«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

- Sheragha, әngimenizding basynda: «Qúdiretti qaytemiz?!» dediniz ghoy. Alla taghala Múhammed Mústafa (s.u.s.) Payghambarymyzgha qasiyetti Qúrandy uәhy etpey túryp, qazaq­tyng arghy tegi Tәnirdi tanypty. Alla taghala qazaqqa sonday erekshe týisik bergen sekildi.

- Qúran týspey túryp, Allanyng dini bizge kelmey túryp, biz Tәnirdi, kók aspandy tanyghan halyqpyz jәne soghan tabynghanbyz. Búl úlylyq emes pe?!

- Osynday úlylyqqa, erekshe qasiyetke jetuine negiz bolghan ne?

- Ol Jaratushydan, Qúdiretten. Onyng barlyghyn jasap túrghan - Alla. Qazaq ózinen-ózi aspandy, qúdiretti tanyp, sezinip qoyghan joq. Alla bildirdi. Qazir Qúdiretting bar ekenin moyyndap otyrmyz ghoy. Din bar bizde. «Biz maymyldan jaratylghanbyz» dep jýrgen Darviyniniz qayda qaldy? Onyng ilimi qayda?

- Qúdaygha shýkir, Tәuelsizdik aldyq. Qazaq halqynyng býgingi týisigi qanday?

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

- Sheragha, әngimenizding basynda: «Qúdiretti qaytemiz?!» dediniz ghoy. Alla taghala Múhammed Mústafa (s.u.s.) Payghambarymyzgha qasiyetti Qúrandy uәhy etpey túryp, qazaq­tyng arghy tegi Tәnirdi tanypty. Alla taghala qazaqqa sonday erekshe týisik bergen sekildi.

- Qúran týspey túryp, Allanyng dini bizge kelmey túryp, biz Tәnirdi, kók aspandy tanyghan halyqpyz jәne soghan tabynghanbyz. Búl úlylyq emes pe?!

- Osynday úlylyqqa, erekshe qasiyetke jetuine negiz bolghan ne?

- Ol Jaratushydan, Qúdiretten. Onyng barlyghyn jasap túrghan - Alla. Qazaq ózinen-ózi aspandy, qúdiretti tanyp, sezinip qoyghan joq. Alla bildirdi. Qazir Qúdiretting bar ekenin moyyndap otyrmyz ghoy. Din bar bizde. «Biz maymyldan jaratylghanbyz» dep jýrgen Darviyniniz qayda qaldy? Onyng ilimi qayda?

- Qúdaygha shýkir, Tәuelsizdik aldyq. Qazaq halqynyng býgingi týisigi qanday?

- Allanyng aq núry deydi múny. Mine, qúrghap jatyr edi, jel túryp, azynap, tassu úryp, shang suyryp, appaq qar jaughyzdy da, jaqsylyghyn ýiip-tógip bere saldy. Sonyng arqasynda auamyz tazaryp, tynysymyz keneyip, janymyz kirip qaldy. Rahat!

Qytaydyng sayahatshysy bolypty, monah. Sol el aralap kele jatyp, Balasaghúngha, odan Tarazgha keledi. Tarazgha kelip, «myna jaq­ta qanday elder bar?», dep súraghanda, Myn­búlaqty aitqan eken. Mynbúlaq - qalyn, nu orman. Talas Alatauy deydi. Biraq bizde Alatau degen at joq. Negizi - Tәnirtau. Alatau Qyrghyzdarmen birge kelgen atau. «Alatoo» deydi. Bizde Tәnirtau deydi. Tәnir­din, Qúdaydyng jaratqan ýlken dýniyesi de­gen sóz ghoy. Sol Tәnirtaudyng baurayynda Mynbúlaq degen jer bar. Sodan aqqan bú­laq­tar - myng deydi. Baghytymyz - Taraz túr­ghan jerden ontýstik batys jaqta. Qazir - Jualy, búryn - Mynbúlaq degen. Taudan aqqan sular, ózender, búlaqtar say-say bolyp keledi. Ár saydyng basynda bes-alty ýiden otyratynbyz, bayaghyda. Keyin bәri biriktirildi ghoy. Su da tartyldy, qúbyrmenen dalagha, eginge, anau-mynaugha aidap jiberdi. Mynbúlaqtyng qazir kózi júmyldy, suy tartyldy, bәrin kanalgha salyp jiberdi. Mine, zamannyng ózgeristeri. Sonday jer - bizding jerimiz! Mynbúlaq - shyn aty, keyin, «Jualy» dedi. Jua deytin kóp ósedi eken, ja­ryq­tyq. Asharshylyq jyldary bizge kә­dim­gidey tamaq boldy. Soghys jyldary da tal­ghajau ettik. Sol bizding tughan, ósken jeri­miz.

