Mýshәira - ejelden qazaq jyrshylyq ónerining qaynar kózi. Halyq óz arasynan bolashaq biy-sheshenderin osynday syndar arqyly talantyn shyndap, ozyq oilysyn marapattap otyrghan. Osynday maqsatpen ýstimizdegi jylghy qazan aiynyng ortasynan bastau alghan kósemsóz sayysy 2011 jyldyng 1 jeltoqsanynda Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mәjilis zalynda mәrege jetti.

«Tәuelsizdik bastauy - Jeltoqsan» atty Respublikalyq jyr-mýshәiranyng aqtyq synyna kórermen óte kóp jinaldy. Búl mýshәiranyng basty taqyryby әri ereksheligi - Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Tәuelsizdik qarlyghashy - Jeltoqsan kóterilisining baghasy men manyzy ashyp kórsetu boldy.

Mýshәira - ejelden qazaq jyrshylyq ónerining qaynar kózi. Halyq óz arasynan bolashaq biy-sheshenderin osynday syndar arqyly talantyn shyndap, ozyq oilysyn marapattap otyrghan. Osynday maqsatpen ýstimizdegi jylghy qazan aiynyng ortasynan bastau alghan kósemsóz sayysy 2011 jyldyng 1 jeltoqsanynda Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mәjilis zalynda mәrege jetti.

«Tәuelsizdik bastauy - Jeltoqsan» atty Respublikalyq jyr-mýshәiranyng aqtyq synyna kórermen óte kóp jinaldy. Búl mýshәiranyng basty taqyryby әri ereksheligi - Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghy men Tәuelsizdik qarlyghashy - Jeltoqsan kóterilisining baghasy men manyzy ashyp kórsetu boldy.

1986 jylghy 16-18 jeltoqsandaghy qazaq jastarynyng kóterilisi - qazaq halqynyng tәuelsizdigi jolyndaghy san ghasyrlyq kýresting eng nәtiyjeli de salmaqtysy boldy. Dәl osy kýnder, qazaq halqynyng egemendigin enserude, tәuelsizdigin óz túghyryna qondyru jolynda temirqazyq boldy jәne óz namysyn eshbir jangha eshqashanda taptatpaytynyn dәleldedi. Jeltoqsannyng yzghary Almatydan bastau alyp, sol kezdegi Qazaq KSR-ning oblys, audan, auyl jastarynyn, kórshi ózge de memleketter jastarynyng qoldauyna ie boldy. Búl KSRO-nyng totalitarlyq rejiymine, az últtardy joiygha baghyttalghan jymysqy sayasatyna qarsy eng alghashqy ashyq qarsylyq әri biylikke soqqy bolghanyn aitu paryz. Sebebi, osy oqigha Bakude, Vilinuste, Tbilisiyde, Mәskeude jәne ózge de iri qalalardaghy tolqulargha úlasyp, sonynda alyp totalitarlyq imperiyanyng qúlauyna alyp keldi. Tarihy mәni men geosayasy jaghynan alghanda «jeltoqsandyqtar» kóterilisi, 1956 jylghy Budapesht oqighasy, 1968 jylghy Prajsk kóktemine úqsastyghy bar. Sondyqtan da búl kóterilis tek qazaq jastarynyng ghana emes, qazaqstandy meken etken ózge de últ ókilderining erkindigine alyp kelgen ortaq jenis. Erkindik, tendik, syilastyqqa negizdelgen birneshe jana tәuelsiz memleketterding qúryluyna týrtki boldy.

Býginde Qazaqstan - myqty әleuetti, últtyq ekonomikasy men óz azamatynyng әl-auqaty damuy ýshin mýmkindigi bar әlemdik qoghamdastyqtyng tolyq qúqyly mýshesi. Jogharyda aitylghan tarih jylnamasy men oqighalar jelisi mýshәiragha qatysushy ýmitkerlerding ólenderine arqau boldy. Sharanyng úiymdastyrushylary bolyp «Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigi men «Tarihy әdilettilik» Respublikalyq qoghamdyq komiyteti shyqty.

