Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3039 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2011 saghat 04:47

Ardaq Núrghazyúly. Uaqyttyng arghy betinde nemese órkeniyetting ózegine sapar

(Qytay aqyny Shyn Uidyng poeziyasy turaly)

Shyn Uy - Qytay aqyny, 1965 jyly dýniyege kelgen. Lu Shýn atyndaghy Qytay Memlekettik syilyghynyng laueriyaty (1996j), halqaralyq Lu Anly syilyghynyng (2009j), tәuelsiz Rugang syilyghynyng (2011j) iyegeri. Ongha tarta jyr jinaq, әdeby zartteu jәne ónertanu baghytyndaghy kitaptardyng avtory. Qytaydyng Shynjang ólkesinde shyghatyn «Batys ónirding jana әdebiyeti» (aylyq basylym) jurnalynyng bas redaktory. Shygharmalary aghylshyn, nemis, fransuz, shved, japon jәne qazang tiline audarylghan.

1

(Qytay aqyny Shyn Uidyng poeziyasy turaly)

Shyn Uy - Qytay aqyny, 1965 jyly dýniyege kelgen. Lu Shýn atyndaghy Qytay Memlekettik syilyghynyng laueriyaty (1996j), halqaralyq Lu Anly syilyghynyng (2009j), tәuelsiz Rugang syilyghynyng (2011j) iyegeri. Ongha tarta jyr jinaq, әdeby zartteu jәne ónertanu baghytyndaghy kitaptardyng avtory. Qytaydyng Shynjang ólkesinde shyghatyn «Batys ónirding jana әdebiyeti» (aylyq basylym) jurnalynyng bas redaktory. Shygharmalary aghylshyn, nemis, fransuz, shved, japon jәne qazang tiline audarylghan.

1

Sózben baylanysqandardyng ishinde aqyndardyng keybireui erekshe ruhany bolmyspen ómir sýredi. Búl izgilikke qúshtarlyq, parasattylyqty qaster tútu, asqaqtyqty baghalau,  jauapkershilikti sezinu jәne kýngirt mún, biraq, osylardyng birde-biri emes, arjaghy qanyrap túrghan jattandy maghynalar men de, qala berdi sózden saltanatty saray túrghyzatyn iydeologiyamen de kóp qatysy joq ózgeshe ruhany kýi. Búl jaghynan qaraghanda sóz ben aqynnyng arasyndaghy úzaqqa sozylghan keriske toly kelisuden keyin payda bolghan bolmystyng búl otyn maghynalar mәn aludan búryn tútanghan alau deuge bolady. Bir ózgesheligi órtene janghan shyraqtyng deni jylu men jaryghyn ainalasyna shashumen birge, sonynda týnekke jútylyp ketedi. Ruhany dýniyede alaulaghan shyraq búdan basqasharaq, ol uaqyt ótken sayyn tolyghyp, jaryghy men jyluyn búrynghydan beter alystargha jibere týsedi. Alaudyng jaryghy qanshalyqty alysqa týsse, onyng sharpityn kólemi de, tasada jatqan órkeniyet pen mәdeniyetting mәiegimen tamyrlastyghy da sonshalyqty arta týspek. Endi bir sózben aitqanda búl ózgeshe ruhany sapar.

Qytay aqyny Shyn Uidyng alghashqy jyr jinaghy «Bir sәt kidirudi» qolyma alghanymda, kitaptyng taqyrybyn birden týsinip ketkenim joq. Osy zaman aqyndarynyng deni uaqytqa barynsha nazar audarghanyn bilemiz. Onyng sebebi tanym ayasy ózgeriske úshyrap, izdenistin, ózine ýniluding órisi syrtqy әlemnen ishki әlemge qaray oiysqan tústa, bolmystyng syry osy uaqyt úghymyna baryp tireldi. Ásirese, búny adamzattyng ruhany qúndylyghyn ózine deyingi órkeniyet pen mәdeniyetting negizinen izdegen aqyndar erekshe sezindi. Aytalyq, T.S.Eliot* pen L.Borhos* bastan-aqyr bolmystyng mәnine uaqyttyng japsarynan ýnilu arqyly jetuge bolady degenge sendi. Bayyrghy Grekiya, Ýndi, Parsy, Orta Shyghys, Egiypet, Qytay, Mayalar men Astaktar mәdeniyeti uaqyt aghysynda bir kezde ómir sýrip qalmay, belgili maghynadan aitqanda qazir de ózgeshe bolmyspen ómir sýrip jatyr. Órkeniyetting saltanatty shaghynyng eskertkishindey bolghan qalalar, saraylar men munastirler, pramidalar men buthanalar, shirkeuler men meshitter qirap ýime topyraqqa ainalsa da, aman qalghandary jalghyzdyqtan túnjyrap túrsa da, bәribir ol qazir de qasymyzda ómir sýrip jatyr. Tek ony sezinuing qajet. Sezinip jetuding kilti uaqyttyng japsarynan ýnile aluda.  Uaqyt degen ne ózi?

