Qazaqstan óz tәuelsizdigin ózgelerden kesh jariyalady. Nege?

El tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray týrli BAQ betterinde jýzdegen ma­qalalar men pikirler shyghyp ja­tyr. Olardyng kóbi ótken jyldardaghy qol jetken jetistikter men tabys­tar­dy saralap, halyqqa tanyta týsuge ty­rysady. Sonyng bel ortasynda, әriy­ne, Preziydent Núrsúltan Nazar­baev­tyng dara enbegi óz-ózinen kórinip tú­ra­dy. Al taghy bireuleri keybir kelensiz jәitterge kónil audarghysy keledi. Sonyng ishinde Qazaqstannyng óz tәuel­sizdigin júrttyng eng sonynan jariya­la­gha­nyna jarmasyp, min taqpaq bola­tyn­dar da bar. Olar Elbasy N.Nazarbaevtyng júrttan búryn belsenip, Tәuel­sizdikti basqalardan búryn nemese qalmay jarysa jariyalap, uralamaghan sal­qyn­qandylyghyna shýbә keltirip, týrli kinәrat taqqysy keledi. Al shyn mәninde Núrsúltan Nazarbaev sol tarihy sәtte barynsha dana sheshim qabyldap, sayasy jaghynan óte ústamdy, bilikti jәne birden-bir dúrys jol tandaghan edi.

Qazaqstan óz tәuelsizdigin ózgelerden kesh jariyalady. Nege?

El tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray týrli BAQ betterinde jýzdegen ma­qalalar men pikirler shyghyp ja­tyr. Olardyng kóbi ótken jyldardaghy qol jetken jetistikter men tabys­tar­dy saralap, halyqqa tanyta týsuge ty­rysady. Sonyng bel ortasynda, әriy­ne, Preziydent Núrsúltan Nazar­baev­tyng dara enbegi óz-ózinen kórinip tú­ra­dy. Al taghy bireuleri keybir kelensiz jәitterge kónil audarghysy keledi. Sonyng ishinde Qazaqstannyng óz tәuel­sizdigin júrttyng eng sonynan jariya­la­gha­nyna jarmasyp, min taqpaq bola­tyn­dar da bar. Olar Elbasy N.Nazarbaevtyng júrttan búryn belsenip, Tәuel­sizdikti basqalardan búryn nemese qalmay jarysa jariyalap, uralamaghan sal­qyn­qandylyghyna shýbә keltirip, týrli kinәrat taqqysy keledi. Al shyn mәninde Núrsúltan Nazarbaev sol tarihy sәtte barynsha dana sheshim qabyldap, sayasy jaghynan óte ústamdy, bilikti jәne birden-bir dúrys jol tandaghan edi.

1991 jylghy tamyz býliginen keyin KSRO-nyng taraytyny belgili bolyp qaldy. Barynsha әlsirep, sayasy túrghydaghy salmaghynan әbden airylyp, daghdarysqa týsip qaltyraghan or­ta­lyq­qa baghynghysy kelmegen últtyq respub­liy­kalardyng bәri de óz tәuelsizdikterin jariyalap ýlgerdi. Atap aitqanda, Ukraina 1991 jyldyng 24 tamyzynda, Belarusi - 25 tamyzda, Moldova - 27 tamyzda, Ázerbayjan - 30 tamyzda, Qyr­­ghyzstan men Ózbekstan - 31 tamyzda, Tә­jikstan - 9 qyrkýiekte, Armeniya - 23 qyr­kýi­ek­te, Týrkimenstan - 27 qazanda óz tәuel­siz­dikterin jariyalady. Al odaqtas respublikalar arasynan alghashqy bolyp tәuelsizdigin Litva 1990 jyldyng 11 nauryzynda-aq jariyalaghan edi. Ony sol kezding ózinde, alghashqy bolyp Islandiya tanydy. Odan keyin tәuelsizdigin 1991 jyldyng 9 sәuirinde Gruziya jariyalady. Latviya men Estoniya tamyz býliginen keyin ile-shala 20 men 21 tamyzda óz tәuelsizdikterin jariyalady. Al Qazaqstan óz Tәuelsizdigin KSRO-nyng resmy týrde taraluyna 5-aq kýn qalghanda, yaghny 16 jeltoqsanda jariyalady. Osynyng ózi óte dúrys sheshim bolatyn. Tәuelsizdigin bizding al­dy­myzda, songhy bolyp jariyalaghan Týrki­men­stannan biz 1,5 ay kesh jariyalasaq ta, eshte­ne­den qúr qalghan joqpyz, esesine elimizde tynyshtyqty saqtap qaldyq.

