Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Batystyng teatr sahnasyna dәstýrlik teatrdan mýldem basqasha, jana teatr ómirge keldi. Búl kelgen «Aytatyny joq, aitqysy da kelmeytin, aita da almaytyn, aitugha dәrmeni de jetpeytin, tipti aita qoi niyeti joq, alayda aitugha mindetti!»  (S.Bekket) «Qúlaizm teatry» (Theater of The Afsurd) edi. 1961 jyly jana teatr jóninde manyzdy  zertteu jazghan  M.Essliyn  olargha arnap osynday maghynadaghy at qoyghan. Búl piesalardyng avtory mynalar edi: S.Bekket, E.Ionesku,  A.Artur,  J.Gent,  H.Penter (2005 jylghy Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri).

Batystyn  sonau Aristoteliden bastap jýiege týsken teatr dәstýrinde sujet bayandau basty orynda túrady. Tragediya nemese komediya bolsyn,  tipti keyin payda bolghan aralaspa teatrlarda da sujetke qúrylghan oqigha sahnadaghy uaqyt pen kenestikting birligin qalyptastyrady.  Búl birlikting týp dәnekeri bolyp til túrady. Sodan da dәstýrli teatrda bayandau qashanda basty faktor. Belgili bir oqighany qayshylyqtargha toghytyp, san qúbyltyp, shiryqtyryp kep bir týiinge jinaqtaytyn múnday teatrda uaqyt kóbinese oqighagha qajet retinde ghana kózge týsedi, kenistik pen uaqyt bir-birinen eki eli ajyramaydy,  tipti úqsamaghan uaqytqa soghatyn sheginisti bayandau, qystyrma bayandau, monolog degenderding ózi de oqigha jýrip jatqan sol kenistikting belgili qajettiligin qanaghattandyru ýshin ghana paydalanylady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Batystyng teatr sahnasyna dәstýrlik teatrdan mýldem basqasha, jana teatr ómirge keldi. Búl kelgen «Aytatyny joq, aitqysy da kelmeytin, aita da almaytyn, aitugha dәrmeni de jetpeytin, tipti aita qoi niyeti joq, alayda aitugha mindetti!»  (S.Bekket) «Qúlaizm teatry» (Theater of The Afsurd) edi. 1961 jyly jana teatr jóninde manyzdy  zertteu jazghan  M.Essliyn  olargha arnap osynday maghynadaghy at qoyghan. Búl piesalardyng avtory mynalar edi: S.Bekket, E.Ionesku,  A.Artur,  J.Gent,  H.Penter (2005 jylghy Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri).

Batystyn  sonau Aristoteliden bastap jýiege týsken teatr dәstýrinde sujet bayandau basty orynda túrady. Tragediya nemese komediya bolsyn,  tipti keyin payda bolghan aralaspa teatrlarda da sujetke qúrylghan oqigha sahnadaghy uaqyt pen kenestikting birligin qalyptastyrady.  Búl birlikting týp dәnekeri bolyp til túrady. Sodan da dәstýrli teatrda bayandau qashanda basty faktor. Belgili bir oqighany qayshylyqtargha toghytyp, san qúbyltyp, shiryqtyryp kep bir týiinge jinaqtaytyn múnday teatrda uaqyt kóbinese oqighagha qajet retinde ghana kózge týsedi, kenistik pen uaqyt bir-birinen eki eli ajyramaydy,  tipti úqsamaghan uaqytqa soghatyn sheginisti bayandau, qystyrma bayandau, monolog degenderding ózi de oqigha jýrip jatqan sol kenistikting belgili qajettiligin qanaghattandyru ýshin ghana paydalanylady.

Ótken ghasyrdyng 50-jyldarynda  jana teatr dәstýrli teatrdyng dәl osy «uaqyt pen kenistiktegi ajyramas birligin» teristeumen ortagha shyqty.

Búl turaly M.Essliyn: «Qúlaizm teatry kótergen taqyrybymen paryqtala bermeydi. Jerlod, Aynoliyn, Sarakrot, Sartr men Kamulardyng basym kóp sahnalyq shygharmalarynyng taqyryby da ómirding mәn-maghynasyz,   qúlazyghan jútandyghyn, múrat pen senimning azghyndauyn beynelegen. Dese de, búl dramaturgter  men «Qúlaizm teatrynyn» arasynda ýlken aiyrmashylyq bar. Jogharydaghy dramaturgter anyq dәldik, qatang logikalyq payymdauymen adamzattyng tastandy bolghan, sýrensiz, qúlazyghan kónil-kýiin sóz etedi. Al «Qúlaizm teatry» әlgindey aqyldyq tanymnyng sýzgisi men logikalyq payymdau degendi qajet etpeydi. Múnda anyqtap alugha tiyisti týiin: Sartr, Kamular dәstýrlik formagha jana mazmún berse,  «Qúlaizm teatry» odan bir qadam algha basyp,  jetkiziletin mazmún men ony jetkizetin formanyng jana birligin tapqan» degen.

