Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2185 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2011 saghat 05:16

Býgingi zamannyng Zaysany

Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy shaghyn Zaysan qalasy biylghy jazdyng sonynda biz barghan kezde tal boyynda mini joq taranghan totyday bolyp erekshe qúlpyryp, jaynap, jasanyp túr eken. Kósheleri aq baltyrly qayyndar men tal-terekke malynyp, baqtary qyzyl, sary gýl­der­men qúlpyrghan. Ýilerining qaqpalary tegis syr­lanyp, әktelgen. Kóshe jiyegindegi aryqtarmen syldyrap su aghyp jatty. (Kóshe boyymen syldyrap su aghatyn qalany qoyyp, auyldy kórmegeli qay zaman).

Osy kórinis bizdi әdemi әserge bóledi. Qasy­myzdaghy Andrey atty semeylik jýrgizushi jigit «yapyray, netken tazalyq, netken tamasha kórinis» dep tandanysyn jasyra almay jan- jaghyna qarap, qayta-qayta tamsana berdi.

Shyndyghyn aitqanda, qalagha búryn talay kelip jýrgenimizde dәl osynday әserge bólenbegen edik. Zaysan bir kýnde salynghan joq, onyng 150 jyldyq tarihy bar. Endeshe bar mәsele bardy qadirley bilude, tughan qala men ólkeni ayalay bilude túr eken ghoy. Osy ýshin de audan әkimi bilikti basshy, «Qúrmet» ordenining iyegeri Serik Zaynuldinge ýlken rahmet aitugha bolar. Serik Zinabekúly Elbasynyng sayasatyn jergilikti jerde barynsha dúrys týsinip, sony jýzege asyryp kele jatqan әkimderding biri.

Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy shaghyn Zaysan qalasy biylghy jazdyng sonynda biz barghan kezde tal boyynda mini joq taranghan totyday bolyp erekshe qúlpyryp, jaynap, jasanyp túr eken. Kósheleri aq baltyrly qayyndar men tal-terekke malynyp, baqtary qyzyl, sary gýl­der­men qúlpyrghan. Ýilerining qaqpalary tegis syr­lanyp, әktelgen. Kóshe jiyegindegi aryqtarmen syldyrap su aghyp jatty. (Kóshe boyymen syldyrap su aghatyn qalany qoyyp, auyldy kórmegeli qay zaman).

Osy kórinis bizdi әdemi әserge bóledi. Qasy­myzdaghy Andrey atty semeylik jýrgizushi jigit «yapyray, netken tazalyq, netken tamasha kórinis» dep tandanysyn jasyra almay jan- jaghyna qarap, qayta-qayta tamsana berdi.

Shyndyghyn aitqanda, qalagha búryn talay kelip jýrgenimizde dәl osynday әserge bólenbegen edik. Zaysan bir kýnde salynghan joq, onyng 150 jyldyq tarihy bar. Endeshe bar mәsele bardy qadirley bilude, tughan qala men ólkeni ayalay bilude túr eken ghoy. Osy ýshin de audan әkimi bilikti basshy, «Qúrmet» ordenining iyegeri Serik Zaynuldinge ýlken rahmet aitugha bolar. Serik Zinabekúly Elbasynyng sayasatyn jergilikti jerde barynsha dúrys týsinip, sony jýzege asyryp kele jatqan әkimderding biri.

- Bizge oblys әkimi Berdibek Saparbaev qala qúrylysy, ony kógaldandyru, abattandyru mәse­lesimen belsene shúghyldanu jóninde tap­syr­ma berip, ony óz qadaghalauyna aldy. «Jol karta­sy» ayasynda qarjy da bólindi. IYgere bilgenge qazirgi kýni aqsha bar. Sondyqtan eldi mekenderdi kórkeytu, abattandyrumen tek Zaysan audany ghana emes, oblystyng barlyq audandary men qalalar belsendi týrde shúghyldanuda, - deydi Serik Zinabekúly.

Elimizding shyghystaghy qaqpasy atanghan shaghyn Zaysan qalasynyng kelbetinde osydan ghasyr búrynghy kóne ómirding kórkem belgileri men el Tәuelsizdigining 20 jylynda qol jetkizgen je­tis­tikterimizding jarqyn kórinisteri әdemi ýi­lesimin tapqan. Myna suretterdegi oi-órnek­ti eski ghimarattar patsha zamanyndaghy kópes­ter men saudagerler Smaghúl Manapov, Ahmady Toq­sanbaev, Saghdolda Ábilhanov, Jýsip Ábilhanov, Halel Erziyn, Kerәmberdi Babaev, Tuhfatolla Bekchentaev, Mәulet Shamsutdinov, Pidahmet Bobkiyn­der­ding salyp ketken ýileri jәne qazirgi zaysan­dyq kәsipkerler Bolat Núrasylov, Quat Áb­janov, Aelita Ábisheva, Qaharman Sәtbaev, Marat Ábijanov, Jeken Kәribaev, Erkin Toybazarov, Oral Múhametjanov, Aydar Barysov, Erbol Kelgenbaev jәne basqalardyng túrghyzghan sauda, qyzmet kórsetu jәne óndiristik oryndary men túrghyn ýileri.

Zaysan audany ýstimizdegi jyldy tabysty qorytyndylamaq. Sonyng ishinde negizgi sala auyl sharuashylyghynda ótken segiz aidyng ishinde ghana 5 mlrd. 800 mln. tengening ónimderi óndirilip, ónim kólemi ótken jylghydan 10 payyzgha arta týsipti. Barlyq qarjy kózderinen 397 mln. tenge investisiya tartylypty.

Al ónerkәsip óndirisining kólemi 2,5 esedey ósti. Múnyng ózi Zaysanda industriyalandyrudyng belsendi sipat alghanyn bildiredi.

2011 jyldyng 1 shildesine shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerining sany 2208 birlikti qúrap, 2010 jyldyng osy merzimimen salys­tyr­ghanda 10,3 payyzgha ósse, olardan týsken salyq 20,9 payyzgha artqan. Al audannyng bólshek sauda tauar ainalymynyng jalpy kólemi birinshi jar­ty­jyldyqta 851,8 mln. tengege jetip, ótken jyldyng osy merzimindegiden 16,3 payyzgha ósken.

Osynday atqarylghan isterde audan ortalyghy Zaysan qalasynyng ýlesi mol. Qalada tek biylghy jyldyng ózinde ghana «IYkep» sharua qojalyghynyng ún tartu zauyty, jeke kәsipker Gh.Salbanovtyng miy­ne­raldy su shygharu sehy, jeke kәsipker A.Barysov­tyng sýt ónimderin shygharatyn zauyty, «SMU-Shyghys» JShS-ning qúrylysqa qajetti temir-beton ónim­derin shygharatyn kombinaty iske qosyldy.

Mayqapshaghay keden jolynyng boyynda ornalasqan Zaysan audany men qalasy qazirgi kýni qarqyndy damu ýstinde. Qoynauynan kómir men slanestin, múnay men gazdyng jetkilikti qory da tabylyp otyr. Osyghan baylanysty audangha temir jol tartu mәselesi de oilastyryluda.

«Abay-aqparat»

0 pikir