Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5803 10 pikir 3 Tamyz, 2020 saghat 15:48

Ýkimetten ne qayyr?..

Eldegi qazirgi jaghday belgili. Ony sóz etuding ózi artyq. Eng soraqysy Qazaqstan Ýkimeti esh nәrsege dayar emes ekendigin kórsetti. Biliksizdigin tanytty. Al, múnday Ýkimetten halyqqa ne qayyr? Ne payda? Búl jeke әngime. Aldaghy jazbamyzda Ýkimetting Tótenshe jaghday jariyalanghan nauryzdan beri atqarghan tirligine arnayy toqtap, saraptama jasaymyz.

Ázirge, memlekettik qyzmetke toqtalayyq. Tiyimdiligi qanshalyqty? Meninshe, mәz emes. Bir qyzyghy bizde mynaday jazylmaghan qaghida bar kórinedi. Jiyrma da seksen degen. Mәselen kez-kelgen memlekettik dengeydegi joba-baghdarlamalar ne bәri jiyrma payyzgha ghana oryndalady. Al, qalghan 80 payyz qayda? Bólingen qarjy kimning qaltasyna, kimning jemsauyna ketti? Mine mәsele qayda jatyr? Memleketting quatyn arttyratyn, elding ensesin kóteretin talay iygi jobalar osylay ayaq asty etilude. Búghan kim kinәli? Áriyne biliksiz Ýkimet, ministrler, әkim-qaralar. Olargha memleket ýshin asa qajetti jobalardyng 100 payyz jýzege asqany qajet emes, eng bastysy olardyng kókeyinde sol jobalargha bólingen qomaqty qarjyny qalayda jyrymdap, jep qalu túratyny haq. Múnday jaghdayda, elde ilgerileu bola ma? Áriyne joq!

Qaytpek kerek? Demek6 sayasy reforma qajet ekendigi óz-ózinen kórinip túr. Ýkimet tolyghymen otstavkagha ketui tiyis. Onyng ornyna qaraqan bastyng jeke mýddesi emes, memlekettin, últtyng mýddesin birinshi oryngha qoyatyn, halyqpen etene júmys isteytin, bilikti, isker, bilimdi jastar kelui tiyis. Sonda ghana ekonomikada serpin bolady, halyqtyng ensesi kóteriledi, әleumettik mәseleler ret-retimen sheshiledi. Túrmys týzeledi. Orta jәne shaghyn kәsipkerlik dúrys jolgha qoyylady. Sayyp kelgende preziydent Toqaev osynday qadamgha baruy tiyis. Jedel týrde reforma jasalghany jón. Onsyz bolmaydy. Ókinishke qaray Toqaev onday qadamgha bara almay otyr. Nege? Kim bóget?

Negizi alghashynda Ýkimetke eki apta uaqyt berdi. Halyq ekonomikamen júmys istey almaghan, indetpen kýrese almaghan Ýkimet ornynan ketedi dep kýtken edi. Alayda olay bolmady. «Bayaghy jartas, bir jartas» degendey Ýkimet ornynda qala berdi. Búl ýlken qatelik. Toqaev Baghdat Musiyn, Shynghys Múqan, Erlan Karinning qyzmetterin auystyrumen tyndy. Búlardan ne qayyr? Búlar onsyzda búrynan sheneunikter. Olar bir ózderin tәukeldikke salyp, oligarhtar jýiesine qarsy iskerlik tanyta qoyady deu artyq. Halyqqa Ýkimetting týbegeyli otstavkagha ketkeni kerek. Al onyng ornyna mýlde jana halyqtan túlghalar kelgeni jón. Bәlkim sonda ghana elde serpilis boluy mýmkin dep oilaymyn.

Azamathan Ámirtaydyng jazbasy 

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379