Týptep kelgende, múndaghy týiin «Bolmys» degen sózding mazmúnymen tike qatysty. Soghan deyin «Bolmysshyldyqqa» jaqyn atalatyn biraz jazushylar prozada әlgi «jetkiziletin mazmún men ony jetkizetin formanyng jana birligin» tapqan bolatyn.  Aytalyq,  F.Kafka ómirding maghynasyz, mәnsiz, sýrensiz túsyn ózge jazushylardyn  stilinen mýlde bólek tәsilmen jetkizgen. Onyng 1917 jyly jazghan «Auyl dәrigeri» әngimesi «Qúlaizm teatrymen» alystan ýndesedi. Búl әngimede «әlde bir auru tosyp otyr» degen habar jetip dedektegen auyl dәrigeri qysty kýni sapargha shyghugha qamdanady. Ol minis atyn zoryqtyryp óltirip alghanyn, endi shanagha sheger at joq ekenin biledi. Ne isterin bilmey, ýy aldynda sendelip jýrip qalady. Osy tústa dәrigerding ózi de tanymaytyn atshysy payda bolady da, әlginde ghana bos túrghan qoradan oqyranghan bir atty alyp shyghyp,  dәrigerding aldyna tartady. Dәriger әldeneden alandaydy da, sapargha shyqqysy kelmey qalady. Biraq, ol birden әlgi syrqattyng ýiining aldynan biraq shyghady. Ýige kirgende tósekte jatqan, eshbir auru belgisi joq balany kóredi. Otbasyndaghylardyng bәri auru men ony ainala qorshap alghan. Dәriger ary tekserip, beri tekserip nauqas baladan eshtene tappaydy. Bala ony ózine jaqyn tartyp «men aurumyn» dep sybyrlaydy. Sodan baryp dәriger onyng denesinen qúrttary qújynaghan jaraqat tabady. Bala dәrigerge «Men óleyinshi!» dep jalynyshpen qaraydy. Osy kezde әlginde minip kelgen aty terezeni túmsyghymen týrtip ashyp,  ýige basyn kirgizedi...

Prozadaghy búl «týisik» teatrgha auysqan tústa, ózgeshe mәner payda boldy. Búl turaly M.Esslinnin: «Egerde jaqsy piesa keremet oilastyrylghan sujetsiz bolmaydy desek, onda myna piesada («Qúlaizm teatryn» aitady) sujet nemese soghan jaqyn nәrse kezdespeydi; Egerde jaqsy piesanyng ólshemi tartymdy obrazdar men ondaghy is-әreketting dәldigi desek, onda myna piesada ol da joq; Búlar óz kórermenine qatyp semgen, tonazyghan dýniyening syzyn syilaydy. Piesada anyq angharylatyn taqyryp bolady, onyng bastalu, sharyqtau, ayaqtau túsy bolady desek, onda myna piesada bastalu da,  ayaqtalu degende bolmaydy; Egerde   jaqsy piesa aina siyaqty adam harakterin ashady, dәuir men salttyng ereksheligin eskeredi desek, myna piesalarda kórermen kóbinde әnki-tәnki qalady,  olardy qiyal men týske úqsas týisik shyrmap alady» degen.

«Godotty tosu» da búl týiin aiqyn kórinis tabady. Aytalyq, Godot degen kim? Godotpen eki qanghybastyng ortasynda qanday baylanys bar? Eki qanghybas Godotty nege tosady? Godot nege kelmeydi?  degen súraqtar bastan aqyr kóldenendep qalmaydy. Piesanyng tútas qúrlymy da osy súraqtardan túrady. Al ol súraqtargha bastan aqyr jauap joq.  Sodan da keybir synshylardyng «Qúlaizm teatryn» «jym-jyrt» teatr dep ataytyny bar.

