Senbi, 31 Shilde 2021
Súhbat 3182 62 pikir 25 Mausym, 2020 saghat 10:59

Preziydent: Qazaq halqynyng taghdyry tarih tarazysynda túr

(Memleket basshysynyn  respublikalyq «Ana tili» gazetine arnayy bergen súhbaty)

– Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, býginde býkil әlemdi alandatyp otyrghan indet, ókinishke qaray, bizding elimizge de onay tiygen joq. Pandemiya alghash bastalghannan-aq, Ózinizding basshylyghynyzben memleket kóptegen әleumettik-ekonomikalyq is-sharalardy qolgha aldy. Odan jalpy júrt habardar. Elimizde jariyalanghan tótenshe jaghday eki aigha juyq merzimge sozyldy. Karantin sharalary әli de jalghasyp keledi.

Jalpy songhy kezde karantin sharalaryna qaramastan elimizde indet tez taraluda. Qazirding ózinde dert júqtyrghandar sany 20 myngha juyqtady. Jýzden asa adam osy nauqastan qaytys boldy. Júrt kәdimgidey ýrey qúshaghynda qaldy. Búl indet týrli dengeydegi biylik ókilderin de ainalyp ótken joq. El arasynda «Ýkimet indetting taraluyn baqylaudan shygharyp aldy, sondyqtan auruhanalarda oryn jetispeydi» degen sekildi әngimeler de az emes. Dýrlikken júrtqa qanday basu aitasyz? Rasynda da, osy indetting taraluyna qarsy kýreste jenilip jatqan joqpyz ba?

– Shynynda da, búl indet bizding ghana emes, jalpy әlemdegi adamzattyng bet-beynesin, túrmys-tirshiligin ózgertti. Auyr dertting aldynda damyghan memleketterding ózderi dәrmensiz bolyp otyr. Oghan bәrimiz kuәmiz. Ozyq dep jýrgen Europa elderi, azuyn aigha bilegen AQSh, Aziya alyptary – Qytay, Japoniya, Ontýstik Koreya, taghy basqa da elder tyghyryqqa tirelgendey.
Al qazir, «biz osy indetpen kýreste jenilip jatyrmyz nemese Ýkimet ahualdy baqylaudan shygharyp aldy» deuge bolmaydy. Ózderinizge mәlim, Núr-Súltan, Almaty jәne Shymkent qalalarynda júqpaly aurulargha arnalghan ýsh auruhana jedel salyndy. Basqa ónirlerdegi auruhanalar kerek-jaraqpen jabdyqtaldy. Nauqastardy emdeuge dәrigerlerimizding biliktiligi jetedi. Qazir, aq halatty abzal jandar kýndiz-týni osy indetpen kýresting aldynghy shebinde jýr. Memleket tarapynan qajetti qarajat bólindi.

Bir nәrseni aita keteyin, biyliktegiler de – ózderiniz sekildi et pen sýiekten jaralghan adamdar. Lauazymdy qyzmetkerler júmys babyna baylanysty birqatar azamattarmen kezdesui kerek, sondyqtan el ishindegi issaparlargha shyghady. Sonday jaghdayda keseldi júqtyryp aluy mýmkin. IYә, olar da auyrady, nauqasynan emdeledi. Biylikte jýrgenderding arasynan 15 shaqty adam osy dertke shaldyqty. Al qazirgi statistika boyynsha, virus júqtyrghandar sany 20 myngha juyqtady. Yaghny olardyng kópshiligi – qarapayym halyq. Búl jerdegi mәsele kimning qalay júqtyryp alghanynda emes. Sol azamattarymyzdyng auruyn asqyndyryp almay, tezirek jazylyp shyghuyna jaghday jasau qajet. Aurugha shaldyqqandardy sheneunik nemese qarapayym júrt dep bólip qaraugha bolmaydy. Qazaq «Kemedegining jany bir» deydi. Biz bir elde túryp, bir auany jútyp, bir qoghamda ómir sýrip jatqannan keyin eshkim de búl aurudan ózin tolyqtay qorghay almaydy. Bir planetany meken etken song ózge eldegi dert bizge kelmeydi dep beyqam otyra almaymyz. Pandemiya shekaragha qaramaydy. Saqtansaq qana ózimizdi, jaqyndarymyzdy aurudan aulaqtata alamyz. Sondyqtan el azamattaryn karantin rejiymin qatang saqtap, tazalyqqa múqiyat bolugha shaqyramyn. Búl – ótpeli qiyndyq, uaqytsha synaq. Biz osy indetten jәne ekonomikalyq daghdarystan keyin qalay damimyz, ne isteuimiz kerek degen mәselege basa mәn bergenimiz jón.

