Senbi, 24 Shilde 2021
Jauap 4030 9 pikir 5 Shilde, 2020 saghat 12:47

«12 jylda memleketten 2 mlrd. tenge qarjy aldynyz!»

Redaksiyadan: Belgili kinorejisser, Qazaqstannyng Kiynematografister odaghynyng tóraghasy Ermek Túrsynov ózinin Facebook jelisindegi jeke paraqshasynda Últtyq kinony qoldaudyng memlekettik ortalyghyna qarata syn aitqan edi. Ermek Kәrimjanúlynyng atalghan maqalasyn Abai.kz saytynda jariyalaghan edik.

Keyin osy jazbagha jauap retinde últtyq kinony qoldau ortalyghynyng qyzmetkeri, produsser Aydarhan Ádilbaev óz paraqshasynda jazba jariyalady. 


«Qúrmetti Ermek Kәrimjanúly!

Sizding әleumettik jelide jariyalaghan «PREZIYDENTPEN KELISETIN MÁSELEM QAYSY?» atty jazbanyzgha qatysty óz kózqarasymyzdy bildirgendi jón dep sanadyq. Memlekettik sayasatty jýrgizip otyrghan organ – Ministrliktin, Últtyq kinony qoldau ortalyghynyng júmysyna baylanysty aitqan key pikirlerinizben kelispeytinimizdi, tipti keybireuin joqqa shygharatynymyzdy aitqymyz keledi. Búl rette, taghy bir basyn ashyp alatyn mәsele, Siz ózinizdi elimizdegi kino óndirisining janashyry etip kórsetkiniz keledi, biraq әngimeniz qarjylyq esep-qisaptan aryghy barmaghanyn, onyng ózinde kino salasyndaghy qyruar qarajat turaly aitqanda, ózinizge qatysty derekterdi býgip qalghanynyz kónilge kýdik úyalatady.

Búghan deyin Sizdi memleket tarapynan 2 mlrd tengeden astam qoldau kórgen bilikti rejisser, saliqaly ssenarist dep tanyp kelgenimiz qate bolyp shyqqany ókinishti, әriyne.

Ia, Siz kótergen mәsele «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghy»  jayynda qazir uakiletti organdar tekseru júmystaryn jýrgizip jatyr. Óziniz aityp otyrghan «Nartay» kórkem filmi týsirildi, ministrlik tarapynan búl tuyndynyng sapasy men mazmúnyna әzirge eshqanday narazylyq, syn-eskertpe aitylmady. Taghy bir aita keterligi, siz shýiligip otyrghan búl filimdi qarjylandyru turaly sheshim 2019 jyldyng 5 mausymynda shygharyldy. Al ol kezde «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghyna» A. Hazbulatov jetekshilik etken edi. Sarapshylar Kenesine Qazaqstannyng Enbek Eri, kino jәne teatr akteri, Qazaq KSR halyq artiysi, KSRO halyq artiysi Asanәli Áshimov tóraghalyq etti. Yaghni, G.Sarsenova ol kezde «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghynda» júmys istegen joq.

Siz pitching nәtiyjelerin joiydy, ótinimderdi qayta qaraudy talap etken ekensiz. Filimderdi irikteytin sarapshylar kenesine de senimsizdik tanytyp, olar qabyldaghan sheshim qayta qaralsyn degen úran tastapsyz, jazbanyzda. Al sol kenes qúramynda ÓZINIZ de mýshe boldynyz ghoy, aty-jóniniz kenes qúramynan әli kýnge deyin alynyp tastalmaghanyn aitqymyz keledi. Jalpy qazir sarapshylar kenesining qúramynda salanyng bilgir mamandary, kino óndirisining basynan ayaghyna deyin qamtamasyz etetin kәsiby mamandar otyrghanyn nyq senimmen aita alamyz.

Dәl osy «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghy» janyndaghy Sarapshylar kenesinde (05.06.2019 j.) mýshe bolghanynyzda shalghay auyldaghy 3 shaldyng qarym-qatynasy turaly bayandaytyn «Vybor» (Jiliy-byli) atty óz filiminizge 600 mln tenge súrap, aqyr sonynda 500 mln tenge bólgizgeninizdi nege aitpaysyz? Búl somanyng 100 mln tengesi byltyr qolynyzgha tiydi. Jalpy 500 mln tengege óte kýrdeli qoyylymdardy talap etetin tarihy filimder týsiriletinin aita ketu kerek.

Qalyng oqyrmangha týsinikti bolu ýshin siz 500 mln tengege týsirgeli jatqan «Vybor» (Jiliy-byli) filimining sinopsiysinen ýzindiler keltire ketudi jón sanadyq.

Elimizde dәl Siz siyaqty memleket tarapynan qoldaugha ie bolghan rejisser joq shyghar, sirә. 2008 jyly «Kelin» filimine 99 mln 991 myng tenge, 2012 jyly týsirilgen «Shal» filimine 387 mln 100 myng tenge, 2015 jyly jaryqqa shyqqan «Kenje» atty tuyndynyzgha 505 mln tenge, kórermenge biyl ghana jol tartqan «Shyraqshy» filimine 680 mln tenge bólinipti. Songhy tuyndynyz 2015 jyly maqúldanyp, 2017 jyly jaryqqa shyghuy kerek edi. Kórermenge 3 jyl keshigip baryp jol tartuyna ne sebep bolghanyn qalay týsindiresiz? Óziniz de esep-qisapqa jýirik ekeninizdi bayqattynyz. Aynalasy 12 jylda memleketten 2 mlrd 172 mln tenge qarjy alyp, osynshama qoldau kórgen basqa kimdi aita alasyz?

