Senbi, 23 Qarasha 2024
4342 11 pikir 25 Shilde, 2020 saghat 14:25

Tarhannyng balasy

Biyl oishyl Ábu Nasyr әl-Farabiyding 1150 jyldyghy elimizde keninen atalyp ótip jatyr. Onyng túlghasy jәne múrasynyng týri men mazmúnyna qatysty týrli maqalalar, audio jәne viydeo materialdar jaryq kórip, týrli is-sharalar jýzege asyryluda. Biz de osynau úly iske óz ýlesimizdi qosu niyetimen maqalada Úly oishyldyng júrtshylyqqa mәlim emes jaqtaryn sóz etetinimizdi aita ketkim keledi.

Aqylyna qosa azat jigeri bar adamnyng basty mindeti – ózining aqylgha negizdelgen enbegining arqasynda baqytqa jetu.

Aty-jóni

Úly oishyldyng aty-jónin ortagha­syr­lyq tarihshylardyng ózderi de әr qily jazady. Onyng tolyq aty-jóni – Ábu Nasyr Múhammed bin Múhammed bin Uzlugh (Uzlagh) bin Tarhan әl-Faraby at-Turki. Barlyq derekkózderde, әsirese eng kóne jәne senimdi esimderding biri osy dep kór­setiledi. Alayda әl-Farabiyding esimi keybir qoljazbalarynda Ábu Nasyr Múhammed bin Múhammed at-Tarhany dep jazylghany ortaghasyrlyq biograftardyng enbekte­rinde tirkelgen. At-Tarhany búl jerde adam aty emes, әkesining әskery dәre­jesin kórsetetin titul, shen. Keyingi tarihshylar Úly oishyldyng atyndaghy әr sóz sayyn «biyn» – úly degen sózdi qosyp, «tar­han» sózin onyng arghy atasy etip jibergen.

Ábu Nasyr da onyng aty emes. Arabsha «kuniya» dep atalady, qazaqtyng «pәlenning әkesi» degenine keledi. «Kuniya» ýilengen adamgha jәne onyng ýlken balasynyng atymen baylanystyryp beriledi. Búl Úly oishyl­dyng ýilengenin kórsetedi. Eger ýilenip balasy bolmasa, onda onyng kuniyasy Abu Abdulla (Qúdaydyng qúlynyng әkesi) bolar edi.

Dúrysy Ábu Nasyr Múhammed bin Múhammed Uzlugh Tarhan әl-Faraby at-Turki. Úly oishyl Múhammed Uzlugh tarhannyng balasy. Onyng әskery qolbas­shy­nyng balasy ekendigin kóptegen orgha­syr­­­lyq tarihshylar atap ótken. Qazaqsha Ábu Nasyr Faraby dep negizdese bolady, sebebi «әl» arab tilining belgili jәne belgisizdik maghynasynda júmsalatyn kómek­shi gram­matikalyq elementi ghana, qazaq tilinde eshqanday manyzy joq «besinshi dóngelek». Mysaly, arab tilinde әl-Qúran, ash-sharia, biraq biz Qúran, sharighat dep jazamyz jәne aitamyz.

Tughan jeri men shyqqan tegi

Ábu Nasyr әl-Faraby shamamen 870 jyly Týrkistannyng (oblys degen maghy­nada emes) Farab qalasynda ómirge kelgen. 950 jyly Damask qalasynda jerlengen. Negizinen ortaghasyrlyq tarihy shyghar­ma­larda «Ózenning ar jaghynda týrkilerding Farab degen bir qalasynda tughan, shyqqan tegi týrki» dep kórsetiledi. Bir­aq ­Úly oi­shyl­dyng shyqqan jeri men tegi tu­raly tartys onyng kózi tiri kezinen jal­ghasyp keledi. Ortaghasyrlarda onyng týrki, parsy jәne arab ekendigin dәleldegender bolghan. Kenes zamanynda qazaq-ózbek dep eki jaq­qa tartty. Is jýzinde, әl-Farabiydi qazaq qoghamyna qaytarghan, elimizde farabiy­tanu­dyng negizin qalaghan Aqjan әl-Mashany ekendigi barshagha ayan. Osy geolog aqsaqal әl-Farabiydi qay­tar­sa, ekinshi bir geolog abyz Oljas mәmlýkterdi qazaq­qa qaytar­ghany erekshe kezdeysoqtyq!