Bayqaugha 2011 jyldyng 20 qazany men 20 qarashasy aralyghynda elimizden jәne kórshi memeleketterden 100-ding ýstinde shygharmalar qabyldandy. Qatysatyn aqyndardyng jasyna shek qoyylmady. Mýshәiragha búryn jariyalanbaghan ólender ghana qabyldandy.

Mýshәiranyng qazylar alqasyna elge tanymal belgili mәdeniyet salasynyng ókilderi Baqytjan Momyshúly, Temirhan Medetbek, Ibragim Isaev, Qazybek Isa, Aydos Sarym jәne  Ghabiyden Jәkeev kirip, jenimpazdardyng esimin jariya etti.

Keshting shymyldyghyn «Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining teng tóraghasy Aydos Sarym, «Tarihy әdilettilik» Respublikalyq qoghamdyq komiytetining tóraghasy Smaghúl Elubay jәne belgili qogham qayratkeri, sayasatker Azat Peruashev ashty.

Barlyq jenimpazdargha tómendegidey arnayy sertifikattar men aqshalay syilyqtar tabys etildi.

Bas Jýlde - ZAZ Chance markili avtokólikting iyesi - aughan soghysynyng ardageri Baqytbek Smaghúl tanyldy. Temir túlpardyng kiltin  avtorgha Azat Peruashev tapsyrdy

1-3 oryndardyng aqshalay syilyghyn qazylar alqasy dengeyine qaray tendey etip  bólipti:

1 oryn - 500 000 tenge, tendey - Amanghazy Kәribjanúly men Álibek Shegebaygha Qazaqstan Jazushylar odaghy tóraghasynyng birinshi orynbasary, aqyn Ghalym Jaylybay tabys etti.

2 oryn - 400 000 tenge, tendey - Talghat Eshenúly men Kóben Asqarúlyna (QHR) aqyn Ibragim Isaev tabystady.

3 oryn - 250 000 tenge, tendey - Almas Temirbay men Aqberen Elgezekke aqyn Qazybek Isa tapsyrdy.

Arnayy jýldeler (әr qaysysyna 100 000 tengeden):

Qayrat Rysqúlbekov atyndaghy - Toqtarәli Tanjaryqqa;

Erbol Spataev atyndaghy - Jaras Kemeljangha;

Lәzzat Asanova atyndaghy - Dinara Mәlikke tabystaldy.

Barlyq jenimpazdardy «Tarihy әdilettilik» Respublikalyq qoghamdyq komiytetining tóraghasy Smaghúl Elubay, osy jobanyng bastamashysy Azat Peruashev, qazylar alqasynyng mýsheleri Ibragim Isaev pen Qazybek Isa jәne  «Úly dala» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining jetekshisi Aydos Sarym qúttyqtap, shygharmashylyq tabys tiledi.

Jýldeger shygharmalar respublikalyq basylymdarda jariyalanyp, iriktelgen ólender «Túran» baspasynan jeke kitap bolyp shyghady.

Bas Jýlde -  Baqytbek Smaghúl:

JELTOQSAN

Altynyndy aiyrbastap qolagha,

Otanyndy ainaldyrsa molagha.

Óz tilindi bosaghagha laqtyryp,

Óz elinde kýn keshuge bola ma?!

 

Sol keshegi jeltoqsannyng aspanyn,

Dýr silkintti jalyn jútqan jastarym.

Ýnsiz qalsa namys óler edi ghoy,

Namys ólse keregi ne basqanyn.

 

Sen qazaghym shynymenen úlysyn,

Erteng jaynap shyghatúghyn kýn ýshin.

Úl - qyzynnyng qany suday shashyldy,

Bas alanda basyn tigip til ýshin.

 

Ereuilde it pen qúsqa talanghan,

Shyrqyraghan shyndyq izdep ghalamnan.

Qazaghymnyng qyzyl qanyn mәngilik,

Jughanymen ketire almas alannan.

