Tәuelsizdikting 20 jyldyq toyy tәuelsizdik kezeninde oryn alghan aishyqty uaqighalardyng atap ótiluimen de aishyqty bolyp otyr. Sonday uaqighalardyng birine  osydan on jyl búryn túsauy kesilip, aqparat kenistigine qadam basqan  «Astana» jurnalynyng býgingi tynys-tirshiligin balar edik.   Elordanyng  kelbetin kesteleude ózindik orny bar   «Astana» jurnalyna osydan eki-ýsh jyl búryn  diyrektor әm bas redaktor bolyp taghayyndalghan  Maqsat Tәj-Múratpen «Abay.kz» aqparattyq portalynyng tilshisi súhbat qúrdy.

- Maqsat Ánesúly, jurnal qashan, qanday jaghdayda shyqty?

- «Astana» jurnaly jobasy Elbasynyng elding jana astanasyn Qazaqstan damuynyng serpinine ainaldyru jónindegi strategiyalyq tújyrymdamasy negizinde, sol kezdegi viyse-premier Imanghaly Tasmaghambetovtyng bastamasymen, elordanyng sol tústaghy әkimi Ádilbek Jaqsybekovtyng úiymdastyruymen dýniyege keldi. Jurnaldyng alghashqy nómiri 2001 jylghy jeltoqsanda jaryq kórgen, yaghny Tәuelsizdigimizge on jyl tolghan uaqytta jәne Arqanyng sarshúnaq ayazy, úshyrma jeli kýshine mine bastaghanda dýnie esigin ashqan eken. Qazaq úghymynda ana qúrsaghyna kýz ben qysta bitken bala ómirshen, quatty bolady. On jasta baligh bop otyrghanymyz da sodan shyghar, kim biledi.

Tәuelsizdikting 20 jyldyq toyy tәuelsizdik kezeninde oryn alghan aishyqty uaqighalardyng atap ótiluimen de aishyqty bolyp otyr. Sonday uaqighalardyng birine  osydan on jyl búryn túsauy kesilip, aqparat kenistigine qadam basqan  «Astana» jurnalynyng býgingi tynys-tirshiligin balar edik.   Elordanyng  kelbetin kesteleude ózindik orny bar   «Astana» jurnalyna osydan eki-ýsh jyl búryn  diyrektor әm bas redaktor bolyp taghayyndalghan  Maqsat Tәj-Múratpen «Abay.kz» aqparattyq portalynyng tilshisi súhbat qúrdy.

- Maqsat Ánesúly, jurnal qashan, qanday jaghdayda shyqty?

- «Astana» jurnaly jobasy Elbasynyng elding jana astanasyn Qazaqstan damuynyng serpinine ainaldyru jónindegi strategiyalyq tújyrymdamasy negizinde, sol kezdegi viyse-premier Imanghaly Tasmaghambetovtyng bastamasymen, elordanyng sol tústaghy әkimi Ádilbek Jaqsybekovtyng úiymdastyruymen dýniyege keldi. Jurnaldyng alghashqy nómiri 2001 jylghy jeltoqsanda jaryq kórgen, yaghny Tәuelsizdigimizge on jyl tolghan uaqytta jәne Arqanyng sarshúnaq ayazy, úshyrma jeli kýshine mine bastaghanda dýnie esigin ashqan eken. Qazaq úghymynda ana qúrsaghyna kýz ben qysta bitken bala ómirshen, quatty bolady. On jasta baligh bop otyrghanymyz da sodan shyghar, kim biledi.

Al osy jerde bir erekshelikke - jurnaldy on jylda eki-aq adam basqarghanynÁu bastaghy joba boyynsha «Astana» jurnaly jana astananyng kózayymyna, yaghny «vizit kartochkasyna» ainaluy tiyis bolghan. Ol mindet býginde qanshalyqty oryndaldy, ol jaghyn tiyisti oryndar, qalsa oqyrman aita jatar. a nazar audarar edim: belgili qalamger-jurnalist Júmagýl Sauhat jәne óziniz súhbattasyp otyrghan pendeniz. Memleket pәtimen shyghatyn basylymdar jaghdayynda osynyng ózi arnayy toqtalatynday janalyq emes te shyghar. Degenmen, túraqtylyqtyng da ózinshe bir kórsetkish ekenin eskersek, búl kórsetkish «Astana» jurnaly deytin ataudyng qalyptasuyna ózinshe әser etkenin qadap aitu jón. Jurnal óz tarihynyng ýshten eki bóliginde elordanyng tynys-tirshiligin, júghymdy keskin-kelbetin otandastarymyzgha, shetelge layyqty tanyta alghan patriottyq jәne pozitivtik kónil-kýidegi «jyltyraq basylym» qalybynda eldegi jurnaldar naryghyna enip, ózindik oryn iyemdendi. Basylymda әr jyldary Vladimir Kochenev, Erghazy Ásembekov, Tanatar Tóleughaliyev, Sәbit Maldybaev, Smaghúl Rahymbek, Aytqadyr Tileuov, Aygýl Kemelbaeva, Bauyrjan Qaraghyzúly, Raushan Myrzahmet, Ghaliya Shymyrbaeva, Janna Oishybaeva, Klara Qamarova, Erbol Ámrenov, Janar Tólendinova siyaqty belgili qalamger-jurnalister enbek etti. Taghdyryn bir kezde jurnalmen baylanystyryp, keyin ózindik shygharmashylyq joldaryn tauyp ketken olardy juyrda shyqqan merekelik nómirimizde atap túryp kórsettik.

-   Qay basylym bolsyn bas redaktorynyng ynghayynda, yaghny basshysynyng talgham-túshymy, dýniyetanymy men dýniyetýisigine oraylas shyghady ghoy. Jurnaldy basqarghan songhy ýsh jylda basylymgha nendey ózgeris әkeldim dep oilaysyz?

- Men jurnalgha gazetten keldim ghoy. Júmagýl Berdenqyzy da sóitken. Redaksiyadaghy jurnalisterding kópshiligining de ótelek-tótelegi - gazet. Búl jaghday taza kәsiby jurnal shygharu isinde biraz qiyndyq keltirgen jәne keltirip te otyr. Qazaqstanda jurnalizm, yaghny jurnal shygharu salasy әlemdik ýrdisten artta qalyp qoyghandyghyn osy mysaldan da angharugha bolar edi. Bizdegi jurnalistika fakulitetterinde jurnalizm oqytylmaydy, bolashaq jurnal qyzmetkerleri arnayy dayarlanbaydy, tipti jalpyúlttyq jurnalymyz da joq, mine, osynyng bәri jurnal salasyn damytu últtyq iydeologiyanyng basymdyqtary qataryna engizilmegendigining kórinisi. Sondyqtan redaktorlyq týisigime ghana sýienip, bәrin basynan bastauyma tura keldi. Den Shyao Piyn: «Sosializm ne degen súraqqa ispen ghana jauap beruge bolady» demey me, sol aitqanday, «Jana qazaq jurnaly qanday boluy kerek?» degen súraqqa jana qazaq jurnalyn shygharyp baryp jauap beru kerek boldy.

