Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Keshe men býgin 957 3 pikir 3 Tamyz, 2020 saghat 14:34

Múraghat qorjyny: Derek pen payym

II bólim

Býgingi tanda Qostanay meshitinin ghimaraty 1893 jyly paydalanugha berildi degen «basty» derektin ózi qate ekendigi bayqalyp otyr. Qazandyq ghalym Z. Mahmudovtyn arhiv derekterine sýyengen zertteuleri boyynsha, meshitti salu júmysyna rúqsat alu bastamalary 1900 jyly kóterilip, ghimarat negizin qalau 1908 jyly bastalghan. Meshit salu júmysyna aghayyndy Yaushevter 60000 som qarjy qúyghan eken.

Tatar kópesinin meshit salugha bólgen qarajatynda qazaq júrtynyn bay-baghylandarynyn ýlesi bar ekendigi sózsiz. Sebebi ken-baytaq qazaq saharasyn soltýstikten ontýstikke tikeley kesip Tashkentke deyin sauda jasaytyn, sol jolda sauda beketterin qúrghan Yaushevter dalanyn bay-baghylandarymen de jaqsy qarym-qatynasta, týsiniushilikte bolghany sózsiz. Búghan halyq arasynda qazaqtan shyqqan bay kisilerdin ýlesteri turaly aytylyp jýrgen anyzdyq derekterdin mazmúny kuә. Onyn ýstine arhivtik derekterde «músylman júrtynyn atynan» degen derekterdin mazmúnynda jer iyesi Alash júrty da bar ekeni ayqyn.

Osy orayda, tatar bauyrymyzdyn Resey arhiyvinen keziktirip, bizge syilastyqpen úsynghan deregimen bóliskimiz keledi. Arhivtik qújat - Torghay oblysy әskeriy general-gubernatory A.Lomachevskiydin 1905 jyldyn 11 qarashasynda ózinen joghary qúzyrly mekemege qyzmettik haty. Hatta viyse-gubernatordyn da qoly bar. Qújatta bayandalghan mәselelerdin mazmúndyq sipatyn shartty týrde 5-ke bóluge bolady.

1 mazmún. Torghay oblysynyn әskeri  general-gubernatordyn bayanynda prisyajnyi proverennyi, yaghni advokat Nazarovtyn Qostanay qalasynda túratyn tashkenttik kópester aghayyndy Yaushevterdin senimhaty arqyly 1905 jyldyn 17 sәuirindegi maniyfestke sýyene otyryp óz qarajattaryna meshit saludy súrap otyrghanyny jazylaghan.

Búl hattyn kirispe bólimi ispettes bolyp tabylady. Múnda aghayyndy Yaushevterdi general-gubernatordyn «tashkenttik kópester» dep tanuy qyzyqty. Sirә, múnda tatar kópesterinin negizgi saudasy Tashkent jaqpen tyghyz baylanysty bolghandyqtan aytylsa kerek. Olardyn Tashkentte sauda pasajy bolghan. Mústafa Shoqaydyn júbayy Mariyam Yakovlevna óz esteliginde Yaushevterdin kelini tashkenttik general Eniykevtin qyzy edi dep jazady. Al ataqty kópesterdin Troisk qalasynda ýlken ýy-jayy bolghandyghy belgili. Bәlshebekter biylikke kelgennen keyin dýniye-mýlikteri tәrkilengen Yaushevter shetelge qashugha mәjbýr bolady. Bir qyzyghy, 1919 jyly Japoniyadan Reseyge qaytqan M. Yaushev  Troiskige emes, Tashkentke oralady. Búl –bir.

Ekinshiden, advokat Nazarov sýyenip otyrghan maniyfest patshanyn 1905 jyldyn 17 sәuirinde shygharghan «Ob ukrepleniiy nachal veroterpimosti» atty jarlyghy edi. Ol boyynsha, Resey teritoriyasyndaghy azamattar diniy nanym-senim túrghysynan bólinbeytini, bólektenbeytini jariya etiledi. Patshalyq Resey otarlaudyn alghashqy kezeninde Qazaq dalasyndaghy provoslaviya dininin ókilderi túraqtaghan qalalyq mekenderge dini bólek bógde júrttardyn túraqty túruyna tyiym salynghan bolatyn. Ol tyiym 1891 jyldyn 25 nauryzynda Qazaq dalasy memleket menshigi bolyp jariyalanyp, bes әkimshilik túrghydan bes oblysqa bólingen jarlyqta da saqtaldy. Mine, din sayasatynda sol qatal tәrtipti jibitken liyberaldyq sipaty bar jana jarlyqqa sýyengen Yaushevter meshit salugha ekinshi mәrte úsynys týsirgeni bayqalady. Jarlyq shygha salysymen ótinish jazu tatar saudagerlerinin shiraqtylyghyn da tanytsa kerek.

2 mazmún. Hattyn kelesi mazmúndyq shebinde general-gubernator aghayyndy Yaushevterdin 1900 jyly Qostanay qalasynda tastan (kirpishten) meshit saludy súraghanyn, sonymen qatar qalanyn músylmandary atynan Zabirov pen Rahimov degen kisilerdin de ótinishteri bolghanynan habardar ekenin bayandaydy.

