3.

D.Ádilev búdan keyin әdettegisinshe:

«Men osy arada qara basymdy aqtau ýshin emes, men ólimnen qoryqpaymyn, mәseleni ashyq aitu ýshin shaghyn sheginis jasay ketkim keledi... Men turaly ýkimettegiler bandittershe ajalyn tapty deui de mýmkin ghoy. Ózime-ózim qol salsam kórgenderim men bilgenderim, qanshama bedeldi adamdardyng ortasynda jýrgende oigha týigenderim, qanshama qúpiya jaylar ózimmen birge qosa ketedi... Ajaldan qoryqansha aqiqatty aityp óleyin», - dep alyp, sayasy taqyrypqa kóshedi:

3.

D.Ádilev búdan keyin әdettegisinshe:

«Men osy arada qara basymdy aqtau ýshin emes, men ólimnen qoryqpaymyn, mәseleni ashyq aitu ýshin shaghyn sheginis jasay ketkim keledi... Men turaly ýkimettegiler bandittershe ajalyn tapty deui de mýmkin ghoy. Ózime-ózim qol salsam kórgenderim men bilgenderim, qanshama bedeldi adamdardyng ortasynda jýrgende oigha týigenderim, qanshama qúpiya jaylar ózimmen birge qosa ketedi... Ajaldan qoryqansha aqiqatty aityp óleyin», - dep alyp, sayasy taqyrypqa kóshedi:

D.Ádilev (jalghasy): «Bókeyhanov, Ermekov, Baytúrsynov Validovty búrynnan biletin. Arnayy baghdarlama turaly әngime qozghalghan joq. Úiym «Alashorda» ýkimeti men «Alash» partiyasynyng jarghysy men platformasyn basshylyqqa aldy. Alashordashylar búryn aqgvardiyashylarmen odaqtasqan edi. Kommunisterding qolyna týsui mýmkindigin eskerip eshqanday jazbasha baghdarlama dayyndalghan joq. Meni: Tashkentten, oqulyq, qaghaz alyp keledi - degen jeleumen Oqu-aghartu komissariatynyng mandaty arqyly issapargha jiberdi. Odan arghy is-әreketim talqylanghan emes. Osy bas qosuda: Sibirde, Aqmolada, Semeyde úiym bólimshesin qúru turaly aityldy. Ermekovti, Ghabbasov Haleldi, Qozybagharovty, Túrlybaevti úiymnyng mýshesi dep sanady. Marsekov Semeyde me, Qytayda ma, ol jaghyn bilmedim. Semeyden aghayyndy Sәtbaevterdin, Asylbek Seyitovting aty ataldy. Tashkentte úiym turaly bayandap beru tapsyryldy jәne úiymgha Mirjaqyp Dulatov jetekshilik etedi desti».

Validovpen aradaghy hat turaly súraghan tergeushilerge Á.Bókeyhanov:

«Ufadaghy kenesten keyin Validovpen qanday da bir baylanys  ornatty degendi ýzildi-kesildi joqqa shygharamyn: oghan Bolghanbaev arqyly sәlemdeme jibergenimdi de, nemese basqa bir jolmen odan - Validovten hat alghanymdy da joqqa shygharamyn», - dep qysqa jauap qayrady, tipti D.Ádilevting atyn da atamady.

Al A.Baytúrsynov: «Men onyng aghasy Bayseyitpen arazbyn, aralaspaymyn. Sondyqtan da aghasyn jek kórip jýrip, inisine qalay senip syr aitamyn», - deydi.

Múny D.Ádilevting ózi de moyyndaydy.