– IYә, qogham ornynda túrmaydy, damuy kerek. Orayy kelgende qordalanyp qalghan, keleshekte qalay bolady dep halyq jauabyn kýtip jýrgen birqatar qadau-qadau mәseleler jayly sóz qozghasaq. Qazaqstan halqyna arnaghan alghashqy Joldauynyzda qazaq tilining qoldanys auqymyn keneytu mәselesine erekshe toqtalghan ediniz. Óziniz bilesiz, biyl jaryq kórgenine 30 jyl tolghan «Ana tili» últ basylymy da túnghysh sanynan bastap tughan tilding bary men joghyn týgendep keledi. Memlekettik tilimiz últaralyq qatynas tiline ainaluy ýshin qanday qadamdar jasaluy kerek dep esepteysiz?

– «Ana tili» gazeti – qazaq tilining qoghamdaghy mәn-manyzyn arttyru, onyng kókjiyegin keneytu mәselesin údayy qozghap jýr. Búl basylym әrdayym últtyq mýddege berik bolyp, tilimizge janashyrlyq tanytyp keledi. Osynday eleuli enbekteriniz ýshin basylymda júmys isteytin jurnalisterge, ýnemi oi-talqygha atsalysyp jýrgen jazushylar men ghalymdargha shynayy rizashylyghymdy bildiremin.

Osy otyz jyl ishinde qazaq tilin damytugha qatysty eshtene istelgen joq deuge bolmaydy. Tughan tilimizding qoldanu ayasyn keneytu ýshin kóp júmys atqaryldy. Oghan dau joq. Múny syrt kóz synshylar da aityp jýr. Biraq olardyng keybiri múnday ýrdiske asa quana qoymaydy. Óitkeni endi qazaq tilining damuyn tejep, el ishinde keng óris aluyn toqtatu mýmkin emes ekenin sezedi.

Qazaq tilining jaghdayy turaly aitqanda, memleketimizding negizin qalaghan, Túnghysh Preziydent – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng aiyryqsha enbegin atap ótuge tiyispiz. Ol elimizde memleket qúraushy últtyng sany edәuir az bolghanyna qaramastan Qazaqstannyng Tәuelsizdigin jariyalady. Sonday aumaly-tókpeli kezenning ózinde Núrsúltan Ábishúlynyng tikeley yqpal etuimen Parlament qazaq tilin memlekettik til dep jariyalady.

Shyndyghynda, tildik problemanyng ýlken sayasy mәni men manyzy bar. Til mәselesine bey-jay qarap, nem­qúraydylyq tanytatyn bol­saq, memlekettigimiz ben últtyq qauip­sizdigimizge qater tóndirip aluymyz mýmkin. Búghan Ukrainany mysalgha keltirsek te jetkilikti dep oilaymyn. Memlekettik tildi damytu isinde qyzbalyqqa salynyp, onyng qoldanu ayasyn kýshpen keneytuge úmtyludyng keri әseri bolary anyq. Óitkeni onyng sony últaralyq arazdyqqa deyin jetui mýmkin. Sonymen qatar búl túrghyda geosayasy jaghdaydy da nazardan tys qaldyrmauymyz kerek. Ásirese Reseymen aradaghy shekaramyzdyng әlem­degi eng úzyn shekara ekenin de әste esten shygharmaghan jón. Geografiya – geosayasattyng manyzdy faktorynyng biri.