Osy jerde óz ishimizde qalsyn dep aita keteyin, «Oqylymdy, yqpaldy oryssha basylymdy qazaqtildi jurnalist bylay túrsyn, orystildi qazaghynnyng ózi shyghara almaydy» dep jýrgen keybir kerauyz kekirlerding pysh-pysh sózine ispen jauap bergim de keldi. Sol oimen jәne oqyrmangha ynghayly boluy ýshin «Astanany» eki tildegi qoyyrtpaq qalpynan arylttyq - bazalyq, qazaqsha bóligi men orys tilindegi jana «Astana-plus» qosymshasyn bir múqabanyng ishinde jeke-jeke ornalastyrdyq. Odan basqa orys tilinde aiyna eki ret shyghyp túratyn «Astana-nius» qosymshasynyng túsauy kesildi. Ol әlemdik media-kenistiktegi Newsweek, Time, Chine news, «Ogonyok», «Itogi» siyaqty Qazaqstanda túnghysh shyqqan týrli-týsti jedeghabyl janalyqtar jurnaly boldy. Sóitip biz jana formattaghy jurnaldy promotion (naryqqa engizu) kezenin bir brendtik ataudyng ayasyna toptasqan ýsh basylymmen bastadyq. «Jurnaldyng memlekettik tildegi segmenti nege azayyp ketti?» deytin yqtimal zandy súraqqa osy jerde jauap bere keteyin: «Astana-plus» jәne qazirde veb-portalgha ainalyp jatqan «Astana-nius» qosymshasynyng tili oryssha orghyp túrghanymen, kontentining ruhy - últtyq, qúndylyghy - islami. Múnday qadamgha әu basta, basylymdy reformalau barysynda tandap alynghan maqsatty auditoriyagha - qoghamnyng orta tarap jiginin, sonyng ishinde orystildi qazaq qauymynyng qajettilikterin eskere otyryp bardyq. Óz qazanymyzda ózimiz búrqyldap qaynay bermey, keybir ótkir problema, tolghaqty oilarymyzdy orys tilinde de ortagha salyp otyru kerek. Búl amal obiektivti týrde 3 mln «qara orysymyzdy» myilandyryp, ortamyzgha tartu isine septesedi. Jurnalymyzda ýzdik qazaqsha materialdardy orys tiline audaryp jariyalap jýrgenimiz de sodan.

- Býginde әrqanday aqparattyq ónimning ómirshendigining kepili sapalyq parametrlerdi jaqsartu, yaghny «mazmún - sapa - bezendiru - jarnama» deytin tórt nәrsening basyn teng ústau ghoy...

- Búl aitqan tórt mýsheli anyqtamanyz aqparattyq ónimderding ishinde әsirese jurnalgha kóbirek kelinkireydi eken. Álbette, «Astana» jurnalynyng júrttyng bәrine únaytyn dollar boluy shart emes. Qoghamgha әrtýrli aqparat ónimin úsynu - demokratiya talaby, sonymen birge demokratiyalyq qoghamda jurnalyndy kisining keudesine avtomat tirep túryp ta oqyta almaysyn. Degenmen, osy órkeniyettik demokratiyany ómirge keltirgen uaqyttyng taghy bir qúndylyghy - әrkimning sәndi de saltanatty túruyna jaghday jasauy. Jaqsy qaghazgha sapaly etip basylghan, kórkem bezendirilgen minәsar jurnaldar býginde aitylmysh sәndi, saltantty túrmystyng ajyramas bóligine ainala bastady (baspahanalyq boyauy qolgha júqpaytynday jaghdaygha jetken kezde gazetter de sóitui mýmkin). Sondyqtan zamanauy jurnal kimdi bolsyn syrt kelbetimen, ishki bezendiriluimen birden baurap aluy, naqtyraq aitqanda alystan «arbauy» kerek. Kezkelgen qalyn, meljemdi basylymnan әrkim ózining bir keregin tabady ghoy, búl jerde de esep osyghan jasalghan.

Sonymen birge myna bir jәitti eskeru kerek. Ádette gazet ómirding ózin kórsetedi, qoghamda bolyp jatqandy sipattap beredi. Al jurnalda ony jasaushylardyng dýniyeni qalay kóretindigi, sonymen birge qoghamnyng qay satysynda túrsa da bәribir arman-ansary, qayghy-kýiinishi qara qabyrghasynyng astyndaghy qarapayym pende bop qalatyn adamdardyng ómirlik qajettilikteri, ainala dýniyeni qalay kóretindigi jәne qalay kórgisi keletindigi kórinis tabady. Sondyqtan jurnalda bezendiru isine, sonyng ishinde mazmúndy (kontentti) grafikalyq-kórkemdeu qúraldarymen «әngimelep beru», «oqytu» әdisine aiyryqsha mәn beriledi. Batysta jurnaldar negizinen osy prinsippen shyghady. Olarda birneshe ghasyrlyq tarihy bar basylymdar jurnal naryghyn әldeqashan bólisip alghan ghoy. Biraq qay jurnal bolsyn erte me, kesh pe, әiteuir bir jabylady. Naryqqa song kelgen basylymdar әlgi ýirenshikti sýrleumen jýrgisi kelmeydi, sol ýshin de dәstýrli emes, jana әleumettik jikterdi tauyp, ózining maqsatty auditoriyasyna ainaldyrady. Qazirde әlemdik jurnal kenistigine óng berip, ýrdis qalyptastyryp otyrghandar da kontr-mәdeniyetke negizdelgen әlgindey feyshn basylymdar. Oqyrmanyn naq kózdep baryp shyghatyndyqtan auditoriyany birden aruanaday jetelep, eliktirip әketetin olarda basylymnyng negizgi novellasyn, baghyttaushy konsepsiyasyn joba iyeleri bergenimen, jurnaldy kәnigi sheberler - «dizayn korolideri» jәne olar basqaratyn dizayn-burolar jasaydy. Bizde dizayn jasau isi shygharmashylyq ýderisting qúram bólikteri dep qaralsa, olarda dizaynerler óz salasyn, basu prosesin jetik bilumen qatar týpki tútynushynyng psihologiyasyn da tereng iygergen. Soghan say әr nómirdi shahmat partiyasy siyaqty әbden oilastyryp, naqpa-naq jobalap, illustrasiyalyq qatardy basylym konsepsiyasyna oraylastyra otyryp, irimshikke may qondyrghanday etip shygharady. Grafikalyq elementter (foto, slayd, illustrasiya jәne suret) jalang bezendiru ýshin emes, maqaladaghy negizgi maghynalyq jýktemeni alyp jýru maqsatynda qoldanylady. Bizde dizayner jurnalisting baghyn baylasa, Batysta «dizayn koroli» jurnalisting baghyn ashady. Ol ol ma, marketingtik mindetterdi sheshuge, basylymnyng mәdeniyet kórkeytushilik ról atqaruyna, sonday-aq tabys tabuyna tikeley qolghabys jasaydy. Qútyrtyp túryp bergen sonday materialdardy bajaylap oqysan, kópshiligining bótegesinde dәneme joq, olargha qaraghanda bizdegi keybir jurnalisterding ayaqtay jýrip, zerttep jazghan maqalalary atsa ondyqqa tiygizip, soqsa qasqyr soghatynday-aq. Alayda bizdegi jurnaldardyng basshylyghy onday dýniyelerdi jogharyda aitylghan dizaynerlik sheshimdermen oqytudyng ornyna, adamnyng kórgisi keletin arman-ansarly dýniyesine qabystyrudyng ornyna kәduilgi nasihat, mempiardyng dengeyine deyin qúldyratyp tastaydy. Álemge erler jurnalynyng jana ýlgisin tanytqan Esquire әuelde maqalalardyn, fotografiya emes, suret týrindegi illustrasiyalardyng jiyntyghy bop jaryq kórgen. Jurnal AQSh tarihyndaghy eng qirakezik, qiyn uaqyttyng birinde - ótken ghasyrdyng 30-jyldarynda amerikan halqyna tyghyryqtan shyghar joldy kózapara (vizualdy) jәne әdeby týrde kórsetip bergen. Ekonomikalyq kollaps jyldary bizde birde-bir jurnal әlgindey mindetti moynyna ala almady. Árberdesin Arqanyng tósinde Astanaday ghajayyp qalany baspen oilap salu faktisining ózi keremet anyzgha, әdemi ertegige ainaluy kerek edi. Biz osy oidy iydeologema dәrejesine jetkize aldyq pa, jetkizsek te on ýsh jylda tym kóterinki pafosymyzben júrtty әlden jalyqtyryp alghan joqpyz ba?! Keyde bir nәrseni estiy-esty qúlaq mezi bolady, oqi-oqy kóz jauyr bolady ghoy.