D.Ádilev (jalghasy): «Men Bolghanbaevtan búryn Tashkentke jýrip kettim. Vagon toly adam eken. Men Sarmoldaevpen kezdesip qaldym, ony Áulieatada túrghan kezinen biletinmin. Orynborgha alghash kelgende ol eshkimdi tanymaytyn. Men ony ishki ister komissariatyna júmysqa ornalastyrghamyn. Ol menimen birge әielin Tashkentke qosyp jiberdi. Ol bizding úiymnyng pikirin qoldaytyn. Búqaradaghy Orta Aziyalyq úiymgha bara jatqanymdy bildi. Sonyng aldynda ol Qojanovpen Moskvagha ketip bara jatqanda jolyghyp, onyng ústanghan baghytyn maqúldap edi. Qojanovpen men de qúshaqtasyp amandasyp, Mәskeuge shygharyp salghanbyz. Qasynda Safarov, Tóreqúlov, qarjy qyzmetkeri Kósherbaev bar eken. Endi olardyng osy poezben Tashkentke qaytyp bara jatqanyn bilip solardyng vagonyna kelip sәlem berdim. Biz Orynborda Qojanovtardyng vagonyna tirkelgen kupeden oryn alyppyz. Qojanov ol kezde Týrkistan atqaru komissariatynyng orynbasary bolatyn. Qojanovtyng kupesinde bir ózbek jәne Qadirov (Qabylov - ?) otyr eken. Ol keyin TurSIYK-ting qazaq bólimin basqardy. Ol aghylshynnyng bir jazushysynyng kitabyn oqyp otyrdy. Men úiymnyng tapsyrmasy boyynsha bara jatqan maqsatymdy Qojanovqa týsindirip berdim. Qojanov pen Tóreqúlov Moskvada jii kezdesip túratyn. Olar dýbara sayasat ústanatyn. Ol Týrkistanda týsip qaldy. Men Tashkentke kelip birden Qojanovtyng ýiine týstim. Dulatov qonaqýide túrady eken. Men ony Karl Marks kóshesindegi Oqu-aghartu komissariatynyng janyndaghy «Aq jol» gazetine izdep keldim. Ekeumiz kóshe boylap qydyryp jýrip barlyq jaydy bayandadym. Sóitsem Orynbordan menen búryn múnda Ghazymbek Birimjanov kelipti. Ony Búqaragha jiberip te qoyghan eken. Keyin ol Qojanovtyng oqu komissiyasynyng sheshimimen Germaniyagha oqugha ketti».

Onyng búl mәlimetteri jóninde tergeushige auyzsha bergen jauabynda M.Dulatov: «Bolghanbaev Tashkentke Ádilev Múqyshpen birge keldi-au deymin, keyingisi әueli kommunistik partiyanyng qataryna mýshelikke ótip, sodan keyin eriktilerding qatarynda qyzyl әskerge kirip, Qiyr Shyghystaghy qyzyl partizandar otryadynyng qúramynda bolghan, 1920 jyly Orynborda Ishki ister halyq komissariatynda istedi. Búl jerge ol Tashkentten kelgen bolatyn, onda ne istedi, ol jaghyn bilmeymin... Ádilev Tashkentte naqty eshtenemen ainalyspady-au deymin, әiteuir instituttaghy studentterdi jiyp alyp, sóz sóilep jýretin. Ol uaqytta jastardyng birazy oqyghan mektepterine kónili tolmaytyn. Sodan keyin ol bir jaqqa ketti, qayda ketkenininen habarsyzbyn. (Ádilev turaly qaytalanyp súraq qoyylghan): Ayttym ghoy jana, osydan eki ýsh jyly búryn Ádilev bir jaqqa ketti, qayda ketkenin bilmeymin - dep Ádilev turaly osydan basqa eshtene aita almaymyn".