Biraq búl memlekettik tilge qa­tysty júmystardy toqtatyp qong kerek degendi bildirmeydi. Qayta ony yn-shynsyz, aighaylamay, qyzbalyqqa salynbay, biraq tabandy týrde jalghastyra beru qajet. Búl orayda Ózbekstannyng tәjiriybesin mysalgha keltiruge bolady. Olar ózderine tәn jayly minezine salyp, úrandatyp-shulatpay-aq, qajet kezinde orys tiline de jýgine otyryp, til mәselesin tolyq sheship aldy. Mening tanghalatynym, Ózbekstannyng memlekettik organdarynda әli kýnge deyin orys tili qoldanylady. Tipti olardyng tútas tarihynda da osylay bolghan. Ózbekter qoghamdyq qatynastardy sayasilandyrmay, enbek pen saudagha basymdyq berip, HH ghasyrdyng bas kezindegi az ghana halyqtan qazir Ortalyq Aziyadaghy eng ýlken últqa ainaldy. Sondyqtan úly Abaydyng ózbek halqyna qatysty aitqan parasatty oi-pikiri qazirgi tehnologiya ghasyrynda da ózining ózektiligin joghaltpaghanyn bayqaymyz. Ózbekter sayasatqa qúmar emes, olar enbek etkendi qúptaydy. Búl el kóshede úrandatyp sheruge shyghyp jýrgen joq. Qayta jasampazdyqqa jeteleytin enbekpen ainalysyp jatyr.

Tarihtan sabaq ala otyryp, biz tehnologiya men robottar basty ról atqaratyn jana dәuirdegi qazaq halqynyng iygilikti ómiri jayynda oilanuymyz kerek. Álem týpkilikti ózgeristerding aldynda túr. Sol sebepti este joq eski zamandy ansamay, lingvistikalyq mәdeniyetting ainalasyn shiyrlay bermey, tarihymyzdy da dәriptep, salt-dәstýrimizdi saqtay otyryp, algha úmtyluymyz qajet. Bizding memlekettik tilding jagh­dayyn qayta-qayta kóterip, onyng mýshkil hali turaly aita bergenimizge ózge elder, әsirese Ortalyq Aziyadaghy memleketter tý­sinbey, tandanyspen qaraydy. Qazir – naghyz az sóilep, kóp is tyndyratyn shaq. Olay bolmaghan jaghdayda biz ózimizdi halyqaralyq qoghamdastyqtyng aldynda kemshin últ retinde kórsetemiz. Al endi ne isteu kerek?

Birinshiden, qazaq tilinde sóileu maqtanysh boluy ýshin qoghamda oghan degen qajettilikti arttyrghan jón. Memlekettik qyzmetke, onyng ishinde, halyqpen tyghyz júmys isteytin lauazymgha taghayyndau kezinde kәsiby biliktiligine qosa, qazaq tilin jaqsy biletin azamattargha basymdyq beru kerek. Parlamentte nemese baspasóz mәslihattarynda memlekettik tilde sóilep, pikir almasa almaytyn memlekettik qyzmetker úghymy, eng aldymen, qazaq azamattarynyng arasynda – anahronizmge ainalugha tiyis.

Ekinshiden, biz qazaq tilin jaqsy biletin ózge últ ókilderin qoldauymyz kerek. Olardy Parlamentke, ókiletti organdargha saylap, memlekettik qyzmet jýiesindegi joghary lauazymdargha taghayyndap, memlekettik nagradalarmen marapattap otyrghanymyz dúrys. Múnday azamattar qazaq tilining dengeyin últaralyq qoldanys dәrejesine kóteruge kómektesedi.

Ýshinshiden, qazaq tilin qoldanu barysynda fonetikalyq jәne orfografiyalyq qateler jiberip alatyn otandastarymyzgha týsinistikpen qarap, toleranttylyq tanytuymyz kerek. Múnday azamattar jastarymyzdyng arasynda da az emes. Olardyng talpynysyn mazaq etpey, qayta qolday týskenimiz jón.

Tórtinshiden, televiziyalyq jәne radio habarlarynyng sapasyn arttyru qajet. Búl aqparat ónimderi Resey baghdarlamalarynyng kóshirmesine emes, qayta qoghamdyq oidyng qaynar kózine ainalugha tiyis. Arzan oiyn-kýlkiden góri, últtyq iydeyagha qyzmet etetin topyraghymyzdan tamyr alghan tól baghdarlamalardy molaytu qajet.

