Qazir el ishinde indet órship túrghany belgili. Áleumettik jelilerde Ýkimet qabyldap jatqan sharalargha qatysty syny pikirler de kóp. Sheshilmey túrghan týitkildi mәseleler de az emes. Almaty, Núr-Súltan sekildi iri qalalar men oblys ortalyqtaryndaghy ahual jayly kýndelikti aqparattardan estip, kórip jýrsizder. Al ónirler she? Shalghay jatqan aimaqtardaghy aghayynnyng jaghdayy qalay?

Mәjilis deputaty, «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev juyrda, Arqalyqtaghy aghayynnyng aryz-tilegin tyndap kelipti. Sol sapardan az-kem aqparat jazghandy jón kórdik.

Sapar Qostanay oblysynyng Arqalyq ónirine jasalghan. Nege Arqalyq?

«Eger Núr-Súltan, Almaty qalalary nemese oblys ortalyqtary ýnemi qogham nazarynda bolsa, al shalghay jatqan auyldarda adamdar әdiletsizdikpen, qayghymen betpe-bet kelip, eshkimge kereksiz qalghanday. Bizding basty mindetimiz – ondaghy azamattardyng әrbirine jetu, olar jalghyz emes ekenin jәne olardyng múqtajdyqtaryn tyndaytynymyzdy jetkizu», - deydi Peruashev.

Arqalyq jәne onyng manyndaghy auylsharuashylyq aimaqtar - Qazaqstanda shalghay jatqan ónir bolyp sanalady. Arqalyq qalasy ónirdegi temirjol magistralynan alys ornalasqan. Avtokólikpen oblys ortalyghyna jetu ýshin qúrylysy ayaqtalmaghan (jóndelip jatqan), shang tozang jәne shoqalaq jolmen jýrgende 7 saghatqa juyq uaqyt qajet. Osynday geografiyalyq jaghdayyna qaramastan, búl aimaq memlekettik organdar nazarynan ýnemi tys qalady.

Is-sapary barysynda Azat Peruashev jergilikti auruhana júmysymen, ondaghy atqarylyp jatqan júmystarmen tanysyp, qauipti indetpen betpe-bet kelgen dәrigerlermen sóilesip, kókeykesti mәselelerin tyndaghan.

«Aq jol» partiyasy Arqalyq dәrigerlerine kómek berdi

Ónirdegi dәrigerler Densaulyq saqtau ministrligi auysqannan keyin dәri jetispeushiligi toqtaghanyn aitypty. Ónirde Covid-19 indetin júqtyrghandardyng da sany azayyp keledi eken. Tek medisinalyq qyzmetkerlerge arnalghan jeke qorghanu qúraldary men joghary quatty jasandy demalu apparattaryna múqtaj bar kórinedi.

Azat Peruashevtyng aituynsha, dәl Arqalyq ónirine saparlap barugha osy jaghdaylar sebep bolghan. Arqalyq auruhanasy basshylyghynyng súrauy boyynsha «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng jetekshisi ondaghy dәrigerler men medqyzmetkerlerge jeke qorghanu qúraldaryn (qorghanu kostumderi, maskalar men qolghaptar), sonday-aq, tiyisti dәrejedegi ýsh jasandy demalu apparattarynyng qújattaryn tapsyrypty. Ol apparattar 27 shilde kýni jetkiziledi dep josparlanyp otyr eken.

Býkil Arqalyqta jalghyz ghana rentgen apparaty bar

Azat Peruashev, sonday-aq, auruhanagha kelushilermen sóilesken. Olar auruhanagha jatqyzu kezindegi burokratiyalyq kedergilerdi aityp, shaghymdanghan. Mindetti týrdegi saraptamalardan ótu, onyng ishinde rentgennen ótudegi problemalar sóz bolghan.