 

Sonyng bәrin eske alatyn shaq býgin,

Qúrban qyldy qaryndastar pәktigin.

Qúrban qyldy ghúmyrlaryn bozdaqtar,

Tabamyz dep aqiqattyn aq tuyn.

 

Jetkenimshe belim qansha býgildi,

Sol appaq tu - azattyghyng býgingi.

Sol qyrshyndar jýregimen kóterdi,

Nar kótere almaytúghyn jýgindi.

 

Sol bir kýndi kózben kórgen jan úghan,

Janarymda ashy shyndyq taby bar.

Bizding әrbir kýlkimizde sol kýnnin,

Qatyp qalghan bir, bir týiir qany bar.

 

1 oryn - Amanghazy Kәribjanúly men Álibek Shegebay

 

Amanghazy Kәribjanúly

«Jeltoqsan jeli»

 

...Úrysta búl qanqúily

Talay adam jan qidy.

Kolbindi alsa әkeler

Taghy da bir «Kolbindi»...

(Alanda aitylghan jyrdan este qalghany. 17.12.1986 jyl).

 

Ortaq syrqat.

Ádiletten qaymyqqan soqyr ýmit

Sanasynda aqynnyng otyr úlyp.

Shayqalaqtap barady ekpinime

Uaqyttyng taghany opyrylyp.

 

Isim mazaq bolghasyn sayqalgha myn

Tynyqsyn dep tiyldym qayta armanym.

Ótkenimdi óksitken ókinishti

Ózge týgili ózime aita almadym.

 

Qasiretti kóshirgen qansha retki,

Mazmúnymdy aqiqat mansúq etti.

Namysymdy baqtalas uaqyttyn

Esi auysqan ekpini janshyp ótti.

 

Adamzattyq sananyng beli syndy...

Pәni, baqy bir-birin keri úshyrdy.

Ádilet te men ólsem ólgisi kep,

Jasyra almay tolghatty óli syrdy.

 

Shyndyqtyng da shayylyp ketti araly.

Pendelikting yzghary bet qarady.

Men mezgilge,

Mezgil de maghan syimay,

Sәikessizdik ayausyz jep barady.

 

Álibek Shegebay

Qabirden hat

Qayrat Rysqúlbekovtyn  monology

Armansyzbyn..,

Ajalsyzbyn..,

Azatpyn,

Mendegi múng ghajap әri azap mún.

Últym ýshin últaraqpyn,

Az desen,

Sýiegimmen, sýtimmen de Qazaqpyn!

 

Kókbórining sinirindey sirimin,

Sol ýshin de ajalsyzbyn, tirimin.

Shyndyq ýshin qúrbandyqqa shalynyp

Shyryldaghan qúlyndardyng birimin.

 

Talay-talay tonaldym da taptaldym,

Ózimdi-ózim joghaltugha shaq qaldym.

Kók kóilekti kóktemede tuylyp

Jeltoqsanda erip ketken aq qarmyn.

 

Kýnirense ýn shyghady kórden de,

Shertilmegen sherim qansha shermende.

Óz tilinde ómir sýrip,

Sonan son,

Ne jetedi óz tilinde ólgenge.

 

Men súrasam - tendigimdi súradym,

Tendigimning kemdigine jyladym.

Ay kýzetip Aru sýier  jasymda

Aq ajaldyng qúshaghyna qúladym.

 

Kek alatyn  kәriden de jastan da,

Qu tirshilik qúpiyasyn ashqan ba?!

Bauyr qaldy ózegine órtenip

Ana qaldy sýtin sauyp aspangha.

 

Tәuelsizdik - Qazaq ýshin ghajap qút,

Ghajap qútqa jýrmeydi endi mazaq týk.

Bóri minez Babalardyng armany -

Aynalayyn, altyn qanat - Azattyq!

 

Saghan qúrban jastyghym da janym da,

Saghan qúrban atpay qalghan tanym da.

Terendigi qabirden de terendeu

Mening qayghym - Qazaghymnyng qanynda!

