Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Janalyqtar 1979 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2011 saghat 04:37

Bekqoja Jylqybekúly. Orys tilinen dәieksóz keltiru indeti

Elimiz tәuelsizdik alghannan beri til mәselesi búqaralyq aqparat qúraldarynyng kýntәrtibine kýnirene ilikken iri mәselerding biri bolyp keledi. Alayda, qazaq tilining memlekettik mәrtebesining joghyn joqtap, baryn týgendep jatqan beldi- beldi merzimdi basylymdardyng ózi әli kýnge deyin orys tilimen shýldirlep sóilep kele jatqandyghy janymyzgha qatty batady. Mysaly: «Iskrenne priznatelen politburo SK KPSS za prinyatie kardinalinyh mer po ukreplenii rukovodstva kompartiy Kazahstana...» («Qazaq әdebiyeti» 2002-jyl. Aqpan 3-betine qaranyz). Búl qazaghym dep qayysyp jýrgen Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy Almaty bólimining tórayymy‚ Ospanova apamyzdyng qazaq tilindegi súhpatynyng orys tildi dәiegi. Al últjandy úly aqynymyz Múhtar Shahanov aghamyzdyng «Qúldyq Sana formulasy nemese Shynghyshandy pir tútushylar әlegi» degen kólemdi maqalasynda keltirilgen: «Kajdyy voiyn, prinimavshiy uchastie v osade, doljen byl zarubiti mechom ot 300 do 400 chelovek...» degen siyaqty orys tilindegi dәieksózderden ayaq alyp jýre almaymyz. («Qazaq әdebiyeti» 2002 jyl. 5 qantar 5 betke qaranyz). Dәl osynday mәngýrttik mәrege jetken, asqyndy aurudy Quanbek Boqayovtyng «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan «Megapolis Ázimbay Ghalidy Gebbeliske tenedi. Ne ýshin? » degen maqalasynyng teng jarymyna juyq kóleminen kezdestirip te qatty qinalamyz.

Elimiz tәuelsizdik alghannan beri til mәselesi búqaralyq aqparat qúraldarynyng kýntәrtibine kýnirene ilikken iri mәselerding biri bolyp keledi. Alayda, qazaq tilining memlekettik mәrtebesining joghyn joqtap, baryn týgendep jatqan beldi- beldi merzimdi basylymdardyng ózi әli kýnge deyin orys tilimen shýldirlep sóilep kele jatqandyghy janymyzgha qatty batady. Mysaly: «Iskrenne priznatelen politburo SK KPSS za prinyatie kardinalinyh mer po ukreplenii rukovodstva kompartiy Kazahstana...» («Qazaq әdebiyeti» 2002-jyl. Aqpan 3-betine qaranyz). Búl qazaghym dep qayysyp jýrgen Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy Almaty bólimining tórayymy‚ Ospanova apamyzdyng qazaq tilindegi súhpatynyng orys tildi dәiegi. Al últjandy úly aqynymyz Múhtar Shahanov aghamyzdyng «Qúldyq Sana formulasy nemese Shynghyshandy pir tútushylar әlegi» degen kólemdi maqalasynda keltirilgen: «Kajdyy voiyn, prinimavshiy uchastie v osade, doljen byl zarubiti mechom ot 300 do 400 chelovek...» degen siyaqty orys tilindegi dәieksózderden ayaq alyp jýre almaymyz. («Qazaq әdebiyeti» 2002 jyl. 5 qantar 5 betke qaranyz). Dәl osynday mәngýrttik mәrege jetken, asqyndy aurudy Quanbek Boqayovtyng «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan «Megapolis Ázimbay Ghalidy Gebbeliske tenedi. Ne ýshin? » degen maqalasynyng teng jarymyna juyq kóleminen kezdestirip te qatty qinalamyz.

Búl indetti tek «Qazaq Ádebiyeti» gazetinen ghana emes, basqa da mýiizi qaraghayday, bedeldi merzimdi basylymdardan da jiyi-jii kezdestiremiz. Mysaly: «Egemen Qazaqstan» gazetining 2002 jylghy 2 aqpan sanyndaghy bir maqalasynda beldi aqynymyzdyng biri O. Túrjan apamyz: úly Pushkin qezinde «Braka» degen kishkentay maqalasynda» «svadebnye pesny unyly, kak voy pohoronnyi» dep jazypty dep qóregendigin tanytady. «Jas Alash» gazetining 2002 jylghy 29 qantar sanyndaghy «Atakenttegi әbestik» atty maqala avtory: Nege ekenin bilmeymin ol « da, Ya iz derevni, Ya mambet». Poetomu spoi pro derevnu» dep dýrs etkizdi degen dәiekti orys tilinde kóldeneng tartady. Sonday-aq «Jas Alashtyn» 2002 jylghy 12 qantar sanyndaghy K. Sәttibayúlynyng «Jala» atty maqalasyndaghy dәieksózder men «Egemen Qazaqstan» - nyng 2002 jyl 5 aqpan sanyndaghy T. Jeksenbaydyng maqalasyndaghy kitaptar men ensiklopediyanyng attary býlkildey orys tilinde beriledi.