- Sonda, Sizding oiynyzsha, «Astana» atauy, mysaly, telip aitsaq, mahabbat tәrizdi mәngi ertegige ainaluy tiyis pe?

- Solay dese de bolady. «Úghym-ertegi» desek, odan da dóp týser edik. (Sәl ýnsizdik). «Eyr-Astana», «Astana» telearnasy degen ataulardy estigen kezde Siz kóz aldynyzgha neni elestetesiz?

-  Áriyne, әue kompaniyasy, telearna eske týsedi.

- Halyqaralyq әue kompaniyasy, respublikalyq telearna. Solay ghoy? Yaghny «Astana» atauy búl kýnde qala, tipti elorda úghymynan asyp, tútas eldi bildiretin trendke ainaldy degen sóz búl. Meninshe, «Astana» jurnalyn da osynday jalpyúlttyq trendke ainaldyratyn uaqyt keldi. Bile bilgenge, «Astana» - ózining dýniyege kelu tarihy boyynsha elordada birinshi bolyp tirkelgen alghashqy respublikalyq jurnal. Biz múny óte manyzdy әri shaqyrtqy belgi dep bilemiz. Qúbylys retinde últtyq iydeya rólin atqara alatyn Astanany redaksiyalyq ortalyqtary el jýreginde ornalasqan respublikalyq jurnaldar jýiesinsiz kózge elestetu mýmkin emes. Óziniz de bayqap jýrgen shygharsyz, qazir bizde bir arba jurnal shyghady. Ekonomikalyq, sayasattanu, biznes, otbasy, korporativtik, әiel, er, balalargha arnalghan, «glamur», jarnamalyq, t.b. jurnaldar bolyp sala-sala taramdanyp jatyr. «Sentr Aziiy», Exclusive tәrizdi bir-ekeuinen basqasy - mazmúndyq bóligin avtorlyq material retinde úsynylatyn Internet-jiyntyq, modulidik jarnama qúraytyn dýbәra basylymdar. Birde-bireuin kóp bolyp kýtetin elding Bas jurnaly mәrtebesin alyp jýruge layyq dep ereksheley almaysyn. Gәp mandayshasyna «jalpyúlttyq basylym» dep aiqyrtyp túryp jazylghan el gazeti «Egemen» siyaqty eldi úiytyp ústaytyn, salmaqty sózin song aitatyn, qay taqyrypty da eldik túrghyda túryp, zertshil aqylmen bezbendeytin, halyqqa oy týsirip, kýzgi tannyng jelindey shiryqtyratyn, týbirli mәselelerdi týbirlep oilap, terennen tartyp kórsetetin Birinshi jurnal jóninde bolyp otyr. Fransiyadaghy Paris Match, AQSh-taghy Time, nemistegi Der Spiegel, Reseydegi «Obshenasionalinyy Russkiy Jurnal» ispetti elding betke ústar jurnaly jóninde bolyp otyr. Onday «dúshpan kóz» jurnalymyz joq, 1911 jyly jaryq kórgen «Ayqaptan» keyin «jýz jylghy jalghyzdyqty» bastan keship otyrghan jayymyz bar, biraq ýnireyip orny túr. Álgi bos quys-keuekti býgin ózing toltyrmadyng bar ma, naryghymyzgha franshiz әdisimen әlden kirip alghan «Evropa», «Mens Hels», «Ekspert Kazahstana» siyaqty sheteldik alpauyt jurnaldar «tútynushygha naryqta joq nәrseni úsynu» prinsiypimen iyelenip qoiyy әbden mýmkin. Jalpy keshegi qarjy daghdarysy seldiretip ketken BAQ kenistigin memlekettik mass-media esebinen shymyrlandyryp alatyn qolayly sәt - osy kez.

-  Maqsat Ánesúly, әngimenizge qaraghanda, bizding eldegi jurnaldar airyq joldyng ýstinde túrghan siyaqty ghoy. Bir jol bar - jaqyn: ýirenshikti sýrleu, yaghny bir salany auditoriyagha ainaldyryp, sol salagha qatysy bar memlekettik organnyng yaky kompaniyanyn, ne biznes qúrylymnyng kómegimen shygha beru, ekinshi jol bar - alys: kәmeletten ozghan elderding ýlgisimen sony sipattaghy, jana túrpattaghy jurnalgha ainalu. Qazaqstandaghy jurnalizm osy eki joldyng qaysysyna týsedi dep oilaysyz?

- Men bizdegi jurnal salasy boyynsha jauap bere almaymyn. Mening qúzyretim ózime tapsyrylghan basylymmen shekteledi. Biraq osy salanyng tónireginde arqan sýiretip jýrgennen keyin jan-jaghyndy sholyp otyrugha mәjbýrsin, sonday birer oiymmen bóliseyin.