Bet-әlpeti

Áriyne, Úly oishyl turaly sóz bol­ghanda onyng beynesi, týri qanday bolghan degen súraq oigha keledi. Tarihymyzdaghy túlghalardy oidan salyp, ótirikti shynday etip kórsetetin tәsildi bәrimiz biletindikten filosoftyng bet-beynesi bizding búqaralyq aqparat betterindegi surettegidey emes dep oilasanyz shyndyqtyng auylynan alys ketpegeniniz. Úly oishyldyng beynesi bizge jetken joq, alayda onyng ortaghasyrlyq tarihshylar qaldyrghan jazbasha por­tretteri bar. Ál-Bayhaqy «Oyshyl kóp­tegen týrkiler sekildi eki jaghyna mýldem saqal shyqpaytyn asatt», yaghny kóse bol­ghan­dyghyn jazady. Is jýzinde, әl-Faraby sizder kórip jýrgen suretterdegi qarasaqaldy emes seldir shoqsha saqaldy ghana bolghan. Ál-Farabiyding jazbasha portretining boluy qoldanystaghy qiyaly suretting negizsiz, ghylymy emes ekendigin kórsetedi.

Syrtqy beynesi

Bilim alghan alima-materimiz – әl-Fara­by atyndaghy Qazaq últtyq uniyver­siyte­tining aldyndaghy Úly oishyldyng es­kert­kishi eki ret salyndy. Songhy es­kert­kishtegi sәldesi dagharaday. Nege sәl­de­ge tiyisip otyrmyz, sebebi Úly oishyl eshqashan basyna sәlde oramaghan. Ort­aghasyrlyq tarihshylar «әl-Faraby týrkishe kiyinip jýrgen, basynda qa­lan­suasy bolghan» – dep jazady. «Qa­lansua» arab tilinen «taqiya» dep audarylady. Ataqty tarihshy Ibn Hallikan «Sham elining ghúlamalary jinalghan mәjiliske kirip keldi. Ýstine týrki kiyimin kiygen. Ol osy kiyimdi әrdayym kiyip jýretin» – dep jazady.

Ómir salty

Ál-Faraby jalghyz boludy únatatyn jә­ne salt basty bolghandyqtan ol elden au­laq jýrudi qalaytyn. Kóptegen ortagha­syrlyq tarihshylar Úly oishyldyng ómir sýru saltyn sol zamannyng sopy ómirine úqsatady. Alayda ol mýldem jalghyz jýrdi deuge negiz joq, sebebi onyng qyzmetshileri, keyin ataghy shyqqan song qasynda shәkirt­teri bolghan. Ol kóshken kezinde ýiin satyp, qyzmetshilerine bostandyq berip, asa jaqyn shәkirtterimen birge ketetin.
Jetpisten asqan shyghynda Sham ónirine kelip, Aleppo biyleushisi Seyfud­daulanyng qamqorlyghynda bolghanda ol kýnkóriske odan kýnine 4 kýmis dirhem alyp túrghan. Búl az ba, kóp be? Tórt degen sangha qaraghanda az. Mysaly, sol kezende osy biyleushini 9 jyl panalaghan arabtyng ataqty aqyny әl-Mutanabby jylyna ýsh myng altyn dinar, yaghny aiyna 250 altyn dinardy tartynbay alghan. Al altyn dinar әl-Faraby zamanynda 15 kýmis dirhamnan, әr dirham 100 filsten túrghandyghyn esepke alsaq, Úly oishyl aiyna 120 dirham, yaghny 8 altyn dinarmen shektelgen. Jylyna 96 altyn dinar. Búl valutanyng sol kezdegi qúnyn týsinu ýshin Úly oishyl zamanynda halifattyng jayau әskeri aiyna 20, al atty jauyngeri 40 dirham ailyq alghanyn aita keteyik.