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev 25 mausym kýni últ basylymy «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda «Bizge tarihy oqighalardy dәripteytin, qazirgi qoghamdy da beyneleytin sapaly dýniyeler kerek. Qyrghyz kinogerleri «Qúrmanjan datqa» degen mәndi, maghynaly, kóz quantyp, kónil tolatyn filim týsirdi. Soghan bar-joghy 1,5 million dollar júmsaghan. Al bizding kiynematografister búdan әldeqayda kóp súraydy. Al týsirgen dýniyelerining sapasy әrdayym kónilden shygha bermeydi. Ókinishke qaray, býginde bizding kinogerler de auyzbirshilik tanyta almay otyr. Búl – shygharmashylyqty túralatatyn jaghday» dep elimizdegi kinogerler arasyndaghy auyzbirshilikting joqtyghyna alandaushylyghyn bildirgen edi. Jogharyda aitylghan qomaqty qarjygha el auzynda jýretin bir filim týsire almaghanynyzgha ne aitasyz?

2018 jyly «Shәken júldyzdary» kinofestivaline 93 mln tenge alypsyz. Al byltyrghy jyly «Euraziya» kinofestivalin ótkizuge dep bólingen qarajattan ózinizge 5 221 892,80 tenge qalamaqy alyp, beynerejisserlik qyzmetin úsynghan A.Kamenskiy men A. Hazbulatovqa 10 mln tenge tóletipsiz. Al sol kinofestivali shenberinde sheberlik sabaghyn ótkizgen últymyzdyng «Jibegi» atanghan Meruert Ótekeshovagha 22 500 tenge berilgenin qalay týsindiresiz?

Búdan qaldy biraz uaqyt «Qazaqfilim» kinostudiyasynda kórkemdik jetekshi bolyp ay sayyn 500 myng tenge ailyq alyp keldiniz. Sol kezde últtyq kinony damytu, elimizdegi kino óndirisin ilgeriletu ýshin ne istediniz?

Óz jazbanyzda memleketten qarjylandyrylu ýshin filimderdi óndiriske jiberu turaly aqyrghy sheshimge ministrding qol qoyatynyn aitasyz. Búl jerde de «Amerikany ashqanday» aighaygha attan qosudyng syryn úgha almadyq. Vedomstvoaralyq komissiya qabyldap, bekitken filimderge ministr qol qoymaghanda, kim qol qoyady?

Endi Siz basqaryp otyrghan Qazaqstan Kiynematografister Odaghynyng júmysyna kelsek. Osydan 4 jyl búryn Odaqtyng kezekti sezdi ótip, basshylyqqa úzaq jyldar «Qazaqfilimnin» diyrektory bolghan tәjiriybeli maman Slambek Tәuekel men produser, rejisser Ahat Ibraev kelgende salanyng kósegesi kógeretinine senim bildirdik. Kinotanushy, kinogerler, kinosynshylar «júmys algha basatyn boldy» dep quanghan tús ta osy edi.

Al basshylyqqa siz kelgeli Odaqtyng basynan dau arylmay qoydy. Talaydy әurege salghan Kino Ýiining taghdyry әli kýnge birjaqty rettelgen joq. Kino óndirisining júmysy, bolashaghy talqylanuy tiyis Odaq býginde byq-syq әngimening ordasyna ainalyp bara jatqany ókinishti. Siz jetekshilik etken ainalasy 2 jyldyng ishinde elimizding belgili rejisserlary Aqan Sataev pen Ahat Ibraev Odaqtan shyghyp, ózinizben júmys isteu mýmkin emestigin jalpaq júrtqa jariya etkenin qalay týsindiresiz? Biylghy jyldyng aqpanynda elimizdegi kommersiyalyq filim týsirip jýrgen jas rejisserlarmen kezdesude izinizden ergen inileriniz Núrlan Qoyanbaev, Núrtas Adambaylardyng da «biz siyaqty kassa jinaghan qanday filiminiz bar?» degen súraghyna jauap tappay mingirlep qalghanynyz el esinde. Búl rette ózgening minin izdegenshe, óz qúzyrynyzdaghy mәselelerdi ontayly sheshuge júmys istegeniniz әldeqayda dúrys bolar ma edi.

Jazbanyzdyng basynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng sózinen ýzindi keltiripsiz. Kiynematografister ortasynda «dau kýsheyip», onyng «ishki aitys-tartysqa әbden bókkenin» aitqan jerimen tolyq kelisemin deysiz. Biraq, sol ónbes daudyn, maghynasyz aitys-tartystyng bel ortasynda óziniz jýrgeninizdi bilesiz be? Ónerge, mәdeniyetke shyn janashyr jan bolsanyz 5 bet jazbanyzda kinoóndiristi damytu, órkendetu jayly emes, ana jobagha, myna jobagha bólingen qarajattyng esep-qisabyn týgendep, әldekimde óshi ketken adamday órshelene qarjylyq mәseleden asa almaghanynyz Sizding «shómishten qaghylghan jannyn» keypin kórsetuge degen talpynysynyz emes pe?

Ayta keterligi, búl Sizding býitip «býirekten siraq shygharugha» talpynyp, shyryq búzugha jasaghan alghashqy әreketiniz emes. Songhysy da bola qoymaytyn siyaqty… Ókinishti.

Shirkin, kino ónerine shyn jany ashityn azamattarymyz qayda eken?…»

Aydarhan Ádilbaev

Abai.kz

9 pikir