Jyrlaryna Grekiyadan Ýndige deyingi órkeniyetting ózeginen jeli tartqan T.S.Eliot bylay dep jazady:

Qazirgi uaqyt pen keshegi uaqyt

Mýmkin, ekeui kele jatqan uaqytta,

Al bolashaq uaqyt ótkening ózeginde jatyr...

"Tórt qaytalanbaly simfoniya"

Ózi ómir sýrgen tústan góri bir kezde qirap qalghan qalalar men saraylardyng kósheleri men dәlizderinde kóbirek jýretin L.Borhos bylay deydi:

Mynau búghaudan,

Bizdi tipti Zevsting ózi de bosata almas,

Granit tastardan túrghan qorshau joldar

Torday tútasqan.

Beymezgil shaqta tas qabyrghalardy qualap

mәngilik tausylmaytyn sapargha shyghasyn,

Taghdyr degen shúbalghan jol.

 

Oqtay týzu saraylar iyilip,

Pishinin ózgertse,

Týbinde ayandaghan kýnderding anau basy

Syrly shenberge ainalyp tynady...

- «Júmbaq saray»,

 

Eki aqyn da uaqyttyng týzu syzyq boyynda ghana qozghalatynyn teristey otyryp, qayta oralu syndy oidy sabaqtaydy. Búl kózqarastyng tasasynda bayyrghy Grek filosofy Anagharystyn  uaqyt turaly tújyrymy túr. Grek fiolsofynyng uaqyt qaytalanyp túrady dep qaraghany belgili. Uaqyttyng búnday qayta oralyp otyratyn qasiyetin sezine almauymyzdyng syry uaqyt aghysynda ómir sýretin bizder jayshylyqta óz ayamyzdy ghana ólshem  etetindigimizden, uaqyttyng ózge qyryn sezinip, oghan ýnile bermeymiz. Uaqyttyng japsarynan ýnilu erekshe ruhany bolmysty sezingen jaghdayda ghana jýzege aspaq. Aytalyq, ótkenning ótip ketpegenin, onyng dәl qazir de ómir sýrip jatqanyn shynayy sezingen sәtte uaqyttyng formasy ózgeredi.

«Ortalyq Aziyada kýn. Qauashaghyn jarghan roza. Laulaghan ot... týsinde keruenge erip sapargha shyqtyn: búl júmbaghyn ishine býkken ghajayyp ólke»  dep jazdy Shyn Uy birde. Ortalyq Aziya ejelden shyghys pen batystyng týiisken túsy bolyp keledi. Bir kezde saq, ghún, týrkiler ólkesi dep atalghan dala uaqyt aghysynda san tasyp, san solsa da, bir ereksheligin joghalytqan joq. Ol shyghysqa da, batysqa da teng esik ashyp, ózining bolmysy men taghdyryn osy ereksheligimen әigiledi deuge bolady. Búny tipti úly jaulaushylardyng qylyshy da, san ghasyrlyq imperiyalardyng memleket shekarasy da toqtata alghan joq. Osy ólkede adamzattyng bayyrghy tórt dini týiisti, bir kezde múhittaghy aralday bolyp óz aldaryna ómir sýrgen órkeniyetter tabysty, mәdeniyetter aralasty. Ortalyq Aziya birneshe órkeniyet qatar ómir sýrgen birden-bir mekenge ainaldy. Endi bir sózben aitqanda, onyng topyraghynyng bederi men dәmi ózgerdi. Onyng qúramy «bizder... uaqyt júlmalaghan mýsinderge qarap túryp ózimizdi úmyttyq» degen G.Seferistin* Grekiyasynan da, «topyraghyn ústasam, ólimge sausaghym tiygendey sezinem» degen qytay aqyny Iang Liannin* sary ýstirtining topyraghynan da kýrdeli deuge bolady. Búl kýrdelilik shyghys pen batystyng din, filosofiya, týrli izmderi men jattandy týsinikterine, qala berdi aqyndardyng qalyptasqan jazu sheberligine de siya bermesi anyq.