Ruhany dýniye, Zadornov aitqanday, shynynda da «kolbasa emes». Degenmen, shyndyghy sol, әlemde kóptegen iri baspa kompaniyalary jurnaldy ruhany azyq bolghandyqtan jaqsy kóretin adamdardyng kómegimen emes, jurnaldardan payda kórgisi keletinderding arqasynda ómir sýrip otyr. 2010 jylghy eng baquatty adam kanadalyq mediamagnat Karlos Slim dep tanyluy tegin bolmasa kerek (74 mlrd $, al belgili Bill Geyts 56 mlr $-men ekinshi oryngha syrghydy). Múnday iri kommersiyalyq jurnal jobalaryna qarjy salghan investorlar jarnamadan, satudan týsetin paydagha esep jasamaydy, búl investisiyalar jobanyng kapitaldanuynyng artyp, aksiya týrinde satyluynan týsetin paydany kózdeydi. BAQ kosmopolittik sala ghoy: Resey Batystan alady, biz reseylikterden kóshiremiz degendey. Dәl sol batystyq ýlgidegi halyqaralyq «Snob» jobasyna orys oligarhy Mihail Prohorov bastapqy kezende 50 mln $ qúighan, joba ózin-ózi aqtaytyn «nóldik» kezenine birneshe jyldan son, tayauda ghana ayaq basty. Soghan qaramastan jobany jasaushylargha, sonyng ishinde túraqty dizayn-buro men autsorsing arqyly tartylghan mamandargha tólenetin jalaqy men syiaqynyng mólsheri AQSh-tyng ailyq jurnaldarynyng dengeyin negizinen saqtap keledi. Al qazirde «úly» deytin sanattaghy amerikan jurnaldaryn shygharu tapsyrylghan kәnigi mamandargha tólenetin syiaqy bizding ýsh úiyqtasaq týsimizge kirmeydi. Onday jurnaldar bir-birine mýlde úqsamaydy, әrqaysysy oqyrmandary shyghuyn kýtip jýretin ózinshe bir әlem. Olarda qoghamdaghy jana qúndylyqtar ózgeshe tәsildermen nasihattalady, biznes-joba retinde payda әkelumen qatar «el bireu, úlys ortaq» deytin iydeologiya mulitiynәsildik ortanyng sanasyna bildirmey siniriledi, internetpen miy ainalyp qalghan qoghamgha bir kezek tasqa basylghan sózdi eriksiz oqytyp, oilau jýiesin úshtap, tanym kókjiyekterin keneytip te jatady. Sodan da boluy kerek, qazir Batysta jurnaldargha memleket tarapynan qoldau kórsetu gazetterge qaraghanda artyp keledi. Paradoks siyaqty: jurnaldar týgeldeyin jeke menshikting qolynda, sóite túra ókimet jekening jurnalyn jazylym boyynsha taratu isine naqty kómek berip otyr. Múndaghy logika mynada: jeke menshik jurnaldar «nóldik» kezende paydany jarnamadan týsiretini belgili, al jarnama berushiler jurnaldyng tútynushynyng qolyna uaqtyly tiiine erekshe mәn beredi. Sol sebepti baspager túraqty oqyrmandar qataryn kóbeytip otyrugha mýddeli, osy maqsatta shetelde jurnalgha jazylu baghasyn arzandatyp, kerisinshe bólshek saudadaghy baghasyn qymbattatyp otyrady. AQSh-ta jurnaldardyng 85%-y jazylym boyynsha taraydy, bólshek saudagha 15%-y ghana týsedi. Basylymdy jetkizu shyghynyn shygharushy tólegenimen, ýkimet poshta tarifterin qatang baqylaugha alghan. Mәselen, jetkizu isi poshta ýshin shyghyn ekendigine qaramastan, AQSh Kongresi poshta tarifterin qymbattatudy zanmen shektegen. Al Fransiya ókimeti poshta qyzmetine jeke menshik jurnaldardy taratqany ýshin subsidiya beredi. Germaniyada poshtagha osynday qyzmeti ýshin qosylghan qún salyghy salynbaydy.

Batysta jurnal taratudyng basqa balama týrleri de keninen qoldanylady. Aytalyq, poshta qyzmeti qymbat, taratu isi memleket tarapynan rettelmeytin elderde kurierlik qyzmet kómegimen jetkizu, adrestik tabystau, tiyketing siyaqty tәsilder paydalanylady. Avstraliyada jurnaldy Coca-Sola-nyng shólmegine orap satatyn da әdis bar.

Jalpy Batysta naryq zandary bәrin de retteydi, sonyng ishinde jeke menshik aqparat qúraldary taza óz qonyn ózi kóteredi deytin pikir - beker sóz. Olarda baspasózdi taratugha janama qoldau jasaudan basqa kәmeletke tolghan jastardy gazet-jurnaldargha tegin jazdyratyn arnayy baghdarlamalar bar. Shyghynnyng jartysyn ókimet kóteredi, qalghanyn baspa kompaniyasy tóleydi. Fransiyada Mәdeniyet jәne búqaralyq kommunikasiya ministrligi tarapynan 2009 jyldan beri «Maghan syilaghan gazet» degen atpen osynday aksiya jýieli týrde ótkizilip keledi. Aksiyanyng birinshi kezeninde ghana jastardan 300 mynday tapsyrys týsken, onyng 200 myny tegin abonementke ie bolghan. Byltyr osynday aksiyagha 62 fransuz gazeti qatysqan, ókimet aksiyany qarjylandyru ýshin 3 jylgha arnap 15 mln evro bólgen. Al bizdegi biylikting BAQ-qa qoldau kórsetui jylma jyl tender ne tikeley qarjylandyru arqyly beretin qarjymen shektelip otyr.

Jalpy tiraj-basylym ýshin negizgi kórsetkish dep kesip-piship aitugha da bolmaydy. Batysta taralymy az, yqpaly kýshti jurnaldar bar. Olar baspasózge jazylu mәselesinde biz siyaqty nauqan tughyzyp jatpaydy, oqyrmandy basylymgha kózge kórinbeytin nәzik tetikterdi nәzik búrap alyp keledi. Deytúrsaqta biz byltyr jazylym boyynsha dýniyejýzilik media-tәjiriybening keybireuin ózimizde synap kórdik. Jurnalgha jazylym baghasyn arzandatu arqyly túraqty oqyrman sanyn aldynghy jyldardaghy mejeden asyrdyq. Býginde jurnaldy jazdyrtyp alatyndar jalpy taralymnyng 30%-yn qúrap otyr. Dýnie jýzi boyynsha merzimdi baspasóz әr jyly tirajynyng 2%-yn joghaltyp kele jatqan qazirgidey kezde múnyng ózi tәp-tәuir kórsetkish. Tirajdyng qalghan bóligi Astana men Almatyda adrestik tabystau jolymen taralady, prezentasiyalyq negizde Astana-Almaty baghytyndaghy «Túlpar» poyyzyna jәne halyqaralyq Astana әuejayynyng terminaldaryna qoyylady. Naryq jaghdayynda, әriyne, ysyrap, biraq búl qadamgha naqty qajettilikten - jana formatqa kóshken basylymdy kenirek tanystyru ýshin jәne jarnama berushilerding talap-tilegin eskere otyryp baryp otyrmyz.