Múndaghy erekshelik «Qúlaizm teatry» tilge jana kózqaraspen kelgendiginde. Al onyng tasasynda dәstýrlik tanym-týisikke mýlde úqsamaytyn dýniyege kózqaras jatyr. Búnday dýniyege kózqarastyng bir parasyn kezinde A.Kamu bylay týsindirgen: «Aqyldyq tanymmen týsindiruge bolatyn dýniye, qalay degenmen de, kónilge quanysh úyalatatyn dýnie bolyp qalady.  Alayda,  ghalam turaly әlgi qiyal men shuaq sónip qalsa,   adam ózin qúla dýzde jalghyz túrghanday sezine bastaydy. Saparynyng da mәn-maghynasyn, maqsatyn da bilmeytin, mekeninen aiyrylghan, sergeldeng bolghan bireuge ainalady. Onyng boyynan ýmit degen birjola sónedi. Adamnyng múnday ózi men ómirining arasyna syzat týskendey boluy,  akter men sahnanyng bir-birin jatyrqap,  alystauy - týptep kelgende,  әlgi biz aitqaly otyrghan qúlazu». Dәl osy arada M.Haydegerding «Poeziyada ómir sýr» degen qanatty sózin eske almay túra almaymyz. Adam eng әueli tilde ómir sýredi. Degenmen adam qúlazyp,  ruhany mekeninen airylghan shaqta, aldymen tildegi әlgi mekeninen aiyrylady.  Oy men til ajyramaytyn bir nәrse emes,  qayta oy tilden,  adam ýninen ajyraydy. E.Ioneskudyng «Taqyrbas әiel әnshi» piesasynyng birinshi kórinisinde Simit hanym kýieui ekeui otyrghanda, toghyz bólekten túratyn úzyn sonar sóz sóileytini bar.  Osy sózderding arasynda Simit myrza turaly segiz ret «Gazet oqyp otyr, erinin ghana jybyrlatady» degeni bolmasa, hanymnyng búl sózderining kimge baghyttap aitylyp jatqany mýlde týsiniksiz. Ol sózderdi monolog deuge de kelmeydi. Sóz mýlde ornyn tappay dalagha ketip jatqanday әser beredi. «Godotty tosuda » Pozzo Baqtybekke sóz sóileudi әmir etkende, onyng shúbalanqy sózi kimge, ne aityp jatqany da mýlde týsiniksiz bolyp ketedi. H.Penterding «Jana pәtershi» piesasynda da ýy kýtushi әielding sózi de dәl  jogharydaghyday, onyng kelip otyrghan qonaqqa aityp jatqany nemese jihaz tasyp kirip-shyghyp jýrgenderge aityp jatqany belgisiz,  bas ayaghy joq bylshyl bolyp shyghady.

«Qúlaizm teatrynda» sóz jogharydaghyday maghynasyz dýniyege ainalyp qana qoymay, sol sózderdi sóilegen adamdardyng ózi birining sózin biri týsine bermeydi, tipti birin-biri tospay bas basyna sóileydi. Sózderi de birine-biri qayshy kep jatady. Aytalyq, E.Ioneskudyng jogharydaghy «Taqyrbas әiel әnshi» piesasynyng alghashqy kórinisinde, sóilep jatqan әieline Simit myrza ara túra sóz kiristirip qoyady. Ol sonda «Boby Osim eki jyldyng aldynda ólgen» deydi,  sodan biraz ótken son,  «Onyng ólgenine jarym jyldan asty-au deymin» dep qoyady,  odan baryp «Boby Osim ýsh-tórt jyldyng aldyynda óldi emes pe? Ol hanymymen qay kezde nekege túrghan edi?» dep súraydy. Odan baryp «Olardyng balasy joq qoy, әieli endi jalghyzsyraytyn boldy ghoy» deydi. Sәl ótkennen keyin «Hanym taghy túrmysqa shyghyp jatsa,  әlgi eki balany - úl men qyzdy qayda aparady eken?» deydi. Osy sózderden keyin kórermen aitylyp jatqan Boby Osimning bir adam,  әlde birneshe adam ekenin biluden qalyp, dal bolady.  H.Penterding «Ýy qaraushy» piesasynda da osynday, tal dese terekke tiyip jatatyn sózder barshylyq. Búlar dialogtan góri bas-basyna sóileuge qatty úqsaydy.

Múnda dialog dәstýrli teatrdaghyday oqighanyng qajeti ýshin emes, qayta kórermenge keyipkerding sol mezettegi bolmysyn naqpa-naq kórsetu ýshin nemese uaqytty kórnektilendiru ýshin qajet. Búnday piesada oqigha men uaqyttyng birligi aiqyn ajyraydy da, adam ómirining sәt sayynghy bolmysy kórnektilenip shygha keledi. Kórermen de, keyipker de endi qaytyp uaqighanyng qúly emes,  qayta ómirding tasadaghy bolmysyna ýnilushige ainalady. «Qúlaizm teatrynyn» osy qasiyetinen oy týigen M. Esslinnin: «Maghynadan aiyrylghan dýniyede auyzdan shyqqan sózding ózi aranyng yzyny siyaqty birdenege ainalyp qalady» deytini bar.

«Qúlaizm teatry» osy ereksheligimen aighay-shugha tolghan osy zamanghy dýniyedegi adam balasynyng kókireginde jasyrynghan qúlazu men jalghyzdyghyn,  jan úshyra jantalasqandaghy ýnsizdigin óz dәuirine tәn obrazben kórsetken.