D.Ádilev (jalghasy): «Eki ýsh kýnnen keyin Bolghanbaev ta keldi. Dulatovtyng qonaqýidegi bólmesinde ótken Tashkenttegi úiym mәjilisine Dulatov, Isa Qashqynbaev, Halel Dosmúhamedov, Ermekov (- ?), Kәrim Jәlenov, Aqmolda Iztileuov qatysty. Uәlihan Omarov pen Dulatovtan basqasyn búryn tanymaytynmyn. Siz bilesiz be, bilmeseniz aitayyn, sodan keyin Tashkentte Orta Aziyadaghy ýilestirushi top retinde ashylghan úiymnyng bas qosuy ótti.  Orynbordaghylar búl toptan habarsyz bolatyn. Olar orynborlyqtardyng maqsatyn qoldady. Úiymdastyru sharasy qaralyp, әr qaladan senimdi adam tauyp, sol qalada shaghyn top qúru mәselesi talqylandy. Aqmoladan, Semeyden bólimshe ashu úsynyldy. Ondaghy basty sengenimiz Ermekov pen Ghabbasov boldy. Aytpaqshy Petropavl men Semeyde úiym búrynnan bar eken», - dep búdan әri qaray  ózining Tashkentke ekinshi ret sapar shekkenin bayandaydy.

M.Dulatov: M.Dulatov búl oqighagha: "...(Taghy da D.Ádilevting kórsetindisine jýginip súraqty naqtylay týsedi): Ádilevpen kezdesip jýrdim, biraqta bizding aramyzda iskerlik maqsattaghy pikiralysular bolghan emes. Ádilevpen men kóbinese Tashkenttegi Qazaq uniyversiytetining ishinde, onyng ózinde kezdeysoq kezdesip qalyp jýrdim. Keyde redaksiyagha soghyp ketetin. Onymen Kaufmannyng eskertkishi aldynda úshyrasqanym bar, biraq ne turaly sóileskenimiz esimde joq. Ádilevpen TurSIYK-ting jataqhanasynda kezdestim be, joq pa, qaperimde qalmapty, mýmkin ghoy alayda. Men Ádilevpen "Sholpan" jurnalyn ashu turaly jinalghan mәjiliste jýzdestim, ózgedey resmy jinalystar men jiyndarda ony kórgenim joq... Tashkent qalasynda Ádilevti ertip Rysqúlovqa jolyqqan emespin", - dep jauap berdi.

Múnyng barlyghy naqty kórsetindining ózi emes, onyng alghashqy janghyryqtary edi. Osydan keyin D.Ádilev astyrtyn úiym men bamashylar qozghalysy turaly bayandaugha auysady:

D.Ádilev (jalghasy):«Tashkenttegiler Týrkistan respublikasynyng qúramyndaghy Syrdariya, Jetisu siyaqty qazaq oblystarynyng mәselesin kóterdi. Ortalyghyna  Shymkent ynghayly desti. Ondaghy adamdargha (Kenesariyn, t.b. - T.J.) aldyn-ala eskertuge kelisti. Ol kezde Tynyshbaev Tashkentte bolmaghan siyaqty edi, Omarov ol kezde Tashkentte... Kaufman stansiyasyndaghy mektepte dәris beretin. Mamyr aiynda búqaralyq qyzmetkerlermen baylanys ornatugha barghan Birimjanov Tashkentke qaytyp keldi. Ol Validovting qozghalysy turaly: senuge bolatyn qozghalys eken - degen mazmúnda maghlúmdama jasady. Validov: qazaqtar qarajattan qysylmasyn. Mýmkindik tughanda Orynbor men Tashkenttegi úiymdy qamtamasyz etemiz - depti. Tashkentte menen kóri Bolghanbaev Qojanovpen, Tóreqúlovpen jii pikirlesetin. Bir joly Bolghanbaevqa Qojanov men turaly: «Úiymgha jas balany tartqandaryng ne. Úiym qúrghandaryndy qoldaymyn. Biraq ta týrli sebeptermen, jauapty qyzmette otyrghandyghymnan da men odan aulaq jýrgenim dúrys» - depti. Ol úiymgha belsendi týrde qatysqan joq. Dulatov qyzyldardan qughyn kórgen kezde aiyrylysyp qalghan ýi-ishine baru ýshin Semeyge, odan Orynborgha, al biz Búqaragha ketuge dayyndalyp jattyq. Qojanov oghan ýshinshi klasty derbes vagon dayyndap berdi. Birinshi maqsaty - ýi-ishin kóru, ekinshi maqsaty - qaytarda Orynbormen, Semeymen, Aqmolamen baylanys jasau. Búl mamyr aiynyng ayaghy bolatyn. Kýndiz Dulatov - Orynborgha, keshke Bolghanbaev ekeumiz Búqaragha kettik».