Meninshe, Ortalyq Aziyadaghy kórshilerimizding tәjiriybesi bizge paydaly әri ýlgi bolarlyqtay. Qazaq tilining mәrtebesin arttyru jolynda kiynematografiyanyng da alar orny erekshe. Bizge tarihy oqighalardy dәripteytin, qazirgi qoghamdy da beyneleytin sapaly dýniyeler kerek. Qyrghyz kinogerleri «Qúrmanjan datqa» degen mәndi, maghynaly, kóz quantyp, kónil tolatyn filim týsirdi. Soghan bar-joghy 1,5 million dollar júmsaghan. Al bizding kiynematografiys­ter búdan әldeqayda kóp súraydy. Al týsirgen dýniyelerining sapasy әrdayym kónilden shygha bermeydi. Ókinishke qaray, býginde bizding kinogerler de auyzbirshilik tanyta almay otyr. Búl – shygharmashylyqty túralatatyn jaghday.

Áriyne, auyzdy qu shóppen sýrte beruge bolmaydy. Meni elimizdegi blogosferanyng qazaq tiline qaray ynghaylanyp kele jatqany quantady. Dey túrghanmen, biz әsireúltshyldyq pen radikalizmge boy aldyrmauyz qajet. Sonday-aq qazaq tilin damytamyz dep orys tilining mәrtebesin shektemeuimiz kerek. Jogharyda aitqanymday, til mәselesining astarynda ýlken sayasat bar. Sondyqtan búl túrghyda asyghystyq pen jalang úrandatu memlekettigimizge kesirin tiygizui mýmkin. Jalpy alghanda, joghary oqu oryndarynda naqty ghylymdardy orys tilinde oqyta bergen jón. Osy rette bizge Malayziyanyng tәjiriybesi ýlgi bola alady. Búl el alghashqyda aghylshyn tilinen bas tartyp, keyinnen oilana kele, ony joghary oqu oryndarynda jәne diplomatiyalyq qarym-qatynastyng qúraly retinde qaldyrdy. Bizding óskeleng úrpaq qazaq tilimen qatar, orys tilin de erkin mengerui kerek.

Búl – uaqyt talaby. Mektepterding bastauysh synyptarynda qazaq tiline basymdyq berilgeni dúrys. Orys tilin de oqytu kerek. Al aghylshyn tilin 5-6 synyptardan bastap mektep baghdarlamasyna engizgen abzal.

Qazir demografiyalyq ahualdyng ózi qazaq tilining úpayyn týgendeu baghytyna qaray damyp keledi. Yaghny biz algha qoyghan maqsatymyzgha mindetti týrde jetemiz. Múnday astary qalyn, el taghdyryn sheshetin irgeli iste asyghystyqqa jol bermeu kerek. Qayta әrbir әreketimizdi aqylgha salyp, moynymyzdaghy tarihy jauapkershilikti barynsha sezine otyryp júmys istegenimiz dúrys. Osynday órkeniyetti qadamdardyng nәtiyjesinde ghana qazaq tili ghylym tiline ainalady.

– «Enbekpen tapqan nan tәtti» deytin ata-babamyzdan kele jatqan tәmsil bar. Kýni keshegi ýlkenderding әngimesinen de enbekke, enbek adamyna degen erekshe qúrmetti bayqaytynbyz. Qazir elding enbekke etene aralasuy ýshin Sizding tapsyrmanyzben Ýkimet birqatar baghdarlamalardy qolgha alyp, layyqty dengeyde jýzege asyryp otyr. El men jerdi enbekpen kórkeytu ýshin qanday jana qadamdar men jobalar jasaluy kerek?

– Álem júrtshylyghy qazaq halqyn kónili darqan, ghalamdyq qúbylystardy ózining qalyptasqan filosofiyalyq kózqarasy arqyly qabylday alatyn últ retinde tanyp, biledi. Shy­damdylyq pen janashyrlyq – qanymyzda bar qasiyet. Osynau Úly dalagha eng alghash tabany tiygen sayahatshylar aldymen bizding osy erekshelikterimizdi basa aitqan. Sonymen qatar biz Abaydyng óshpes tuyndysy – «Qara sózderde» aitylghan óz kemshilikterimizdi de jaqsy bilemiz. Aytpaqshy, osy arada Múrat Áuezovting «Qara sózderge» «Ghaqliyat» degen ekinshi atau bereyik degen úsynysyn qoldaytynymdy aita keteyin.

Ókinishke qaray, keybir jaghdayda bizding enbekke baylanysty qarym-qatynasymyzgha syny kózqaraspen qaraytyndar az emes. Búl jaghday mening kónilime qayau salady. Biz qoghamnyng enbekkerlerge degen kózqarasyn týpkilikti ózgertuimiz kerek. Árbir enbek qúrmetke layyq boluy qajet. Sondyqtan men «Halyq alghysy» degen memlekettik nagrada taghayyndadym. Al enbektegi tabysy ýshin beriletin «Enbek Danqy» ordenining mәrtebesin kóteru jóninde sheshim qabyldadym.