«Astana» memlekettik jurnal bolghanymen, naryq zandylyghyna sәikes qarjynyng bir bóligin ózimiz tabuymyz kerek. Biraq bizdegi jarnama sayasaty «basylymdy kommersiyalaudy mazmún men sapagha ziyanyn tiygizbeytindey etip jýrgizu» prinsiypine negizdelgen. Birynghay payda tabu niyeti basylym basshylyghynyng bastamashyldyghyn kemitetindigin, jana iydeya, sony oy órisin túsaytyndyghyn tәjiriybe kórsetip jýr. Jurnaldaghy marapatshyldyq, әsire maqtaular, arjaghynan tiyn-tebenning qúlaghy ýrpiyip kórinip túratyn dýniyeler oqyrman kónilin basylymnan birjola suytyp jiberui mýmkin. Negizinde bizding jurnaldyng brendin nyghaytu isi qarjylyq daghdarysqa túspa-tús kelip qaldy. Al búl jyldary dýnie jýzi boyynsha jarnamagha shyghatyn shyghyn 10% týsip ketti ghoy. Degenmen, әlemdik media-tәjiriybe daghdarys kezinde kliyentke ie boludyng әdis-amaldary da ózgeriske úshyraytynyn kórsetti. Jahandyq jantalas jarysta jarnama beruding moduli tәrizdi tóte týrleri birte-birte qalyp, oqyrman ózi de bayqamastan júta salatyn әdemi qaghazdaghy uaq kәmpit siyaqty PR-maqalalardyn, «jasyryn» jarnamalardyng moyny oza bastady. Sheber qol osy pishindegi jarnamany taqyryp ynghayyna qaray nómirding filosofiyasyna úshtastyryp jibergen bolsa, nemese keybir ýlken jurnaldar qoldanyp jýrgendey, kontentti modulidik jarnama taqyrybyna sәikestire berse, eki asap, biyge shyghugha bolar edi. Búdan búrynghy «jenil aqshanyn» zamany kezinde jarnama sayasatyn óstip jintikti jýrgizuge múqtajdyq joq edi, jarnamanyng shyn baghasy endi aiqyndalyp keledi. Meninshe, bolashaqta bizde jarnama naryghyn iri jarnama berushiler qúraydy, soghan sәikes negizgi jarnama aimaghy elektrondy qúraldargha (on-layn jarnama, beynejurnaldargha) auysuy mýmkin, biraq qaghaz týrindegi jarnama kópke deyin irgesin bere qoymas. Taghy da «Snob» jobasynan mysal keltirsek, jurnaldaghy jarnama byltyrgha qaraghanda 69% kóbeygen. Sayttaghy jarnama ekinshi orynda. Osy jaghdaydy sarapshylar pikirimen nyghaytar bolsaq, aqparat jetkizip qana qoyatyn merzimdi baspasóz, bir kezde mobil telefonnyng peydjerdi qylghytyp qoyghany sekildi, tayau bolashaqta internetke «jútylyp» ketui ghajap emes, al adamnyng ómirin kórkem suretti etip, ózgeshe tәsilmen kózapara kórsetetin jurnaldar óz ghúmyryn toqtatpaydy, aldaghy elektrondyq revolusiyanyng synynan taspaday órilip, taqtayday sydyrylyp aman shyghady, dep otyr mamandar. Reytingtik zertteuler de osyny rastaydy. Bir mysal. Songhy jyldary AQSh-taghy The Wall Street Journal tanymaldylyq jaghynan aqparat agenttikterin (USA Today), gazetterdi (The New York Times) artqa tastap, birinshi oryngha kóterildi. Osy ara BAQ salasynda kim ozady, kim qalady degen mәseleni taratyp taldap otyratyn jer bolmasa da, keybir oilarymyzdy ortagha sala keteyik.

Anada europalyq jurnalistermen ótken bir kezdesude baspasózde isteytin olar qazirden basqa júmys qarastyryp jýrgenderin, endi birer jylda internet qaghazdaghy aqparat ónimderin birjola yghystyryp shygharatynyn ashyq aitty. Shynynda da búl jaghday talaydyng basyn kәdimgidey qatyryp otyr. Tipti gazetti airan siyaqty shygharyp, dýkenderde satudy, ne bolmasa oqyp bolghasyn jep qoyatyn tәtti dәm týrinde shygharudy úsynyp jatqandar da jeterlik. Qalay desek te bir nәrsening basy ashyq qoy dep oilaymyn: internet negizinen aqparat jetkizedi, al qoghamda aqparatty sol kýiinshe qabyldap qoymay, avtorlyq transformasiya, interpretasiya arqyly qorytylyp shyghatyn kenirek núsqasyna qajettilik bar bop túrghanda yaky gazet redaksiyalarynda kәsiby sheber jurnalister otyrghanda gazetter shygha beredi. Jurnal týpteletindikten kitap, al qalghan jaghynan gazet, tek «әdemi kiyingen», әldeqayda tartymdy gazet.

Endi jogharyda aitylghan eki tarau jolgha keleyik.

111 jyldyq tarihy bar tanymal «Ogonyok» jurnaly Reseydegi sayasy ahualgha jәne naryq jaghdayynda qoldan qolgha ótuine baylanysty formatyn songhy 25 jylda 10 ret ózgertti. Korotichting kezinde jurnal qanday bolghanyn bilesiz: búl jyldarghy «Ogonyoktin» publisistikasy naghyz demokratiya mektebine ainaldy, nómirlerding qolqa-jýregi әshkereleu materialdarynan túrdy. Al 1991 jylghy Lev Gushin kezeninen bastap basylym naryq jaghdayyna beyimdeluge kóshti, búl kezende ol batystyq standarttargha jaqyndady. Vlad Vdovin redaktorlyq etken jyldary jurnal kontent jaghynan kóp ózgermegenimen, illustrasiyalyq mýmkindikterdi birqansha keneytti. 2005 jyldan 2009 jylgha deyin Viktor Loshak basqarghan kezende jurnal qoldanbaly-tútynushylyq aqparat berumen qatar qogham sanasatyn bedeldi túlghalardyng oi-pikirlerine kóptep oryn berdi. Reseylik ziyaly qauym ókilderining kólemdi materialdary grafikalyq elementtermen әdiptelip, bezendirilip jariyalandy.

Múnyng bәrin nege tәptishtenkirep aityp otyrmyn?