Mine, taghdyr tauqymetine sebepker bolghan, A.ngsupov: «Tashkentte týsken suretke keletin bolsaq, Dulatovtyng Semeyge jýruine, Birimjanovtyng Búqaradan keluine oray týstik. Suretke týskender Halel, Jahansha Dosmúhamedovter, Omarov, Bolghanbaev Hayretdiyn, Jәlenov Kәrim, Birimjanov, Dulatov, búdan basqa Tynyshbaev pen Qúralshin boldy-au deymin», - dep týsinikteme bergen «qastanshyqpaghyr» suretting tarihy osy, ol suret qazir de saqtalghan.

D.Ádilev (jalghasy): «Bizge pәter jayyn qarastyru ýshin Iztileuov aldyn-ala Búqaragha jýrip ketken bolatyn. Mening jolaqymdy Oqu-aghartu komissariaty tóledi, Bolghanbaevtyng kimning qarajatymen barghanyn bilmeymin. Mamyrdyng ayaghynda Bolghanbaev ekeuimiz Búqaragha baryp әueli stansiyada bir týnep shyqtyq. Men birden Búqaranyn  tónkerisshilder komiytetine bardym. Iztileuov ekeumiz ózderin kommunistpin dep sanaytyn Gharipke (Arifovke - ?) jolyghyp, Nazirovke jolyghugha tapsyrma aldyq. Olardyng kommunist degen aty ghana. Gharip búryn Bashkiriyada Validovting әskerining qatarynda qyzmet istegen. Tashkenttikter ony óz adamymyz dep esepteytin. Biz Búqaranyng ontýstigindegi jaqsy pәterge ornalastyq, Gharipting ýii jaqsy qarsy aldy. Zaky Validov qalanyng syrtynda túrady eken. Ony Bolghanbaev búrynnan tanityn. Aulagha kirgende ekeui eski tanystarday jyly amandasty. Sodan keyin pikir alysu bastaldy. Ol sayasy kósemge úqsamaytyn. Tek kózi óte oily eken. Bolghanbaev kelgen maqsatymyzdy bayandady. Ol quanyp qaldy. Bolghanbaev arab, týrik tilin biletin, oqymysty adam bolghanymen nashar sayasatker edi. Ózining Orta Aziya úiymyna mýshe bolyp, odan keyin shet elge ketuge úmtylatynyn aityp edi. Validov: Búl óte qiyn is, - dedi. Bolghanbaev Angliyamen, Parijben, sodan keyin Aughanstanmen, Týrkiyamen baylanys jasaugha mindetti boldy. Taghy bir bas qosatyn jerdi belgilesip Ghariptyng ýiine qaytyp keldik. Eki-ýsh kýnnen keyin Bolghanbaev Tashkentke qaytyp ketti. Búqaradaghy Ortalyq Aziyalyq úiym Validov arqyly aghylshyndarmen baylanys jasau kerek bolghandyqtan da sonyng nәtiyjesin bilu ýshin men Búqarada qaldym», - deydi.

Tergeushiler ózderining dittegen jauabyna endi jetse kerek. Zady, OGPU tergeushileri tek qana súraq-jauappen ghana qanaghattanbay, «qylmysty moyyndatudyng tiyimdi» tәsilderine de jýgingen. Óitkeni D.Ádilevting jauaptary barghan sayyn búldyr tartyp, qarama-qayshy pikirler bildire bastaydy. Birese - aldynghy bergen maghlúmatyna qarsy shyghady, birese - mýldem basqa oqighany mazmúndap beredi, ýshinshi joly - aldynghy ekeuin de moyyndaydy. Búl jóninde Qazaq SSR Jogharghy sotynyng 1988 jylghy 4 qarashadaghy mәjilisinde:

«D.Ádilev tútqyndalghannan keyin ...onyng tergeu isinde osydan 8 jyl búrynghy, yaghni, 1921 jylghy búrynghy alashordashylardyng „qylmysty әreketteri" turaly kýmәndi jәne qarama-qayshy pikirdegi sózder payda bola bastady. Ádilovten birneshe ret súraq-jauap alynghan (iste ol tergeuding stenogrammasy ghana saqtalghan) jәne әr joly shym-shytyryq shatasqan, jýiesiz әri qarama-qayshy jauaptar bergen», - dep (búdan keyin 1988 jylghy sot kollegiyasynyng tújyrymynan alynghan sózderdi silteme jasamay, tyrnaqshagha alyp beremiz - T.J.) qorytyndy jasalghan.

Jogharghy sot «tergeuding stenogrammasy ghana saqtalghan» dep nege erekshe eskertip otyr?

Múnyng tergeu, sot isinde ýlken mәnisi bar. Qylmysqa qatysty jauapqa tartylghan әrbir aiypker (nemese kuәger) ózining is әreketi turaly (eger moyyndasa) óz qolymen jazyp berui tiyis. Sonday-aq súraq-jauap stenogrammasyna: «Tanysyp shyqtym. Taghylghan aiypty moyyndaymyn», ne «moyyndamaymyn» dep qolyn qoyy shart. Eger, aiypker adam hat tanymasa, barmaghyn basyp kuәlandyrady. «Barmaq basudyn» Dinshe ýshin eshqanday qajettigi joq. Kózi ashyq, sauatty. Al  súraq-jauap stenogrammasynda tergeushi  aiypkerge qylmysty qalay tanamyn dese de - erikti. Qalayda Dinshe Ádilevke qysym kórsete otyryp, onyng jeke basynyng „Alashordagha" qatysyn moyyndatugha tyrysqan. Al múnda qol qoyylmaghan. Demek tergeushiler jauapty óz ynghayyna keltirip jazghan.

Jauaptyng bir-birine qayshy keluin de sol sebepten dep týsingen layyq.

D.Ádilev(jalghasy): «Men bәrin de esime týsiruge tyrysyp kóreyin. Orta Aziya úiymynyng bas qosuy Búqarada ótti. Oghan Bolghanbaev qatysqan joq. Qasym Shanqa (Qasymhanov - ?) degen adam meni jeke bólmege alyp baryp, qolyma «Qúran» ústatyp:«Búl úiymnyng qúpiyasyn eshqashanda syrtqa shygharmaymyn», - dep ant bergizdi. Meni qúttyqtap, kóp adam otyrghan ýlken bólmege alyp keldi. Ózbekterding ishinde kimderding bolghanyn búryn bilmeytinmin. Keyin anyqtalghanynday, olardyng ishinde asa kórnekti qayratkerler Búqar revkomynyng tóraghasy Ábdyqadyr Mýhiddinov bolypty. Maghan eski tanystarynday jyly amandasty. Naqty ne mәsele talqylanghany esimde qalmapty. Áyteuir kóp pikir aityldy. Qazaq arasyndaghy jaghdayattan: Orynbor men Tashkenttegi úiym men osynda keludegi maqsatym turaly habarlama jasadym. Bayqaghanym әskery mektepte týrik ofiyserleri kóp eken. Aughanstanmen aradaghy baylanystyng qiyndaghany aityldy. Mening biluimshe Týrkiyamen baylanys jasau turaly mәsele әuelde Mәskeude kelisilgen, odan keyin Bakudegi múcylman ortalyghynda Ánuar pashany shaqyru turaly sheshim shyqqan siyaqty. Ánuar pashanyng týr-týsining qanday ekenin bilmeyin de. Bakudegi qúryltaygha ... (Ánuar pasha - T.J.) jasyryn kelip qoldau kórsetken. Bakudegi búl mәjiliske sol kezdegi Týrkistannyng tóraghasy, keyin qazaq ólkesining Mәskeudegi jetekeshisi bolghan Rysqúlov qatysty degen sóz bar. Oghan Gruziyadan da ókil kelgen».