Byltyr Aqordagha mekemeler men auyldardaghy qarapayym júmysshylardy arnayy shaqyryp, marapattadyq.

Biz osynday enbek adamdaryna degen qúrmetti arttyryp, el sýisinip qaraytynday jaghday jasauymyz qajet. Sol arqyly óskeleng úrpaq qoghamnyng qúrmetine bólenu ýshin joghary memlekettik lauazymdardy iyelenbey-aq, óz isin tynghylyqty, múqiyat atqarsa jetkilikti ekenin týsinuge tiyis. Ýkimet mening tapsyrmam boyynsha Júmyspen qamtudyng jol kartasyn әzirledi. Ony iske asyru ýshin shamamen 1 trillion tengege deyin qarjy júmsalady. Jaqynda men Ýkimetting uaqytsha júmys oryndaryn ashugha ghana әues bolyp, túraqty júmys oryndaryn kóptep ashudy nazardan shygharyp alghanyn syngha aldym. Býginde bizding elde 2 milliongha juyq adam ózin-ózi júmyspen qamtyp otyr. Júmyssyzdar sany da kóp.

Búl – óte kýrdeli әleumettik mәsele. Ony shúghyl sheshpese bolmaydy. Enbekke baulu iydeologiyasy ataqty aqyn-jazushylarymyzdyng shygharmashylyghynda barynsha kórinis tauyp, aldynghy qatarda nasihattaluy kerek dep sanaymyn. Qazir «Toyyng toygha úlassyn» dep әndetip, toy toylap jýretin uaqyt emes. Býgingidey tehnologiyanyng zamanynda toy-tomalaqtyng әngimesin aityp, bir-birin asyra maqtap, as iship, ayaq bosatqangha riza keyipte jýru әdetinen arylu kerek. Tipti osynday qauipti pandemiya kezinde keybir azamattarymyz maghan hat jazyp, toy ótkizuge mýmkindik beru kerek dep talap qoyady. Memleketting ózi ólermendikpen ómir sýretin kezge keldik. Sondyqtan enbek etu – ómir sýru saltyna ainalyp, basty mindet sanalugha tiyis. Toy qualaytyn emes, oy qualaytyn kezenmen betpe-bet keldik. Búl dәuir – aqyl-oydyn, ghylym men bilimnin, enbekting dәuiri!

– Qazir әlem ózgergen. Qalay bol­ghanda da jahandanudyng kóshinen qalyp, esik-terezemizdi qymtap jauyp tas­tap otyra almaymyz. Esik-terezemizdi tas býrkep, shekaramyzdy shegendep, qaqpamyzgha som temir ilip qoyatyn tas dәuiri emes. Barmasaq, kelmesek – el jarylady, almasaq, bermesek – dem tarylady.

Memleketaralyq jaghdaydy jaqsy biletin maman retinde әlemdik últtar mozaikasyna óz renimizben, qazaqy bolmys-tabighatymyzben qosylu ýshin qanday qadamdar jasau kerektigin naqtylap týsindirip berseniz…

– Shynynda da, әlem ózgerdi. Myzghymastay kóringen jahandanu ýrdisi pandemiyanyng әserinen kidi­ristep qaldy. Memleketter ózin-ózi oqshaulaugha, «әrkim óz kýnin ózi kórsin» qaghidatyna basa mәn bere bastady. Halyqaralyq qatynastarda últshyldyqqa bet búru ýrdisi artyp kele jatqany bayqalady. Men múny 2008 jyly erterek boljap aittym. Biraq ol kezde mening tújyrymymdy sayasatkerler men ghalymdar qoldamady. Tipti koronavirusqa qarsy vaksina әzirleu isi de halyqaralyq yntymaqtastyqtan tys, «әrkim ózi ýshin» qaghidaty boyynsha jýzege asyryluda.

Álemde ózge balamasy joq Birikken Últtar Úiymy ózining atyna zaty say biregey halyqaralyq úiym retinde pandemiya kezinde asa belsendilik tanyta qoymady. Iri derjavalar arasynda teketires kýsheyip keledi. Aymaqtardaghy qaqtyghystar shiyelenise týsti. Búl – ónirlik memleket retindegi Qazaqstan ýshin qolaysyz ýrdis.