- Burnyy qaydan shyqqan?

- Burnyy emes, Borandy ghoy, basynda. Orystar «Burnoe» dep jýrgen. Ony qazaqtar «Burnyi» dep qoydy. Ol - orystandyrudyng sayasaty. Orys kóp boldy, bizding Jualy - Mynbúlaqta. Óitkeni su mol, eginshilikke jaqsy, malgha jayly, bәrine dúrys. Túnyp túrghan orystyng attary bolatyn: Alekseevka, Aleksandrovka, Evgenovka, Samsonovka, t.t. tolyp jatyr. Qazaqsha ataular shamaly ghana bolatyn, múndagha deyin. Keyinirek, zaman týzele bastaghannan son, sol attardyng barlyghy joyylyp, qazaqtyng attary qalpy­na kele bastady. Qazir Mynbúlaq, Kerbúlaq, t.s.s. Barlyq ataular esimde joq. Sonday zamandar ótken! Ol - patsha zamanynyng tirshiligi. Odan keyin Sovet zamany keldi. Patshadan kem bolghan joq, «sovetter». Qay­ta, patsha zamanynda sәl kenshilik boldy-au dep oilaymyn. Ol kezde tam-túm su, el, jer bar edi. Sovet keldi de bәrin taryltty. Maldyng bәrin jiyp aldy. Kolhozdastyru boldy. Ortalyqta ústap, keyinnen byt-shyt bolyp, әr-әrkimnin, bayaghy belsendilerding qolynda ketti. Aqyrynda asharshylyq boldy. Onyng ýstine soghys keldi. Soghys ke­zin­de dýnie mýldem taryldy. Sonda janaghy jua bizge kәdimgidey tamaq boldy. Jua terip jedik. Anamyz kolhoz júmysyna ketedi. Bizder kishkentay balalarmyz. Keterinde: «Áy, kýn kýrkiremey, janbyr jaumay, jua jemender!» dep aityp ketedi. Biz tynday­myz.

- Kýnning kýrkireui men juanyng qatysy ne eken?

- Ol - qúdiret! Men qaydan bileyin!? Jerden energiya kele me? Áyteuir, nayzaghay oinap, kýn kýrkiregende juany jeuge bolady. «Oghan deyin jesender, ulanyp ólip qalasyndar» deydi. Qaydan bilemin!? Gha­lym­dyghym joq. Al «biledi» deytin ghalym­dar әli kýnge deyin aita almaydy. Jarqyl­daghan nayzaghay men jerdegi juanyng qanday baylanysy baryn. Osydan keyin jaraty­lys­tyng qúdiretine tabynbay kór! Demek, dýniyening barlyghy Allanyng ashsa - alaqa­nynda, júmsa - júdyryghynda. Dar­viyn­nin: «adamnyng barlyghy maymyldan jaratyl­ghan» degeni ótirik bolyp shyqty.

Ákemizdi alyp ketken azabynan keyin bastalghan qiyn dýniye... Ásirese, soghys kezi... Qiynshylyqpen óstik...

Bes jasqa deyin baqytty ómir sýrdim. Men әkemning jalghyzymyn. Menen búryn ýsheui, birinen son-biri, qarasheshekten qaytys bolyp ketken. Sheshek shyghady, óle beredi, tiri qalmaydy. Menimen birge tughan balalardyng qyrylghany - bәri tiri bolghanda, biz býgingi zamanda, 30-40 milliongha jeter me edik?! Qyrylyp qalghan! Qynaday qyryl­ghan, qarasheshekten! Men aman qalgham! Nege, aman qalgham? Sóitsem, mening besigim ar­sha aghashynan eken. Ájem - Kýnekey, ja­ryq­tyq, baydyng qyzy. Sol әjemning besigi bolghan. Ony «Arshabesik» deydi. Talas Ala­tauyn­da ósetin arsha, sodan besik jasaghan. Arshabesikke qúrt-qúmyrsqa, «short-mort», biyt, anau-mynau, jybyrlaghandar jolamay­dy, qyrylyp qalady. Maghan da shyqqan, qarasheshek. Qúday saqtap, sol arshabesikting arqasynda aman qalgham. Ákem jaryqtyq ol kezde jas, men besikte jatqanda: «Mynau da adam bolmaytyn boldy ghoy» dep teris qarap, kýder ýzip qalghan eken. Qúdaydyng qúdireti, bir kezde men әiteuir, tirilip, qatargha qosylyppyn. Aman qaluyma, sol arshabesik sebep boldy. Sheshek auruynyn, dertining uytyn ózining boyyna sinirgen dýniye. Qasiyetti arsha aghashy bar - Talas Tәnirtauyn­da. Sol jerlerde ósedi. Kóp jerlerde joq, qasiyetti arsha. Ol kez kelgen jerde óse bermeydi. Mine, bizding tauymyzdyn, jara­tylysymyzdyn, jerimizding qúdireti. Su da dәri bolatyn. Biraq Kenes ókimeti sudyng barlyghyn kanalgha saldy-daghy, egiske, an­da-mynda aidatyp jiberdi. Onyng barlyghyn jazghanmyn. «Myltyqsyz maydan», «Ay men Ayshada» aitylady. Balalyq shaq turaly bilgisi keletinder oqysyn! Biraq sender oqy­maysyndar!