*  *  *  *  *  *  *

Godottyng kim ekenin bilesiz be? Bilmeysiz, siz de, men de bilmeymin. Ony S.Bekket biler, mýmkin, dese de S.Bekketting Godot turaly ne degenin qoya túryp, siz ben bizding nemese S.Bekketten basqa adamnyng Godot turaly ne degenine toqtalayyq.

«Godotty tosu» piesasy 1953 jyldyng 5 qantar kýni  Parijdyng Babilon teatrhanasynda túnghysh ret qoyyldy. Sahnagha ilgerindi-keyindi tórt keyipker shyqty. Eki qanghybas - Estragon men Vladimr; Qojayyn men qúl - Pozzo, Baqtybek, jәne tosynnan payda bolatyn habarshy bala. Eki bólimdi piesada  kórinis te, uaqyt ta ózgermeydi - auyl arasyndaghy joldyng boyy, quraghan aghash kórinedi, topyraq ýiindisi bar. Uaqyt inir kelerden búrynghy beymezgil shaq (ózgeris - ekinshi kóriniste aghash basynda birneshe tal quraghan japyraq kórinedi). Piesada eki qanghybas bastan aqyr Godot degen bireudi tosady, biraq, Godot kelmeydi, tipti mәngi kelmeytin synayly. Múnyng sebebin zertteushiler onyng aty Godot (Godot), ol qúday degendi menzeydi dep týsindiredi (Aghylshyn tilinde «God» degen sóz qúday degendi de menzeydi.)

«Godotty tosu» Babilon teatrhanasynda túnghysh qoyylghannan keyin, ýzdiksiz 400 ret sahnagha shyqty, birneshe jyl ishinde jiyrmadan artyq tilge audarylyp, bes jyl ishinde 22 elde qoyylghan. Búl dýniyejýzilik ekinshi soghystan keyingi Europa әdebiyetine tyng serpin әkelip, jana teatr qozghalysy - Qúlaizm teatrynyng ómirge keluine múryndyq boldy.

S.Bekket: «Godotty tosu» piesasynyng júrt jaghynan әu basta qyzghyn qabyldanuy mýlde aghat týsinikterding oryn aluynan boldy, synshylar da qarapayym júrt siyaqty ony mysqyl nemese simvoli dep týsindi. Alayda, piesa onday qarapayym emes edi» degen. Búl sózding astarynda qúlaizm teatrynyng ózindik ereksheligin eskertu bar (búl arada S.Bekketting «Qúlaizm» degen ataudy qabyl almaghanyn da oigha salamyz). Synshylar «Godotty tosudy» Batys әdebiyetindegi modernizmdik    teatrding postmodernizmdik teatrgha ótuding aiyryghynda túrghan shygharma dep esepteydi. S.Bekket osy shygharmasymen ózinen búrynghy Angliya-Irlandiya teatrynyng jýlgesin qalaghan J.Rasne, O.Uilde, J.Bernard Shoudyng qataryn tolyqtyrghanymen, olardan mýlde ózgeshe qoltanbamen kózge týsti. Sodan da Shvesiya әdebiyet akademiyasy 1969 jyly S.Bekketke Nobeli syilyghyn bergende: «Onyng jana baghyttaghy romandary men piesalary osyzaman adamyn ruhany qayyrshylyqtan serpilitti», «Onyng piesalarynda bayyrghy Gresiya dramalaryndaghy tragediyalarday tazartu roli bar» dep bagha bergen.

S.Bekket shygharmalarynyng «bayyrghy Gresiya dramalaryndaghy tragediyalarday tazartu róli» «Godotty tosu» piesasynda anyq kórinis tapqan. Piesadaghy bastala salghandaghy auyl arasynda qanyrap bos jatqan jol men quraghan aghash, ne kýndiz emes, ne týn emes - keshke jaqynghy ólara mezgilding súrghylyt beynesi kórermen sanasynda ózgeshe týisik tudyrady. Búl qúrdymgha bet alghan adamzattyng kýiregen tirshilik ortasynyng jinaqy beynesindey әser beredi. Osynday ortada eki qanghybas «Godot» degen bireudi taghatsyzdana tosady. Avtor adamzat tirshiliginde erekshe maghynasy bar uaqytqa bólekshe mәn bergen. Piesada barlyq kórinis keshke jaqynghy kózbaylanghan shaqta ótip jatqanymen, adamzattyng dәstýrlik uaqyt kózqarasy búzylghan: ótken shaq, býgingi shaq jәne keler shaq paryqtaludan qalghan. Piesada eki qanghybastyng bireui: «Sonda qay senbi, jәne býgin senbi me? Mýmkin dýisenbi shyghar? Tipti júma emes pe?» deydi. Búl senimi men ýmitin uaqytqa - keleshekke baylap ýirengen adam balasynyng piesadaghy bolmysy. Onymen qoymay әlgi qanghybastyn: «Biz adamzatpyz... Adamzat degen biz!» deytini bar. S.Bekketting adamzattyng tirshilik bolmysyndaghy uaqyt synyna ýnilui tek búl ghana emes...