Halifat kezinde bilimdi adamdardy «әlim» jәne «әdiyb» dep ekige bólgen. Álimder ghylymgha berilgen joghary iydeyaly adamdar, al әdibter bilimi bar, biraq tek materialdyq jaghdayyn jaqsartugha úmtylghan oqytushylar. Mysaly, әlimder 100 dirhemge balalargha sabaq beruge kelisse, әdibter sol júmysty atqarugha 1000 dirhamgha saudalasatyn. Álimderding mәnin әl-Farabiyden keyin ómir sýrgen әl-Haziny degen astronomnyng әreketinen kóremiz. Ataqty Sanjar súltan onyng enbegin baghalap, 1000 altyn dinar bergende, ol «Maghan onyng qajeti joq. Mening әli on dinarym bar. Maghan bir jylgha 3 dinar jetedi. Ýiimde menen basqa bir mysyq qana bar» – dep aqshany qaytaryp beredi. Ál-Haziny aptasyna ýsh ret qana týstenetin, al qalghan kýnderi eki shelpek nanmen kýn ótkizetin. Ál-Haziny shynynda asket adam bolghan.

Ál-Faraby әlimder qataryna jatady, sondyqtan oghan aqsha ghylymy jәne túrmystyq qajettilikterin óteu ýshin ghana qajet bolghan. Ortaghasyrlyq tarihshylar onyng traktattary óz qolymen jәne shәkirtterining qolymen jazylghandyghyn atap ótedi. Ál-Faraby qansha ýnemdegeni­men ózining traktattaryn taratu ýshin qaghaz, siya, kóshirip jazushylar, týpteushiler men olardy taratushylardyng enbekaqysyn beru ýshin qarjygha múqtaj edi. 920 jyly Islam halifatynyng astanasy Baghdat shaharyna kelui. Úly oishyl turaly jazghandar ol Baghdat shaharyna, jalpy alghanda, Halifattyng qalalaryna bilim izdep barghan dep kórsetedi. Alayda, búl qate tújyrym. Ál-Faraby ol jaqqa bilim izdep barghan joq, ózining bilimin kórsetuge barghan.
IYә, Halifat jerine jetisimen logika, til bilimi, medisina boyynsha sol zamannyng mýiizi qaraghayday ghalymdarynan dәris alghan. Biraq, ony dәris alu emes, bilimin jetildiru dep baghalau kerek, sebebi músylman tarihshylarynyng ózderi Úly oishyl qysqa uaqyt ishinde ústazdarynan asyp týsti dep jazady. Ózderiniz oilanyz­darshy, әl-Faraby Baghdat shaharyna taban tiregende jasy elude bolghan. Elu jas ol kezde ómirding qarttyq kezeni sanalghan. Baghdat shaharyna deyingi ómir joly belgisiz Úly túlgha Halifat jerine kemeldengen shaghynda kelgen.