Túrghyndardyng aituynsha, auruhanada jalghyz rentgen apparaty júmys isteydi. Al oghan birneshe kýn búryn kezekke jazylady eken. Auyldardan ókpe qabynuy degen kýdikpen kelgen qart kisiler kezekke jazylu ýshin rentgen kabiynetin izdeuge mәjbýr. Sosyn kezekke jazylyp, kezegi kelgende Arqalyqqa qayta kelui tiyis. Olardyng auyldan Arqalyqqa baryp-kelui ýshin kemi 2-3 myng tengeleri taghy júmsalady.

«Qazir elimizde ókpe qabynuy órship túr. Adamdar tezirek sauyghyp ketu ýshin tezirek auruhanagha jatqyzyluy tiyis. Janaghyday burokratiyalyq kedergilerden song qart kisiler qoldaryn biraq siltep, ýndemey, ýilerine qaytyp ketuge mәjbýr. Auruhanagha jatyp emdelgennen, ýide amaldaghan onayyraq. Al tózimi jetip, auruhanalargha jatqandar – memlekettik medisinalyq kómek barlyq qajettilikti qamtiymaytynyn aitady. Keybir dәri-dәrmekti ózderi satyp alady eken. Zeynetkerlerding zeynetaqysy onsyz da basqa túrmystyq shyghyndaryna jetpeydi. Búl jaqta orta jastaghy nauqastardyng da sany az emes», – deydi Peruashev.

Zangha ózgertu engizu kerek!

Al Arqalyq qalasynyng әkimi Qayrat Ábishev qazir ekinshi rentgen apparatyn qosqaly jatqanyn aitypty. Endi auruhanagha jatqyzu jәne GOBMP kólemi boyynsha mәseleler jergilikti dәrigerler qúzyrynda emes kórinedi.

Auruhananyng bas dәrigeri Núrlan Erjanov oblys ortalyghynan 200-300 shaqyrym alys jerlerde ornalasqan medisinalyq mekemeler ýshin memlekettik satyp alu zandaryna ózgerister engiz qajet deydi.

«Jabdyqtyng kishkentay ghana bólshegin shúghyl auystyru ýshin bizge kóp qújattar toltyru kerek. Sosyn olardy oblysqa jiberip, kelisimin kýtemiz. Baryp-keluding ózine 15-16 saghat ketedi. Odan oblystyng kelisimi men olar engizgen týzetulerdi kýtu ýshin kem degende 1 apta uaqyt ketedi. Osy kezde janaghy jabdyqtardyng júmysy toqtap túrady. Dәrigerlik saraptamalar, operasiyalar toqtatylady, júmys kestesi búzylady. Sondyqtan da, qajetti týsiniktemeler kerek.  Mysaly, keybir auruhanalar ózderi sheshe alatyn qarajat somalary boyynsha naqty anyqtama týsinikter kerek», - deydi Bas dәriger.

Deputat Azat Peruashev, atalghan mәselelerdi, onyng ishinde, memleket jәne әleumettik  medisinalyq saqtandyru tarapynan qamtamsyz etiletin dәriler tizimin úlghaytu jóninde Ýkimet pen Densaulyq saqtau ministriligine jetkizip, mәsele etip kóteruge uәde bergen.

Túrghyndardyng janayqayy

Onan son, Azat Túrlybekúly pandemiya men ókpe qabynuynan qaytys bolghandardyng tuystarymen jolyqqan. Kezdesuge kelgender dәrigerlerding olardyng tuystaryna qaramaghanyn aityp, dәrilerdin, IVL apparattarynyng joqtyghyn, shúghyl emdeu sharalarynyng sozyluyn, mәiithanalar júmysynyng retsizdigin aitqan.

Jiyngha kelgender: «Shyndyqty aitynyz, shyndyqty», dep ashyna sóilep, «Sizge ótirik aitady, qaytys bolghan adamnyng sýiegin aiqay-shumen alamyz», - dep dәrigerlerge ókpelerin jetkizdi.

