Al negizi últtyq mәdeniyet degenimiz, últtyq mýdde degenimiz әr azamattyng birdeneni qúrbandyqqa shala biluinde emes pe? «Eger elimizdegi kez kelgen azamat qazaqtildi gazetti kýnine bir saghat oqugha uaqyt bóle almasa, qazaq tilindegi habardy kóruge qyzyqpasa, onda elimizde ne bitirip jýr» degen әngime tuyndaydy. Osy orayda bizding aldymyzda birneshe mindetter túr. Birinshiden, qalany qazaqylandyru mәselesi. Ol qalany auyldandyru degendi bildirmeydi. Qalany qazaqylandyru degenimiz - últtyq naqysh­tarmen bezendiru, tól mәdeniyetimizde susyndau degen sóz. Ásirese, soltýstik ónirdegi qalalardy qazaqylandyru - basty mindetting biri.
- Ángimenizge raqmet! Qyzmetinizge shygharma­shylyq tabystar tileymiz!

Ángimelesken
Súltan Tayghariyn

http://anatili.kz/?p=7843