Ásilinde, jogharydaghy eki aqyn da ózderi basyp túrghan topyraqtaghy ejelgi órkeniyetining salmaghyn sezindi. Olar da uaqytpen ýndesuge tyrysty. Alayda, olar órkeniyetting ózeginde túrdy. Bir kezdegi saltanat kelmeske ketken. Uaqyt әkelgen osy ózgeris olar ýshin óte anyq edi. Sondyqtan da jogharydaghy aqyndardyng jyrynda «qazir» erekshe kózge úrady. G.Seferistin: «Bizder jalghyzdyqtan jalyqqan tastardy basyp túryp, bir keremetting boluyn kýtudemiz...»  dep jazsa, Iang Lian: «Poeziyada uaqyt joghalugha tiyis» dep jazdy. Olardyng jyrynan qashanda joghalytqan dýniyeni ansaghan saryn men imperiyanyng keshegi asqaqtyghy menmúndalap túrady. Búghan salystyrghanda órkeniyetting ózeginen kóri, órkeniyetterding toghysqan ereksheligi basymdyq alghan, ipperiyalyq biylikting yqpalynan kóri mәdeniyetting sinisui kóbirek ról oinaytyn alys ólke -  Ortalyq Aziya da poeziya basqasha sipatta ómir ýredi. Dybys tolqyndary qabattasqan jaghdayda, olardyng búrynghysynan kýsheyetin nemese әlsireytin qasiyeti bar. Búl erekshelik órkeniyetter ara baylanysqa da jat emes. Ýlken ózgeristerdi bastan keshpey túrmaytyn búnday jaghday poeziyada aqynnyng ózine ghana tәn daralyghy men terendikke úmtylghan talghamy bolyp kórinis beretini bar. Búndayda sen basqalar siyaqty jogharydan tómenge qaramaysyn, qayta, shyqqan kýn men batqan kýnning arayyna shomylyp, dalanyng әr baghyttan soqqan samaly men anyzghaghyna keudendi tosyp, kesheden býginge jalghasqan taram-taram joldardy boylap, qiyal tenizine sýngip, uaqyt iyirimine betteysin. Ásilinde poeziya degen boyyndaghy mәdeniyet tanghan jattandy dýniyelerden aryla otyryp óz bolmysynnyng týbine shógu. Tarihtyng san qúbylghan bet-jýzine birsәt tike qaray alu. Sonau Tynyh múhittyng jaghasynda tusa da, jas shaghynda Ortalyq Aziyagha kelip, jarty ómirin Taklamakan men Júnghar qúmynyng jaghasynda ótkizgen Shyn Uy búl týiindi jaqsy týsingen siyaqty. Sondyqtan  da ol poeziyada әlemge keng qúshaq ashady, ainalasyna sergek qaraydy, bәrin týbi bir ózgertip tynatyn uaqyt úghymyna janasha mәn beruge qúlshynady. Tolqyndar qabattasqan múnday ólkede terenge tartqan sóz aqyndy jaryqtyng eng әlsiz týsken jerine qaray bastaydy. Búl da basa kóktegen qaranghylyqty ary yghystyru! Birtekti órkeniyetting ayasynda ghana ómir sýrgen aqyn ózin ústaghan qapastan osylay attap shyqqan.  Syrtqa shyqty da ol ózining búrynghy kelbetinen әlde qayda auqymdy jana ruhany әlem túlghalady. Búl arada da bayqaghan jangha «ólening ózgerui ýshin, ómiring ózgerui tiyis» (D.Ulakod*) qaghidasy ról atqaryp túr.