 

2 oryn - Talghat Eshenúly men Kóben Asqarúly

 

Talghat Eshenúly

68-86

(Jeltoqsan qúrbandarynyng ruhyna)

«Bәiterektin» irgesi.

Esilding sol jaghasy.

El qatarly kýn kórip, esip jýrgem.

Shamasy,

Sary kýzding keshinde, qyrkýiek qoy, esimde,

Agham aitty: «Talghat, sen, Pragagha barasyn».

 

«Pragagha barasyn».

Baram, agha, sóz bar ma?!.

Almatydan otyrdyq, tan  bauyryn jazghanda.

Qaldy Alatau - alybym, qaldy Almaty - jaryghym,

Aqqu moyyn aq úshaq qalyqtap ap, ozdy algha.

 

Kekilimdi taraydy - tannyng núry arayly.

Qonyr búlttar qonjyqtay terezemnen qaraydy,

Qart qúrylyqqa baram dep qart әkeme aitpap em...

Europadan kelem ghoy.

Estiydi ghoy, jaraydy.

 

Vltavanyng jaghasy.

Karl patsha ótkeli.

Dvorjaktyng gimni - «Moravtyng duetteri».

Múrajayy Kafkanyn.

Gusitterding ótkeni.

Bәri tansyq kóringen, bәri qyzyq kóringen,

Beymәlim múng iyektep, mazalaydy tek meni.

 

Ózimizding qazaqtar úshaq ishi.

Árәdik,

Cheh, aghylshyn tilinde shýldirlesip alady.

Miroslav qarsy alghan.

Miroslav myng bolghyr,

Qonaq ýige týsirdi - Vaslavtyng alany.

 

Vaslavtyng alany.

Endi úghyndym múnymdy.

Brejnevting alany...

Kónil-kýiim búzyldy.

Sen de, men de orystyng otary edik búrynghy,

Áy, mening cheh bauyrym, ersi kórme múnymdy!

 

Esentaydyng saghasy.

Alataudyng bókteri

Vltavanyng jaghasy.

Karl patsha ótkeli.

Ekeumizdi mәngige bauyr qylghan osy ghoy -

Almatynyng jeltoqsany, Praganyng kóktemi.

 

68 - arman ba?

86 - arman ba?

Arman, arman!

Armangha qol jetim jer qalghanda,

Tuyp-ósken jer ýshin, tuy biyik el ýshin,

Tipti, adam týgili, kýresedi sandar da!

 

Áli mening jadymda - Jeltoqsannyng әnderi,

Áli mening janymda - tirisi de ólgeni.

Áli mening úiqymnan oyatady shoshytyp,

Kórshi orystyng sabalaq, abalaghan kandeni.

 

Talay jaqsyndy oq aldy.

Talay jaqsym joghaldy.

Almaty men Praga qan men jasqa boyaldy.

Bodan elding sanasy qanmen, jaspen oyandy.

Úmytpandar sender de, úmytpandar olardy.

 

Qayran sheshem aitpaqshy: «Qúdireti ghoy Qúdaydyn»,

Bәri de endi meniki - el de, jer de, myna Ay, Kýn.

Pragagha kelgende, keudem tolyp,

Shermende

Men jylasam, Miroslav, solardy oilap jylaymyn.

 

Moraviyanyng tósinde sen de jeldey esildin,

Jaghasynda Esildin, men de jeldey esildim,

Tughan topyraghynda han úlynday kósildin,

Tughan topyraghymda han úlynday kósildim!

 

Al, syiyna rahmet, syrana da, joldasym.

Ketem, eldi saghyndym, dosyng joldan qalmasyn.

Sýiesing ghoy Otandy, úly bolghasyn emes,

Sýiesing ghoy Otandy - ózindiki bolghasyn!

 

Kóben Asqarúly

JELTOQSAN JYRY

Myng - myng jyldan keyindaghy aqyndy

Tebirentetin.

Últ dauysyn aqyrghy.

