Kommunister taghy da «halyq jaularyn» izdep jýr!
Bylayghy kýnde bar-joghy bilinbeytin, tek komsomoldyng pәlen jyldyghy, sovet odaghynyng týgen kýndigi degen sekildi kónergen datalarda ghana boy kórsetetin kommunisterdi jaqynda taghy da týlen týrtti. Elding sayasiy-mәdeny ómirine aralaspaytyn, qogham damuyna mýlde paydasyz, el aldynda esh bedeli joq «Qazaqstan kommunistik halyq partiyasy» songhy kezderi adamnyng miyna kirmeytin maghynasyz mәlimdemelerin búrqyratyp jatyr.
Kenes odaghyna qyzmet istegen, kelmeske ketken Kenes kezenin saghyna eske alatyn kommunisterding týsinigi qyzyq. Jana zamanda, tәuelsiz elde ómir sýrip jatqandaryn eskermey, eski kýnning elesine esteri ketip jýr. Jastardy, keyingi úrpaqty oilaghan bolyp, kóne kózqarastaryn, tonmoyyn týsinikterin býgingi kýnning tәrtibine engizgisi keledi. Tәuelsiz Qazaqstannyng jeke el retinde algha basuyna tis-tyrnaghymen qarsy. Bәri kenes kezindegidey, qyzyl kommunister biylep túrghan kezdegidey bolsa deydi.
Biz búl sózderdi oidan shygharyp otyrghan joqpyz. Elimizde resmy tirkelgen, parlament mәjilisine 7 birdey deputat kirigizip otyrghan QKHP-nyng is-әreketine sýienip aityp otyrmyz. Osydan eki jyl búryn qyzyl imperiyanyng qynsyz qylyshy komsomol úiymynyng 100 jyldyghyn dýrkiretip toylap, tәuelsiz elding sýiegine tanba salghany esimizde. Jay toylap qoymay, Tәuelsiz elding әskerine KSRO-nyng qyzyl tuyn kótertip, oqushylargha qyz galustuk baylatyp, studentterge qyzyl leksiya oqyp «qútyrghan». Búl bassyzdyqqa barsha qogham qarsy bolghanymen, býgin biylikte otyrghan kóne saptastaryna arqa sýiegen kommunister eshkimge qúlaq asqan joq.
Kóne kommunister ózderining Kenes odaghynyng emes Qazaqstan respublikasynyng azamaty ekenin esterinen shygharyp alatyn sekildi, keyde. Búghan deyin tarih týgendegen bolyp, KSRO-ny jii eske alyp túratyn kommunister endi sol әnderine taghy basty. Mektepterde oqytylatyn tarih oqulyqtaryn ilikke alghyz etip, onda Kenes kezeni, qyzyl әskerler tolyq dәriptelmedi dep ókinish bildirip jýr. Múny az deseniz, últtyq qúndyqtardy joqtap, tәuelsiz elding ruhany janghyruyna ýles qosyp jýrgen azamattardy «últshyldar», «fashister» dep Bas prokuraturagha aryz da jazdy.
Kommunisterding tarih oqulyghyna kónili tolmaydy
Sana-sezimderi men týsinikteri Kenestik jýiede qalyp ketken kәri kommunister «Tәuelsiz elding jastary kenestik jýide bilim almady» dep kýiip-pisedi. «Býgingi oqushylar men studentter komsomoldar men kommunisterding erligin nege oqymaydy» dep súraq qoy ýshin adam qanshalyq dengeyde «keri ketken» bolu kerek. Múny Tәlesiz eldi moyyndamau, kenes odaghyn ansau dep baghalaugha tura keledi. Óz sózderin mysalgha alayyq:
«Gitlerlik Germaniyamen bolghan soghystaghy jenisting 75 jyldyghynda fashizmdi jenudegi Kommunistik partiya men Qyzyl armiyanyn, jalpy KSRO-nyng rólin tómendetuge, manyzyn búrmalaugha qarsymyz» - degen kommunister: «Kenes Odaghynyn, kommunistik úiymdardyng (Qazaqstan Kompartiyasy, BKP (b), BKLJO, Komintern) jәne Úly Otan soghysy jyldaryndaghy Qyzyl Armiyanyng rólin oqu baghdarlamalarynda jәne tarih oqulyqtarynda әdeyi tómendetu hәm múnday derekterdi barynsha qysqartu dúrys emes» - dep kýiinedi.