Osydan song aqynnyng «Bir sәt kidiru» kitabynyng taqyrybyn «uaqyttyng japsarynan ýnilu» dep týzetip oqumyzgha bolady. Búl arada aqyn órkeniyetting shógip ketpegenin, qayta,  uaqyt uysynda ózgeshe bolmyspen ómir sýrip jatqanyn sezetinin anghartady. Poeziya qaytarymsyz mahabbatqa jaqyn kýi. Ruhany ýndestikten búrq etip kóterilgen búl sezim tasqyny qayta ainalyp kelip aqynnyng ózine ghana tәn uaqyt talghamymen poeziyagha ainalghan.

Batysqa betalsan! Óng men týsing almasady,

Bir jaghyng múz, bir jaghyng órt, ortasynda tisin tisine basqan - sen...

Batysqa betalsan! Erentaugha deyin telegey teniz qúm,

Ashyq qalghan eski kiygiz kitaptyng eki beti siyqty,

Órt shalghan...

 

Batysqa betalsan! Jal-qúiryghyn tastaghan arghymaqtan sayraghan iz jatady,

Tóske órlegen qan, agharghan sýiek, nayzaghayday búlqynghan jýrek,

Jol qúiyndaydy...

-   «Batysqa betalsan!»

........

Saparda aldymnan quraghan aghash, eki-ýsh әiel zaty

Jәne jalghyz jortqan kókbóri shyqty.

Quraghan aghash til qatsa, mýmkin

Dalanyng ótkeni men keshegisi turaly syr ashar ma edi.

Áyelder men mingen keruenge qaratyp qúshaqtaryndaghy

gýlden shashu shashsa,

Kók núrdan jaralghan kókbóri jalt etip

Meni alysqa jeteler.

Kólden kóterilgen qazday

Mýmkin, ruhym sonda keudemnen qanat qaghyp shyghar.

Keshegi ómir turaly oilansan,

Ólim mәngilik bolmay qalady.

 

Múnda bir tamshy jauyn artyq emes,

Jetip artylghan bir ýzik kýnning sәule siyaqty.

Shany búrqyrap jatqan  jol

bәrin de esine qattap jatqan tәrizdi.

-   «Sapar»

Eki ólenning óz aldaryna ereksheligi bar. Solay da bir-birimen tyghyz baylanysyp jatyr. Aldynghy óleng aqynnyng kókiregine týigen tanymynan tughan. Odan biz Ortalyq Aziyanyng ruhany jol belgisin kórgendey bolamyz. Onda uaqyt qantarylghan. Songhy ólende aqyn jogharydaghy jol belgilerdi boylap sapargha shyghady. Búl ólende aqyn uaqytty tiriltedi. Ólende keshe men býgin airylghysyzday aralasyp jatyr. Jol boyynda kezikken әielder, shólde ósken aghash, qala berdi býlkildep jelgen kókbóri real ma, әlde qiyaldaghy kórinis pe, oghan birden jip taghuyng qiyn. Endi bir sózben aitqanda, búl arada aqynnyng ruhany dýniyesi kórinis berip túr. Ólende «Kók núrdan jaralghan kókbóri jalt etip / Meni alysqa jeteler» degen joldar bar. Búl mәtining tasasyna bastaytyn týiin sóz. VII ghasyrdyng aldy-artynda qaghazgha týsken «Oghyznama» jyrynda sapargha shyqqan Oghyzhaghangha aspannan týsken kók núrdan jaralghan kókjal qasqyr jol bastaydy. Múnda kókjal tylsym, mәngi jasaytyn ruhtyng beleng berui bolyp spattalady. Aqyn ólenine osy týiindi keltirgen. Sodan keyin «Mýmkin, ruhym sonda keudemnen qanat qaghyp shyghar» deydi. Ólenning aqyrghy joldarynyng alar mәni zor.

Múnda bir tamshy jauyn artyq emes,

Jetip artylghan bir ýzik kýnning sәule siyaqty.

Shany búrqyrap jatqan  jol

bәrin de esine qattap jatqan tәrizdi.