Jas úrpaqtar tu ghyp ústap úrandap,

Án ghyp shyrqap,  zúlymdyqqa atyldy.

 

Jeltoqsannyng alanynda jekpe - jek.

Jauyzdyqpen beldeskende betpe - bet.

Býkil әlem batyr qazaq úl - qyzyn,

Kýreskerlik simvoly etip ketken ed.

 

Úrandaghan úrpaqtardyng izgi ýni,

Oylandyrdy Mәskeudegi izgini.

On alty últ el bop endi túra almas,

Ózderinde bolmayynsha tizgini.

 

Qandy bodau berip jetken jeniske,

Batyr úrpaq ruhy túr eng ýste.

Egemendi el etti de qazaghyn.

Ózderi elding jýreginde - beyishte.

 

 

3 oryn -  Almas Temirbay men Aqberen Elgezek

 

Almas Temirbay

JELTOQSANDA AY TUADY SOLYNAN...

(Qayrat Rysqúlbekovtyng atynan)

 

Bolghan!

Bәri de bolghan ­-

Kolbinning kezinde...

 

Temirhan Medetbek

 

Shyndyq bar ghoy,

ol az desen, Qúday bar,

Arsyz sottyng arqasynda jyn oinar!

Jeltoqsanda Ay tuady solynan...

Jeltoqsanda Aygha qarap jylaydy Ar...

 

Aygha qarap

Ar jylaydy, jylasyn,

Júmyr basty júdyryqtap úrasyn!

Jer qozghalsa, qozghalmaytyn minezim,

El qozghalsa, endi qalay shydasyn?!

 

Temir tordyng aldynda,

Tendik súrap túrmas mәngi jan myna!

«Otyz jeti» oiran qylghan qazaqty,

«Seksen alty» sergeldenge saldy ma?!

 

Jeltoqsan degen búl aida,

Jelkildegen tuym jerge qúlay ma?!

Shyndyq bar ma?!

Shynyndy aitshy, ei, Dýniye,

Ol joq bolsa, joq qoy onda Qúday da!

 

Lәzzattardyng shashyn júldyn, Jeltoqsan,

Erboldardyng basyn júldyn, Jeltoqsan!

Qútyrynghan ittey kózi qantalap,

Qúl-qútandy basyndyrdyn, Jeltoqsan!

 

Elim ýshin...

Erkek toqty ─ qúrbandyq,

Qúrban bolar qúnym joq pa bir maldyq?!

Ómir degen ─ órmekshining toryna

Shybyn jandy shyrqyratyp, shyrmaldyq.

 

Batyrlardyng basy ketse shabylyp,

Aqyndardyng jýrekteri jarylyp!

Elim menin, endi qaytip kýn kórer,

Kremlige baghynyp,

Kýn-kósemge tabynyp?!

 

«Jaumen birge qúrysyn ─ dep, ─ jauyzdyq!»,

Qar betine kózding jasyn tamyzdyq.

Múzday suyq ─ dýniyening ýstine,

Ottay ystyq ─ qanymyzdy aghyzdyq...

 

Temir esik tesiginen telmirem,

Tergeushini nemene dep sendirem?!

Bú dýniyeden taba almaghan Shyndyqty,

O dýniyeden izdeyin be endi men?!

 

Tergey bersin, tergey bersin, tergesin,

Keregi joq... keshirim de bermesin!

Oshaghymnyng kýli kókke úshsa da,

Otanymnyng oty mәngi sónbesin!!!

 

Jeltoqsannyng jýz qúbylyp reni,

Jetim halyq kimnen kómek tiledi?!

Qara jer de qótere almas mazaqty,

Qara nar da kótere almas azapty,

Kóterer tek   er jigitting jýregi!!!

 

Jylap túryp,

Jaqsylyqqa jorygham:

«Alty Alashym adaspaghay jolynan!».

...Jyldyng sony...

Kimning sory?

Saqtay gór!

Jeltoqsanda Ay tuady solynan...