Bayqaghangha, bizden moyny ozyq Resey jurnaldarynyng ózi batystyq ýlgige birden bas qoymay, auditoriyasynyng kónil-auanymen eseptesip, attamalap, satylap kóterilip keledi. Kóbinese HIH ghasyrdaghy Kýmis ghasyr әdebiyetining dengeyinde qalyp qoyghan, әri patriottyq kónil-kýii әmanda joghary jýretin, bir sózben aitqanda, ózin óte jaqsy kóretin orys qoghamyna tolyqtay әlemdik ýderisterge layyq jurnal úsynu erteleu ekenin reseylik startap-menedjerler jaqsy týsinip otyr. Sondyqtan ondaghy jurnaldar negizinen dәstýrshildik pen jana stiliding ortasyn teng ústaugha tyrysady. Osy neokonservativtik qalyptaghy jurnaldardyng sayasaty mynaghan sayady: oqyrman auditoriyasyn naqty belgileu, shamaly konservativtik resmy renk aralasqan taza әdeby til, qatang saqtalatyn rubrikator men bloktyq jýie, mindetti illustrasiyalyq qatar jәne túraqty betteu tәrtibi. Negizgi mazmúndyq kontenti: aqparattyq blok, tútynushylyq better. Bizdegi «Júldyzdar otbasy» siyaqty qatardaghy qarapayymdardyng arasynda ótui toq tartyp túrghan «profandyq» basylymdar osy reseylik qalyppen shyghyp keledi.

Oqshau europalasqan Reseyde jaghday osylay bolyp otyrghanda, qazaq siyaqty dәstýrli qoghamgha dәstýrdi elemeu eki ese qauipti.

Endi ne isteu kerek?

Bajaylanqyrap kóz jýgirtsek, qazir Batystaghy tanymal jurnaldardyng ózi neokonservativtik sipat alyp barady. Olarda fotosessiya, fotojoba, infografika, komiks, t.b. kreativti grafikalyq qatargha qosamjar әdette kitap grafikasyna tәn illustrasiya (grafikalyq suretter, keskindeme) keninen qoldanylady. Týrli-týsti, slayd fotografiyany jinastyryp qoyyp, bayaghy aq-qara fotosuretke aqqúla kóship alghandary da bar. Biraq ony sol qalpynda bere salmay, foto-shoppen sýzgileu (filitrasiya) arqyly óneytip úsynady. Nemese mýldem óndemey, sol kýiinde, iri planda jariyalau arqyly ózindik bet-beynesinen jasau da bir josyn. Ishki bloktarda bayaghy gazety ofset qaghazyn paydalanatyn, sonymen birge múqabada besinshi fantom boyau, uniflak siyaqty poligrafiyalyq jetistikterdi batyl qoldanyp jýrgen basylymdar da úshyrasady. Batys jurnaldary osylaysha eski men jananyng arasyndaghy toqsan tarau jolmen ersili-qarsyly sapyrylysyp jatsa da, olardyng negizgi taqyryby, kontenti - adamnyng dara bolmysyn, ózindik tirshilik taqyretin tamyrshyday tap basyp, ishinen qazyp kórsetu (insayd) әdisi ózgermeydi.

Qazaq jurnalizmining aldynda túrghan eki tarau joldyng alys ta bolsa jaqyny, qiynnan tabar qymbaty, meninshe, jogharyda ózimiz sanamalap ótken format. Izdensek, kóp bolyp júmylsaq, dәstýrli jurnalizm men әlemdik ynsaniyat pisken astay dayarlap qoyghan tәjiriybening arasynan únasymdy últtyq ýlgi pishuge bolady. Aytty-aytpady, ekonomikada Reseydi attap ótip, kóp nәrseni Batystyng ózinen alyp otyrmyz ghoy (mysaly, «bir tereze» prinsiypimen halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary nemese qúrylys standarttaryn belgileytin «evrokodtar»).

Osy túrghyda túryp aitsaq, «Astana» jurnaly neokonservativtik baghyttaghy, pafostyq emes, konseptualidyq ynghaydaghy, mazmúny últtyq, konsept-dizayny batystyq jalpyúlttyq jurnalgha ainaluy tiyis. Atoy sózi bir kezdegi Paris Match jurnalynyng «Sarabdal sóz, esten tandyrarlyq foto» deytin slogany siyaqty atoylap túrsa, kәni. Múnday jurnaldy shygharu óte qiyn sharua, biraq bizge búdan ózge jol joq siyaqty bop kórinedi de túrady.

- Nege qiyn tiyedi dep oilaysyz?

-  Sipatyn jogharyda ózimiz atap ótken jurnaldyng újymy qalay bolghanda da dәstýrdi kreativpen úshtastyru isin jurnal óndirisin toqtatpay, realidy uaqyt týziminde atqaruy kerek. Ony aitasyz, imidjdik jurnaldyng ýirenshikti formulasyn ózgertemiz dep talaptanghanymyzgha, mine, ýsh jylgha taqady, al kózdegen biyigimiz saghymsha kóterilip, jetkizer emes. Qolgha alghan song endi әntek irkilmeu kerek, desek te, jigering jasyp, tauanyng shaghylghan shaqta bәrining ornyna bir ózi jýgirem dep zoryghyp ólgen Lomonosovtyng tragediyasyn da oigha oraltasyn. Tulaysyng da bastyghasyn, jylaysyng da júbanasyn. «Oqyrmany men jazghyshy shenbirek atyp túrghan «Ogonyoktin» ózi jana jaghdaygha bes jylda әreng beyimdeldi ghoy» dep. Iya, bәri de «adam faktoryna» kep tireledi. Bizding 90-jyldardaghy kollaps kezindegi ýlken qatemizding biri - baspasóz oqityn ýlken auditoriyamyzdy «kóksandyqqa» berip qoyghanymyz. Kenes kezinde qazaq jurnaldy gazetten de kóbirek oqityn. «Mәdeniyet jәne túrmys», «Qazaqstan әielderi» tәrizdi jurnaldardyng taralymy 1970-80 j. 400 myng danany tónirektep túrghany este. Al sol tústaghy eng tanymal «Qazaq әdebiyeti», «Leninshil jas» gazetterining tirajy ol zaman, qatelespesem, jýz mynnan asyp jyghylatyn. Jәne jogharydaghy jurnal oqityn jarty million qazaq jay kóziqaraqtylar emes, sózding tura maghynasynda estetikalyq múqtajy, talghamy joghary kórkemdik orta edi. Jurnaldardy partiyanyng sapqa túrghyzuymen oqymaghan, ózderi kónildi bop jazylghandar edi. Keyin qojyraghan jurnaldardan suynyp, amalsyz teledidargha auysyp ketken sol kórkemdik ortany qaytaryp almay túryp, basqasha aitqanda, qazirgi oqyrman auditoriyasyna Batystaghyday elektoralidyq mәn darytpay túryp zamanauy últtyq jurnal naryghyn órkendetem deu, keshiriniz, ash týiening kýiseui bolyp shyghar edi. Shyndyq sonda, «jýz payyz tól material úsynu», «oqyrman ýshin óz dәrejesin tómendetpeu, basylymnyng dәrejesine oqyrmannyng ózin kóteru» deytin prinsipterding ózi endi birer jylda tarih enshisine ótip jatsa, tandanugha bolmaydy. BAQ-ta «aua-rayyn» búrynghyday jurnalist qana jasaytyn, pikirdi, oidy baspa stanogyna, tipti Internetke ópirem ózimshildikpen baylap qoyatyn birynghay jurnalistikanyng kýni ótip, býginde qaltasynda úyaly telefony, qorjynynda beynekamerasy bar kezkelgen kisi «mobil reporterge» ainala alatynday dәrejege jetti. Bir sózben aitqanda, eki tizgin, bir shylbyr jurnalisting ghana qolynda bolatyn zaman ótip barady. Mәselen, «Snob» jobasyn jýzege asyrugha býginde redaksiya jurnalisterinen búryn oqyrmandar auditoriyasy kóbirek qatysyp jýr. Qaghazben shyghatyn jurnal oqyrmandary, oghan qosa jurnaldyng veb-saytyna ay sayyn kiretin 1,3 mln adam, onyng syrtynda Snob klubynyng myndaghan akkaunt mýsheleri aldymen saytqa shygharylatyn materialdy oqyp, týsinikteme jasap, talqylaydy. Onday materialdar sol týsinikteme-kommentariylermen qosa jurnaldyq núsqagha salynady, ne bolmasa maqalany jurnalgha әzirlegen kezde jariyalanymnyng keyipkerlerining mәtin jayly saytqa jazghan oi-pikirleri, basqa kóziqaraqty oqyrmandardyng pikiri eskeriledi. Aytularynsha, taqyrypty jurnalisten de tereng biletin, jetik iygeretin oqyrmandar bar eken. Osylaysha internet arqyly auditoriyamen baylanysu óneri qazirgi jurnalist mamandyghynyng aishyqty sipaty bolyp qana qoymay, «oqyrman-jurnalist» deytin sony tirkesti dýniyege keltirip otyr. Búl - jana jurnalistika.

