Seysenbi, 26 Qarasha 2024
10777 4 pikir 26 Mausym, 2020 saghat 13:41

Beysen Qúranbek turaly kitap jaryqqa shyghady

Beysen Qúranbek turaly kitap jaryq kóredi. Kitap “Bizding Beysen” dep atalady. Jinaqta qazaq elining birtuar perzenti, tirisinde aty anyzgha ainalghan telejurnalistika tarlany – Beysen Abayúly Qúranbekting dýniyeden ótuine baylanysty jazylghan estelikter, kónil aitu jedelhattary, aqyndardyng arnau jyrlary toptastyrylghan. Jinaq Beysen Qúranbekti qúrmetpen eske alushy qalyng kópshilikke arnalghan.

Kitapty qúrastyrushylar: Esbolat Aydabosyn, Rishad Túrghanbay, Aray Jýndibaeva, Aqjeleng Rahaddiyn, Jansaya Shynghyshan. Kitap “El-shejire” baspasynan 1000 danamen jaryq kóredi.

Tómende kitapqa engen keybir estelikterdi jariyalap otyrmyz.

***

Gýlmira ZERBAY, Beysen Qúranbekting jary:

ARDAQTYM, AZAMATYM, ASYL JARYM…

(Alghy sóz ornyna)

Ol kisi ómirden ótti… Mәngilik mekenine jetti… Demi ýzilse, mening de tynysym toqtaytynday kórinetin. Alayda tiri adam tirshiligin jasay beredi eken, basymdy kóterip, ainalama qarauyma tura keldi. Allanyng isine kóndim. Ol kisining qazasyna qalyng qazaq ortaqtasty. Kónil aitqan adamda esep joq, Elbasy men Preziydentten bastap iygi jaqsylar lebiz bildirip, jedelhattar joldady. Telearna, gazet, sayttar aza tútyp, eske alu habarlaryn kórsetip, maqalalar men estelikter jariyalady. Beysekenning alys-jaqyn sheteldegi bauyrlary, agha-inileri, dos-jaran, әriptesteri, qarapayym kórermen әleumettik jelilerde úzaq joqtady. Ol jazbalar men arnau ólenderdi beyjay oqu mýmkin emes, jýreging qan jylaydy. Barlyghyn bolmasa da, birqataryn qarap shyqtym, kórdim, týsindim.

Mezgilsiz qaza bizding ghana emes, qalyng júrttyng qabyrghasyn qayystyrypty. Biz otaghasynan, tiregimizden airylsaq, basqalar elgezek iniden, qamqor aghadan, kәsiby mamannan, jyly jýrek, ystyq qayrat, núrly aqyldyng iyesi bolghan syily Adamnan airylghan eken.

Ol kisi ómirding mәnin, ólimning haqtyghyn tereng týsindi. Ómirining әr saghatyn, әr minutyn paydaly iske júmsaugha tyrysty. «Ómirding ólshemi – ÓLIM! Kimning kim ekeni ólgende belgili bolady. Naghyz ERsiz, Sher-agha!» – dep jazypty Facebook jelisine (10.10.2018 jyl). Sherhan Múrtaza atamyz dýnie salghanda jazghany ghoy. Ózining ólimi de kim ekenin kórsetti, bәrimizge osy sózining aqiqattyghyn dәleldep berdi.

Ol kisi úzaq auyrdy. Aurudyng qaybir jaqsysy bolsyn, bәri auyr. Biraq naq osy dert adamnyng sabyry men tózimin synaugha arnalghan ba degen oigha qaldym. Dert dendep, deneni qúrsap, qinalyp jatsa da, qabaghyn bir shytpady. «Myna auru pәle boldy, sharshadym. Búlaysha qinaytynday Qúdaygha ne jazdym» dep zar aitpady. Bәrin erlershe qasqayyp túryp qarsy aldy. Songhy kýnge deyin jýzinen ýmit, ezuinen kýlki ketken joq. Ózi tósek tartyp jatsa da, halin súray kelgen jaqyndaryna әzil aityp, kónilin kóterip, josparlaryn tyndap, aqyl-kenesin berdi.

