Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Áleumet 3400 14 pikir 3 Shilde, 2020 saghat 11:48

Qazaq tili – Abay, Maghjan, Múqaghaly biyigine baulityn til!

Til – últtyng eng basty baylyghy, tәuelsizdigimizding túmary, azattyghymyzdyng aighaghy. Búl rette, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine arnayy bergen súhbatynda memlekettik tilding damuy men keleshegi jóninde aitqan pikirleri ýlken manyzgha iye. Memleket basshysy búl kezendi az sóilep, is tyndyratyn shaq ekenin eskerte otyryp, tilding merey-mәrtebesin arttyratyn tórt qadamdy belgiledi. 

Aldymen, Qasym-Jomart Kemelúly qoghamnyng qazaq tilin qajettilik dep tanuy ýshin birqatar sharalardy qolgha alu turaly bylaysha aitady: «Qazaq tilinde sóileu maqtanysh boluy ýshin qoghamda oghan degen qajettilikti arttyrghan jón. Memlekettik qyzmetke, onyng ishinde, halyqpen tyghyz júmys isteytin lauazymgha taghayyndau kezinde kәsiby biliktiligine qosa, qazaq tilin jaqsy biletin azamattargha basymdyq beru kerek». Preziydentting búl úsynysyna tútas halyq bolyp atsalysuymyz qajet dep oilaymyn. Búl orayda, әrbir qazaqstandyq qazaq tilinde sapaly qyzmet kórsetiluin talap etui tiyis. Mәselen, bank, Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy, dýkenge, taghy basqalaryna barsaq ta súraghymyzdy qazaqsha qoyghan abzal. Búnyng ózi kópshilikting aldynda tilimizding abyroyyn ósirgenimizding kórinisi bolar edi. 

Elordamyzdaghy «Ruhaniyat» ortalaghy úiymdastyrghan eresekterge arnalghan qazaq tili kursynda sabaq beru barysynda jas maman retinde azdap tәjiriybe jinaqtadym. Oqu prosesi kezinde til ýirenushilerge qazaq tilin tez mengeruge motivasiya jetispey jatqany bayqalady. Jogharyda Preziydent aitqan tilge degen qajettilikti arttyrudyng bir amaly, sabaq kezinde qúr grammatikamen shektelmey, til ýirenushilerge bay ruhany әlemimizdi tanystyrudy úmytpauymyz kerek. Mәselen, tyndaushylar arasynda Abaydyng qara sózderin oqugha qyzyqqan, әdeby tuyndylarmen tanysugha, salt-dәstýrimizdi biluge yqylas bildirgender de boldy. Mine, qajettilik degen osynday qarapayym dýniyelerden bastalady. Eger biz últtyq qúndylyqtardyng ozyq ýlgilerin iriktep, ony Abay aitpaqshy «júp-júmyr, tep-tegis» kýiinde kópke úsynyp, qyzyghushylaqtaryn oyatsaq, tilmizding dәrejesi ósetini anyq. Mysaly, qazir adamdar psihologiyagha, ózin-ózi damytu boyynsha kurstargha kóp kónil bóledi. Al sol ilimning bәri tól ruhaniyatymyzda túnyp túr. Jantanu ghylymyna zәru bolsaq, Shәkәrimdi, Mәshhýr-Jýsipting enbekterin, batyrlar jyryn, qissa-dastandardy, anyz-ertegilerdi, maqal-mәtelderdi oqiyq.  Búnyng bәri, әriyne, kodtalghan qazynalar. Onyng kiltin tek qazaq tili arqyly asha alamyz. Halqymyzdyn  mәdeniyeti men tanymy dýr men gauhargha toly ekenin bilse, әrbir otandasymyz, kerek bolsa kýlli adamzat qazaq tilin ýirenuge asyq bolatynyna senimdimin. 

Súhbatta kóterilgen kelesi ýlken taqyryptyng biri – qazaqsha dúrys sóiley almaytyn nemese til ýirenuge niyeti bar topty kemsitu, olargha kýle qarau: «Qazaq tilin qoldanu barysynda fonetikalyq jәne orfografiyalyq qateler jiberip alatyn otandastarymyzgha týsinistikpen qarap, toleranttylyq tanytuymyz kerek. Múnday azamattar jastarymyzdyng arasynda da az emes. Olardyng talpynysyn mazaq etpey, qayta qolday týskenimiz jón». Kez kelgen tildi jetik mengerip ketu ýshin orta qajet. Qazaq tilin ýirenem dep talap qylushylarda orta joq bolghandyqtan kóp qinalady. Mәselen,  sózderdi bilip túrsa da aita almaydy. Sebebi úyalu sezimi basym. Ony joy ýshin qazaqy orta qazaqsha taza sóiley almaytyn azamattargha qoldau kórsetui tiyis. Eger qate sóilep jatsa tiyisti jerde týzep, óz oiyn mәnerli jetkizuge bir-birimizge yqpal etsek, birligi jarasqan elding ozyq ýlgisi bolarymyz sózsiz.

Preziydentting tilge qatysty aitqan ózekti mәselening biri – televiziyalyq jәne radio habarlardyng sapasyn arttyru.  Jas buyngha da, ereksekterge de layyqty intellektualdyq, tanymdyq mazmúndaghy  baghdarlamalardyng sanyn kóbeytu tilimiz ýshin jasalghan iygi is bolmaq. 

Ana tilimizding bolashaghy ýshin kýresip jýrgen til mamandary Qasym-Jomart Kemelúlynyng bastamalaryna mәn berip, әdistemelerine tyng iydeyalardy engizip júmystar atqaruy lazym. 

Qazaq tili – tól ruhaniyat pen tariyhqa, Abaydyng danalyghyna, Maghjannyng órligine, Múqaghaliyding biyiktigine baulityn úly til ekenin úmytpayyq, aghayyn!

Gýlsezim Temirtas, 

Qazaq tili men әdebiyeti mamandyghynyng magistri

Abai.kz

14 pikir