 

 

Aqberen Elgezek

Qandy týnek

Tannyng aldyn týnek basyp túrady,

Sol týnekten jýrek qashyp túrady.

Jeltoqsannyng múzgha janghan alauy -

Derbestikting eng alghashqy shyraghy.

 

Sol bir aigha berdi me eken serpin kýz,

Qan bolmasa, bolmas edik erkin biz.

Bodandyqqa qarsy shyqtyq shydamay,

Babalardyng búzbaymyz dep sertin biz.

 

Ózek ashyp, júmyr basta my janyp,

Sanamyzda tek әdildik by bolyp.

Qar boratyp, dauyl bolyp atyldyq,

Tóbemizde aruaqtar jinalyp.

 

Múnday kýshti irku mýmkin emes-ti,

Búl dauylgha qaru ghana tenesti.

Azat úrpaq úmytpaydy eshqashan,

Qangha bókken, sol kýnderdi kómeski.

Qarulygha tótep beru qiyndy,

Ey, batyl jan! Sezem sening kýiindi!

Taghdyryna qyzyghamyn men biraq,

Sen arqyly egemendik búiyrdy.

 

Bodandyqtan qalmap edi tamtyghym,

Auyzdarda salbyrady san qúlyp.

Azattyqtyng bir-aq qúny bar eken -

Qúrban bolu, alandardy qan qylyp!

 

Qan tógildi, qyzyl jalau qúlady,

Qatyp qaldy jas órkenning búlaghy.

Qúrbandyghyng qabyl boldy, qazaghym,

Jalp-jalp etken sónbesinshi shyraghyn!

-------------------------------------------------

Kýn  izinen týnek basyp túrady...

Sol týnekten jýrek shoshyp túrady...

 

Arnayy jýldeler:  Toqtarәli Tanjaryqqa; Jaras Kemeljangha; Dinara Mәlik:

 

Toqtarәli tanjaryq

Ayqay

(Qayrat Ryrqúlbekovtyng jazylmaghan jyry)

Últym úlyq bola almay, ruhym kókke qona almay,

Qara jerden qamyghyp men de óttim, o, Alla-ay!-

Qayghymdy aityp qayyngha.

Ókinishim - ótkenim, ózegimdi órteydi

Kókiregimde túnshyqqan jalghyz aiqay.

Sol aiqay -

Azattyghym jayynda...

 

Ruhymdy kýidirip, ibiliske sýidirip,

Saytan oinaq sekildi saq-saq qara týn kýlip...

Qanatymdy qayyrghan.

Aq jýzinen qan tamghan qylyshyma sert ettim,

Qúlaghyma jetkende shyrqyraghan múnlyq ýn,

Baz keshtirip janymnan.

 

Mynau ghaziz shahardy sheru kezip qaraly,

Aruaqtar ýni men әuen biylep azaly-

Qyl qobyzdyng zarynday!

Sol әuenmen ilesip ruhym mening jaraly,

Kókiregimdi kýidirip kókke sinip barady,-

Laulap úshqan laghylday...

 

Shermende bop shejirem jatyrmyn men shalqamnan,

Qarashyghymnyng týbine qasiretimnen qan tamghan, -

Kek pen qarghys - kózimde!..

Jarty әlemdi sharpidy janghyryghym, sezem men,

Tas tabyttyng ishinen taghdyrymdy aiqaylap

Týregelgen kezimde...

 

Jaras Kemeljan

Jeltoqsan qasireti

Jazylmaghan tarih kóp qalamymda,

Jalghyz shyndyq jylaydy janarymda.

Ruhyn basqan, últymnyng úlyn atqan

Taptalady tas Alang tabanymda.

... Sodan sirdey sanamda bir týisik bar

Qasiretting búlty bar qabaghymda.

 

Syz, tarihtyng sýrleuin, saghaghyn da

Baba-kóshi joghalghan Babaqúmda.

Tarylady kókirek Tarlandarsyz,

Tyghylady bir әuen tamaghymda.