IYs­lam haliy­fatynyng Abbas әuleti biylik qúra bastaghan tústa 751 jyly Samarqanda qaghaz shygharu isi qolgha alynady. Búl aqparattyq revolusiyagha teng oqigha ghylym men bilimning týrli salalaryn keninen nasihattaugha mýmkindik beredi. Teri men papirusqa jazu әdire qalyp, arzan baghaly samarqan qaghazy jarty әlemdi jaulap alady. Halifat aumaghynda jylyna myndaghan qoljazbalar dýniyege kelip, olar ghylymy ortada tez taralady. Qasiyetti Qúrandy tek qana qolmen jazu kerek degen dogma kitap basu isining kenjelep qaluyna әkelgenimen, onyng esesine qúsny hat — kalligrafiya adam aitqysyz týrde damidy. Búl óz kezeginde aqparat almasudy tezdetip, aitary bar ghalymdardy ghylym ortalyqtaryna iytermeleydi. Úly oishyl Harran qalasyna ataqty ghúlamagha baryp, qysqa merzim ishinde Baghdat qalasyna qaytyp keledi de, sol jerde 20 jylgha juyq túrady. Shygharmalarynyng negizgi bóligin osy jerde jazady. Ataghy kenge jayylghan Úly oishyldyng tóniregine shәkirtter jinala bastaydy. Ál-Faraby 941 jyly jasy 70-ke kelgende Sham ónirining Damask qalasyna baghyt alady. Ary Kair qalasyna ótip, odan qaytyp kelip, Damaskide túraqtap qalady. Búl zaman Abbas әuleti biylep túrghan Halifattyng әlsiregen túsy edi. Týrli iyelikterdegi biylik sol jerdegi biylik basyndaghy toptardyng qolyna kóshe bastaydy. Úly oishyl Damaskige kelgende búl aimaqty Hamadany әuletining ataqty ókili Seyfuddaula basqaryp túrady. Aqyndar men ghalymdardy erekshe únatatyn osy biyleushi Úly oishyldyng bir jiynda jinalghan ghúlamalardyng bәrinen asyp týskendigin óz kózimen kórip, oghan yqylasy erekshe auady (Hamadany әuleti shiittik dinastiya bolghandyqtan fransuz shyghys­tanushysy Anry Korbenge әl-Faraby de shiit bolghan deuge negiz bergen). Qazir­gi za­manghy otandyq farabitanushylar ary ketse kenes kezinde qol jetken ghylymy zertteulerdi ainalsoqtap jýrgendey әser qaldyrady. Oghan keybir farabiy­tanu­shy­lardyng (aty-jónderin jazbay-aq qoyayyn) Úly oishyl Arab halifatyna barghan, arab qoghamyna qatty singen, «qarapayym baghban» bolyp istegen degen ýstirt sózderi aighaq bolady. Arab halifaty tarihta bolmaghan. Búl termin kenestik shyghystanu ghylymynyng oilap tapqan qiytúrqy termiyni. Tipti arab últshyldarynyng ózderi Halifatty olay ataugha auyzdary barmaydy, sebebi onyng resmy atauy әl-Hilafa әl-islamiya, yaghny Islam halifaty. Is jýzinde, sharighatqa negizdelgen Islam halifaty 622 jyly qúrylyp, onyng bayraghy 1259-1517 jyl aralyghynda qypshaq mәmlýkterding qolynda, 1514 jyldan 1924 jylgha deyin Osman súltan­darynyng qolynda boldy. Eger bastapqy halifatty Arab halifaty dep atasaq, onda odan keyingisin Qypshaq halifaty, odan song Týrik halifaty deuge tura keler edi. Búl bir. Ekinshiden, әl-Faraby kórgen Baghdat shahary alyp músylman memleke­tining astanasy, týrli últtar túratyn audandardan qúrylghan iri megapolis edi. Mú­sylman ýmbeti týrli tilderde, onyng ishinde arab, parsy jәne týrki tilderinde sóilegen, biraq olardy ortaq din biriktirip túrghan. Onyng ýstine Abbas әuletinen shyqqan halifa әl-Mughtasamnyng (833-842) anasy týrki bolghandyqtan onyng Mauaranahr – Ózenning ar jaghyndaghy jerlerden – Samarqan, Horezm, Shash qúl bazarlarynda satyp alynghan týrkilerden arnayy ýlken әskery top qúrghany tarih aghymyna ýlken ózgeris әkeldi. Tipti halifa olar ýshin Baghdattyng irgesinen jana qala salyp, sol jerge týrki jauyngerlerdi ornalastyrady. Qalanyng atyn Samara dep ataydy. Arabsha «sarra man raa» – degen sóilemning auyzeki tilde qysqarghan týri, qazaqshagha «kórgen adam quanghan» dep audarylady. Týrki mәmlýkterining saptama etikterining tabany tiygen, adam kórse quanatyn kórkem qalanyng Shyghyrshyq múnarasy osy kýnderge deyin saqtalghan. Sonday-aq, Halifattyng ýkimet pen әsker bas­shyly­ghyndaghy arabtar men parsylar arasyndaghy ashyq ta jasyryn bәseke týrkilerding kýshengine taghy bir sebep bolady. Tarihshy Abu Shama: «Arabtyng menmendigi men parsynyng biylik qúmarlyghynan taza, jastay әkelinip, arnayy әskery tәrbiyeden ótken týrki mәmlýkterding Halifattyng sayasy ómirindegi oryndary kýnnen-kýnge kýsheyip, olar kóp úzamay memleketti basqaru isine aralasa bastaydy. 861 jyly halifa әl-Mutauakkil ólgen song Haliy­fat­taghy biylik olardyng qoldaryna birjolata kóshedi. Halifalar olardyng qolynda tútqyn sekildi edi. Olar ony qajet dep tapsa taqta qaldyratyn, qajet dep tappasa taqtan týsiretin nemese óltiretin», – dep jazady. Kózi tiri italiyandyq shyghystanu­shy F. Kardiny búl jóninde: «Islam әlemindegi gegemoniya arabtardan týrkilerge kóshken edi. Arab tili Islam dinining qasiyetti tili bolyp qala berdi, biraq keybir funksiyalaryn parsy tiline beruge mәjbýr boldy. Qúnarly jerlerdegi qalalarda túratyn sany shekteuli arabtar men kóshpeli taypalar esepke alynbaytyn. «Arab» sózi «bәdeui» sózining sinoniymine ainalghan edi» – dep jazdy.