Sonday-aq, kommnister býgingi oqulyqtarda Ekinshi dýiyejýzilik soghystaghy erlikter az qamtylghan, esesine sayasy qughyn-sýrgin taqyryby kóp berilgen dep qamyghady:
«Jogharghy synyptarda «Úly Otan soghysy kezindegi Qazaqstan» taqyrybyna reformagha deyin eki saghat berilgen. Esesine, «Sayasy qughyn-sýrgin jәne halyqtardy jer audaru» taqyrybyn mektep oqushylary ýsh paragrafqa bólip, oqidy eken. Shynynda da, soghys jyldaryndaghy erlik pen repressiya taqyrybyn zerdeleu sәikes kelmeydi», - deydi.
Miyn Mәskeu ulaghan kommunister Tәuelsiz elding jastary ýshin sýiegi quraghan Kenes odaghy, halyqqa qan býrikken qyzyl kommunister emes, sol qyzyl kommunister milliondap qyrghan ata-babasy men sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan últ ardaqtylary qymbat ekenin qashan týsiner eken. Endi myng jerden tyqpalasa da jas úrpaq kommunistik jalghan úrandargha eshqashan senbeydi.
«Mine, qazirgi kóshbasshy jastardyng dýniyetanymy osylay qalyptasuda. Olar komsomol mýsheleri men pionerlerding kim ekenin, Timurov qozghalysynyng ne ekenin, «Jas gvardiya» erlikterin, «Bolat qalay shynyqty» degen kitaptyng ýzindilein jatqa soghatyn ardagerlerding nelikten soghysqa qatysqanyn bilmey ósip keledi. Múnday tarihy tәjiriybeni paydalanu qazaqstandyq jas úrpaq ýshin paydaly bolar edi» - dep aidy aspangha biraq shygharady, kommunister.
Búlardyng týsiniginshe býgingi jas úrpaq komsomoldar men pionerlerding «erligin» oqyp, kenestik qyzyl kitaptardan ýzindi jattap ósui kerek eken.
«Antikommunistik kózqaras tarih oqulyghynda kórinis tappauy kerek. Partiya men komsomoldyng rólin elemeu, Kenes ókimetining soghys jyldaryndaghy sayasatyn búrmalau kýpirlik, qorlyq bolyp kórinedi» - dep tәlimsiydi әri qaray. «KSRO-ny nasistik Germaniyamen birge Ekinshi dýniyejýzilik soghysty bastaugha qatysty tikeley aiyptaugha bolmaydy» - dep kesip aitady. Olar tipti oqulyqtarda Ekinshi dýniyejýzilik soghys 1939 jylghy 1 qyrkýiekte bastaldy dep kórsetiluine de qarsy.
Qysqasy QHKP-sy Tәuelsiz Qazaqstannyng kenestik ghalymdar jazyp bergen jalghan tarihtan bas tartyp, janasha kózqaras pen tarihy shyndyqqa say oqulyq jazuyna, bolashaq jastardy tәuelsiz iyedeologiyamen tәrbiyeleuine týbegeyli qarsy. Olardyng oiynsha, tarih oqulyqtarynda kenes odaghy, qyzyl armiya, komsomol KSRO kezindegidey dәriptelip, oqytyluy kerek.
Bizdi tanqaldyratyny kommunister ýshin qazaqtyng ata tarihynyng bas-ayaghy kenestik kezeng ghana. Olargha salsa Qazaqstan tarihyn 1917 jyldan bastap, 1991 jylmen ayaqtaytyn shyghar. Bizding HH ghasyrgha deyingi bay tarihymyz, ata-bablarymyzdyng qabyrghadan qan keshken san ghasyrlar, Tәuelsizdik alghannan keyingi shiyrek ghasyr kommunister ýshin týkke túrghysyz bos uaqyt sekildi. Olargha KSRO tarihy ghana manyzdy.
Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa Qazaqstannan 1 million 200 mynday adam qatysqan. Onyng 420 myndayy maydan dalasynan mýlde qaytpay qalghan. Búl soghys bizding el ýshin ghana emes, jalpy adamzat ýshin asa auyr qasiret. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng zardabyn bilgenimiz ýshin ýshinshi dýniyejýzilik soghys bolmasa eken dep tileymiz. Sondyqtan soghysty, soghysqa qatysqan batyrlar erligin este saqtau paryz. Qazaq ejelden batyr babalaryn maqtan tútatyn, tarihyn úlyqtaytyn halyq. Demek, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan batyrlarymyzdy búrynghy batyr babalarymyzdan bóle qaramaghan jón. Kenestik kezendegi tarihymyzdy da kóne tarihtan erekshelep aludyng qajeti joq. Búl kezeng últtyng tútas tarihynyng bir bóligi ekeni sózsiz. Sondyqtan kommunister tútas elding tarihyn 90 jylmen ólsheudi toqtatsa deymiz.
QHKP býgin kenes kezenining tarihyn, sol kezdegi kommunistik partiyany, komsomoldardy, pionerlerdi joqtap, solardyng soyylyn soghyp otyr. Búl Kenes odaghynyng kommunistik partiyasy men Qazaqstannyng kommunistik partiyasy aitargha bólek bolghanymen, týbin qusang tym jaqyn ekeninen derek bermey me?
Mәjilistegi Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiya fraksiyasynyng mýshesi Jambyl Ahmetbekov bir sózinde ózderining Kenes odaghy kommunistik partiyasynyng isine jauap bermeytinin aitqan.
- Komsomol týgili qazirgi kommunistik partiya bolsaq ta sovettik kompartiyanyng isine biz de jauap bermeymiz. Komsomol ishinde sayasy qughyn-sýrginderge aralasqandar joq. Ásirese, 1960 jyldardan beri búrynghyday әsireqyzyl nauqandar bolghan joq, - degen edi.
Biraq eshqashan qateligin moyyndamaytyn, uәdesinde túrmaytyn kommunisterding kóne әdetine basyp, «esh qatysymyz joq», «olardyng isine jauap bermeymiz» degen kenestik partiya men qyzyl armiyany jandary qalmay joqtap otyr. Aytsa sóz, úrsa tayaq ótpeytin tonmoyyn kommunisterding ýirenshikti әdeti búl.
Kommunister Qazaqtan taghy da «halyq jaularyn» jasamaqshy!
Jaqynda QHKP Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokuraturasyna ashyq hat jazdy. Onda eldegi últshyldardyng әreketin tekserip, olargha qarsy shara qoldanudy talap etken. Kenestik keri iydeyadan kózderi әli ashylmaghan kommunister Qazaqstan halqyn memleket qúraushy qazaq últynyng manyna toptasugha shaqyrghan, últtyq qúndylyqtardy joqtaghan azamattargha «radikaldy últshyldar» dep aidar taghyp, beybit kýnde jau izdeydi.
Dәl osy kommunister ótken ghasyrda sorpa betine shyghar últ ziyalylarynyng bәrin «últshyl», «halyq jauy» degen aidar taghyp, atqyzyp tastaghan. Kóne әnine qayta basqan kommunister taghy da arandatu sipatynda mәlimdeme jasap, el arasyna irtki salyp otyr. Búryn Mәskeuge jazatyn aryzdaryn endi QR Bas prokuraturasyna baghyttaghan.
«Radikaldy últshyldardyng toptary qalyptasty, onda shovinistik mәlimdemeler talqylanyp, bir últty ekinshi últtan joghary qoyylady, Qazaqstandaghy problemalar ýshin syrttan kóship kelgen basqa últtargha kinә artylady. Basqa últ ókilderine tózimsizdik pen óshpendilik bayqalady. Sonday-aq ukraindyq últshyldar, olardyng yqpaly men Ukrainadaghy oqighalardyng ssenariyin qoldaghan pikirler aitylady. Últshyl, fashistik simvolika men atributika nasihattalady» - deydi kommunister. Olar tipti últshylardyng jazalanuyn talap etken.
Búl mәlimdemening basynda QKHP OK hatshylary Ayqyn Qonyrov, Jambyl Ahmetbekov, Dmitriy Legkiy qatarly kommunister túr. Olar tipti «Halyq kommunisteri» nasister men kollaborasionisterdi dәripteytin dekommunizatorlargha soghys jariyalaydy» - dep kenes kezindegidey úran tastaghan.