Shyn mәninde tәuelsizdik kimge qarsy ja­riyalanatyn, kimnen enshini alugha úmtylghan shara ekenin oilanyp kórelikshi.

Ol, eger úghymdardy әdeyi onaylatyp sói­le­sek, úzaq jyldar boyy odaqtas respub­liy­ka­lardy «bauyryna basyp», typyr etkizbey ústap, tәueldi etip otyrghan KSRO-gha qarsy ja­riyalanatyn shara nemese, sózding turasyn ai­tatyn bolsaq, negizinen orys ókimetining qol as­tynan shyghu jolynda jasalghan aksiya bo­latyn. Múndaydy, әriyne, orys halqy ókil­derining bәri birdey únata qoymasy belgili. Onyng ýstine, úzaq jyldar boyy óte keng nasihat­tarmen, ýlken sheberlikpen, keyde tipti dó­re­ki­lik­pen jýrgizilgen urapatriottyq sayasat olar­dyng talayynyng sa­nasyn úlyorystyq sho­viy­nizm­ning shyrmauy­men barynsha qúrsap, shyr­qau shegine jetkizgen edi. Eng joghary den­gey­de «biz orys tilin ghana biluimiz kerek, ony ba­rynsha tez ýirensek, kommunizmge de son­sha­lyqty tez jetemiz» degen siyaqty jauapsyz ai­tylghan sózder kýndelikti sayasattaghy baghdar­la­malyq ústanymgha balandy. Eshkim oghan bir auyz sózben qarsy shyghyp, joqqa shyghara almaytyn. Últtyq sayasatta «últtardyng gýl­de­nui» jәne «últtardyng birigui» tújyrym­da­ma­syn teng ústanamyz delingen sayasat osynday sózderden keyin ekinshisi birinshisinen basym­dyqqa ie bola beretin tenden­siya­gha shyghuymyz kerek degenge jetkizildi.

«Úly» halyqpen ja­qyndasu, onyng tilin ghana emes, dilin, ghúrpyn qabyldau ashyqtan-ashyq ba­rynsha progressivti is-әreket sanaldy. Ony eurosentristik ústanym da úshtay týsti. Sóitip, últ­tardy biriktiru, sayyp kelgende barlyq ha­lyqtardy tegis birtútas sovet halqyna, is jý­zin­de orysqa ainaldyru sayasaty jýrgizilip, ol últ aimaq­taryndaghy ziyaly qauymnyng da, kózi ashyq kópshilikting de ashu-yzasyn tudyratyn. Biraq ózin osynday joghary mәrtebege qol jetkizip jat­­qan sol solshyl sayasat orys halqynyng ókil­derine únamauy mýmkin emes edi. Qalyng bú­qarasy ony ýnsiz moyyndap, ishinen ma­say­raytyn. Al alda-jalda oghan qarsy abaylap qana, júqalau pikir bildirilse erin moynyna alyp tulap, onday adamnyng bilimi tayaz, biligi az dep mýiizdep shygha keluge dayyn bolatyn. Orys ziyaly qauymy ókilderi arasynan óz tarapynan osy sayasattyng dúrystyghyna, onyng jandanuyna shama-sharqynsha ýles qospa­ghan­dary kemde kem shyghar. 1939 jylghy sanaqta bol­ghan 193 últtyng 1989 jyly 101 ghana qal­ghan­dyghy mine, osy saya­sat­tyng óte jaqsy nәtiyje berip kele jatqan­dy­ghy­nyng kórinisi edi. Kýn­nen-kýnge bastyrma­la­typ kele jatqan búl saya­satty tejeuge, sóitip, iym­periyalyq ortalyqqa degen jekkórinishti sezimdi azaytugha ortalyq ýkimetti basqaryp otyr­ghan myqtylardyng kó­re­gendigi, qayratkerlik qa­ry­my jetpedi. Gorba­chev­ting kezinde búl sayasat­tyng solshyldyghy tipti dәuirlep, onyng artynan Qazaqstanda jәne basqa da respublikalarda últ­tyq qozghalystar bolyp, qantógiske úlasqany belgili.