Baku qúryltayyna qarapayym týrikmen keypinde baryp, jansyzdardyng kózine týspey Týrkistangha qaytyp oralghan Z.Validov tek Ánuar pashamen ghana hat arqyly tildesuge mýmkindik tabady (T.Rysqúlovpen Bakuge barar jolda poezda jasyryn jolyghady. Z.Validov Manghystau, Aqtóbe arqyly Horezmge ótedi. Onyng jolay adaylar arasyndaghy barymtagha biylik aitqandyghyn estigen Á.Bókeyhanov: «Qazaq arasynda qandy iring aqqan bir jarany tilipsin», - dep baghalaghan. Ýrgenishte Jóneyd hannyng Annamúrad degen begi Hiuagha jetkizedi. Sol jyly 19 jeltoqsanda Búqarada ótuge tiyisti qúryltaygha qatysu ýshin Qaraqúmdy kesip ótip, Sharsu arqyly Búqaragha keledi. Negizgi maqsaty - Búqara, Hiua, Týrkistan, Týrikmenstan, Qazaqstannyng ókilderi bas qosqan osy qúryltayda «Týrkistan últtyq birligi»  partiyasyn qúru edi. Mine, «Alashordanyng tergeu isindegi» basty mәselening biri de sol qúryltaygha kimderding qatysqanyn anyqtau edi. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Mirjaqyp Dulatov, Ghazymbek Birimjanov, Hayretdin Bolghanbaev siyaqty alash arystary tergeu barysynda ózderining Zaky Validovpen astytyn baylanysy barlyghyn joqqa shygharady. Ár týrli qisynda jauap qayyrady. Tek H.Bolghanbaev qana oqu-aghartu komissariatynyng tapsyrmasymen oqulyq baghdarlamasyn týzu maqsatynda barghanyn, Ghazymbek Birimjanov «Ashtargha kómek» komissiyasynyng tapsyrmasymen qarjy jinau maqsatynda issapargha shyqqanyn aitady. Al Dinshe Ádilev Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyng jeke tapsyrmasyn oryndaghanyn basa kórsetedi. Biraq qanday tapsyrma ekenin naqtylap aita almaydy.

Z.Validov Qúryltaygha: «Qazaqtardan «Alashorda» mýsheleri men týrikmen oqyghandaryn shaqyrdyq. Olardyng ókili kelgenshe Búqaranyng soltýstigindegi  Hargos degen auylda (Búqara) әmiri jasaqtarynyng biri, bir baydyng ýiinde túrdyq. Búl ýidi ýkimet tartyp alghan eken. Bashqúrtstan әskerining polkovniygi Heybetullah Sýiindikovting úiymdastyruymen Euhady Ishmurziyn, mening kómekshim Ibrahim Ysqaqov jәne birneshe ofiyser Búqara armiyasynyng jauapty qyzmetterine ornalasty. Qarshy, Shahrisabz, Núr, Guzar, Kermiyne әskery jasaqtary solardyng qolynda boldy. Búlardyng bәrin Arif taghayyndady. Bizding maqsatymyz - orystar últtyq әskerding qúryluyna qarsy shyqqan jaghdayda, ne qúryla bastaghan armiyany taratqan jaghdayda basmashylarmen birigip, soghys ashu bolatyn. Alayda últtyq mýddeni basmashylargha týsindiru kerek edi. Búl mәseleni tashkenttik, ferghanalyq dostarymyz jaqsy qolgha aldy.