Ál-Faraby mine osynday kezde Baghdat shaharyna keldi jәne onyng maqsaty – arabqa sinu nemese gastarbayter (baghban) bolyp isteu emes, sózin baghalaytyn ghylymy ortany tabu edi. Jogharyda әl-Faraby elu jasynda Baghdatqa bardy dep aittyq. Ál-Faraby «Jas kezinde bilim baylyghyn jina, qartayghanda sol baylyqty shash» degen Nizamiyding prinsiypimen ómir sýrgen. IYә, әl-Farabiyding Baghdat shaharyna kelgen sebebi – Harun Rashid halifa kezinde qúrylghan Beyt әl-Hikma (Danalyq ýii), qazirgi tilmen aitsaq Músylman әlemining ghylym akademiyasynda óz bilimin pash etu edi. Danalyq ýii bastapqyda týrli ghalym salalaryndaghy kitaphana, eski dýniyening kitaptaryn arab tiline audaru ortalyghy bolsa, әl-Faraby zamanyna qaray ghylymy izdenis, bilim alu, audarma, qoljazba shygharu, týpteu, taratu ortalyghyna ainalghan edi. Akademiyanyng qasynda kezbe ghalymdar ýshin jataqhana da bolghan. Basqa júmys istegendigine kelsek әl-Farabiyding filosof ekendigin úmytpauymyz kerek. Ol kezdegi filosofiya – praktikalyq jәne teoriyalyq bolyp ekige bólingen. Teoriyalyq filosofiyagha – logika, qúdaytanu, tabighattanu, medisina, himiya, arifmetika, astronomiya, geometriya, muzyka, metafizika jatsa, praktikalyq filosofiyagha – ekonomika, sayasat, etika, grammatika, ritorika jatqan. Kórip otyrghanymyzday osy salalardyng barly­ghynda derlik zertteuler jýrgizgen Úly oishyldyng basqa júmys isteuge, onyng ishinde baghban bolyp isteuge uaqyty da joq edi. Aytpaqshy, әl-Faraby Baghdatqa kelgen alghashqy jyldary qazy – sudiya bolyp istegen, biraq ghylymy júmysyna kedergi bolghan song tastap ketken. Tarihshylar Úly oishyl suly, aghashy bar jerge qonys­tanugha tyrysqan dep jazady. Ondaghy maqsaty elden jyraq bolu, ghylymmen alansyz ainalysu edi. Ibn Hallikan «Adamdarmen mәjilis qúryp otyrmaytyn, suy, aghashy bar jerdi únatatyn. Sonday jerlerde shygharmala­ryn jazatyn, sol jerde isteytinder oghan syrtynan qarap jýretin», – dep kórsetedi.