Tabighatpen ýndesip, tasadaghy tylsym ruhpen tildesip, ózi aitqanday zerdesine núr týsip biyikke kóterilgen aqyn oy qortady. Múnda Ortalyq Aziyagha keng qanat jayghan sopylyq taghylymnyng soraby jatyr. Sopiyzimning tilsimshildigi boyynsha úly qúdyretke tabighattyng tasasynda túrghan tilsimdikke boy úryp, sony sezinu barysynda (búndayda ol da saghan jaqyndaydy, búl da ruhany sapar), kókirek kózing ashylghanda ghana jetesin. Aqyn ólenderinde osynday eski ilanym kóp jaghdayda osy zamannyng týsinigimen úshtasyp jatady. Olar birin-biri teristeydi, birin-biri kemeldendiredi. Úly qúdyretting uysyndaghy bolmystyng aspanyn sóz sәuleleri osady. Búdan týrli qayshylyqtargha bet kelgen osy zaman adamynyng ruhany búlqynysy angharasyn. Darridanyn*: «bayandau degen oigha býkken, jandýniyede úiyghan sezimning tolyq mәn tabuy. Tanbany tiriltetin sonday bir sezim tasqyny men ruhany qúdyret bolmasa, bayandau әste óz dengeyinde kórinis taba almaydy»  degeni bar. Órkeniyetter toghysqan ólkede ózindi jәne ózgeni tany alu, tanyp qalmay órkeniyetter arasynan iykemdi týsinistik pen jana ruhtastyqqa jol taba aludyng mashaqatty qashanda zor bolghan. Ol qalyptan tys ruhany bolmysty qajetsinse kerek. Shyn Uidyng poeziyasy sol dengeyge sanaly týrde úmtylady.

Shyn Uy ekinshi óleng jinaghynyng atyn «Biyiktegi shynyrau» dep qoyypty. Jogharydaghy oidyng sorabynan keyin, men búl taqyrypty salghan jerden týsingendey boldym. Uaqyttyng jaqparynan ýnilgen, bolmystyng bet-perdesi qol sozym jerde túrghanday sәtterde sózding syryn terennen izdemey qalmaytynyng belgili. Kitapta «Jinalu» degen poema bar. Búl shygharmany qúlashyn keng jayghan aqynnyng aita qalsyn ýlken tuyndysy dep qaraugha bolady. Týp ereksheligi túrghysynan aitqanda on paraqtan túratyn poema ishki tartysqa qúrylghan tolghanysqa toly pәlsapalyq jyrgha jatady. Búl jaghynan ol kóz aldyna T.S.Eliottyng "Tórt qaytalanbaly simfoniyasy" men P.Nerudanyn* «Macchu Picchu»  poemasyn elestetedi. Tildi erkin qoldanyp, qysylyp-qymtyrylmay shabytpen jazylghan, formasy men mazmúny biteqaynasqan shygharma jaryq pen qaranghyny, bolmys pen realdy, joghalu men qayta oraludy, túraqtylyq pen ózgeristi, sóz ben ýnsizdikting qatynasyn tereng tolghap, shymyr jetkizgen. Shygharma aqynnyng kókirek kózine kóterilgen sózding birde-birin qaldyrmay ózekke tartyp, sinirip әketetin múhittyng dýley iyirimindey әser beredi. Búl maghynasyz, mәnsiz, tәrtipsiz syrtqy ortanyng alasúrghan alasapyrandyghyn ishki dýniyedegi ruhany qúndylyqpen auyzdyqtau. Ómirge janasha әr beru. Búl poemany songhy shirk ghasyrda qytay tilinde jaryq kórgen poeziyalyq shygharmalardyng ishindegi ainalyp ótuge bolmaytyn sanauly tuyndynyng biri deuge әbden bolady. «Jinalu» aqynnyng ruhany tarihy dengeyine kóterilgen shygharma. Oqiyq.

...........

Saparda, kishkentay qús ta syrlasyn, jel túrsa jebep

Qiyalyng qiyrgha samghaydy, bәri de tozady bir kezde

Keshegi tirligin, jalynyng men armanyn, qalatyny tek

Mújylghan qabyr tasta búldyraghan birneshe jol sóz ghana.

Sodan da men noqta men jýgendi sypyrdym,

ansaghanymdy atqan tannyng arayynan izdedim.

Tómenge qúldilaghan jol men tóske órlegen jol

qashanda birin-biri izdeydi.....