Aqpan aiynda týrikmenderden Qaqajan Berdiyev, Qazaqstannan «Alash Ordanyn» ókilderi Hayretdin Bolghanbaev pen Múhtar Áuezov (janylys ketse kerek, negizi Ghazymbek Birimjanov boluy mýmkin - T.J.) pen Dinshe jәne әli kózi tiri eki kisi keldi. Búqaralyqtarmen, ózbektermen júmys jasau onay emes edi. Sebebi búqaralyqtar men tashkenttikter ózara kelise almaytyn, әri ózbekter arasynda orys mektebinen tәlim alghan qazaqtargha «missioner» retinde qaraytyn basym top bar bolatyn. Biz - búqaralyqtarmen, ózbektermen, týrikmendermen jәne qazaq ókilderimen Hargosta jәne Ámirding «Sitare Mah Hassa» sarayynda qalay astyrtyn jinalatynymyzdy, úiymdastyru júmystaryn qalay ótkizetinimizdi jәne Últtyq Ortalyqtyng baghdarlamasyn talqyladyq. Nәtiyjesinde, Ózbekstandaghy diny baghyttaghy «Jaditshilder» men sosialistik «Erik», qazaqtardyng «Alash» partiyalarymen birigip men úsynghan jeti tarmaqtan túratyn Ortaq baghdarlama qabyldadyq:

1. Tәuelsizdikke jetu; 2. Demokratiyalyq memleket ornatu; 3. Últtyq armiya qúru; 4. Ekonomikalyq basqaru qúrylymyn ortalyqtandyru: temir joldar men qazba arnalardy (kanaldar) Týrkistannyng últtyq menshigi dep jariyalau; 5. Oqu-aghartudy jýiesin janartu jәne orystardyng yqpalynsyz batys mәdeniyetimen tikeley baylanys jasau. 6. Últ mәselesi jóninde: mektepterdi jәne memleketting tabighy baylyghyn memlekettegi últtardyng ýles salmaghyna sәikestendire bólu; 7. Tolyq diny erkindik, din isterin memleket isimen aralastyrmau.

Qazaqtar Dinsheni ókil etip qaldyryp, elderine qaytqan son, sonynan kelgen «Jaditshilder» men «Erik» partiyalarynyng jeke-jeke baghdarlamalary qabyldandy. Búl - Búqarada bas qosuymyzdyng negizgi nәtiyjesi edi...», - dep eske alady.

Dinshe Ádilev pen Zaky Validovting jazbalarynda bir-birimen ýilesip, birin-bir rastap otyratyn ortaq jeli bar.

Aragha elu jyl ótken song da Z.Validovting Búqaradaghy «qúryltaygha qatysqan eki qazaq qayratkeri әli tiri» dep olardyng atyn atamauy da sol astyrtyn kýresting zanyna baghynghandyq. Alash azamattary tergeushige «qiynnan qiystyryp qanday syltau aitsa da», olardyng «Alashorda» qayratkerlerining Búqaradaghy «Týrkistan últtyq birligi» partiyasynyng qúryluyna qatty nazar audarghany anyq bayqalady. Z.Validovpen Moskvadan birge shyghyp, jolay qoshtasqan A.Baytúrsynov jәne Bakuge barar joldaghy poezda jolyqqan T.Rysqúlov «Birlik» partiyasy turaly tolyq habardar boltyn. Al A.Baytúrsynovtyng búl qúryltay turaly Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovqa tolyq maghlúmat bergeni esh kýmәn tudyrmaydy. Ózining maydandas serigi Ýmbetbaevti Búqaragha jibergen M.Tynyshbaevtyng da maghlúmatsyz qalmaghany anyq. Demek, búl jaghday Tashkenttegi úiymnyng biyresmy tóraghasy bolyp sanalatyn H.Dosmúhamedovting de qaperinde bar. Al Búqaragha barghandardyng ishinde «Alashordanyn» ókiletti qúzyryna ie bolghan jәne qúpiya hatty jetkizgen Gh.Birimjanov pen H.Bolghanbaev dep senimmen aitugha bolady. H.Bolghanbaevting kuәligine «Alashordanyn» móri basylghanyn, al múnyng ózinde onday qúqyq bolmaghanyn D.Ádilev ózining kórsetindisinde atap aitady.

Sonymen, «Alashorda» qayratkerleri men Týrkistan, Búqara, Hiua respublikalarynyng arasynda yntymaqty sayasy baylanys bolghan. Jasyryn ókilderin jiberu arqyly «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysynyng zandy mýshesi retinde tirkelgen dep esepteuge tolyq negiz bar.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»