Últtyq respublikalardyng KSRO-dan tәu­el­sizdik alugha, óz aldyna jeke el bolugha jan­talasuynyng eng basty sebebi, bizdinshe, osy bo­latyn. Yaghni, últtyq ereksheligin, bolmysyn saq­taugha, últtyq mýddesin qorghaugha barlyq ha­lyqtar da úmtylyp túratyn. Adamnyng boyyn­daghy eng nәzik, barynsha qasterli dýniyesi de últtyq sezim ekeni belgili. Patriotizmning de qaynar kózi osy últtyq sezim. Otandy qorghau jolyndaghy barlyq jalyndy ólender, úrandy sózder últtyq sezimmen úshtassa ghana ótimdi bolatynyn ómirde kórdik. Mәselen, Úly Otan soghysy jyldarynda «Tughan Otanym SSSR-dy qasyq qanym qalghansha qorghaymyn» degennen góri «Qazaq eli, tughan jerim, Otan anam senderge jetpesin dep fashist ayaghy keudemdi oqqa tóseymin» degen maghynadaghy sózderding әseri әldeqayda myqty bolatyn. KSRO-nyng ýgitshi­le­ri men nasihatshylary Otan soghysy jyl­da­ryn­da patriotizmdi laulatu jolynda últtyq se­zimdi útqyrlyqpen qosyp otyrghan sebebi de sol.

Al tәuelsizdik aldymen kez kelgen ha­lyqtyng últ retinde saqtaluyna jol ashatyn manyzdy qúral ekendigi dausyz.

Endi 1991 jyldyng tamyzyndaghy bizdegi últtyq ahualdyng qanday ekenine toqtalyp kórelik. 1970 jyly Qazaqstanda 13 mln. halyq bolghan, sonyng 4,2 mln. qazaq, 5,5 mln. orys, 1979 jylghy sanaqta 14,7 mln. halyqtyng 5,3 mln. qazaq, 5,9 mln. orys boldy. Tek 1989 jyl­ghy sanaqta ghana qazaq óz jerinde 1926 jyldan keyin alghash ret kópshilikke jetip, 16,2 mln. halyqtyng 6,5 mln. boldy. Al orystar búl kezde 6,2 mln. edi. Sóitip, qazaq 63 jyl ótken song ghana respublikadaghy eng kóp sandy últtyng dә­re­jesine jete aldy. 1926 jylghy sanaqta Qa­zaqstandaghy barlyq 6,1 mln. halyqtyng 3,6 mln. yaghny 60 payyzyna juyghy qazaq bolghany mәlim.

Biraq sol 63 jylda ómirding barlyq sala­syn­da qazaqtyng orny ekinshi oryngha әbden sy­rylghan edi. Belsendi qoghamdyq arenadaghy qa­zaqtyng kýii óte qorash kórinetin. Ekono­miy­ka­nyng auyl sharua­shy­lyghynan basqa salalary­nyng bәrinde, mәde­niyet, ghylym, bilim, ónerde de qazaq ekinshi oryn­nan asa alghan joq. Soltýstik týgil Ortalyq, Shy­ghys, Batys oblystardyng barlyq qalaly jerlerinde orys tili basymdy sipatta boldy. Sol­týs­tik pen Shyghysta halyq sanynyng basym kóp­shi­ligi orystar-dy. Alma­tynyng ózindegi jaghday sol bolatyn. Tek qazaq­tyng últtyq elitasy shoghyr­langhandyqtan ghana ziyaly qauym ortasynda qazaq tepe-tendikke qol jetkizip jýretin. Onda da birde jetse, birde jetpey jatatyn.

60 jyl boyy ómirding barlyq salasynda basymdyqqa jetken halyqtyng ókilderi ózining qoltyghynda, ekinshi qatarda jýrgen halyqtyng degenine birden jyghylyp, ózining tarihy ota­ny­nan tәuelsiz bolghymyz keledi degenin birden moyyndap, tilin ýirenip, dilin úghugha kóne ala ma? El de, jer de bizdiki, respublikanyng negizgi halqy biz bolamyz degen úrandar oghan jagha ma? Onyng ýstine ol aty atalsa boldy «úly» degen madaq birge aitylatyn (әsirese Qazaq­stan­da), irgede býkil әlemde aldyma jan sal­maymyn dep azuyn aigha bilegen imperiyasy jatqan, jogharyda aitylghan solshyl sayasat әbden keudesin ósirip, enbektegen jasynan enkeygen kәrisine deyin órkókirek qylyp jibergen orys halqy bolsa - ony nizamgha jyghu, u-shusyz, býliksiz Qazaq eli­ning tәuelsizdigin moyyndatu - onay sharua ma edi? Qala berdi ortalyqtaghy imperiyashyl kýsh­ter­ding baghyn­ban­dar degen ashyq aighaylary da shy­ghyp jat­qany ótirik pe? 90-shy jyldardyng ba­synda A.Soljenisin «Kak nam obustroiti Ros­sii» degen enbeginde Qazaqstannyng Sol­týs­ti­gin Resey­ding «Ontýstik Sibiri», Gorbachev 5 oblysty Reseyding jeri, odan Jirinovskiy «ja­qyn sheteldegi orys halqyna ýndeuin» jariyalap, Moldova sekildi shaghyn respublikalardyng ózinde orystar tyghyz qonystanghan aumaqtarda «Pridnestrovie» sekildi separatistik respublikalar qúrylyp jatsa, bizdegi orystardy saba­sy­na týsiru onay ma edi? Áriyne, bәri dep ait­pay­myz, biraq qalyng kópshiligining auany basqada bolghanyn kórmeu - «kórmes týieni de kór­mestin» kebi bolar edi.