Boljamdy mәlimetterge sýiensek, bizding elimizde kýnige internetke 6 mln adam kiredi eken. Biz osy auditoriyany elektoratqa ainaldyrghanda ghana jana jurnalistikagha kóshe alamyz. Ol ýshin sayt - әrqanday media-jobanyng qosalqy kómekshiliginen ortalyghy, qolqa-jýregi bolatynday dengeyge jetui kerek. Biraq, materialdy talqylau ýshin saytqa shygharu - isting jarym-jartysy ghana. Jurnalistik baghan oghan mindetti týrde jan-jaqtan kommentariy qaptap ketetindey ótkir, oily etip jazyluy lazym. Yaghny maqala búrynghyday «pishini jaghynan aiqyn, mazmúny jaghynan teren» bop qana qoymay, kisige mindetti týrde oy týsirip, shamyrqandyryp, ashyndyryp, qolgha eriksiz qalam... keshiriniz, «tintuir» aldyratynday ne sezimge, ne ashugha tiyip túrsa, kәne. Múnda jurnalistikanyng kәdueski tәrbiyelik rólin úmyta túrugha tura keletin shyghar. Al endi osynau jana mindetke bizding jurnalistik korpusymyz qanshalyqty dayyn?

Óz basym últtyq jurnalistikamyzdaghy qazirgidey kadr «qúrghaqshylyghyn» әli kórmeppin. Gazetterimizding ózi kәdimgi standarttyq PR-qúral - baspasóz paraghyn Vikiypediyadan ýzip ala salghan «begraund» mәlimetpen shalaptap, sauyrynan bir salyp, nómirge qoya beretin «churnalistikadan» (aghylshyn mamandary ainalymgha qosqan jana trend) zapy bop otyrghanda, shtat kestesi sharqy jurnaldargha ne daua?! Tasqa sóz basudaghy býgingidey qazaqtyng kónil jyqpas, ton tozbas tirligi bir mezgilde әri kórkem suretti minәsar basylym, әri saliqaly, qoghamdyq-sayasy jana qúral boluy tiyis jurnaldyng auylynan alys jatyr. Jurnal jaghdayynda sóilem keruenin azaytyn, uәzinin kýsheytu, az sózge kóp maghyna syighyzudyng orny erekshe. Mәseleni jol arasy anghartyp, qazyqbau shaldyratyn ishti sóilem, ekpindi de yqsham mәtin illustrasiyalyq qatargha oryn qaldyrady. Al bizding «kolhoz-interteymend» qaytedi - búrynghy gazety mashyghyna salyp, attyng basynday maqala jazyp әkeledi. Kónili shat kisining ózin tolghandyratynday etip shabyttana jazu, qarabayyrlandyrmay qarapayym jazu әste tayaqpen basqa salyp qalghanday etip taq-túq jazudy bildirmeydi. Kórkem әdebiyette oidyng ózin tamyljyghan tilden tuyndata beruge bolady, al boyynda shygharmashylyq elementteri bar, biraq taza shygharmashylyqqa jatpaytyn, odan góri kәsip deuge keletin jurnalistikagha kópsózdilik (opisatelinosti), surettep ketu - jat nәrse.

Tilding bederine say búdyryn, yrghaghyna say yrghanyn jiti sezinetin, «tәniri jaqqan shamshyraq» - talantty jurnalist jazghan yqsham da minezdi mәtin - alaqanyn uqalap otyrghan «dizayn koroline» keregi osy. Osynday mәtindi qútyrta bezendirgen kezde kәsipqoy dizayn-buro úsaq-týiekting ózine, tipti qarip ekesh qaripke biz maqalagha mәn bergendey mәn beredi. Mysaly, Esquire jurnalynyng redaksiyasynda basylymgha qarip jasau isimen arnayy eki maman ainalysady. 2005 jyly «Ogonyok» jana formatpen shyqqanda jobanyng jana iyesi «Ova-Press» Baspa ýii basylymgha arnap jana qariptik garnituragha tapsyrys bergeni bar. Múnday jana qaripti jasaghanda sheberler tipti әdettegi kórkem kesilgen qarip pen kózapara shalyq (shizofreniya) ortasyndaghy kóriner-kórinbes, biliner-bilinbes ara-jikterdi tauyp, ajyratyp jatatyny bar. Bizge ol qayda-a...

- Óziniz aityp otyrghan jana túrpattaghy jurnaldardy sonda kimder shygharady, eger maman bolmasa?