Tragediyasy

Endi mening oiymsha әngimening eng manyzdy túsyna keldik. Jalpy alghanda, islam dini poeziya men filosofiyanyng qúdaytanu salasyna, shek tudyrady dep aqyndar men filosoftargha kýdikpen qaraghan. Filosofiya adam aqyl-oyynyng jemisi, islam aqidatyna qarama-qayshy, keraghar keledi, sebebi islam men filosofiya ómirdegi súraqtargha eki týrli jauap beredi. Filosoftar «Adam degen kim?», «Álemdi tanyp biluge bolady ma?», «Qúday bar ma?», «Materiya men sananyng qaysysy birinshi?» jәne taghy basqa sansyz súraq­targha jauap izdeydi, yaghny «nege» jәne «qalay?» – degen súraqtar qoyady. Al islam dininde búl súraqtardy qoigha bolmaydy. Son­dyqtan músylman teologtary filoso­fiyagha qatysty qatang aiqyndama ústanghan. «Filosofiya – aqylsyzdyq pen qúldyraudyn, shatasular men aldaudyng negizi, auytqu men dinsizdikke әkelushi» – dep sanaghan.

Filosoftardyng basty «virtualidy jendeti» búrynghy filosof Imam Ghazaly boldy. Ghazaly grek filosofiyasy qayshy­lyq­targha toly, islam dini negizderine qarama-qayshy dep sanaghan. Osy Ghazaly «Tahafatu әl-falasifa» (Filosoftardyng dalbasasy) degen enbegin jazyp, músylman filosoftarynyng basyna qara búlt ýiirgen fundamentalist ghalym. Ol 20 mәsele boyynsha әl-Faraby men Ibn Sinagha aiyp taghyp, onyng 3 mәselesi boyynsha ekeuin «kәpir», 17 mәsele boyynsha «zindiyq» dep jariyalady («kәpir» – Alla, onyng payghambary men sharighatyn qabyldamaytyn adam, al «zindiyq» ózining sonday ekenin jasyratyn ekijýzdi adam). Imam Ghazaly «Adasudan qútqarushy» degen kitabynda: «Ál-Farabi, Ibn Sina sol sekildi shiittengen músylman filosoftaryn dinnen alastatu (takfiyr) kerek» dep jazghan. Imam músylman rasionalidyq filosofiyasyn joidyng negizin salyp ketken túlgha sanalady.
Esektermen esek bol – shyn beynendi kórsetpe!
Kók esekten sú­rasang – ol «Men úlymyn» der.
Eger bireude esekting qúlaghy joq bolsa,
Ol esekter ýshin – naghyz zindiyq!
(sózbe-sóz audarma – Q.S.) – degen óleng joldaryn Ibn Sina osynday kezde jazghan.

Osy túrghydan alghanda «әl-Faraby múrasyna diny túrghydan qarau qanshalyqty oryndy?» degen súraq tuady. Bizding keybir otandyq farabitanushylar tipti filosofiya degen sózding kóne grek sózi ekendigine kýmәn keltiredi. ««Pәlsapa» sózining filosofiyany «falsafa» dep ar absha aitylu varianty ekendigine qaramastan, «pәl» degen – «jaqsy sóz», «sapa» degen – «sapaly» degen maghynany bildiredi jәne sapaly sóz Qúdaydan ghana shyghady», – deydi. Adam óz qiyalyna erik berilse onyng aparyp tyghatyn qaltarystary sansyz ghoy. Keybir zamandas kәsiby tarihshylardyn, zertteushilerding din, teologiya shoqparyn belderine baylaghandary syrt kózge oghash kórinedi eken. Taqyrypqa janama týrde qatysy bolghandyqtan aita keteyik. Jaqynda, bir tarihshy ortaghasyrlyq músylman jazba eskertkishterinde Tәnirshildik turaly birde-bir sóz joq dep, kesip aitty. Tarihy zertteu metodologiyasy men tәsilderin ysyryp qoyyp, qúddy bir shalghaydaghy auyldaghy meshitting imamy sekildi sóz saptady (imamdardyng qúlaq­ta­ryna altyn syrgha). Osy sәtte sonau student­tik jyldary oqyghan Ibn Fadlannyng «Edil búlgharlaryna sapar» degen tuyndysyndaghy týrkiler iyekterin kóterip, «Bir Tәniri» dep aitady degen joldary oiyma sap ete qaldy. Al búl taqyryp maqsatty týrde zerttelse teologiyagha ish tartqan kәsiby tarihshylar mýldem ynghaysyz jaghdaygha týser edi dep oilaymyn.