Bizding ekonomikamyz sanksiyalyq soghystar men sayasy teketiresterden shyghyngha úshyrauda. Elimiz ózining beybitsýigishtigi men ónirlik qauip­sizdikke syndarly ýles qosugha әzirligin túraqty týrde kórsetip keledi. Elbasymyz yadrolyq qarugha qarsy qozghalystyng kóshbasshysy әri jappay qarusyzdanu sayasatynyng naghyz jaqtaushysy retinde býkil әlemge tanyldy.

Tәuelsizdik jyldary búl baghytty nyghaytu ýshin kóp júmys atqa­ryldy. Eng bastysy – memlekettik shekara­myzdyng beriktigi! Qazaq­stannyng Reseymen, Qytaymen jәne Ortalyq Aziya memleketterimen aradaghy shek­ara­­synyng zandy týrde rәsimdelip, belgilenuinin, shyn mәninde, tarihy da, sayasy da mәni zor. Shekara mәselesinde qújatty týrde ekijaqty kelisimning bolmauy qanday auyr әri auqymdy zardaptar men qayshylyqtargha әkeletinin kózimiz kórip otyr. Alystan da, jaqynnan da mysaldar az emes.

Qazaqstannyng halyqaralyq diyp­lomatiyada beybit әlem turaly әrdayym ózindik týsinigi, ózine tәn ereksheligi boldy. Túnghysh Preziydentimiz N.Nazarbaev kópvektorly, tenge­rimdi syrtqy sayasatta Reseymen strategiyalyq seriktestikti, ynty­maqtastyqty nyghaytugha jәne ónirlik inte­grasiyagha basa mәn berdi. Búl – dúrys tandau boldy. Degenmen, әlem­degi ahual bir ornynda túrmaydy, alpauyt memleketterding geosayasy maqsaty ózgerude. Osynday jaghdayda Qazaqstan birinshi kezekte ózining últtyq mýddesin qorghaugha mindetti. Sondyqtan men Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng biylghy 19 mamyrda ótken sammiytinde integrasiyany Qazaqstannyng egemen­digine núqsan kelmeytin jaghdayda ghana qoldaytynymyzdy ashyq aittym.

– Qoghamdyq tәrtip mәselesi turaly saualdy da ainalyp óte almaymyz. «Júdyryq betke tiygenge deyin» demokratiya saqtalatyny belgili. Beybit sherulerge shyghatyn azamattardyng jeke bas qauipsizdigi men qoghamdyq tәrtipti saqtauy qalay retteledi?

– Beybit jiyndar men mitingterge qatysu – Qazaqstan azamattarynyng konstitusiyalyq qúqyghy. Ata zanymyzdyng kepili re­tinde azamattardyng qúqyghyn tolyq qamtamasyz etu – mening mindetim. Búl jóninde byltyrghy Joldauymda aittym.

Parlament «Beybit jiyndar turaly» jana zang qabyldady. Qoghamdyq saraptamadan ótken atalghan zang – mening oiymsha, elimizdegi demokratiya­ny ilgeriletu ýshin jasalghan manyzdy qadam. Endi beybit jiyndardy ótkizu ýshin rúqsat súramay-aq, bes kýn búryn jergilikti biylikke eskertse jetkilikti. Osynday jiyndardy ótkizu ýshin birqatar arnayy oryndar bólindi. Miting úiymdastyrushylardan qoghamdyq tәrtip pen azamattardyng tynyshtyghyn búzbau talap etiledi. Sonday-aq olar Konstitusiyagha qayshy keletin ýndeulermen shyqpauy, últaralyq jәne әleumettik alauyzdyq tughyzbauy qajet. Búl – qalypty jaghday. Ásirese AQSh-ta jәne basqa da damyghan elderde bolghan songhy oqighalardy eskeru kerek.

Halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdarynan grant alatyn keybir azamattarymyz qabyldanghan zandy negizsiz synaydy. Olardyng pikirinshe, Qazaqstanda «Mitingke qashan shyghamyn? Kimmen shyghamyn jәne qay jerde ótkizemin? Yaghny ózim bilem» degen jýgensizdik qaghidaty boluy kerek eken. Ásirese solardyng mitingige shetel azamattary men kәmeletke tolmaghan balalardyng qatysuyn talap etuin shekten shyqqandyq dep sanaymyn. Olardyng oiy belgili. Onday adamdargha tynyshtyq pen túraqtylyq qajet emes. Al biz qarqyndy damy­ghan, tatulyghy jarasqan Tәuelsiz Qazaqstandy saqtauymyz kerek. Halyq eng aldymen el irgesining berik­tigin tereng jauapkershilikpen sezinui kerek. Sonymen qatar memleket óz azamattarynyng zandy talaptaryna qúlaq asugha, qarjylyq jәne qúqyqtyq mýmkindikter ayasynda olargha jәrdem beruge mindetti.

Jastar ýshin әleumettik lift ornyqtyru kerek. Memlekettik basqaru isindegi jәne iydeologiya sa­lasyndaghy qatelikterdi der kezinde týzetken jón. Eger júmys osylay jýretin bolsa, sózsiz әdildik ornaydy. Men múny saylau aldyndaghy baghdarlamamda aitqan bolatynmyn. Sonda mitingting de qajeti bolmay qalady.

Songhy kezderi elimizde «miting­shildik» beleng aluda. Kóbinese azamattarymyz syrttaghy bireulerding arandatushylyq úrandary­na erip jýr. Búl – aimaqtyq bәsekeles­tik kýsheyip kele jatqan halyqaralyq arenada Qazaqstan­dy yn­ghaysyz jaghdaygha qal­dyryp otyr.

Qazaqstan men Ózbekstan – Ortalyq Aziyadaghy eng iri memleketter. Eki el arasynda keng auqymdy yn­tymaqtastyq artyp keledi. Búl jerde ekonomikalyq bәse­kelestikting de bolatynyn joqqa shygharmaymyz. Osy jaghdaylardy әrqashan este ústau kerek. Qazaqstan ózining kóshbasshylyq pozisiyasyn saqtap qalugha mindetti. Ol ýshin elimizde túraqtylyq bolugha tiyis. Eger ishki mәdeniyetimizge salsaq, ol túraqtylyqty kýshtik qúrylymdar emes, birinshi kezekte halyqtyng ózi qamtamasyz etui qajet.

– Pandemiya bolsyn, basqa da jaghdaylar bolsyn, el eng aldymen ziyalynyng sózine qúlaq asyp, oiyn bilgisi keledi. Jalpy últ qiyn-qystau kýnderde ghana emes, ózining býkil jýrip ótetin jolynda passionar túlghalardyng sonynan eredi. Búl orayda ziyaly qauym qazir óz rólin dúrys atqaryp otyr dep esepteysiz be? Býgingi tanda olardyng qoghamdaghy mindetin qalay elep, eksheymiz?

– Shyn mәninde, ozyq oily ziyaly qauymnyng pikiri әleumettik shiyelenis kezinde manyzdy ról atqarady. Adamdar aqyl-parasaty arqyly ishki týisigine qúlaq asyp, ózine qajetti qorytyndy jasap, ótken isten sabaq alady. Ásirese búl ejelden kele jatqan dәstýri bar bizding qogham ýshin óte ózekti. Pandemiya kezinde memlekettik sayasatty jýzege asyrugha qosqan eleuli ýlesi ýshin barsha ziyaly qauym ókilderine, onyng ishinde akademik Tóregeldi Sharmanovqa shynayy rizashylyghymdy bildiremin. Sonday-aq bizding belgili aqyn-ja­zu­shy­larymyz songhy kezdegi oqigha­largha belsendirek aralasyp, jastargha ómirlik tәjiriybesin ýiretip, temir­qazyq sekildi jol kórsete alady dep oilaymyn.

Qazir býkil dýniyejýzi pandemiya saldarymen kýresip jatyr. Álemdik ekonomika kóz aldymyzda qúldyrap, júrttyng ómir sýru salty ózgerdi jәne osy ýrdister kýn tәrtibindegi ózekti mәselelerge ainaldy. Mine, osynday kezde jas úrpaqqa bedeldi aqyl-oy iyelerining parasatty pikiri auaday qajet.

