Jarnamasyn kórip «taghy bir qazaq kinosy dýniyege keldi», dep  jadyrap qaldyq. Teatr salasynda jýrgen Temenovting kino әlemindegi tyng enbegin kóruge asyqtym. «Mahabbat beketi» óz zamanynda ozyq tuyndy bolghany belgili. «Mening kýnәli perishtem», atyn estigende eleng ete qalghanym ras. «Perishteden ne kýnә tapty eken» dep, alayda әdeby әlemde әsireleu, kórkemdeu degen dýnie baryn eskerip, bir toqtadym.

Keshkisin júmystan song dostarymmen birge kinoteatrdy betke aldyq. Premieranyng ekinshi kýni bolghandyqtan biyletsiz qalamyz ba dep erterek barghan týrimiz. Alayda, kórsetilimge 10 minut qalghanda kassanyng aldynan tabyldyq. Zaldyng jartysyna biylet satylmapty. Ornymyzgha jayghasyp tyng tuyndyny tamashalaugha kiristik. Búryndary óz basymda  kórgen kinony saraptau, kemshiligin jipke tizu, astaryna ýnilu degen bolmaushy edi. Ary barsa, dostar arasynda kishigirim pikir almasumen shekteletinmin. Búl joly olay bolmady. Kinonyng ón boyynan әldeqanday estetika, kórkemdik, morali izdegen edim, kóz aldymnan kólbendep kóldeneng kórinister ketpey qoydy. Búl men siyaqty qarapayym kórermenning kónilining týigeni.

Hosh, filim bastaldy. Á degennen týsiniksiz jaytqa tap boldym. Qart kisining qalauymen bosatyp jibergen Azamatty (basty róldegi jigit) kýzetshiler qaytadan qua jóneledi. Nege qashty jәne quugha ne sebep boldy?

Jarnamasyn kórip «taghy bir qazaq kinosy dýniyege keldi», dep  jadyrap qaldyq. Teatr salasynda jýrgen Temenovting kino әlemindegi tyng enbegin kóruge asyqtym. «Mahabbat beketi» óz zamanynda ozyq tuyndy bolghany belgili. «Mening kýnәli perishtem», atyn estigende eleng ete qalghanym ras. «Perishteden ne kýnә tapty eken» dep, alayda әdeby әlemde әsireleu, kórkemdeu degen dýnie baryn eskerip, bir toqtadym.

Keshkisin júmystan song dostarymmen birge kinoteatrdy betke aldyq. Premieranyng ekinshi kýni bolghandyqtan biyletsiz qalamyz ba dep erterek barghan týrimiz. Alayda, kórsetilimge 10 minut qalghanda kassanyng aldynan tabyldyq. Zaldyng jartysyna biylet satylmapty. Ornymyzgha jayghasyp tyng tuyndyny tamashalaugha kiristik. Búryndary óz basymda  kórgen kinony saraptau, kemshiligin jipke tizu, astaryna ýnilu degen bolmaushy edi. Ary barsa, dostar arasynda kishigirim pikir almasumen shekteletinmin. Búl joly olay bolmady. Kinonyng ón boyynan әldeqanday estetika, kórkemdik, morali izdegen edim, kóz aldymnan kólbendep kóldeneng kórinister ketpey qoydy. Búl men siyaqty qarapayym kórermenning kónilining týigeni.

Hosh, filim bastaldy. Á degennen týsiniksiz jaytqa tap boldym. Qart kisining qalauymen bosatyp jibergen Azamatty (basty róldegi jigit) kýzetshiler qaytadan qua jóneledi. Nege qashty jәne quugha ne sebep boldy?

Qashqan boyda konsert zalyna tap bolghan Azamat sahnada dayyndyq jýrgizip otyrghan Ayshanyng (basty róldegi boyjetken) әuezdi әuenine elitedi. Osy tústaghy bir detalidi kórermen bayqamauy mýmkin emes. Ol - kýisandyq ýstinde qalghan syrgha. Qyzdyng qúlaghynda basqa syrgha, jigit qolynda qalghan synar syrgha mýldem basqa.

Dәriger-oqytushymen sóilesken Azamattyng sózinen mynany bayqadyq, әkesiz ósken bala búzaqy, kóshe tәrbiyesimen ósedi eken. Qoghamdaghy әleumettik mәseleni kóterudi kózdegeni bayqalady. Áke tәrbiyesining ózindik orny bary ras. Al qyzdyng kýieuge shyqpay jýrui de әkesizdikting kesiri eken. Ony sheshesimen әngimeleskende bayqadyq.

Maldәrigerlik ortalyqqa kelgen Azamat júmysqa qayta kirgisi kelgenin aitady. Al dәriger «búl saghan sirk emes, januarlardy týsinu kerek» dep jauap qatty. Sonda sirkte januarlardy týsinbeydi eken. Kerisinshe, januarlar men adamdardyng eng jaqyn, eng etene aralasatyn orny sirk emes pe?