Jaqsynyng aty ólmeydi. Endi Beysekenning ekinshi ghúmyry bastaldy. Ol kisini eske alyp, qalam tartatyndar az emes. Qolynyzdaghy kitap sol tuyndylardyng bastauy. Múnda Beysekeng dýnie salghanda әleumettik jelilerde jariyalanghan shaghyn estelikter men arnau ólender, kónil aitu hattary toptastyryldy. Bolashaqta kólemdi maqalalar men ózining jazghan oi-tújyrymdary, súhbattaryn jinap jeke-dara kitap shygharu josparymyzda bar. Ázirge osy bir estelik kitabyn qabyl alynyzdar.

***

ASQAQ RUHTY AZAMAT

Qúrmetti Beysenning tughan-tuystary!
Men ýshin sizdermen tap osynday kónil kýide, Beysendi joqtap sóilesu tym auyr.Biz alghash ret 2001 jyly kezdestik. Sodan beri ótken jiyrma jylda men ony tanyghan ýstine tany týstim. Men ony sayasy jurnalist retinde emes,qarapayym Beysen retinde tanydym. Aykido ónerine qúmartqan shәkirt retinde bildim. Uaqyt óte kele onyng boyynda erekshe erik-jiger, asqaq ruh baryn sezdim.Ol maghan – shәkirt, men oghan ústaz edim. Biraq keyin aramyz búdan da jaqynday týsti, ol mening serigime, dosyma ainaldy. Ol jomart edi,jýregi jomart, jan dýniyesi jomart edi. Mening Qazaqstangha endigi saparym mýldem basqasha bolady, óitkeni Beysen joq. Biz endi jolyqpaymyz. Biraq men ony úmytpaymyn, onyng beynesi mәngi jadymda saqtalady. Ol Aykido qauymdastyghyn Qazaqstanda qúryp, ony damytu ýshin orasan enbek sinirip, kóp kómek qyldy. Men ómirimde osynday adammen kezdeskenime, onymen dos bolghanyma rizamyn.Qazaqstangha barghan keyingi bir saparymda biz ýsh saghattay birge boldyq. Biraz әngimelestik, birge otyryp meditasiya jasap, tilek tiledik. Ol súnghyla, kóregen adam boldy. Sonymen birge batyl da jyly jýrekting iyesi edi.
Saghan alghysym sheksiz, Beysen! Men seni jýregimde mәngi saqtaymyn!
Sizderge rahmet!
Rahmet saghan, Beysen!..

Kris MUNIY,
Europa Birankay
HalyqaralyqAykido federasiyasynyng negizin qalaushy,
Nanadan, Shihan 7-dan