Tipti, búdan da soraqysy «mne sorok pyati.» Vse normalinye ludy davno zastrelilisi ily hotya by spilisi...» (Qazaq әdebiyeti 2001jyl 7 qyrkýiek sanyndaghy T. Jandauletting әngimesine qaranyz) dep, әngimening shekesine badyraytyp epigraf qoyyp әngime, «Ne nado mne konya v dorogu, neset menya v dorogu» («Qazaq әdebiyeti» 2001 jyl. 3 tamyz sanyndaghy A. Kemelbaevanyng essesine qaranyz) dep, «Ya pomnu chudnye mgnoveniya» ( 2001j. Elorda baspasynan shyqqan  «Kózmonshaq» jyr jinaghynyng 21 betine qaranyz. Avtory B. Aytbolatúly) nemese «Ya po vas...soskuchilasi...» (2001 jyly Sózdik- Slovari baspasynan shyqqan «Saryalaqaz-saghynysh" atty jyr kitabynyng 69 betine qaranyz. Avtory K.  Qúnypiya) dep óleng jazatyndyghymyz óz ana tilimizdi ayaq asty etip, korlaudan basqa eshnarse emes ekendigi belgili.

Kýlli dýniyedegi barlyq qandastarymyz qazaq elining qara shanyraghy astyna maldas qúryp, últjandylyqqa bet búra bastaghan dәl osynday kezende, eger Mongholiyadan kelgen qazaq ziyalylary ózderining zertteu enbekterinde monghol tilinde dәieksóz, al Qytaydan kelgenderi qytay tilinde dәiek, Irannan oralghandary parsy tilinde sózdәiek alyp, shygharmashylyqpen shúghyldanatyn bolsa, onda «aldy - aldyna by bolghan ónkey qiqymnyn» kókesi sonda bolar edi. Biraq, shetelden oralghan qandas ziyalylarymyzdyng búl qúldyq sanadaghy indetten din aman ekendigi bәrimizge belgili. Onyng kerisinshe, «Qazaq tarihyn bilmeytin adam Qazaq tarihyn qalay jazyp jýr» (Qazaq әdebiyeti) atty ýshten birine juyghy orys tildi dәieksózdermen kómkerilgen maqalany jazghan belgili aqynymyz ben «Ayagózge Dostoevskiyden kelgen hatty» (Egemen Qazaqstan) jazghan jondy jurnaliysimiz siyaqty azamattarymyzdyng maqalalary ana tilimizding asqaq ta auqymdy baylyghyn oty sónip, oisyray bastaghan orys tilinen әli kýnge deyin úyalmay-qyzarmay izdep kele jatqandyghy kýlkili әri óte qauipti qadam ekendigin erekshe eskeruimiz kerek.

Qysqasy, eshbir últ tiline audarugha ghasyrlar boyy tyiym salynyp kelgen qasiyetti «Qúran Qәrimnin» azuly ayattary qazaq tiline audarylyp, onyng ruhany kýsh-quaty jan dilimizge birtaban jaqyndap jatkan býgingi kýnde qúldyq sanadan әli kýnge deyin qútyla almaghan zertteushi, aqyn-jazushylardyng qazaq tilindegi maqala zertteulerinde jәne shygharmalarynda keltirilgen dәieksózderi orys tilindegi týp núsqasy boyynsha audarmasyz berilip jýr. Sonda ol dәiek pen dәieksózderding qasiyetti «Qúran Qәrimnin» ayattarynan da qúdiretti bolghany ma? Sonda múnday solaqay, kórsoqyrlyqqa ainalghan, til shúbarlyghyn keltirip shygharatyn alapat indetke kim kinәli? Ókimet pe, әlde merzimdi basylymdardyng bas redaktorlary ma? Joq maqala avtorlary kinәli ma? Búl ózekti týiindi sheshuge qiyt etse parlamentke jýginetin «Parasattylyghymyzdan» emes, qayta qazaqtyq ar-újdanymyzdy tu etip kókke kóterip kele jatqan Mәdeniyet jәne aqparat salasyn mengerip otyrghan ministrligimizden jaghymdy janalyq estuge asyqqanymyz jón bolar.

Eskertu:

Búl 2003 jyl jazylghan maqala edi. Eshbir baspasóz jariyalamay qoyghandyqtan, sizderge úsynyp otyrmyn.

«Abay-aqparat»

0 pikir