Auruhananyng bas medbiykesi Aygýl Múqanbetjanova kózine jas alsa da, jauap berdi:

«Búl shyndyqqa jatpaydy. Biz qolymyzdan kelgenin jasaudamyz. Árbir adamnyng ómiri ýshin arpalystyq, óz tughandarymyzday janymyz ashydy. Árbir adamnyng ólimi bizge de auyr tiyedi.  Mәiithanagha qaytys bolghandardyng sýiegin taza aparamyz, ol jerde qan da bar, iyis te shyghady, óitkeni mәiithana», - deydi Aygýl hanym.

Peruashev: Búl - tútastay emdeu jýiesindegi qatelik!

Dәrigerlerding aituynsha, ashyna sóilep, aryz aitqan túrghynnyng tuysynyng auruy asqynyp, auruhanagha kesh jetkizilgen. Ókpesining 50 payyzy asqynyp, poliorgandyq jetispeushilikke shaldyqqan. Jedel reabilitasiyalyq sharalar qabyldanghanymen, tuystary jetkenshe qaytys

«Árbir qaza bizding ortaq qayghymyz. Qazir indet órship túr. Qaza bolghandar da az emes. Búl - bir oqighadaghy ghana qatelik emes, búl – tútastay emdeu jýiesindegi qatelikter. Men dәriger emespin.  Sondyqtan eshqanday aqyl aityp, kenes bere almaymyn. Biraq, ekonomika men statistikany jaqsy bilemin. Osy túrghydan alghanda, koronavirus pen ókpe aurularynyng bir mezgilde órshui men onyng qúrbandarynyng osynday ýlken kólemde boluy, osy dertterding bir-birimen tyghyz baylanysta jәne olardyng jalpy tabighaty birdey ekenin kórsetedi.

Osy indetting emin býkil әlem izdep jatyr. Búl bәrimizding ortaq qayghymyz. Búl sózder sizderdi júbatpaytynyn bilemin, sizdermen qazir býkil el, tipti, býkil adamzat birge der edim. Erte me, kesh pe sheshimi tabylady. Al qazir auyrghandardy auruhanada tósek ornymen, dәri-dәrmekpen, medjabdyqtarmen tolyqtay qamtuymyz kerek. Olardy kabiynet-kabiynetterge jýgirtip qoiydy toqtatu kerek.

Mening kórgenim maghan qatty әser etti. Sizder ózderinizding otbasylarynyzdy, jaqyndarynyzdy ysyryp qoyyp azamattyq erlik jasap jatyrsyzdar. Osynyng bәri basqa adamdardyng ómirin saqtap qalu ýshin. Býgin aitylghan auyr sózder kimning bolmasyn jýregin jaralaydy, degenmen sizderding erlikterinizdi el baghalap otyr», - deydi Azat Peruashev.

Sonymen birge, Azat Peruashev medqyzmetkerlerdi aitylghan syngha týsinikpen qarauyn súrady.

«Men ótinishterdi tekserudi súradym. Týsininizder, múnday jaghdayda kim bolmasyn shekten shyghyp ketui mýmkin. Múny adamy túrghydan týsinuge bolady, adamdardyng qayghysyna jәne olardyng sezimderine týsinistikpen qarayyq. Tekseruler barlyq súraqtargha jauap beredi dep ýmittenemin. Sizderge temirdey jýike, tózim men týsinistik tileymin. Sabyr eteyik», - dedi Peruashev.

Qayyrymdylyq aksiyasy

Osydan son, «Aq jol» fraksiyasynyng basshysy Arqalyqta qayyrymdylyq aksiyasyn ótkizipti.

Jergilikti dýkennen 30 qap ún, qant, ósimdik mayy t.b. kýndelikti túrmysqa qajetti azyq-týlik tauarlaryn satyp alyp, túrmysy tómen jәne kóp balaly otbasylargha ýlestirgen. Kómekke mújtaj otbasylardyng tizimin partiyanyng jergilikti filialy әzirlegen eken.

Kezdesu barysynda túrghyndar Ýkimetten beriletin 42 500 tengelik jәrdemaqyny alu mýmkindigining joqtyghyn aityp, shaghymdanghan.