- Oqyghan bir basqa da, әue tolqynynda óz auzynyzdan estigen bir bólek qoy. Bizding maqsat, Siz sekildi túlghanyng bar ekenin bilse, ómirderekti ózinizden estise, degendik.

- E-e-e, bilse, sol! Joqtan bar bolghan­da­rmyz. Kim biledi, arshabesik bolmasa, qyrylyp qalghan milliondardyng qataryn­da men de keter me edim? Áldeqashan, qara­she­shekten ólip qalar ma edim? Joqtan bar bolghanmyn deuim - osy!

- Búl da Allanyng qúdireti ghoy?

- Shynynda, solay!

- Sol kezdegi halyq basyna týsken qasiret, ajal qúshu, adamnyng qolynan kelgen is pe nemese Allanyng jazuy ma, osy arasyn qalay deuge bolady?

- Ol adam beyimdegen is qoy. Qúdaydyng qúdireti jibergen azabyna, beynetine qarsy túra almaghan, qaruy, bilimi jetpegen. Áyt­pe­se qynaday qyrylyp qalghan mening zaman­dastarymnan 1932 jyly, odan bú­ryn­ghy 1931 jyly tughandardan tiri qalghan­dary neken-sayaq. Marqúm, Maqataev! Qú­day­dyng qúdiretimen aman qalghan. Sol siyaq­ty biren-saran. Birge ósken, han túqymynyng balasy Shota Uәlihanov bar. Kamal Smaiy­lov degen bar edi, menimen týidey jasty, qaytys bo­lyp ketti, marqúm. Imandy bolsyn! So­dan keyin Ábduәli Danaev degen bar, mektepti birge bitirgenbiz. Ol - kýmis medalimen bi­tir­di. Leningradta oqydy, Temirjol ins­titu­tyn bitirdi. Jambyldyng stansysyn, tehnikumyn basqaryp túrdy. Qazir de sol tehnikumda sabaq beredi. De­malysqa shy­ghyp ketken, biraq әli kýnge deyin júmys isteydi. Tarazdyng shyghys jaghynda, ýsh sha­qy­rymday jerde Talas stansysy degen bar, sol jerde túrady. Mashina aidaydy, ózi jýrgizedi. Biz eki klass edik. «A» klasy jәne «B» klasy bolyp bitirdik. Qazir men biletin­derden ýsheui tiri jýr, basqalary joq, kóbisi qaytys bolyp ketti. Maqan Ótemisov degen bar, kórshi kolhozda túrady. Amangeldi dep qoyypty, búryn - Bektóbe deushi edi, sol auylda. Maqannyng kәsibi - molda. Odan keyin Manap deytin bar. «Bozkóz» deushi edi, bizding fizika-matematikadan sabaq beretin apayymyz: «Taqtagha shyq, bordy al, jaz!» deydi. Formulalardy aita bastaghanda, anau bilmeydi, jaza almaydy. Apayymyz barady-daghy, sausaghymen iyegin kóteredi, ózi әdemi kelinshek. Qyzghanasyn, әdemi, sýiriktey sausaghymen ananyng kir-kir tama­ghynan kótergenin kórip... Sóitip, kózine ýni­le­di: «O, Bo-oz-k-ó-ó-z-z!» deydi. Sóitedi de «Otyr, Bozkóz!» deydi. Sol Bozkóz - Manap bar. Osy ýsheui, basqasyn bilmeymin. A.Ýmbet­baev deytin myqty bar edi, әkesi «narodnyy artist», sheshesi de «artistka» bolatyn. Ol Almatygha kóship ketipti, qazir joq, búl jerde. Sol-aqpyz! Áytpese eki klastan 80-ge juyq bala bar bolatyn. Olardan mening biletinim sol-aq!