Piesada ortagha shyghatyn bes keyipkerdi avtor adamzattyq - jalpylyq keyipker etip shygharugha tyrysqan. Eki qanghybastyng birin Estragon (Estragon) dep ataydy. Búl esimde Fransuz tilining saryny bar. Ekinshi qanghybastyng aty Vladimr (Vladimir), ol slaviyan halyqtarynyng esimine jaqyndaydy. Odan qalsa avtor osy eki qanghybasqa taghy eki qosalqy at - Gogo (Gogo), Didy (Didi) degen esimder bergen. Búl eki sóz qytay tilinde «aghaly - inili» degen sózge de keledi. Piesadaghy taghy bir esim Pozzo (Pozzo), búl esim italiyan, ispan, fransuz tilderinde kezdesedi, «Qúdyq» degen maghynasy bar. Úly tenizben salystyrghanda qúdyq «órisi, ayasy tar» bolyp shyghady da, «qarau, tayaz» degendi bildiredi. Al, Baqtybek (Luchy) taza Aghylshyn atauy. Ol «Qorlaugha úshyraghan, solay da qorlyqty baqyt sezetin» adamdy menzeydi. Osylay sahnagha shyqqan birneshe adamnyng ózi adamzattyng biraz bólegin qamtyp jatyr.

Avtor jogharydaghy keyipkerlerdi jikke bólgen. Estragon men Vladimr - olar әr kýni aghash týbinen ketpey Godotty tosady. Búl ekeuding boyynda ózgeshe maghynadaghy «túraqtylyq» bar. Endi bir top Pozzo men Baqtybek. Búl ekeui bir jerden ekinshi bir jerge tynymsyz qozghalyp otyrady, olar «jyljymaly» týs alady. Al, Godot pen odan til әkeletin bala bir top - olar shynayy men belgisizdikke ókildik etedi. Avtordyng jogharydaghy әr jiktegi keyipkerine bergen harektri de bir-birine úqsamaydy. Kóriniste Gogo men Didy eki adam siyaqty bolghanymen, mәni jaqtan bir adamnyng eki kelbetin kórsetedi. Psihologiya ghylymynan aitsaq, Gogo jasyryn sanany (id) - adamnyng nәpsisi men beysanasyn menzeydi. Didy adamnyng ózindik sanasyn (ego) - qoghamnyng әserin, aqyldyq tanymdy, adamnyng ózin tensheuin kórsetedi. Abay atamyzsha aitqanda, aldynghysy tәn qalauyn, songhysy jan qalauyn anghartady. Sodan da Estragon (Gogo) spektakli bastala salghanda etigimen alysyp otyrady. Qashanda ahylap-ýkilep, sharshap-shaldyghyp, jata ketip, qalghyp  ketip, úiyqtap, tynymsyz shaynandap, ashqaraqtanyp túrady. Bireuden payda kórsem, jesem, alsam deydi. Pozzo laqtyra salghan tauyqtyng sýiekterin  ol esh ekilenbesten bas salady. Onyng Godotqa bolghan kózqarasy da Didiyge salystyrghanda túraqsyz kórinedi. Godot jóninde de kóp oilay da, oilana da bermeydi. Onyng eng bir nazar audaryp berilgen jeri etikting ishine qol jýgirtip, odan ishine ýnile qaraghan kezi. Al, Didy múnyng mýlde kerisinshe, ol súraq qonggha, birdemeni biluge әues, bas kiyimin qolyna alyp ishine ýnile beredi, ishin sipaydy, qaghyp-silkiydi, ishinen birdeme týspey me dep jerge ýniledi, kóp oilanady. Godotty tosugha da tabandy bolady, basqalargha jany ashyp, qolghabys etuge beyim túrady...

Didy men Gogonyng bir túlgha ekenining endi bir dәlelin avtor olardyng әr ret kezdesken sayyn qúshaqtasatyn әdetimen de anghartqan. Al, aiyrylysar da olar «Kettik» dep qol alysady, biraq túrghan oryndarynan qozghalmaydy. Múnyng ózi úiqydan túrghannan keyin jan men tәnning birin-biri qayta tabatyny siyaqty jaghday. Olar kelispey arazdasyp qalghan kýnde de bir-birinen airyla almaydy. Sodan da, olar eregesip, kerisip  alyp ta Godotty tosady. Jogharydaghy ekeu jan men tәn bolsa, Pozzo men Baqtybek - adamnyng qoghamdyq bólistegi orynyn kórsetedi, aitalyq, ekonomikalyq negizdegi bólinis - ýstemdik etushiler men ezilushiler. Biz ony osy eki keyipkerding sahnagha shyqqan kezinde-aq bayqaymyz. Pozzo Baqtybekti itshe jip taghyp, aldyna salyp alghan. Pozzo mal-mýliktin, jerding iyesi, onyng qolynda dyrau qamshy bar, ýnemi Baqtybekti «Shoshqa!» dep boqtaydy. Múnda, qamshy biyliktin; mýshtek baylyqtyng simvoli; kózildirik onyng ózin mәrtebeli adam sanaytynyn kórsetedi. Al Baqtybek barlyq jaqtan ezilushinin,  ezilushi bolghanda da ózining ezilip jatqanyn sezinbeytin, mәngýrttengen, bylayghy qara tobyrdy elestetedi.