... Sodan sirә, jýregim jaralanghan

Sodan sirә, sýrensiz jamalym da.

 

Jeltoqsanmen qaynaydy kókiregim,

Jeltoqsanyn: qan maydan, soqyr ólim.

Opat bolghan úldaryn joqtay almay,

Joq-jitik, kembaghal bop otyr elim.

... Sodan sirә, tonalghan tarihymdy

Tastan izdep taba almay ókinemin.

 

Jeltoqsan - jetim shejire, bozdaq qanym:

qosynda qonyr ingen bozdatqan kýn.

Qandary qay úlyqtyng moynynda eken,

Últ ýshin opat bolghan bozdaqtardyn.

... Sodan sirә, janarym soqyr bolghan:

Jeltoqsanda jel jegen tozghaq tәnim.

 

Jeltoqsanda tughan әn azyq bola-d,

Jeltoqsandy kórmegen úrpaqtargha.

Jeltoqsanda tughan úl tozyp bara-d:

Almatyda panasyz búrqaq qarda.

... Sodan sirә, quanbas qalja súrap

Qatyndary qazaqtyng úl tapqanda.

 

...          ...        ...

Alashtyng aqshary bolghan

Almaty týnekke orandy,

Shaq edi aqshamynda onnan

Bar elim tilekke orauly.

 

Qan jauyp kókjiyekke arghy

Qazaqtyng úshqarday ólkesin,

Alatau kekjie qaldy

Qarghybau qysqanday jelkesin.

 

Túrsada qúiyndy qar borap

Jibermey jigeri namysyn,

«Alash» dep, attan sap aldy orap

Alandy tógilgen qan ýshin.

 

Keudeden kernegen ýnmen

Úrandy jan úshqanda ary,

Qiyldy dúshpannan ónmen

Apat bop alysqandary.

 

Alatau jiya almay esin

Almaty qan qústy aq qargha,

Jastyqtyng qiya almay keshin

Tәuelsiz әn úshty aspangha.

 

Alangha shyqqanda tanys ýn

Qaltyrap dýnie qas-qaghym,

Janymen tógilgen namysyn

Qanymen ústady jastarym!

 

Dinara Mәlik

Boryshtarmyz azat elding tanyna

Tәuelsizdik - degen úly sezimim,

Alla bergen amanat.

Men bir sonau әpkelerding kózimin,

Jýrer me eken jazalap.

 

Mening ýshin, balam ýshin kýresken,

Azat tandy әperip.

Egemen el ertenine ileskem,

Múnsha baqty kóterip!

 

Qara jerge jas tәnimen qúlaghan,

«Qazaqpyn» dep jazyghy.

Jeltoqsannyng jelin jútyp jylaghan,

Qúlaghymda naz ýni...

 

Appaq tannyng alaqany oyatar,

Bal ómirim - janymda.

Qiyalymnyng tal shybyghy býr atar,

...paryzym bar- arymda...

 

Ol boryshym óteler me ólmesem,

Bos sermemey qalamdy.

Úrpaghymdy últ tiline kón desem,

Sóndirme dep sanandy.

 

Jatyrymnan shyqqan úlym býlinbey,

Tektiligin saqtasa.

Tughan elding beynetine býgilmey,

«Abay jolyn» jattasa!

 

Azat tannyng bilse eken qadirin,

Nesibinen jiyrenbey.

Babalardyng ruhyn syila Jaryghym,

«Qazaqpyn» de iymenbey!

 

Otanynnyng әrbir gýlin ayala,

Últynnan al - jar qylyp.

Azat kýnning әrbir tanyn baghala,

Amanat búl mәngilik.

 

Altynkórip ar jolynan janylma,

Ana tiling - úyatyn.

Jýrektegi imanyna damylda,

Izgilik núr siyatyn.

 

Qaryzdarmyz sol bir qatal ghasyrgha,

Qansha jasty jalmady.

Adal bolsang aqiqatty jasyrma,

Búl solardyng armany

«Abay-aqparat»