Yaushevterdin ataqty әulettik kópester ekeni belgili. Al Zabirov pen Rahimovtar kim? Ókinishke qaray, olar turaly bizde derekter joq. Degenmen, bay әri belsendi kisiler bolsa kerek.

Múnda «qalanyn músylmandary» degen tirkes kónil audarady. Qalanyn qazaq jerinde ornalasqanyn eskersek, «músylmandar» úghymynyn astarynda qazaq júrtynyn múraty da jatqany ayqyn.

3 mazmún. General Bógde din isteri departamentinin 1904 jyldyn 19 qazanyndaghy №5342 sheshimimen Zabirov pen Rahimovtyn ótinisheri qabyldanbaghanyn tilge tiyek ete kele, Yaushevterdin 1900 jyly úsynghan ótinishindegi jospardy qabyldau qajet dep sanaydy.

Hat dereginde 366 músylman júrty túratyn Qostanayda minajat ýyi bolghandyghy aytylady. Ol qazirgi meshittin ornynda bolghan nemese qala syrtyndaghy Narimanov audanyndaghy aghashtan qiylyp salynghan qúlshylyq ýyi boluy mýmkin.

4 mazmún. Qyzmettik hatta 1905 jyldary Qostanayda túryp jatqan músylman júrtynyn sany kórsetiledi. Onda qalada túraqty týrde túratyn músylman dininde 638 adam, uaqytsha 467 adam bar ekendigi aytyla kele, ótinishti qanaghattandyrudy súraydy. Sonymen qatar hatqa mynaday qújattar tirkelgenin habarlaydy:

1. Tashkenttik kópes aghayyndy Múhamedsharif Yaushevtin advokaty Nazarovtyn qújattar tizimi tirkelgen ótinishi;

2. Kirpishten salynatyn meshittin syzba-jospary;

3. Qostanay uezi basshysynyn Qostanay qalasynda túryp jatqan tatarlardyn eki tizimi tirkelgen 1905 jyldyn 17 qazanyndaghy  №6428 raporty sanaydy.

Búl jerde uaqytsha tirkelgen adamdardyn birshama kóp ekendigi bayqalady. Olardyn sany jalpy qala músylmandarynyn 42% qúraydy, yaghniy jartygha juyq mólsher. Múnsha adam qala ishinde tirkeusiz jýrui mýmkin emes. Bizdinshe, múnyn sebebi qala shekarasynyn syrtyndaghy qonystarda músylman júrtynyn kóp shoghyrlanuyna baylanysty bolsa kerek. Kóne Qostanay qalasynyn ontýstik-batys jaghyndaghy tabighiy shekarasy «Ábilsay» boyymen belgilendi. Ábilsaydyn syrtynda Tatar slabodkasy nemese qazirgi tanda «Narimanov bazary» dep atalatyn músylman júrtynyn qonysy boldy. Múnda aghashtan salynghan meshit, tatar bazary bolghan dep aytylady. Músylmandardyn eski qorymy da osy bette. Narimanovkada keshegi kýnge deyin «Kazahskaya» degen kóshe boldy. Qazir «Ábilsay» bolyp ózgertildi.

5 mazmún. Hattyn sonynda, qorytyndy bólimde әskeriy genral-gubernator meshit salu rúqsatyn aludy tatarlardyn taghatsyzdana kýtip jýrgenin, múnday jaghdaygha diniy tózimdilik turasyndaghy Maniyfestin janama әser etip otyrghanyn  ayta kele, on qabyldanghan sheshim sayasiy jaghdaygha da iygi әser etetinin eske salady sanaydy.

General-gubernatordyn sayasiy jaghdaydy tilge tiyek etip otyrghany beker emes. 1905 jyldyn qantarynda bastalghan («Qandy jeksenbi») Reseydegi búlghaqtyn әseri Qazaq dalasyna da jetip, mausym- shilde aylarynda  Qoyandy jәrmenkesinde Alash ziyalylary 14 mynnan astam adam qol qoyghan ataqty «Qaraqaraly petisiyasyn» patshagha joldaghan bolatyn. Basqasha aytsaq, qazaq dalasy otarshyldyqqa qarsy beybit sayasiy kýres jolyna týsken edi.

General-gubernatordyn qyzmettik hatynyn mazmúnynan týyindey kelip mynaday oy týyuge bolady: 1905 jylgha deyin Qostanayda tastan (kýydirilgen kirpishten) salynghan meshit bolmaghan, ony salu bastamasy aghayyndy Yaushevterdin, Zabirov pen Rahimov degen kisilerdin úyytqy boluymen tiyisti qúzyrly mekemelerge úsynylghan. Sol jyldary qalada músylman dinin 1105 adam ústanyp, olar qalada túraqty nemese uaqytsha mekendegen. Sonymen qatar, qalada músylmandyq diniy isterdegi iskerlikte tatar júrtynyn shiraqtyq tanytqany bayqalady.

Jalghasy bar.

I bólim: Aghayyndy Yaushevter jәne týrki birliginen birer sóz...

Almasbek Ábsadyq,

Qostanay.

Abai.kz

3 pikir