Osynday jaghdayda júrttan búryn belsenip, tәuelsizdikti, yaghny orys imperiyasynyng qol as­ty­nan shyghudy basqalardan búryn jariyalap kór? «Ózi de ýrkeyin dep túrghan jylqygha ja­py­raq shashsang ne joryq» demekshi, búl onsyz da órek­pip túrghan kónilderge qúryq berip, ahualdy tipti shiyelenistirip jiberetin kórsoqyrlyq bolar edi.

Aumaly-tókpeli sol zamanda óz basymyz, mәselen, Qyzyljardaghy auytqulardy kózben kórip, qúlaqpen estidik. Jergilikti orystardyng qalyng ókilderi ashyqtan-ashyq «qazaqtar bizge kýn kórsetpey jatyr, bizding zor tilimizding auqy­myn ekshep, ózderining qor tilin tyqpalap, zorlap ýiretpek, barlyq jerde qazaq kadr­la­ryn ósirip jatyr, bizding azamattarymyzdy júmystan quda­lau­da» degen sekildi jalalardy laulatyp, qa­la­nyng qaq ortasynda jiyndar ótkizip túratyn. Qolynan basqa eshtene kelmegen song oblys bas­shy­lary olardyng jiynyn kóshede ótkizbeytin etip, búrynghy oblystyq komsomol komiytetining keng zalyn bosatyp berdi. Osy jerde әr aptanyng sәrsenbisinde V.Suprunuk degen jәdigóy bas­taghan jiyn túraqty týrde ótkizilip, onda halyqty barynsha qayrap, әldeqanday әreket dýnk ete qalsa dayyn bolu qajettigin ashyq ýgit­tep jatty. Oblys әkim­diginen ol jiyndargha Ashat Saghyndyqov degen jigit túraqty qatynasyp, aitylghan әngime­ler­di jazyp әkelip, basshylargha tapsyratyn. «Analardyng sózin estisen, tóbe shashyng tik túrady, óz basym sol jinalystardan ýnemi jýregim auyryp shyghady», deytin edi ómirden erte ketken marqúm.

Jiyndargha Ombydan, tipti odan arghy jerlerden emissarlar kelip, halyqty qozdandyra týsetin. Suprunukting gazetteri Ombyda basy­lyp, bizge tasymaldap jetkiziletin. Onyng shy­ghyn­daryn da sondaghy «janashyrlar» óz moy­yn­daryna alghan synayly. Soghan qaraghanda Reseydegi imperiyashyl kýshter múndaghy halyq­tyng órekpuin «tiyimdi» paydalanugha barlyq kýshterin salyp baqqanyn kóruge bolady.

Ózimizdegi orystildes basylymdar da ashyq arandatudyng iyisi anqyghan maqalalardy qarday boratatyn. Osy kýni nanu qiyn, al sol kezde ókimetting ózi qarjylandyratyn oblystyq «Le­ninskoe znamya» gazetining ózi de «Priy­dnestroviening shoghy bizde de byqsy bastady» jәne t.b. osy taqylettes maqalalar shyghardy. Osynyng bәri orystildes aghayynymyzdy ashyq әreketke kýnnen-kýnge dayynday berdi.