Bәrimizdi, әsirese jastardy «Ary qaray qalay ómir sýremiz?» degen saual mazalaydy. Osynday sәtte bizding kózqarasymyz, bolmysymyz, osy biz ómir sýrip jatqan jana zamannyng talabyna say boluy kerek. Yaghny tarihy túrghydan janartylghan qúndylyqtargha bet búrugha tiyispiz. Bizge qazirgi zaman­nyng syn-qaterlerine tótep beretin aqyl-oy tújyrymy qajet. Joghary  zamanauy tehnologiya, robottar, jasandy intellekt dәuirinde aqyl-kenes týsinigi erekshe manyzdy bolmaq.

Jana zamanda ar, namys, úyat siyaqty adamy qasiyetterge qajettilik bola ma? Mening oiymsha, búl – ziyaly qauym ókilderi talqylaytyn auqymdy filosofiyalyq mәsele. Ýlgi-ónege, últtyq qúndylyqtar bolmasa, mashinalar men robottar әleminde jútylyp ketetinimiz sózsiz. Bizding úly aqyn-jazushylarymyzdyng shygharmalary da manyzyn joghaltady.

Áriyne, múnday jaghdaydyng mýlde bolmaghany jaqsy. Sondyqtan ziyaly qauym ókilderi bolashaq ómir turaly mәseleni qazirden oy tarazysyna sala beruge tiyis.

– Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly! El basqaru asa zor jauap­ker­shilik jýkteydi. Bir jyl – kóp uaqyt emes. Desek te, osy kezenge sayasy sarap­tama jasaghan belgili sayasattanushy Núrlan Seydin myrza Siz basqarghan merzim jóninde «Senim men synaqqa toly jyl boldy» dep tújyrymdapty. Osy orayda kósh bastaghan túlgha retinde elding bolashaqqa degen senim-jigerine qanday bagha berer ediniz?

– Barshanyzgha mәlim, Qazaqstan Preziydenti qyzmetin atqarghan bir jyl onay bolghan joq. Atalghan merzimdi asa kýrdeli synaqtardy ensergen jyl dep aitugha bolady. Degenmen, men halyqtyng qoldauyn әrdayym sezindim. Búl maghan kýsh-jiger berip, memleket basqaru isin tabysty jýrgizuime yqpal etti. Jyl boyy sayasy jәne ekonomikalyq salalar boyynsha kóptegen reformalar jýzege asyryldy. Búl sayasat aldaghy kezenderde de jalghasa beredi. Elimizdi odan әri janghyrtugha, damytugha qatysty iydeyalarym bar, ol iydeyalardy halyq is jýzinde sezingenin qalaymyn.

Biz memleket retinde de, últ retinde de bir orynda toqtap qal­mauy­myz kerek. Onday jaghdayda el toqyraugha úshyraydy. Onyng zardaby memlekettigimizge tiyedi. Auyr tiyedi. Ashy da bolsa aitayyn, biz – qazaqtar, osynau almaghayyp kýrdeli әlemde, týptep kelgende, eshkimge sonshalyqty qajet emespiz. Óz memleketimizge ghana qajetpiz. Osy bir qarapayym qaghidany eshqashan esten shy­gharmauymyz qajet. Álemdegi Qazaqstannyng jetistigin kóre almaytyn, «mysyqtileu» sayasatkerler, tipti memleketter de bizden alystap ketken joq, manayymyzdan úzamay, әr qadamymyzdy baghyp otyr. Sondyqtan elimizdi órkendetu, kórkeytu – tek qana óz qolymyzda. Bizding osynday syndarly sәtte qatelesuge esh qaqymyz da, qúqymyz da joq. Jәne memleket qúrushy últ retinde búl mәseleni birinshi kezekte ózimiz tereng sezinuimiz qajet. Óitkeni qazaq halqynyng taghdyry tarih tarazysynda túr…

– Qúrmetti Preziydent myrza! Qo­gham­daghy týrli sayasiy-әleumettik, mәdeniy-ruhany manyzy bar mәselelerge baylanysty arnayy uaqytynyzdy bólip, Últ basylymyna súhbat bergeniniz ýshin airyqsha alghys sezimimizdi bildiremiz. Tәuelsiz Qazaqstannyng әlemdik geosayasy kenistiktegi kóshi kólikti bolghay! Elimizding ishi daudan, syrty jaudan aman bolsyn!

Týpnúsqa: anatili.kazgazeta.kz

 Súhbattasqan: Janarbek Áshimjan

Abai.kz

62 pikir