Últtyq ortalyqtar atyn jamylghan keybir kýmәndi úiymdar qyzmetin baqylaugha ne kedergi?
Amangeldi Aytaly, qogham qayratkeri:
Amangeldi Aytaly, qogham qayratkeri:
- Eng aldymen, etnomәdeny ortalyqtar turaly zang kerek. Zang arqyly olardyng júmysyn retteuge bolady. Qazir shaghyn últtar «bizge etnomәdeny ortalyq kerek» dep, ortalyq ashyp, budjetten biraz qarjy alady. Sol últtyq ortalyqty býrkemelep, payda tauyp jýrgen azamattar boluy mýmkin. Atalghan zan, birinshiden, últtyq ortalyq qúramyn dep jýrgender kim, sony anyqtaugha mýmkindik beredi. Aytalyq, Qazaqstannyng týkpir-týkpirine taryday shashyrap ketken shaghyn halyqtargha últtyq ortalyq kerek pe? Ekinshiden, últtyq-mәdeny mәselemen ghana emes, sayasatpen ainalysyp jýrgen iri diasporalar bar. Olar sheteldermen, ózderining tarihy atamekenderimen baylanys jasaydy. Últtyq ortalyqtar tek últtyq mәselemen ghana ainalysuy qajet, olardyng sayasy mәselemen ainalysugha qúqy joq. Jәne birqatar últtyq ortalyqtar shetelden qarjy alyp túrady. Ol qarjy qanday maqsatqa júmsalyp jatyr? Memleket múny da baqylap otyruy qajet. Osydan-aq etnomәdeny ortalyqtar turaly zang kerek ekeni kórinip túr. Men osy pikirdi kezinde aitqanmyn, maghan «bizde «Qoghamdyq birlestikter turaly» zang bar, sonymen retteuge bolady» degen jauap aityldy. Biraq, mening oiymsha, últtyq ortalyqtardyng qarapayym qoghamdyq birlestikterden aiyrmashylyghy, olar sheteldermen, olardaghy týrli sayasy toptarmen baylanys jasaydy. Sol sebepti búlardy baqylap túru memleketimizding qauipsizdigi ýshin manyzdy. Búl mәseleni keyinge qaldyrmaghan dúrys.
Asyly Osman, Qazaqstan halqy assambleyasynyng mýshesi:
- Assambleya 1995 jyldan bastap qúryldy. 14 jyl boyy ortalyqtardyng әrqaysysy ózine qyzmet etti, olargha erkindik berildi. Endi býgingi tanda olar sonyng qaytarymyn berip, qoghamgha qyzmet etui kerek. Búl - bir. Ekinshiden, últtyq-mәdeny ortalyqtar әr halyqtan bir-bireuden bolghany dúrys: bir qalalyq, bir oblystyq. Olardy qazaq tilin jetik biletin, sauatty, bilimdi basshy basqaruy qajet. Al qazir - Abay aitqanday, «bas-basyna by bolghan ónkey qiqym». Búghan assambleya hatshylyghy kinәli degen bolar edim. Keyde ashuym kelgende, aitarym - Assambleya bizneske ainalyp ketti. Mәselen, bir Almatyda eki әzirbayjan ortalyghy bar. Ony qoyyp, qazir әr auylda bir últtyq-mәdeny ortalyqtan ashylyp jatyr. Men búl mәseleni kótergenderinizdi qúp kóremin. Keybir últtyq ortalyqtar qyzmetine baqylau engizu sózsiz qajet. Bәri zangha say boluy tiyis. Áytpese bir últtyng birneshe ortalyghynyng boluy sol halyqtyng óz ishinde narazylyq tughyzyp jýr.
Múhtar Shahanov, aqyn, memleket jәne qogham qayratkeri:
- Mәseleni óte dúrys kóterip otyr ekensizder. Men elimizdegi barlyq últtardyng tiline, salt-sanasyna qúrmetpen qaraymyn. Biraq, ras, últtyq ortalyqtar qaptap ketti. Mәselen, bir Almatynyng ózinde úighyrdyng 12 ortalyghy bar eken. Onyng barlyghy memleket esebinen qarjylandyrylady. Biz mynany eskeruimiz qajet: últaralyq tatulyqty nasihattaghan jón, biraq ony әsirelep jibermeuimiz kerek. Sonyng ishinde memlekettik tildi damytugha kónil bólmey túryp, ózge últtar mәdeniyetin dәriptep jiberuge bolmaydy. Óitkeni búl - jay ghana qazaqtyng tili emes, memleketting tili ghoy. Memlekettik tildi úighyr da, nemis te, orys ta, últtyq ortalyq ashyp jatqan basqa últ ókilderi de bilui tiyis. Al bizde aty bar da, zaty joq. Búl óz kosmopolitterimizding sebebinen bolyp otyr. Memlekettik tilge jasalmaghan qúrmetting últtyq ortalyqtargha jasalghanyn óz basym týsine almaymyn. Al olardyng barlyghy birdey ne maqsatty kózdep jatqanyn Qúday bilsin.
Saualnamany jýrgizgen Bolatbek Múhtarov
«Alash ainasy» gazeti 26 mausym 2009 jyl