Kommunister Ukraina, Gruziya jәne Moldovany kemsituge qúmar
QHKP Bas prokuraturagha jazghan jogharydaghy ashyq hatynda radikaldy últshyldar der kezinde jazalanbasa, últtyq qauipsizdikke qater tónip, Gruziya, Moldova jәne Ukrainadaghyday tónkeris oryn alatynyn aitady.
Búl endi taza reseylik kózqaras. Resey tarapy óz elining egemendigin qorghaghan, orys shovinizmine qarsy shyqqan elderdi syrttay jamandaugha әues. Olar jogharyda atalghan elderdi óz últyn basty oryngha qoyghany ýshin, Reseyding yqpalynan bas tartqany ýshin «elinde tónkeris boldy», «qiyn jaghdayda qaldy» dep úrandaydy. Bizding eldegi soltýstikke qarap mónireytin jerlesterimiz de Reseying sózine senip, atalghan elderge mýsirkey qaraydy.
Shyndap kelgende atalghan ýsh el Reseyden alystaghany ýshin qúrdymgha ketken joq. Bәri de demokratiyagha, jana dәuirge bir qadam basty. Atalghan elderde tónkeris boluyna Reseyding tikeley qatysy bar ekeni anyq. Ukrainadaghy, Gruziyadaghy reseyshil sodyrlardyng qoltyghyna su býrkip tónkeris jasatqan kim ekenin elding bәri biledi.
Endeshe, QHKP nege bizding elmen diplomatiyalyq tyghyz baylanys saqtalghan Gruziya, Moldova, Ukraina qatarly elderge reseylik kózqaraspen qarap, olargha teris bagha beredi? Álde qazaqstandyq kommunister ýshin Aqordanyng emes, Mәskeuding ústanymy manyzdy ma?
Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasy kimge kerek?
Búl partiya 2004 jyly qúrylghan. 2012 jylghy mәlimet boyynsha partiya qatarynda – 94 mynnan asa adam tirkelgen. Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisinde birqansha deputattyq mandatqa iye. Kommunistik partiyanyng qanday partiya ekeni, qazaq halqyna qanday nәubet әkelgenin kózi ashyq júrttyng bәri de biledi. Ókinishke qaray, sol partiya bizding elde әli de tiri. Álemning kóptegen elderinde tyiym salynghan búl partiya elimizde erkin júmys istep, Parlamentte otyr.
Qazaqstan sekildi kommunistik jýieden asa auyr qysas kórgen, últtyq genosidke úshyraghan elde kommunistik partiyanyng boluy, әri biylikting qoldauyna ie boluy naghyz masqara! Kommunister jay jatqan joq. Saban astynan su jýgirtip memlekettikke qarsy әreketter jasaudan jalyghar emes.
Kez-kelgen tәuelsiz elde basqa bir ýkimetting iydeologiyasyn, sayasatyn dәripteu sol elding egemendigine qauip tóndireri sózsiz. Ózimizding tәuelsiz elimiz, Preziydentimiz, memlekettik rәmizderimiz, әnúranymyz bar ekenin eskermey, eskini esten shyghara almay otyrghandargha bir toqtau bola ma? Mәskeuge qarap boy týzeytin kәri kommunister qashan tәuelsiz eldi shynayy moyyndaydy?
Ekinshi mәsele, kommunistik partiyagha endi parlament mәjilisinde oryn joq. Tәuelsiz Qazaqstannyng tórine endi qyzyl imperiyanyng qaldyghy kәri kommunisterdi shygharudyng qajeti qalmady dep esepteymiz. Byltyr ótken preziydenttik saylauda osy partiyanyng atynan ýmitker bolghan Jambyl Ahmetbekov 1.82% dauys jinap, jeti ýmitkerding ishinde altynshy orynda qaldy. Demek, zamananyng zany óz kýshine ense, parlamenttik saylauda da kommunistik partiya az dauys jinaydy. Áriyne qazirgi biyliktegi kóne kommunisterding QHKP-gha býiregi búryp jýrmese...
Quanysh Qappas
Abai.kz