Eng soraqysy, Aysha әn salghanda auzynyng qimyl-qozghalysy kadr syrtyndaghy әnge mýldem sәikes kelmeydi, yaghny sinhronnosti joq. Ýsh jerde osy bayqaldy. Ándi ózi oryndap jatpaghany belgili, tym bolmasa mәtindi jattap alsa bolar edi.

Filimde imandylyq mәselesi bar. Ol meshit arqyly kórinedi. Basty keyipkerding mandayyn sәjdege qoyyp, ótken-ketkenine ókingeni bolar, ony meshittegi jamaghat arasynan kóremiz. Alayda Allanyng ýii әngimelesetin oryn emes. Ógey әkesi ekeui meshit syrtynda-aq sóilesse bolar edi. Qúlshylyq ornynyng qúnyn týsirip jibergen joq pa degen oida qaldyq.

Al Ayshanyng qúrbysyn qasyna alyp, qalany sharq úryp Azamatty izdeui «Ironiya lubvi» fiyliminen aumay qaldy. Dәl osy sujetterden «qazirgi zamanda jigit qyzdy emes, qyz jigitti izdeydi» degen iydeyanyng basy qyltiyady. Ol ras ta shyghar. Alayda búl qazaq qyzyna mýldem jat әreket. Filimning eng negizgi kótergen oiy - ajary kelisken, symbatty, biraq aqshasyz arular baylardyng oinasy boluy kerek. Onsyz óner әlemine órleu, tabysqa jetu mýmkin emes.

Azamattyng kóshe búzyqtaryna qosylyp, solardyng shyrmauynda jýrgeni emis-emis bayqaldy. Olardan ordasyn bólek saludy kózdegen jigitti joldan tosyp alady. Al úry-qary, kóshe jigitterine Azamattyng anasy kýieuge tiygen-tiymegeni ne kerek. Tipti, toygha shaqyrmadyng dep tiyisedi, ekinshi ret kýieuge shyghyp jatqan orta jastaghy әielge toy jasau degendi kóz kórip, qúlaq estimepti әli kýnge.

Ashat (Ayshanyng oinasy) - jalghandy jalpaghynan basqan dókey. Aysha ýshin aspandaghy aidy әperuge әzir. Jayylyp jastyq, iyilip tósek bolady. Bolmaghanda she, ózi әnshi, symbatty, jayau adam jatyp qaraytyn, atty adam týsip qaraytyn kórki bar. Súlulyghy sonsha fransuz Jerar Depardiening ózi auzynan suy qúryp tamsana qaraydy. Biraq, tym iship-jep qarauy ynghaysyzdau boldy.

Rejisser erkindik pen bostandyqty qalyqtaghan qúspen, tauda jortqan taghymen beyneleydi. Biraq viydeolardyng sapasyz ekenin aitpasa bolmaydy. Búl - kino, estetika әlemi. Ón boyynan shynayylyqpen qosa, әsemdik bayqalyp túru kerek. Tipti, bir-eki tústa, mikroplan da kózge shalyndy. Al ippodromda jer tarpyghan attyng planyn eki ret beruding ne qajettiligi boldy eken?

Ary qaray qozghalayyq, mahabbatyn ónerden artyq qoyghan Aysha Parijden qaytyp oraldy. Egis dalasynda jýrgen Azamatyn da tapty. Sol sәttegi jigitting kelbeti, jýgeri jinap jýrgen adamnan mashina jóndeytin adamgha kóbirek úqsaydy. Ýsti-basy, beti qap-qara may. Mýmkin basqasha sheshim jasaghanda bolar ma edi.

Kinonyng ón boyyndaghy sylqymdar tym jeniltek. Kóshe boyyndaghy biykeshterden esh aiyrmashylyghy joq. Jýrgen jýris, kiygen kiyim, sóilegen sózderi qazaq qyzyna jat.

Áriyne, bitken iske synshy kóp. Myqty bolsa ózi týsirip almaydy ma dep otyrghandar da bar bolar. Árkim óz isine jauapty, óz isining sheberi bolghan dúrys-au. Onsyz da túralap túrghan qazaq kinomatografiyasy taghy bir shalaghay dýniyemen tolyqqanday boldy. Maqsatymyz kórermenge kórim dýniyeler jol tartsa eken degen niyet qana. Filimning kónilge qonymdy, oilandyrar tústary da baryn joqqa shygharmaymyz. Ony kópshilik kórermen bayqap, baghasyn berip jatar. Búl - men siyaqty qarapayym kórermenning kózine shalynghan kóldeneng kórinister dep úqsanyzdar deymin.

R/S Filim sonyndaghy titrdaghy qatelerden kóz sýrinedi. Mysaly, «Saghyndym Almatymdy» «Saghyndym Amalatymdy», «Kazkommersbank» - «Kazkomersbank», taghy basqa úsaq-týiek әrip qateler bar. Baz bireulerge rasynda úsaq dýnie kórinui mýmkin. Men ýshin olay emes.

«Abay-aqparat»