- Óziniz aitqan aqyn Múqaghali: «Nemenene jetisting bala batyr, Qariyalar azayyp bara jatyr» deydi ghoy. Qatarlastarynyzdy izdeysiz be? Janynyz neni qalaydy?

- Janym tynyshtyqty qalaydy. Aman-esen, sau-salamat jaryq dýniyede jýre bersem deymin. Mening búl tilegimdi Alla qashanghy bere beredi, qashanghy mening sózime qúlaq salady? Onyng barlyghy uaqytsha dý­nie ghoy. Bir kýni alyp soghady. Ony bilemiz, kózimiz jetedi. Ólmeytin pende joq. Bәri ólu ýshin, onyng ar jaghynda ómir bar deydi, ras bolsa, baryp, kórip kelgen eshkim joq.

- Ózinizding seniminiz, ishki payymynyz ne deydi?

- Ol turaly keyde elester bolady. Týs kóresin... Týsinde әldeqashan ketip qalghan adamdarmen kórisip, sóilesip te jýresin... Al, ar jaghy belgisiz dýniye... Bәrin Alla biledi.

- Namaz oqisyz ba, meshitke baryp túrasyz ba?

- Namaz oqimyn, әne jaynamazym túr. Keyingi kezde densaulyghyma baylanysty qúlshylyq toqtap, meshitke barugha shamam kelmey jýr. Mening baratynym - ortalyq ýlken meshit emes, shaghyn ghana Aqsaray de­gen meshit. Isatay degen inimiz - sol me­shit­te imam. Ýlken imam. Eng aldymen, Alla tagha­la iman bersin! Iman joq jerde esh nәrse bolmaydy. Alladan iman tilender! Iman­syzdar tyshqanshalap tyghyp jatyr ghoy, qalta­syna da, qambasyna da. Solardan súrandar! Menen nesin súraysyndar!? Me­ning eshkimge ziyanym joq, «pensiyamdy» alyp, ózimmen-ózim ómir sýrip jatyrmyn. Otyrghan jerim - mynau. Balalarym - Al­ma­­ty­da. Bir úl, bir qyz bar. Jalghyz úl. Ózi, әli boydaq. Bir ret ýilendi, dәm-túzy jaras­pa­dy-au deymin, ajyrasyp ketti. Ázirge, úrpaq joq. Mine, mәsele qayda! Úrpaqsyz bolsa, dýniyening barlyghynan ne payda? Jighan-tergenin, jazghanyn, syzghanyng bar­ly­ghy qa­la­dy, erteng toz-toz bolyp. Nemere, shóbere joq. «Jalghyz» deytin әngimem bar. «Jalghyz úlym» deytin óleng de bar eken. Aytysty jýrgizetin Jýrsindiki-au deymin. Myna sening radionnan tyndadym. Sol, mende de jalghyz. Eluden asyp barady. Endi ol ýilene me, joq pa? Qúdaydan úrpaq qa­luyn tilep otyrmyz. Bir Alla biledi. Úrpaq­syz myna jazghanynnyng barlyghy - kóktiyn. Kitapty әrkim jazady. Qazir pensionerler de kitap jazghysh bolyp ketti. Solay, aina­layyn, kónilde kóp arman bar, Alataudan da biyik. Jighan-tergender - myna kitaptar. Qora-qora malym, ýiir-ýiir jylqym, boz­torghay júmyrtqalaytyn otar-otar qoyym joq. Jua­lyda inim túrady. Sonyn, әiteuir sharua­sy, mal-jany, bala-shaghasy bar, oghan da shý­kir. Soghan baryp, anda-sanda atqa mine­min.

- Qazir jazyp jýrsiz be?

- Myna bir dәpterim bar, osyghan ja­zamyn, әiteuir. E-e-e! «Otandy sýi - Alla­dan keletin iman» deydi. «Eki kóz tozaqta kýimeydi» deydi. Kózim nashar kóredi. Óz jazghanymdy ózim tanymay qalamyn. E-e-e, shyraghym, sonday! «Tәnirtaudyng quysynda, bir Allanyng uysynda jýrip jatyrmyz» deppin. Alla uysyn qysa ma, joq, bos ústay ma, ózi biledi. Sonday-sonday dýniye. Izdegen adam bolsa, osydan tabady.