Mysaly, Arqalyq túrghyny Kýlrayhan Moldabekovanyng kýieui Astana bazarynda sauda jasap, júmys istegen. Júmys berushi resmy enbekaqy tólemey, tek, kýnine 2-3 myng tenge tólep túrghan. TJ  engizilgen son, ol tabys kózinen aiyrylghan. Endi sony resmy dәleldey almaghan.

Taghy bir jaghday, kópbalaly ana Tayshina Miramgýldi «ASP» aludan aiyrghan. Sebebin ózi de bilmeydi. Aytuynsha, tabysy ýshin siyaqty (júmysqa ornalasqan), biraq, jalaqysynyng azdyghy sonshalyqty, odan da júmystan shyghyp, balalargha arnalghan ASP alghannyng jenildigin aitady.

Al auyldaghylardyng keybiri tipti, jәrdemaqy alugha qúqylary baryn, qalay ótinish beru keregin de bilmeytin kórinedi. Osyghan baylanysty deputat әkimdik ókilinen múqtaj otbasylardyng tizimin  súrap bilgen. Ángime barysynda mәslihat hatshysy Gýlbanu Ertaeva kóptegen jerlesterining qiyn jaghdayyn jaqsy biletinin jetkizdi.

Áyeli bir apta búryn qaytys bolghan, alty balamen jalghyz qalghan Serik Bajanov deputatqa jaghdayyn aityp, baspana súraghan.

«Men Arqalyqta júmys isteymin. Ýlken balalarym student, al kishkentay tórt balamdy ózderin jalghyz qaldyru qorqynyshty. Qalagha kósheyin dep edim, sol jerden qanday bolsa da baspana tabylsa», - deydi Serik Bajanov.

«Qazir Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki «5-10-20» baghdarlamasyn iske qosyp jatyr. Kóptegen ónirlerde әkimdikter búrynghy baghdarlama boyynsha da azamattargha alghashqy jarna ýshin sertifikattar berude. Osynday jaghday ýshin qanday bolmasyn bir qadam jasau qajet shyghar. Men búl mәseleni bank tórayymy Lәzzat Ibragimovamen talqylayyn»,- dedi deputat.

Azat Peruashev: Barlyq bala bir telefonmen oqyp jatyr

Mәjilis deputaty kópbalaly otbasylardy aralaghan kezde birqatar týitkildi mәselelerge toqtalghan.

Mysaly,  Júldyz Ermuradova kýieuimen 5 jyl búryn ýileri órtenip ketip, sodan beri ýy jaldap túrady eken. Kýieuin júmysta óndiris tómendegen son, karantin aldynda ózining ótinishi boyynsha aryz jazdyryp, júmystan ketuge mәjbýrlegen. Sondyqtan da jәrdemaqy alugha ýmiti bolmaghan. Júldyzdyng ózi ýide otyryp tabys tabady. Túraqty tabystyng joqtyghyna qaramastan 4 balagha qashyqtyqtan sabaq oqu ýshin bir telefon satyp alghan.

Júldyz mektep múghalimderine, jalpy kestemen emes, ýidegi jalghyz telefongha baylanysty jeke   shúghyldanugha keliskenine rahmetin aitypty. Bir mәsele - múnday jeke sabaqtar týn batqangha deyin sozylady eken.

Múnday problema turaly Gýlfayrus Bralina da aitqan. Al әieli qaytys bolghan Serik Bajanov  az ghana jalaqysyna qaramastan nesie alyp, mektepte oqityn balalarynyng bәrine telefon alyp bergen.

«Osy tústa, osydan bir ghasyr búryn britan injeneri Djon Uildorf Uordeldin: «Qazaqtar ózining tabighatynda qanday sezimtal halyq desenshi, balalaryn sonday jaqsy kóredi, ...bilimge degen  qúlshynystary zor» («V kazahskih stepyah», s.366) degen sózderi eriksiz eske týsedi», - deydi deputat.

Azat Peruashev «Aq jol» filialyna osy otbasylardy kompiuter nemese telefondarmen (internetting boluyna qaray) qamtamasyz etudi tapsyrdy.