Jogharydaghy eki toptyng Godotqa bolghan kózqarasy da bir-birine úqsamaydy. Biraq, erekshe kózge týsetini Pozzo. Gogo men Didy Godotqa barynsha senim artady. Baqtybek ýshin Godottyng bary da, joghy da bir. Al Pozzo ýshin, Godot onsha manyzdy emes, jәy nәrse. Búdan angharatynymyz: adamzat balasy keleshek uaqytqa senim artumen kýn keshedi, alayda, qolynda biyligi men baylyghy barlar ýshin manyzdysy keleshek emes, býgin. Olar qolynan kelip túrghanda qanday bodau bergenderine qaramay (basqanyng ólgen-tirilgenine  qaramastan) qonyshynan basqysy keledi.

«Godotty tosudyn» avtory piesanyng sonynda adamzattyng bolashaq kórinisin jasaghan: piesanyng ekinshi bóliminde Pozzo suqaranghy soqyr, eki ayaghynan basa almaytyn dimkәs bolyp qalady, onyng әlgi jibi de qysqarghan, ony endi Baqtybek jetektep ertip jýredi. Baqtybek tilinen birjola airylady. Gogo men Didiyde onsha kóp ózgeris bola qoymaydy, dese de, olar da ózgeredi. Gogonyng densaulyghy nasharlaghany bayqalady. Ol  Didiymen kezikkende zorlana qúshaqtaydy, ózderining qay jerde, ne ýshin túrghandaryn biluden qalghan synay tanytady. Didy oghan «Biz Godotty tosyp túrmyz» degende, ol: «Búlardyng maghan ne qajeti bar?» dep ashulanady. «Ekeumiz óz jónimizge keteyik... Eng jaqsysy meni óltirip tasta» deydi. Al Didy bayaghysynday sergek kórinedi, ol anda sanda ynyldap, ysqyryp qoyady. Godottyng keletinine de senimdi kórinedi. Godotty tosyp sharshaghan shaqta ol ózine «Erteng taghy kelemiz be?» degen súraq qoyady. Piesanyng aqyrynda Gogo: «Biz óz jónimizge ketkenimiz jón siyaqty, sonda ne bolar edi?» dep súraghanda, Didy oghan: «Eger erteng Godot kelmese, aspaqqa asylayyq!» deydi.

*  *  *  *  *   *   *   *   *

S.Bekket ómirinde kóptegen piesalar jazdy. Biraq, bәri «Godotty tosudan» bastalady deuge bolady. Avtordyng at-ataghyn shygharghan da, әlem әdebiyeti tarihyn ózgertken de osy shygharma. 1952 jyly Fransuz tilinde jazylghan «Godotty tosugha» deyin S.Bekketting dramalyq shygharma jazbaghanyn eskeruge tiyispiz. S.Bekket osy shygharmany jazu arqyly ózine jana kenistik ashty. Endeshe, osy kenistikke ayaq basudan búryn, S.Bekket qanday joldardy basyp, nelerdi istedi. Ony jana kenistikting esigin qaghugha iytermelegen qanday kýsh?

«Godotty tosu» piesasynyng jazyluy turaly S.Bekket: «Men «Vatity» jazyp jýrgen kezimde-aq ózime jana kenistikting qajet ekenin sezdim. Búl kenistikte men keyipkerlerimning is-әreketi men tirshilik ortasyn erkimshe mengeremin. Onan da manyzdysy men óz erkimning qalauyn orynday alamyn. Sodan «Godotty tosudy» bastap jazdym» - degen. Búl sóz biraz nәrsening betin ashady. S.Bekket «Vatity» dýniyejýzilik ekinshi soghys jýrip jatqan 1939-1945 jyldarda jazdy. Osy jyldarda ol «Molloy», «Malonening ólimi», «Aty óshken adam» syndy taghy ýsh roman jazghan. Odan ótken ghasyrdyng 50 jyldarynyng sonyna kelgende birden Piesa jazugha kóshken.