Erin moynyna alyp mónkigen olardyng qoz­danuyn kazaktardyng da omyraulap, kóshelerde emin-erkin oiqastaulary úshtay týsetin. Ýs­te­rine alabajaq kiyimderin, bastaryna papa­ha­laryn kiyip alghan olar qoldaryna doyyrlaryn ústap keminde 5-6-dan shoghyrlanyp, ketip bara jatatyn edi. Keybir atamandardyng jauapsyz mәlimdemeleri de halyqty ýrkite týsetin. Mәselen, Qorghan oblysynyng bir ataman­sy­ma­ghy «men orys mýddesin qorghau ýshin Qazaq­stangha polk kirgizuge әzirmin» dep mәlimdedi.

Osynday jaghdayda Qyzyljardaghy at tó­be­lindey qazaqtyng (ol kezdegi ýlesi 8 payyz!) ziya­ly qauymy da birigip, qoldarynan kelgenshe ty­nysh­tyqty saqtaugha ýlesterin qosugha ty­ry­syp baq­ty. «Qazaq tili» qoghamynyng janyna top­tas­qan olar gazetterge shyghyp jatqan jau­ap­syz mate­rialdargha, orynsyz ýndeulerge qar­sy kelip, tynyshtyqqa shaqyrghan maqalalaryn qazaq, orys tilderinde jariyalap, jinalys, kezdesu, bas­qosularda ýnemi arandatugha úmtyl­ghan­dardy әshkerelep, sóilep túratyn. Búl iste әsirese, Qilaj Maghazov, Qosyl Omarov, Mәlik Múqanov, Jarasbay Sýleymenov, Zeynolla Ákimjanov, Ómir Esqaly jәne t.b. belsendilik kórsetetin. Keyde әsireqyraghylyqtar da bolmay qalmaytyn. Birde osy joldardyng avtory­na bir aqsaqal Mamlut audanyndaghy búryn kazak stanisasy bolghan seloda tank túrghanyn aitty. Qayta-qayta anyqtasam, ol da sózinen janylmaydy, dәl dýkenning qasynda gýrildep túr deydi. Áriyne, búl qauipti, dereu ÚQK-daghy tanys jigitterge mәlim ettik. Olar da sas­qa­laqtap, shúghyl baryp teksergen eken... Sóitse, ol eskertkish ýshin túghyrgha ornatylghan tank­tyng qanqasy bolyp shyqty. Búl da halyqtyng әlde ne bolyp ketedi dep jýikesi júqaryp jýr­genining belgisi edi. «Qoryqqangha qos kórinedi» dep osyndayda aitylsa kerek.

Resey Federasiyasyna qaraytyn «Ontýstik - Oral temirjolynyn» bólimshesinde júmys isteytin Qosman deytin kórshim ýige kýnde bir ýreyli janalyq әkelip túratyn. «Analar býgin Mamlutke deyingi jerdi basyp alyp, Reseyge qosamyz dep jatyr... Bulaevtyng solargha berilgeni ras pa? Biz de qarulanuymyz kerek qoy. Ata-babamyzdan qalghan jerdi jaydan-jay berip qoyamyz ba, bizdi óltirgen song alsyn» degen sekildi sózderdi ol kýnde ýrey­lene jetkizushi edi. Men oghan: «Qoryqpa, milisiya bar, әsker bar, qantógiske jibermeydi, eshkim de bizdi basyp almaydy» desem, «Oybay-au, olardyng bәri de sol jaqtyng adamdary ghoy, әldene bolsa so­lar­dyng jaghyna shygha keledi ghoy» deytin. Búl qara­pay­ym adamnyng kózi kórip túrghan ashy shyndyq edi.

Biz tym qúrysa 5 jyl tәuelsiz el bolyp, tútas túra alsaq jarar edi dep armandaytyn edik. Sonda, tym bolmasa artynan, «biz de tәuelsiz el bolghanbyz» dep aitar edik deytinbiz.

«Qazaqstanda orystargha kýn kórsetpey ja­tyr» deytin jala Resey BAQ-tarynan da ýnemi aitylyp, ondaghy júrtty da bizde day­yn­da­lyp jatqan «әreketti» qoldaugha әzirleu júmystary jýrgizilip jatty. Ondaghy halyq shu degende KSRO-nyng qúlauyna qarsy bolmasa da qo­l­asty­nan Qazaqstan sekildi shiykizat ba­zalarynyng susyp ketip bara jatqanyn kór­gen­de imperiyalyq sanasy oyanyp, aighay men oi­bay­gha basyp bergen. Sol kezde Qazaqstandaghy orystar­dyng «qiyn ahualy» izdegenge súraghan boldy.