- Bir kezde kadr dayarlauda jiberilgen jýielik kemshilikter týinegin endi salyp jatyr. Búrynghyny keneresine qayyra keltirem deu qiyn. Jurfaktar da tayau jyldary bizge jurnalizm mamandaryn dayarlap beredi dep oilamaymyn. Tәuir jurnalister qashanda kóp bolmaghan. Kenes kezinde azbynshy basylymgha jetip artylghan búl talantty top aqparattyq ónim andyzdap kóbeygen kezde jan-jaqqa taryday shashylyp ketti. Býginde jalaqysy joghary jyly oryndargha ornalasyp alghan «Qúday jarylqaghandardy» jana jobagha, onyng ishinde jurnalgha shaqyryp keltire almaysyn. Shtattan tys maman qyzmetin paydalanatyn autsorsing әdisi de osynday tapshylyq jaghdayynda jәne jurnalisterding jauapkershiligi tómen jerde kýtkendegidey nәtiyje bermeydi. Jalghyz-aq jol bar, ol - jurnal redaksiyasynyng bosaghasyn endi attaghan jas mamandardy jana jaghdayda júmys isteuge ýiretu. Shetelde redaksiyalyq prosesterdi úiymdastyrudyng tútas jýiesi qalyptasqan. Óz-ózine jauapkershiligindi sezindiretin taym-menedjment bar, ózgening aldyndaghy jauapkershiligindi sezindiretin tayming bar. Ishki resurstardy paydalanu josyny boyynsha refleksivtik daghdylargha (josparlay bilu, mәlimet jinau, ony óndeu, retteu, talday biluge) ýiretu bar. Jalpylogikalyq daghdylargha (aqparatty jýieleuge, jikteu, taldap-toptaugha) mashyqtandyru bar. Onyng bәrin taratyp jatugha búl jerde oryn tar. Jalghyz aitarym, rebrending jәne promoushn kezeninde biz de osy ýrdispen júmystyng ishki úiymdastyryluyn (logistikany) jәne tiyimdi, tehnologiyalyq menedjmentti jolgha qoigha talaptanyp kórdik. Ár qyzmetkerding ay sayynghy enbek eseligining qatang mólsherin belgiledik, kýndelikti enbek monitoringin jýrgizu, bir ailyq júmystyng boljam-josparyn jasau tәrtibin engizdik. Osy maqsatta ARTA Management korporativtik basqaru kompiuterlik baghdarlamasyn da ornattyq. Saghatsha syrtyldap ketken eshtene joq. Jýike júqartar abyn-kýbindi azaytyp, algoritmdi kóbeyttik dey almaymyn. Paydaly enbek eseligi «paydasyzdyq koeffisiyenti» bolyp shyqty. Batys adamynyng qanyna, janyna talay ghasyrlyq protestanttyq sharuashylyq jýrgizu etikasymen singen nәrse júmystaghy qazaqtyng kәsiby salty bop ketui qiyn ekenin sonda týsindim. Biraq, ózim de bir konkistadormyn ghoy - ylghy Amerikany jaulaymyn da jýremin. Sondyqtan ýmitimdi ýzbeymin. Eneden tu sala ónerlenip ketken eshkim joq. Býkil adam balasy týsip jatqan qasqa jolgha qazaq balasy da bir kýni týsetin shyghar.

- Is basynda otyrghan adamdar da osy jaghdaydy jiti sezinip, iydeologiya salasyna jauap beretinder qaperge alu kerek qoy...

- Shynymdy aitsam, jana túrpatty jurnal jobasyn óz basym biylikpen tikeley baylanystyrmaymyn. «Astana» jurnaly qazirgi qalpynda shygha berse, oghan tolyq mýmkindik bar. Songhy kezde qúryltayshymyz - Astana qalasy әkimdigi jurnalgha budjetten bóletin qarjyny eki esege juyq kóbeytti, redaksiyanyng materialdyq-tehnikalyq bazasy jaqsartyldy. Bizding qazaqtyng isher as, kiyer kiyimnen keyin kóp tartqan zary - baspana ghoy. Imanghaly Tasmaghambetov әkim bop kelgeli tórt qyzmetkerimiz baspanaly boldy. Osynyng bәri jurnalgha bedel әperetin nәrse әri memleketting tikeley qoldauy basylymnyng ekonomikalyq tәuelsizdigin qamtamasyz etip, qaltalylargha jәreukelenuden saqtaydy. Degenmen, әrqanday iri jurnaldyq joba qomaqty qarjy, óte qomaqty qarjy saludy qajet etedi. Mysaly, «Snob» jobasymen 113 adam ainalysady. Bizding jurnaldyng jәne «Astana aqshamy», «Vechernyaya Astana» gazetterining redaksiyalyq qúramyn qosyp eseptesek te búl sangha jetpeydi. Qúrylymdyq bólimshelerine qaranyz: jobanyng bas redaktorynan distribusiya bólimine deyingi aralyqta 10 buyndyq újym saghatsha syrtyldap júmys istep otyr. Ásirese art-diyrektor, fotodiyrektor, sayt illustrasiyasynyng diyrektory, fotoredaktorlar, svetokorreksiya, svetodeleniye, rerayt toby, prepress... bop sozylyp kete beretin tizim - jurnal shygharyp otyrghan әrqanday bas redaktordyng armany.

Shetelde dizayn jasau men betteu isi bólek jýrgiziledi, al bizde búl kýrdeli eki prosesti bir ghana maman atqarady. Eger bayqasanyz, bizding nómirlerimiz birde qoyylyp, birde súiylyp, ala-qúla shyghyp túrady. Kontent jaghynan oqylymdy materialdar «dozalanbaytyndyqtan», dizayn jaghynan búryn qiylyp qoyylghan dayyn «master-qalyptardyn» túraqsyzdyghynan. Jurnal shygharuda búl ýlken min.

Sol siyaqty qazirgi jurnal shtaty marketing qyzmetin úiymdastyrugha da mýmkindik bermeydi. Sonyng saldarynan biz býginde oqyrmandarymyzdyng qansha payyzy jurnal nómirin bir jylgha deyin saqtaydy, әr nómirdi orta eseppen neshe adam oqidy, nómirding negizgi tirajy qansha uaqytta taralyp yaky satylyp bitedi, t.b degen súraqtargha jauap ala almay otyrmyz.

Qarjy budjetten bólinetin jaghdayda osyndaylargha eshkim bas auyrtqysy da kelmeui mýmkin. Sondyqtan týri jogharyda somdalghan jana jurnal jobasy memleket pәtimen emes, salghan qarjysynyng qaytarylyp, payda әkeluin shyr-pyr bop qadaghalaytyn jekening qarjysymen jýzege asa almaq. Úzasa memleket pen jeke investorlardyng kýsh biriktirui arqyly shyghady. Qazaqstan jaghdayynda dәl qazir auqattylar jurnal jobasyna payda tabam dep qarjy salatynday ahual qalyptasa qoyghan joq. Birinshiden, jurnal - úzaq merzimdik joba, ekinshiden, ol paydany kapitaldanu kezeninen song aksiya týrinde әkeletindikten elde tolyqqandy qúndy qaghazdar naryghy boluy shart. Onday ahual qashan ornaytyny mәlimsiz. Halqymyzdyng әl-auqaty, túrmys dengeyi órkeniyet dengeyine jetkende onday zamanmen de qauysharmyz. Ázirge óz poligrafiyalyq óndirisi, aimaqtarda, shetelde ókildikteri, kýshti internet-resursy jәne tikúshaghy bar jurnal shygharu - ol bir ishte ketken arman...

- Ángimenizge raqmet. 10 jyl - dóp-dóngelek bolmaghanymen, bir beles qoy. Qútty bolsyn!

Ángimelesken Z. Asanova,

«Abay-aqparat»