Qansha auyr bolsa da tughan tarihymyzdyng qaraly betteri az emes. Qazaqtyng qany singen tarihtyng sol paraqtaryna qarap otyryp, ruhyndy mәngi óltirmeske ishtey bekinesin. Shyndyq dep jýrgenimiz shymyldyqtyng beri jaghy ekenin әri qyzyl salghan qyrghyngha azat kýnde aqyryp bagha súray almay otyrghanymyz esine týskende shyqyrlatyp tisindi qayraysyn. Tipti tas-týiin bekinesin. Bekingennen ne payda, boyda batyldyq, jýrekte erlik joq bolghan son. Ishinnen bir kýnde myng ólip otyrasyn. Óltiredi. Qúr sýlderindi sýiretip, aitqanyna kónip, aidaghanyna jýresin. Ótirikti shyn dep, aqsaqty tyng dep tanisyn. Tanytady. Áytpese, basa kóktep basynyp, basyp alyp, qara orman qazaqty qoyday qyrghan keshegi sovet ókimetining 1921-22, 1931-33 jyldardaghy qoldan qasaqana jasaghan asharshylyghyn, qandy qol qylmysyn aimanday qylyp ashyp, dýniyege jariya etip, ata qúny ýshin ata jauymyzdy dizesin dirildetip keshirim súratyp, óteuin almas pa edik. Ala almadyq. «Alashty ashtyqpen qyryp edi» degendi kýni býginge deyin egemen elding emen esikti enseli saraylarynyng biyik minberinen biyligi bar jandardyng auzynan estuge zar bolyp kelemiz. Al, qazaq qoghamyn ótkenin týgendeuden góri býgingi et pen terining arasyndaghy ótkinshi nәrseler kóp alandatady. Sol bayaghy dau quyp, qyzylkenirdek bolyp aitysyp, partiyagha bólinip tartysyp, reti kelse birin-birining qyryq jylghy bylyq-shylyghyn betine basqanyna masayyp, marghau qalypta jýrip jatyr.

Qansha auyr bolsa da tughan tarihymyzdyng qaraly betteri az emes. Qazaqtyng qany singen tarihtyng sol paraqtaryna qarap otyryp, ruhyndy mәngi óltirmeske ishtey bekinesin. Shyndyq dep jýrgenimiz shymyldyqtyng beri jaghy ekenin әri qyzyl salghan qyrghyngha azat kýnde aqyryp bagha súray almay otyrghanymyz esine týskende shyqyrlatyp tisindi qayraysyn. Tipti tas-týiin bekinesin. Bekingennen ne payda, boyda batyldyq, jýrekte erlik joq bolghan son. Ishinnen bir kýnde myng ólip otyrasyn. Óltiredi. Qúr sýlderindi sýiretip, aitqanyna kónip, aidaghanyna jýresin. Ótirikti shyn dep, aqsaqty tyng dep tanisyn. Tanytady. Áytpese, basa kóktep basynyp, basyp alyp, qara orman qazaqty qoyday qyrghan keshegi sovet ókimetining 1921-22, 1931-33 jyldardaghy qoldan qasaqana jasaghan asharshylyghyn, qandy qol qylmysyn aimanday qylyp ashyp, dýniyege jariya etip, ata qúny ýshin ata jauymyzdy dizesin dirildetip keshirim súratyp, óteuin almas pa edik. Ala almadyq. «Alashty ashtyqpen qyryp edi» degendi kýni býginge deyin egemen elding emen esikti enseli saraylarynyng biyik minberinen biyligi bar jandardyng auzynan estuge zar bolyp kelemiz. Al, qazaq qoghamyn ótkenin týgendeuden góri býgingi et pen terining arasyndaghy ótkinshi nәrseler kóp alandatady. Sol bayaghy dau quyp, qyzylkenirdek bolyp aitysyp, partiyagha bólinip tartysyp, reti kelse birin-birining qyryq jylghy bylyq-shylyghyn betine basqanyna masayyp, marghau qalypta jýrip jatyr. Áytpese, qazaq qoghamy - jer qayysqan qalyng qol tabandap túryp jat júrttyqtardyng jeztyrnaq sayasatynyng kesirinen bauday bop týsip, dala men qalada, aidalada sýiegi aq jonqa bop shashylyp qalghan ata-babasynyng qúnyn, sol bir nәubetting әdil baghasyn almas pa edi.

Baghymyzgha qaray, ótkenine ýnilip, keshegini ýngy zerttep, býgingi men bolashaqqa jetkizushi rólindegi azamattar bar. Oghanda shýkir. Áytpese, kenes ókimetinen qyzara bórtip shyghyp, núrgha malshynyp otyrghan biyliktin, qoghamnyng siqy, siz ben biz biletindey.

Tómende rejisser Qalila Omarovtyng 1931-33 jyldardaghy asharshylyq jayly 1992-nshi jyly týsirgen «Nәubet» derekti filimin úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Derekti filim http://kalilafilm.kz/index_kaz.html saytynan alyndy.