Osynday jaghdayda oblystyq telera­dio­kom­paniyanyng sol kezdegi basshysy Mýtәllap Qan­ghojin bizdegi shyn ahualdy Mәskeuden kór­setu ýshin «Miyr» elaralyq telearnasynan jur­nalist aldyryp, oghan barlyq mýmkin­shi­likterdi jasap, shynayy habar dayyndatqyzghan edi. Efirden birneshe ret qaytalanghan sol habar reseylikterding alaqandaryna týkirip jýr­gen arynyn birshama basqan.

Osy joldardyng avtory sol kezde Qyzyl­jarda bolghan ahualdyng shynayy beynesin «Ózgelendi búl ghalam» kitabynda kórkemdep jazdy. Onyng jurnaldyq núsqasy «Júldyzgha» da shyqty (2010 j., №12).

Jalghyz Qyzyljar emes, osynday ahual basqa halyq ókilderi kóp qonystanghan Soltýs­tik, Shyghys oblystardyng bәrinde de boldy. Álemdegi eng súnghyla sayasatkerlerding bәri Qa­zaqstannyng typ-tynysh, qantógissiz, tәuelsiz el bolyp ketetinine shýbә keltirdi. Sayasattyng jiligin shaghyp, mayyn ishken Z.Bjezinskiy siyaqty qayratkerler Ortalyq Aziyadaghy saya­satynda AQSh-tyng Ózbekstangha ghana stavka jasauy qajettigin aitumen boldy.

KSRO taraghanda últtyq qúramy jәne sodan tuyndaytyn saldary jóninen osynday qiyn ahual bizde ghana bolghan edi. Bizden basqa respublikalarda negizgi halyqtyng ýlesi 60 payyzdan kem bolmaghan. Eng az degen Qyrghyzstannyng ózin­de 1991 jyly jergilikti halyqtyng ýlesi 54 payyz bolghan. Al biz 40 payyzdan endi ghana asqanbyz...

Endi býgin, Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyn toylaghaly otyrghan merekening qarsanyndaghy biyikten qaraytyn bolsaq, Qazaqstannyng sol kezde bir oq shygharmay tútastyghy men azat­ty­ghyn saqtap qalghany - әlemdik tarihta ai­ryq­sha oryn alyp, qúrmetpen atalatyn oqigha jәne ony qamtamasyz etken birden-bir adam Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev edi dep batyl aitugha bolady.

90-shy jyldardyng basyndaghy KSRO-daghy sayasy ahualdy eske alatyn bolsaq, sol kezde Núrsúltan Nazarbaev esimi júldyzday jar­qy­raghan, airyqsha bedelge ie bolghan edi. Onyng júldyzynyng jaryghyna sol kezde tek B.Elisin ghana ilese alatyn. Biraq onyng ózi ziyaly qauym bolmasa tym qarapayym, júmysshy halyqtyng arasynda Nazarbaevtay bedelge ie bolghan emes. Qara halyq, qalyng búqaramen kezdesip sói­les­ken­de, úzaq jyldar olardyng arasynda bolyp, júrtshylyq psihologiyasyn óte jaqsy biletin Nazarbaev olardy ózining ótimdi sózderimen ma­qúl­datyp, bas shúlghytyp ketetin edi. Onyng aurasyna shyrmalghan halyq úzaq uaqyt boyy, «Da, on voobshe-to prav» dep onyng sózining qú­di­retinen aryla almay, әsertútqyn bolyp qalatyn.

Ol kezde barlyq ahualdy jaqsy biletin Núrekeng Qyzyljargha jii keletin jәne kelgen sayyn halyqpen kezdesip, olargha Qazaq­stan­nyng tәuelsiz el retinde damyghany paydaly eken­digin, biraq Reseymen dostyqtan eshqashan qol ýzilmeytinin qarapayym úghymmen, asqan eptilikpen jetkizetin edi. Sonyng ishinde Qa­zaqstannyng damuyna tejeu jasaghysy keletin keybir reseylik basshylardyng qaraulyqtaryn da adal kónilmen aityp ketetini este. Qara­payym tilmen jetkizilgen shynayy sózder jýrekterge birden jetip, «orys dep bizdi oilap jatqan eshkim joq eken ghoy» degen sezimder tughyzatyny da ras-ty.