Múrasy

Ál-Faraby sansyz ghylymy traktattar jazghanymen onyng 40 ghana bizding zamanymyzgha jetken (32 arab, 6 ivrit jәne 2 latyn tilderinde). Ibn Hallikan: «Ál-Faraby enbekterin kitap, broshura týrinde óte siyrek jazghan. Ol kóbinese ghylymy enbekterin qysqasha tarau, týsindirme týrinde qaldyrghan»,– dep kórsetedi. Shәkirtteri olardy toptastyryp, kitap týrinde shygharghan. Ábu Nasyr әl-Faraby Platon jәne Aristoteli ilimderining islam әlemine әkelgen islam oishyldarynyng biri jәne ol ózinen keyingi músylman filosoftaryna ýlken әser etken. Ál-Faraby filosofiyany teologiyadan, yaghny dinnen birinshi bolyp bóldi. Orta ghasyrlarda ómir sýrgen jәne onyng kózqarastary әser etpegen músylman nemese hristian filosofyn tabu qiyn. Ál-Faraby Aristoteli men Platonnyng shygharmalaryn audaryp, oghan ýlken tolyqtyrular jasaghany ýshin ol «Ekinshi ústaz» ataghyn aldy. Sol kezdegi ghylymy ortada ghalymdargha jasaghan enbegine qaray osy sekildi laqap at beru әdeti bar edi. Mysaly, jogharyda aitylghan filosoftar­dyng jauy Imam Ghazaly «Islam dinin qútqarushy» degen laqap atqa ie bolghan!

Ál-Farabiyding de bir jerge túraqtamay bayyz tappay Halifattyng qalalary arasynda kóshe beruining bir syry bar. Onyng ólimi de kóptegen súraqtar tuyndatady. Úly oishyldyng ómir joly týrli derekter boyynsha 79-84 jas aralyghynda ýzilgen. Halifat aumaghynda 30-34 jyl, onyng ishinde 9 jyl Damask qalasynda túrghan Úly oishyl osy qaladan Jerorta tenizi jaghalauyndaghy Asqalan qalasyna ketip bara jatqanynda, keybir derekter boyynsha kele jatqanynda jol tonaushy qaraqshylardyng shabuylyna tap bolady. Bastapqyda qaraqshylargha «Kólik maldy, qaru-jaraq pen kiyim-keshegimdi alyndar, biraq jan saugha» – degenine qaramastan, olardyng óltiretinine kózi jetken ol attan týsip, sadaqpen atysyp, shayqasta sheyit bolyp óledi.

Sonymen Úly oishyldyng denesi Damask qamalynyng Bab saghir (Kishi qaqpa) qaqpasynyng qasyndaghy ziratqa qoyyldy (Qazirgi kezde Damask qalasynyng ortasynda). Janazasynda Seyfuddaula ghana tórt nókerimen bolady. Din adamdary, meshit imamdary filosofty jerleuge qatys­paydy. Seyfuddaula qandyqol qaraq­shylar­dy ústatyp, olardy filosof qabirining janynda jerge qaghylghan bórenelerge kerip óltiredi.

Ál-Farabiyding әrtýrli salalardaghy kóptegen iydeyalary men pikirleri sol kezdegi týsinikke jәne diny postulattargha qayshy keldi. Alayda әl-Faraby tolerantty «Islamnyng altyn ghasyry» kezinde ómir sýrdi jәne onyng simvoldarynyng biri boldy. Islam renessansy degen atpen tariyhqa engen qúbylys Halifat qúramyna engen týrli konfessiya, etnikalyq toptardyn, onyng ishinde týrki halyqtary ókilderining qatysuymen jýzege asty. Islam dinindegi fundamentalistik baghyt kýsheygen sayyn músylman rasionalidyq filo­sofiyasynyng shoghynyng qyzuy da kemy bastaydy. Al diny fanattardyng ortaghasyrlyq músylman rasionaldy filosofiyasyna tosqauyl qoiy týbinde músylman әlemining toqyrauyna әkelip soqty.

Qayrat Sәkiy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377