S.Bekketting alghashqy «Merfiy», «Vati» romandary turaly synshylardyng kózqarasy anyq. Olar búl shygharmany ruh pen tәnnen jaralghan eki jaqtyly dýniyening keregharlyghyn jazghan, modernistik әdebiyetting ókili sanalatyn J.Joyys, M.Prust shygharmalarynyng әseri basym tuyndylar dep esepteydi. Tarihty sonau 1930 jyldan bastaugha bolady. Sol jyly tamyz aiynda S.Bekket 16 tomnan túratyn M.Prusttyng shygharmalaryn eki qaytara oqyp shyghyp, 72 betten túratyn «M.Prust turaly» degen kólemdi maqala jazghan. Búl maqaladan keyin S.Bekket ile-shala M.Prusttyng әigili «Joghalghan uaqytty izdeu» kóp tomdy romanyn zerttegen enbegin bastaghan. Búl zertteu 1931 jyly jaryq kóredi. Batys zertteushileri búl enbekti M.Prustty zertteudegi túnghysh sýbeli tuyndy dep baghalaydy. Osy enbekte: «Dýniyeni óner adamdary metaforamen kórsetedi. Sebebi, óneriyeleri dýniyeni solay týsinedi» degen joldar bar. Búl sóz S.Bekket pen M.Prusttyng dýniyesin jalghap túrghanday.

S.Bekket pen J.Joyystyng baylanysy tipten shym-shytyryq. J.Joyystyng jýz jyldyghy kezinde S.Bekkettin: «Ol (J.Joyys) ómirden ótuden búryn, onyng úly shygharmalary men úly bolmysynyng aldynda basymdy iyip qúrmet bildiretinimdi aita alghanymnyng ózin mәngilik quanyshym sanaymyn» dep jazghan edi. J.Joyys óner de ghana emes, ómirde de S.Bekketke orasan yqpal etken túlgha. S.Bekket Nobeli syilyghyn alghan kezde bergen bir súhbatynda J.Joyysty auyzgha alyp: «Onyng maghan múraldyq jaqtan jasaghan әseri tereng әri ómirsheng boldy» degen. J.Joyys siyaqty S.Bekkette Irlandiyalyq edi. Ótken ghasyrdyng 20 jyldarynda S.Bekket Parijdi meken etkennen keyin J.Joyyspen qoy qatynasqa boldy. Olar 1928-1930j, 1937-1939 jyldarda erekshe jaqyn aralasty. Osy jyldarda olar arasynda bir úrpaq aiyrmasynday alshaqtyq bolghanyna qaramastan júptaryn jazbay birge jýrgen. Ayta bersen, eki túlghanyng kóptegen úqsastyqtary bar. Eki qalamgerdi tereng zerttegen zerteushilerding aitqanyna sensek, J.Joyystyng óner men ómirde kezdesken san qily kedergi-keshuleri S.Bekketke zor sabaq bolghan.

S.Bekketting jasampazdyghyna J.Joyystyng songhy romany «Finiyginning aza týnin ótkizudin» (1939j.) kórnekti yqpaly bar. S.Bekketting ýsh romanynan búl týiindi anyq bayqaymyz. «Finiyginning aza týnin ótkizu» óte kýrdeli shygharma. Ony eki auyz sózben tolyq jetkizu mýmkin emes. Múnda aitarymyz, búl romandy dýniyejýzilik ekinshi soghystan keyin etek alghan postmodernistik dýniyetanym men sana-sezimnin, postmodernistik әdebiyetting «kiyeli kitaby» deuge túrady. Búl roman men S.Bekketting «Molloy» romany kóp jaqtan ýndesedi.

1952 jyly jaryq kórgen «Molloy» romanynda S.Bekket aldynghy kitaptaryndaghyday dýniyening tәn men jannan túratyn eki jaqtylyghyn beyneleuden bas tartyp, onyng ornyna jannyng shýnetin qazbalaugha bet búrghan. Búl romannyng bayandau ereksheligi men til qoldanysynda, sujetinde birden kózge shalynady. Eki bólekten túrghan roman Molloy jәne Mollan degen eki keyipkerding sanasyn qazbalaydy. Birinshi bólimde Molloy sheshesi túrghan kishkentay aghash ýide túrghany jazylady. Ol sheshesin, alys qalghan ótken shaqty eske alugha tyrysady. Ózine ruhany tayanysh - meken izdeydi. Ekinshi bólimde arnayy tapsyrys alghan Mollan degen adam japan týzdi meken etken Molloy degen bireuding deregin bilip, sol jóninde qattama jazugha tiyis bolady. Ol Molloydyng izine týsip kórgen bilgenin, estigenin jazady. Romanda jogharydaghy eki bólek bir-birimen barynsha jymdasyp, sheber qiystyrylghan. Degenmen, kóptegen zertteushiler romandaghy osy eki keyipkerding neni menzeytinin úzaq uaqyt túraqtandyra almay keldi. Batys synshylarynyng bireui olardy «Ákeli-balaly qatynasta» dese; endi bireuler «Aghayyndy adamdar» degen; endi bireuleri «Esh qatysy joq adamdar» dep qaraghan. Dese de, biraz zertteushiler olardy bir adamnyng eki týrli sanasy degenge kelisedi.