***

ÁRKIMNING ÓZ BEYSENI

2012 jyl. «Almaty» telearnasynda júmys istep jýrgen kezim. Bir kýni bir qyz bala telefon soghyp:
– Aghay, sәlemetsiz be? Men Qazaqstan telearnasyndaghy «Aytugha onay» tok-shouynyng redaktorymyn, sizdi habarymyzgha sarapshy retinde shaqyrayyn dep edik, uaqytynyz bola ma? – dep súrady.– Bәli, men sarapshy bolatynday ne taqyryp ol, qaryndasym? – Kóripkelder turaly, aghay. – Al? Oghan mening ne qatysym bar? – Siz «Qylkópir» habaryn kóp jýrgizdiniz ghoy, aghay…emshi, kóripkeldermen kóp júmys istediniz… – Meyli, keleyin.
Kelisuin kelisip alyp, oilanyp qaldym. Ol kezde «Aytugha onay» habarynyng әli tanyla qoymaghan kezi. Bir ret әielim: «Jaqsy habar shyghypty, jýrgizushisi Beysen Qúranbek degen jurnalist eken. Tuu,ne degen jýrgizushi, sózi qanday,ózi qanday!» – dep tamsanyp, maqtap otyr eken. Oghan aitarlyqtay mәn bermedim. Sol esime týse ketip, ishimnen: «Áyelime qyzyq bolsa, demek, qatyn-qalashtyn, kempir-sampyrdyng jinalyp alyp ósek soghatyn habary boldy ghoy. Onda ol jerde maghan ne bar ?» – dep, barudan bas tartpaqshy boldym. Degenmen Beysen jýrgizedi degesin, onyng ýstine redaktor qaryndasyma berip qoyghan uәdem bar, habargha qatysatyn bolyp sheshtim. Sóitip, belgilengen kýni «Qazaqstan» telearnasynyng ýlken studiyasyna bardym. Jayghasatyn ornymdy izdep, jan-jaghyma qarap túrghanymda: «Doseke, assalaumaghaleykum, qosh keldiniz!» – dep, sanqylday sóiley kelip Beysekeng qúshaqtap amandasty. Syrttay bir-birimizdi tanyghanmen, ómirde jýzbe-jýz kezdesuimiz osy eken. Dese de, Beysekeng búrynnan tanys adamday: «Doseke, qyryqtan asqan bizderdi saptan shygharyp tastaghysy keledi-ey bireuler, biz әli kimning kim ekenin kórsetemiz. Ekeuimiz qúrdas ekenbiz, osylargha qyryqtan asqan jurnalisterding qanday bolatynyn kórseteyikshi, Doseke. Átten, asyqpay sóilesuge uaqyttyng tyghyz bolyp túrghany. Áytpese biraz oilarymdy, josparymdy aitar edim. Degenmen búl әngimege keyin jantaya jatyp oralarmyz, ә?» – dep kýlip, habaryna kirisip ketti.
Osy kezdesuden keyin Beysekendi kók jәshikten ghana kórip jýrdim. Uaqyt óte kele «Aytugha onay» tok-shouy, onyng tizginin ústaghan Beysekeng kórermenning yqylysyna bólenip, kózayymyna ainala bastady. Habardyng múnday dәrejege jetui, әriyne, aldymen újymnyng enbegi ekeni belgili. Degenmen sol enbekti kórsete bilu, kórermenning jýregin jaulap alu jýrgizushining sheberligine baylanysty ekenin aita ketken jón. Biraq men biletin Beysekeng «sheber jýrgizushi bolayyn, meni el tanysyn» degen maqsat qoyghan joq. Ol әrbir habarda, akterlar aitpaqshy, ómir sýrdi, әrbir keyipkerding janyna ýnildi, problemasyn tyndady, qabyrghasy qayysty, kómektesuge janyn saldy, jasandylyqty suqany sýimedi. Júrt, eng aldymen, Beysekendi sol shynayylyghy ýshin jaqsy kórdi.
2014 jylghy qantar. «Almaty» arnasynan ketip, televiziyamen baylanysty jeke kompaniyagha auysqanmyn. Jana jyl qarsanynda suyq tiyip auyrghan balarymyzdy bólip alyp, әielimiz ekeuimiz infeksiyalyq balalar auruhanasynda jatqanbyz. Qantardyng 13 kýni telefonym shyr ete qaldy:
– Doseke, assalaumaghaleykum! Men ghoy, Beysen.
– Ou, Beyseke, uaghaleykumassalam! Qalynyz qalay? Ótken-ketken merekenizben!
– Rahmet, Doseke. Balalar syrqattanyp,auruhanada jatyr dep estidim, tezirek aiyghyp ketsin. Jaghdayynyzdyng bәrin Sekennen (Serik Sarybay) estidim. Uaqytynyzdy almayyn, bir ghana mәsele: «Aytugha onaydy» jalghastyruymyz kerek. (Osy kezde búrynghy újym tarap, tok-shou toqtap túrghan bolatyn. Onyng sebebi bólek әngime.) Birge istegenge qalay qaraysyz? Eger qarsy bolmasanyz, erteng «Jusan» degen dәmhanada jolyghyp, aqyldasayyq. Bir amalyn tauyp auruhanadan súranyp shyghynyz.
– Jaqsy, Beyseke. Kelistik.