-   «Jinalu»

2000 jyldan keyin Shyn Uidyng eki jyr jinaghy jaryq kórgen. Aldynghysy «Topyraq pen jol». Osy jyldarda aqyn týrkilerding «Balnamasyn»,  Omar Hayamnyng «Rubaylaryn» janartyp jazdy. Saqtardyng jartas suretterine den qoydy. Taklamakan qúmynda myng jyl boyynda kýn kózine qaqtalyp jatqan mýrdege nazar audardy. Qúm kezip, dala sharlady. Kýn qataghan kýre joldardan ótkening elesin izdedi. Osylardyng bәri aqynnyng jyr jinaghynan oiyp oryn aldy. Endi bir sózben aitqanda Fredausi, Saghdi, Rumy óleng jazghan ólkege, «Qozy-Kórpesh pen Bayansúludy»,  «Qobylandy» men «Qyzjibek» eposyn tannan-tangha talmay jyrlaghan jyraular dalasyna bet alghan ruhany sapar әli jalghasyp jatyr. Órkeniyetterding qayshylyqtardan buyrqanyp, busanyp, býrshik jaryp, jemis berip, japyraq tastap otyratynyn eskerek, búl saparda Shyn Uidy әli kóp dýnie kýtip túr degen sóz.

Shyn Uidyng týrkilerding ejelgi «Balnamasyn» qayta janartuyn mәdeniyettegi janalyq  deuge bolady. Búl poeziya tanudyng kókjiyegin keneytetin qadam ekeni әli tolyq baghalanbay keledi...

Shyn Uidyng songhy qolymyzgha tiygen kitabynyng aty «Shynjannyng jyr paraqtary». Men búl taqyrypty  da ózimshe sәl ózgertip «Ortalyq Aziyanyng jyr paraqtary» dep oqydym. Óitkeni, ózgertip oqugha túratyn jyrlargha toly:

Qúmdy shólding qayyghyna shyqsan,

Qúm basqan kókirek kózing ashylady.

 

Qaraghashtyng taramystay tamyry

Shól dalanyng qúmdy dauylynan jasqanghan emes.

Móldiregen bir kese suday,

Búl dala shetsiz-sheksiz mazarlar jatqan mýlgigen sayabaq.

 

Qúmdy shólding qayyghy jelkenin kótergende,

Attap ótpesti de attap ótesin.

Búl sening shan-tozannan aiyqqanan keyin

Taban tiregen jana, tylsym mekenin.

 

Qúmdy shólding aghashy

ólu ýshin de ómir sýredi.

Sapargha shyqqan bizderdi ol

dýniyege basqasha kózben qaraugha ýiretedi.

 

Ómir shynayy,

Al oghan basqasha qaray alsan,

Ol tipten shynayy.

-   «Shynjannyng jyr paraqtary»«Qarau»

Mine, búl poeziya. Ýzdik aqyndardyng deni dýniyeni nәzik sezinedi, óz әlinshe týsindiredi. Biraq, sanauly aqyndar ghana ony az sózge syidyra alghan. Shyn Uy da sonday qasiyetke ie aqyn.

2

Uaqyttyng óz syry bar. Qoghamda úitqyp ótken dauyldan keyingi tymyrsyq bir kýnderde Shyn Uiymen Ýrimshide kezdeskenim әli esimde. Aqyn maghan búrynghysynan da salmaqty kórindi. Biz poeziya turaly oy bólistik. Sonda onyng janarynda múng ghana túrghan joq...

Keyin aqynnyng 36 paraqtan túratyn  «Aza jyryn» oqydyq. Búl, endi basqa sóz.

Týsindirmeler:

  • T.S.Eliot (1888j- 1965j) Aghylshyn aqyny, әdebiyet synshysy. 1948 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri.
  • L.Borhos (1899j- 1986j) Argentina aqyny, osy zamanghy әngimening sheberi.
  • G.Seferis (1900j-1971j) Grekiya aqyny, 1963 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri. Ondaghan jyr jinaqtyng avtory.
  • Iang Lian (1951j- ) Qytay aqyny, «Kýngir ólen» aghymynyng basty ókilderining biri. Ongha tarta jyr jinaqtyng avtory.
  • D.Ulakod (1931 - ) Karif tenizi aimaghynyng aqyny. Ongha tarta jyr jinaqtyn, bir neshe sahnalyq shygharmanyng avtory. 1992 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri.
  • Darrida (1930j-2004j) Fransuz filosofy, XX ghasyrdyng ekinshi jartysynda әdebiyettanu ghylymyna eleuli әser etken túlgha.
  • P.Neruda (1899j-1972j) Chly aqyny, 1971 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1560
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817