Qay kýnde Preziydent kelip ketkennen keyingi ahual úzaq uaqyt boyy jaymashuaqtanyp, kónil-kýy kýndelikti problemalargha audary­la­tyn. Sol kezde Soltýstikting әkimi bolghan V.Gartmannyng da enbegin eshqashan úmytugha bol­maydy. Eger onyng ornynda basqa bir últtyng ókili bolsa, aran­da­tu­shylardyng liyderlerine tizeni batyra almas pa edi dep oilaysyn. Pre­ziy­dentting onyng kandida­tura­syn dәl tapqandyghy da kóregendikting belgisi edi. Últy nemis bolghan song V.Gartman ózinikine bú­ryl­dy degen aiyptan qoryqpay, batyl әreketter jasaytyn. Birde... Sol kezdegi Soltýstiktegi kom­muniys­terding basshysy, arandatushylardyng juan ortasynda jýretin V.Iliinnning kabiynetine bara qalghan edik. Dәl sol kezde Gartman telefon soqty. Barlyq sózder estilip túr. Ol kommunister basshysynyng it terisin basyna qaptap, jerden alyp, jerge saldy. Sózding mazmúny: aran­da­tu­shylargha sening dem berip jýrgenindi jaqsy bilemiz, eger bir ot tútanyp ketetin bolsa aldymen sen jauap beresin, biz seni tabamyz degenge say­dy. Dauysy zor Gartman әbden gýrildep, tele­fondaghy sózining ózimen Iliinning әlek-shәlegin shyghardy. Osydan keyin Iliin ýsh tal temeki tartqan song ghana zorgha dep esin jinaghan edi...

1992 jyly ekonomikalyq qatynastar ýzilip, barlyghy toqyraugha úshyraghaly túrghan kezde Elbasynyng ózi týrik millioneri Beker Okandy Qyzyljargha әkelip, «Súltan» makaron fabrikasyn salghyzdy. Halyq Qazaqstannyng tәuelsiz ekonomikasynyng alghashqy qarlyghash­tary­nyng biri bolghan «Súltan» fabrikasyn kórip, onyng tamasha qúrylysyn, joghary teh­nologiyalaryn auzynan tastamay aityp jýretin boldy. Syrttan investisiya tartudyng ne ekenin qyzyljarlyqtar alghash ret osy jerden kórdi. Osynyng ózi Reseyding kó­me­ginsiz-aq ómir sýruge bola­tyny turaly qoghamdyq pikir tughyza bastady.

Bizdi tarih tabys­tyr­ghan, taghdyr toghys­tyr­ghan orys halqynyng ókilderine ra­zylyghymyz erekshe. Olar­dyng basym bóligi qa­zaq­tardyng óz memlekettiligin qúruy tarihy әdilet­ti­lik ekenin týsindi, sol ortaq memleketti birge qú­rysty.

N.Nazarbaev syrtqy sayasatta eng negizgi basym­dyq­ty Resey Federa­siya­sy­men aradaghy tatulyqqa berdi. 1992 jyldyng ba­syn­da-aq ol osy elmen dostyq qarym-qatynas turaly eki­jaq­ty kelisimge qol qonggha qol jetkizdi. Osy isting basy-qasynda bolghan Qa­sym-Jomart To­qaev­tyng aituyna qaraghanda, reseylik impe­riya­shyl kýshter onyng tolyq kýiinde qol qoyy­luyna barynsha kedergi jasap baghypty. «Napriymer, rossiyskaya storona nastaivala na iys­klucheniy iz teksta dogovora punkta o priznaniy territorialinoy selostnosty gosudarstv. Seychas... takoy podhod kajetsya neveroyat­nym y daje absurdnym» dep jazady diplomat. («Svet y teni»., Astana 2007., 263-bet).

Áyteuir N.­Na­zar­baev­tyng diplomatiyalyq sheber әreketterining arqasynda ghana kelisim-shartqa qol qoyylghan. Q.Toqaevtyng atalmysh enbeginen de, basqa da jýzdegen derek kózderi­nen N.Nazarbaevtyng Reseyding sayasy eliy­ta­symen tyghyz qarym-qatynas ornatqany belgili. Al Preziydent B.Elisinmen ekeuining ara­syn­daghy baylanys adami, shynayy dostyq jagh­dayynda bolghan. 1996 jylghy onyng jýre­gine ota jasal­ghan­nan keyin eng aldymen N.Nazarbaevpen kezdeskenin de bilemiz. Ózining dosy turaly: «Preziydent Nursultan Nazarbaev - vydaiyshiysya go­sudarstvennyy deyateli mejdunarodnogo masshtaba» degen sózdi tabighatynan kesek pishilgen B.Elisin aq jýreginen aq­ta­rylyp aitqany da talassyz edi.