Sóitip Beysekenmen ekinshi ret kezdestim. Sol dәmhanada ózge de әriptestermen aqyldasyp, meni tok-shoudyng produseri etip bekitti. Erteninde júmysqa kirisip kettik. Sol kýnnen bastap Beyseken, Sekeng – ýsheuimizding dostyq, shygharmashylyq ómirimiz bir baghytqa bet aldy. Arman-maqsatymyz, josparymyz kóp boldy. Bir qyzyghy, sol kózdegenderimizding basym túsy jeke basymyzgha qatysty emes edi. IYdeya kóbine-kóp Beysekennen shyghatyn. Sol jyly shamamen tamyz aiynda, týsirilimnen keyin, ýsheuimiz syrtta әngimelesip túrghanbyz. Beyseken: «Áy, jigitter, ýsheuimiz de bir ónirding tumasymyz. Talay jyldan beri óz qamymyzdy ghana kýittep, syrtta jýrdik. Jas bolsa qyryqtyng ortasyna keldi. Endi osy jighan-tergen ilim-bilimdi, tәjiriybeni arqalap elge barmaymyz ba, qyzmet etpeymiz be? Elge qyzmet etu – er jigitting basty paryzy emes pe? Búghan qalay qaraysyndar?» –dep, Sekeng ekeuimizdi oilandyryp tastady. Sәlden song әlgi aitqandaryn tolyqtyra týsti. «Tuysqandar, at ainalyp qazyghyn tabady. Týbi kindik qanymyz tamghan jerimizge oralatynymyz aqiqat. Óitkeni biz dalanyng balasymyz, qalagha syimaymyz. Keyin zeynetke shyqqanda barayyq degen bolmaydy. Kýsh-quatymyz barda tughan jerimizge enbegimiz sinsin. Eger osy aitqanyma kelissender, uaqyt sozbay tartayyq. Taldyqorghanda oblystyq «Jetisu» telearnasy bar, sony kótereyik. Elge qyzmet etu degen sol», – dedi. Sosyn odan bólek taghy biraz josparyn jayyp saldy. Sekendi bilmedim, ózim Almatydaghy ýirenshikti ómirimnen qol ýzip ketuge jýreksinip túrmyn. Onyng ýstine «bala-shagha bir jaqta, ózim bir jaqta qalay jýrem?» degen túrmystyng úsaq-týiek súraqtary «maqúl» deuge múrsha bermey túrghan. Biraq Beysekenning adamdy sendire alatyn qasiyeti býkil kýmәn-kedergini búzyp ótti. Aqyry, kóndik.
2014 jyldyng ayaghy men 2015 jyldyng basynda «Jetisugha» keldik. Kelgen boyda algha qoyghan júmysqa júmyla kiristik. Jana ghimaratqa kóshtik, tehnikany auystyrdyq, tyng dýniyeler týsirdik. Qysqasy, josparlaghan júmysymyzdyng birsypyrasyn oryndadyq. Enbegimiz esh ketpedi, kórermen baghalady, әriptester moyyndady, memleket marapattady. Tipti preziydentting ózi arnayy alghys hat joldady telearnamyzgha. Beysekeng qúr sózding adamy emes ekenin dәleldedi.
Songhy alty jyl Beysekene óte auyr boldy. Taldyqorghanda «Jetisu» arnasynyng júmystary, Almatyda «Aytugha onay», keyin «Qareket» habarynyng týsirilimderi, arasynda basqa da jobalar men sharualardy rettep kóp shapqylady. Ózgesin aitpaghanda, bir ghana «Aytugha onay» tok-shouy qatty qajytty. Jylyna efirge 235 habar shyghady, sýzgiden ótpey, arhivke ketkeni qanshama.Osy habardy tolyq segiz jyl jýrgizdi. Endi eseptey beriniz… Habargha jylap kelgen qansha myndaghan keyipkerding kóz jasyn sýrtip, birge egildi, sýiinshilep kelgen qansha myndaghan júrtpen birge quandy. Adamnyng jýregi – tas, jany temir emes qoy. Kýnderding kýninde ol da sharshaydy. «Bir adamgha bolsa da paydamyz tiysin» dep, el ýshin, qazaq ýshin tynym tappay jýrgen bauyrymyzgha qúrghyr keselding jabysqanyn bayqamay da qalyppyz.
«Bóri aryghyn bildirmes…» Toghyz ay jany qinalyp, adam tózgisiz azapqa týsse de, syr bildirmey ketti ghoy. Kerisinshe, kónilin súray barghan júrtqa basu aityp, júbatyp jatatyn. Qayran, Beyseke! Esil erim-ay! «Seke, Doseke, búl dertti әli-aq jenemiz!Ýsheuimiz zeynetke shyqqanda kórshi bolamyz, shygharmashylyqpen ainalysamyz. Nemere baghamyz» degen armany bar edi. Sol armanyna qatty asyqty. Auyryp jýrse de, bolashaq ýiimizdi salatyn jerdi de jyldamdatyp aldyrghan edi. Átten! Endi, mine, ishimiz kýiip, janymyz jetimsirep qaldy. Enirep jylasaq ta,iyen dalagha ketip aighaylasaq ta, ishtegi sherden juyq arada aryla qoymaspyz. Ornyng oisyrap qaldy, Beyseke! Kózimiz kórse de, kónilimiz әli sener emes.

Dosan QYZAYBEKÚLY,
«Jetisu» telearnasy diyrektorynyng birinshi orynbasary, dosy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3317
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6031