Romannyng birinshi bólimi Molloydyng ótken shaqtan anasyn izdeuimen bastalady. Ayaghy kemtar, onyng ýstine ótkenning kóbin úmytyp qalghan búl adam bir kezde anasy túrghan ýide túryp, sonda tynbastan anasyn izdegen mashahatty saparyn qaghazgha týsiredi. Ár apta sayyn ol osy jazghandaryn esikke kelgen bireuge tapsyryp berip, odan qalamaqy alyp otyrady. Romanda Molloydyng kim ekeni, qaydan kelgeni, ne isteytini aitylmaydy. Molloydyng ózi de búl jaghynan auyz ashpaydy. Ózining anasyn nege izdeytinin, ol kisining tiri, ne óli ekenin de tipti anasyn izdegen saparyn nege jazyp jatqanyn da aitpaydy. Onyng jazghandarynan bilerimiz - anasyn izdegen Molloy úzaq ta japaly sapargha shyqqan. Eng әueli velosiypetpen jýredi, artynan ony tastap jayau tartady, sonynan jýruden de qalyp it túmsyghy ótpeytin ormanda enbekteydi. Sonynda әli qúryp toghay ishindegi aryqqa domalap týsip saparyn aqyrlastyrady.

«Anany izdeu» taqyryby batys әdebiyetinde ejelden bar taqyryp. S.Bekket búl taqyrypty basqalar siyaqty diny týs berip, romantika etip jazbaghan. Shygharmadan angharatynymyz Molloydyng izdegen anasy basqalardaghy siyaqty kórikti de aqyldy, meyirimdi emes, qayta, shashtary dudyraghan, betin ajym basqan, kir-qojalaq, auzynan silekeyi aghy,p bazdanyp jýretin, әri soqyr, әri keren, әljuәz jyndy әielding beynesinde...

Romannyng ekinshi bóliminde dene quaty myqty, jalyndy Mollan degen adam tapsyryspen Molloy degen bireuding deregin bilip, sol jóninde bayandama jazyp beru mindetin alady. Ol birden oqyrmangha ózining balaly shaghaly baqytty otbasy baryn mәlimdeydi. Tamyz aiynyng bir kýni tәnerteng onyng esigin Gerbod degen bireu qaghady da, oghan jogharydaghy tapsyrmany beredi. Sonymen Mollan qasyna úlyn ertip (kitaptaghy kóp simvoldyng ishindegi manyzdy bir derek) sapargha shyghady. Qyzyghy olardyng sapary Molloydyng shygharmasynda jazylghan sapardyng dәl ózi bolyp shyghady. Olar da velosiypet minip shyghady, jýre kele Mollan úlymen arazdasyp qalady da, úly ony jolgha tastap, velosiypetti alyp ketedi. Eng sonynda qalyng ormangha kezdesken Mollan әl dәrmeni qúryp, enbektep qalady da aldynan kezdesken aryqqa qúlaydy. Ol osy sapardan bir qys ótkizip әreng oralady. Ýiine kelse bayaghy tynysh ómir tútastay ózgergen: ýy tozghan, ýy mýlki shashylyp dalada jatyr, esikte ýlken qara qúlyp túr, manayda jan balasy kórinbeydi. Sóitip Mollan ne isterin bilmey daghdaryp qalady...

Jiyp aitqanda jogharydaghy romannyng eki keyipkerin synshylar bir adamnyng eki týrli sanasy - jasyryn sanasy (id) men ózindik sanasy (ego) dep topshylaydy. Jazushy qalamyndaghy adam sanasynyng búlay bólshektenui alapat qyrghynshylyq әkelgen dýniyejýzilik ekinshi soghystyng әserimen (búl soghysty S.Bekket basynan ótkizgen) tike qatysty. Soghystan keyin S.Bekket osy shygharmalary arqyly «Adam degen qanday qúbylys? Adamzat qoghamy degen ne? Ol qalay bastalyp, qayda bet alyp barady? Nege biz - adamzat - ózimizdi-ózimiz qúrtudan tayynbaymyz?» degen súraqtargha ýnilgen. S.Bekket «Molloymen» bastalghan ýsh romanynda mine osy taqyrypty ózgeshe jazu mәnerimen, jana estetikamen ashady. Al búl izdenisting aqyry jalghasa kelip S.Bekketti «Godotty tosudyn» tabaldyryghyna alyp barghan.

«Abay-aqparat»