Arqalyqqa jasaghan sapary barysynda partiya tóraghasy ónirdegi óndiristik nysandargha da at basyn búrghan eken. Arqalyq TES  rekonstruksiyasy júmystarynyng barysymen tanysqan. Osy júmystargha oblys basshylyghy 8 milliardtan astam qarajat bólgen. Júmys karantindik shekteulerge qaramastan kelesi jyly ayaqtau josparlanghan. Arqalyq TES-in mazuttan Shúbarkól kómirine auystyru kózdelgen. Ol shyghyndardy edәuir tómendetip, ónirding óndiristik әleuetin damytu ýshin rezervtik quattylyghyn arttyrady-mys.

Sonan son, «Torghay Et» et óndeu keshenine jәne ónirdegi dәrihanalargha barghan. Arqalyq qalasynyng әkimi ónirdegi dәri jetispeushiligin moyyndap sóilep, problemalardyng baryn aitqan.

«Búl - Densaulyq saqtau ministrligining mәseleni «tolyqtay sheshu» turaly esepterine qayshy kelse de, qúrmetke layyq shyndyq. Barlyq dәrihanalardyng aldy úzyn-sonar kezekke toly. Kire beristerinde: «Parasetomol, Lidokoiyn, Sefazoliyn, Askorbinovaya kislota JOQ» degen jazular jazylghan. Dәrilerding keybir ataulary syzylyp, keybireuleri búrynghylardyng ýstinen janadan jazylghan», - deydi deputat.

Azat Peruashev qalanyng әr jerindegi 3 dәrihanada kezekte túryp, tútynushylar men satushylarmen sóilesken.

Dәrihanashylar «SK-Farmasiyanyn» memlekettik mekemelerdi jetkizu turaly mәlimdemesine narazy.

«Bizge ózimizding Qazaqstannyng azamattary ghoy keletin. Nelikten olargha dәri jetpeydi? Olardyng kinәsi ne? Biz dәri-dәrmek berudi súramaymyz, biz olardy «SK-Farmaksiyadan» satyp alugha dayynbyz. Qazir naryqty tolyqtyru kerek, dýrbelendi tómendetu kerek. Memleketten dәri-dәrmek alu ýshin adam auruhanagha baruy kerek, onyng auruhanagha dereu qabyldauy óte qiyn. Biraq, olar emdelui kerek. Sodan song olar bizge keledi, al biz kómektese almaymyz. Eger aimaqtyq úiymda dәri-dәrmek bolyp, biz ony satyp tauyssaq, olardyng ornyn tolyqtyrugha keminde tórt kýn qajet. Adamdar keyde eki-ýsh kýnde qaytys bolyp ketip jatyr.

Halyq baghanyng qymbattaghanyna qaramay dәrilerdi satyp aluda. Ákesin, anasyn qútqaru ýshin nesie alghandar da bar.

Arqalyq syndy kishkentay qalada bireuding qiyndyghyn óz paydamyzgha jarata almaymyz. Bәrimiz bir-birimizge tuyspyz, kórshimiz, synyptaspyz.

Qazir baghanyng túraqtalghany jaqsy boldy. «SK-Farmasiya» ýsteme baghamen basqalargha satty degen sybys bar. Odan da jeke dәrihanalargha resmy bergeni jaqsy edi», - deydi dәrihanashylar.

«Mýmkin, biz Densaulyq saqtau ministrligine dәrihanalarda emdi taghayyndau ýshin jyljymaly terapevtik punktter ornatudy úsynamyz. Al «SK-Farmasiya» jekemenshik dәrihanalargha dәri-dәrmek jetkizudi pysyqtauy kerek», - dedi «Aq jol» basshysy.

Sapar sonynda Azat Peruashev 1923 jyly bolishevikter óltirip, basyn kesken jergilikti últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi Keyki batyrdyng kesenesine bardy. Últ batyrynyng bas sýiegin Resey ýkimeti Qazaqstangha 2016 jyly qaytaryp bergen.

Abai.kz