Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqpaqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!

Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqpaqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!

Abay bolashaq úrpaqqa sózin osylay arnady. Búl ótkenning qúlazyghan ghasyrlarynan ózine beytanys, basqa biraq jarqyn bolashaqqa senimdi jol salghan aqynnyng aitqan sózi edi. Dalany torlaghan nadandyq, bilimsizdik, ashkózdik, ótirikshi, ósekshi, maqtanshaqtyq týnegine ol shamshyraqtay sәule tókti jәne tany atyp, kýni shyghatyn jaqqa aparatyn joldy óz halqyna talmastan kórsetti. Ol óz dәuirining ómir shyndyghyn, ruhany bolmysyn tanyp bilip, ólende, qara sózde órnektegen aqyn. Úly Abay - últ poeziyasynyng kemengeri Abaydy tanu, ony týsinu adamzat balasynyng qoly onaylyqpen jete bermeytin ruhani, adamy biyiktikke alyp baratyn basqyshtyng bir baspaldaghy. Ony men, men týgil býkil qazaq júrty solay týsiner dep oilaymyn. Shyn mәninde Abay qazaq ýshin, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimiz, әdet-ghúrpymyz ben salt-sana, ruhany bolmysymyz ýshin ózegi tereng bәiterek. Osy orayda, elbasynyng myna sózi oiyma oraghytady da túrady: «Abay - bizding últtyq úranymyz boluy kerek, Abaydy tanu arqyly biz qazaqstandy әlemge tanytamyz. Mening balalarym, men ertengi úrpaghymyzgha Abaydan artyq, Abaydan kiyeli úghym bolmaugha tiyis», - dep tolghaghan búl baylam, әrbir qazaq balasynyng kókeyinde jýrer, qasiyetti úghymgha ainaluy tiyis. Degendey-aq, býginde Abaydy bilmeytin, onyng ólenin, shygharmalaryn oqymaytyn, Abaydyng filosofiyasyn, tanym-dýnie týisigin sezip, bilmeytin alash kemde-kem shyghar. Endeshe, bir sózben aitar bolsaq últ múratyn, últtyng tilin, dinin, halyq amanatyn әlemge pash eter bolsaq, Abaygha bas iiimiz qajet. Sonda ghana últ armandarynyn, múrat qaghidalarynyng oryndalghany dep bilemiz. Qazaqtyng bas aqyny Abay. Onan asqan, búryn-songhy zamanda qazaq balasynda bolmaghan. Sondyqtan da bas aqyn dep aitarymyz sózsiz. Endeshe Abaydyng poeziyalyq, prozalyq múrasymen qosa  әr zamanda baghasy joyylmaytyn bir ýlken qymbat qazynasy, qara sózderi bar.   Qazaqtyng jazba әdebiyetin anyq biyik belge órletip shygharghan Abay. Óldi deuge sirә de syimaytyn, keyingige ólmes sóz qaldyrghan hәkim Abaydyng qazaqtyng tóbesinde biyik bolary osydan. Qara sóz degen úly múrasy qasiyet tendegen úlynyng ghúmyryn, shygharmalaryn әr tolghanysyn bayandau  bolsa, býginge deyin asyl qara sóz múrasy qazaqtyng jarqyn bolashaghynyng tәrbie qúraly. Demek, qazaqtyng quanghanyn da, múnayghanyn da, jylaghanyn da, qinalghanyn da, kýsingenin de Abay múralarynda tebirene jyrgha qosty. Sóz órnegi, inju marjan men órnektelgen  múrasynyng basty taqyryby da adm bolu, nadandyq jamandyq әreketten aman bolu. Endeshe, Abaydyng daralyghyn, onyng múrasyn bir ghana óleng shumaghyna syidyrghan aitysker aqyn Qoylybay Asannyng myna bir jyr shumaqtary sony dәleldegendey:

Qazaqqa eng jamangha nadan bolu,

Nadan bolyp, basqagha bodan bolu.

Aqyn bolu әrkimge arman shyghar,

Abay bolu, aldymen adam bolu.

Pah, shirkin-ay, desenshi! Osynday bir jolgha Abaydy tolyghymen syighyzu qazaqtay darhan kónildi pәktigimizden shyghar. Qoryta aitar bolsaq, qazaqta «jýzden jýirik, mynnan túlpar» degen maqal bar. Abay mynnan, millionnan ozyp shyqqan túlpar. Abaylar jýz jylda, myng jylda bir - aq ret tuady. Abay - tauday túlgha. Abay - saharaday shejire. Abay - segiz qyrly, bir syrly suretker. Sheber qol, sezimtal jýrek, mily parasat tandaytyn týiinder - sansyz úrpaqtyng ýlesi. Abay әr qazaqtyng sózi әrdayym auzyndaghy jyry, sansyndaghy ar-újdany, kókiregindegi imany bolyp qala bermek.  Aqyn múrasy - halyqtyng sarqylmas asyl qazynasy. Abay aqyndyghynyng tarihymyzben birge jasaytyn úly taghylymy da osynda!

Óldi deuge bola ma, oilandarshy,

Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan, -

dep tóreligin ózi sheshken Abay býgin jarqyn beynesimen de, jalyndy jyrymen de  halqynyng jadynda birge mәngi jasay bereri atar tanday aqiqat qoy.

«Abay-aqparat»