N.Nazarbaevtyng býrkemesiz, boyamasyz óz elining mýddesin qorghauy jәne onyng dúrys­tyghyna әriptesin moyyndata aluy eng ýlken jetistik boldy. Mәskeudegi kózqarasy eng jetilgen, pikirleri әbden úshtalghan biyik ortalardyng ózinde sóilegen sózderinde N.Nazarbaev olargha tәuelsiz elderding jeke ómirin tanudy moy­yn­data bildi. Sonymen birge, Euraziyalyq odaq siyaqty ótimdi iydeyalardy da eptilikpen úsynyp otyra­tyn. Sonyng arqasynda alaqandaryna týkirgen arandatushy kýshter myna jaqqa qiqu bere almay, ishten tynyp qaldy.

N.Nazarbaevtyng baysaldy da kóregen әre­ket­teri órekpigen kónilderdi sabasyna týsire bas­ta­ghanda ekonomikalyq daghdarys ta bas­taldy. Endi Reseyding joghary biyliginde Qazaq­stannyng derbes el bolyp ketuin qalamaytyn kýshter qoldarynan kel­genshe ekonomikalyq qysastyqtar jasaugha tyrysyp baqty. 1993 jyly eng jaqyn eko­no­miy­ka­lyq әriptesi bola túra bizge aitpastan ózderining últtyq valu­ta­syn engizdi. Týkke jaramay qalghan kenestik somdar Qazaqstangha aghylyp, tauar atau­ly­nyng bәrin týk qaldyrmay, sypyryp-siyryp alyp ketti. Kómek súraghan kezde Reseyding qú­ramy­na qay­tadan eninder degen qayratkerleri de boldy.

Sol kezderde Qazaqstannyng tәuelsiz el bolghanyn qalamaghan separatistik kýshter jagha­dan alghan ekonomikalyq daghdarystyng qiyn­shy­lyghynan elimizdi tastap, kóshe bastady. Ásirese, keshe ghana Qazaqstandy uystan shy­gharmaymyz dep jýrgen belsendiler aldymen tabandaryn jaltyratty. Olardyng keybiri Qazaqstannan sayasy kózqarasymyz ýshin quda­la­nyp keldik dep bosqyn mәrtebesin alugha tyrysqandary da, sol ýshin Resey ókimetinen kómek alghandary da boldy.

1994-96 jyldardaghy cheshen soghysy da bizdegi jaghdaydyng birshama salqyndauyna óz әserin tiygizdi. Federasiyagha derbes respub­likany qata­ry­na qaytaru týgil, ózining tú­tastyghyn saqtap qalu problemagha ainaldy. Sondyqtan bizdegi separatistik kýshterdi qoldau birshama toqtatylghany sezildi.

«Oraza, namaz toqtyqta» demekshi kýnde­lik­ti nәpaqasyn tabudyng ózi múngha ainalghanda ha­lyqtyng qalyng búqarasyndaghy órekpigenderding imperiyashyl kónili әbden basyldy. 1992 jyldan bastap 1998 jylghy alghashqy defoltqa deyin Resey Federasiyasynyng ekonomikasy bir­shama jaqsy damyp, onda júmys oryndary ashyla bastaghan. Múnay óndiretin Sibir qala­larynda qúrylys ta intensivti týrde jýrgiziletin boldy. Osynyng bәri Qazaqstannan belsendi halyqtyng ýdere kóshuine jol ashty.

Mine, osynday faktorlardyng arqasynda Qa­­zaqstanda separatistik kýshterding bel aluyna yryq berilmegen edi. Sol kezderde Qa­zaqstan basshysy da elge investisiya tartudyn, ekono­miy­kamyzgha sheteldik kapiy­tal­dy belsene aralas­tyrudyng jolynda tiyimdi әreketter jasap baqty. Múnyng ózi, sayyp kelgende, Qa­zaq­standa tynysh­tyqtyng ornauyna iri sheteldik kompaniyalardyng da mýddeli boluyna әkelip soqty. Olardyng elderi, iri de yqpaldy memleketter Qazaqstan qauip­sizdigining saqtaluyna mýddeli ekendikterin aiqyn týrde jariyalap jatty.

Eldegi ahual osynday bolghanda bizding Tәuel­sizdikti elden qalmay jarysa jariyalap, júrttan búryn jar salugha, tipti jariyalaghan kýnning ózinde aspangha sekirip, quanugha mým­kin­dik bermeytin osynday sebepteri bolghanyn úmytpaghan dúrys.

Jaqsybay SAMRAT.