- Sheragha, әngime barysyndaghy ýzilgen jeliske qayta kelsek. Jogharyda aitylghan Andreevka, Evgenevka, t. taghylardyng tarihy ataularyna ie boluy - Tәuelsizdikting jemisi ghoy.

- Eng aldymen, sol - Tәuelsizdikting jemi­si. Bostandyqqa shyqqanymyzgha 20 jyl dep jýrmiz ghoy. Onyng aldynda, múndagha deyin, qaz qalpynda tizilip túrghan. Qazir Andreevka - Shanyshqyly, bizding auyl sovet kezinde «Talapty» edi, әli de solay. «Qyzylkýnshy­ghys» deytin attar bolghan.

- Bolashaqta ózinizding esiminizben eldin, jerdin, qala atynyng qaluyn qalaysyz ba?

- Aynalayyn, ol mening sharuam emes. Keyingiler ózderi biledi. Qalay ma, qalamay ma, men sheshe almaymyn. Aytu qiyn.

- Ol turaly oilanbaysyz ba?

- Joq! Ol - halyqtyng sheshetin isi. Enbek boldy ma, joq pa? Búl da - menen keyingiler­ding sharuasy.

- Tәuelsiz eldi, býgingi úrpaqty qalay baghalaysyz? Betalys qanday?

- Qúdaygha shýkir, jaman emes. Patsha­myz­dyng aitqany alghys, basqaruy jaqsy. Ony jaqsy kóretinder bar, týrli-týrli ghoy adam balasy. Mysaly, mening bir kezderi aitqanym bar: «Preziydent - bireu, qalghany - tireu!» dep. Keyde oilaymyn: «artyq aittym ba, qalay eken?» dep. Týzu siyaqty. Halyq: «Dúrys!» deydi. Ár-әr jerge jazyp jýr. Osy kisi bizdi basqaryp kele jatyr, jamandyq, qorlyq kórgen joqpyz. Niyeti - týzu, sózi - imandy. Soghan qarap: «Aman bolsa eken» dep, tileuin tileymiz.

- 20 jyldy ghasyrgha bergisiz uaqyt dep jýrmiz ghoy. Siz ne der ediniz?

- Men bayaghyda estushi edim: «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman bolady» dep. Men sol kezdi ansaymyn: «Bolsa eken!» dep. Boztorghay qoydyng ýstine júmyrtqalagha­ny - jerding maldan bosamay, bitip qalghany ghoy, sonshalyqty baylyq, sonshalyqty qú­diret. Sol zaman kelse, jaqsy bolar edi.

- Býgingi betalys, baghyt sol zamangha әkeledi degen senim bar ma?

- Senimning bolghany jaqsy ghoy. Biraz kedergiler bar, solardy sypyryp-syiyryp tastasa, deymin. Qazir bir sóz tirkesi bar: «Altaydan Atyraugha deyin» deydi. Ol - qa­te! Atyrau - oblystyng aty. Al, bizge raketa atyp jatatyn Azghyr - Atyraudyng arghy ja­ghyn­da, Resey jerinde. Sol Azghyrdan Prio­zernyigha deyin atqylaydy. Priozernyidan Azghyrgha qaray atady. Sol eki ortada talay raketalar jerge qúlaydy. Ol qúlaghan jerde shóp óspeydi. Búryn mynghyrghan aqbókender jýretin. Kózimmen kórgenmin. Bayaghyda, Qostanay oblysy boyynsha tilshi boldym. Sonda mashinamen jýrip kele jatqanda, myn-mynmenen órip jýredi, kiyik-aqbóken­der. Jarysyp kelip, sóz joq, qalay da, janaghy mashinanyng aldyn kesip ótui kerek, serti ózinin. Keyde ótip ketetinderi de bola­dy. Bolmasa, jarysyp, jýre beredi, qúla­ghan­sha. Sol myn-myndaghan kiyikterden, qa­zir tam-túmy ghana qaldy. Auyp ketti! Qúryp ketti! Basqa jaqqa ketti! Bilmeymin, qay jaq­qa ketkenin. Óitkeni janaghy raketa týs­ken jer - uly.

- Býgingi kýni jahandanu degen shyqty ghoy. Búghan ne deysiz?

- Ol qazir iske asyp, jahandanyp jatyr. Jahandanu - aralas-qúralas bolu. Amal joq, qayda barasyn. «Bizding ishimizde 130 últtyng ókili bar. Tatu bolayyq! Qazaq tilin bilinder! Qazaq tilin ýireninder» dep jatyr, Preziydentimiz. Onysy - imandylyq. Ýndeui, Joldauy, sózi de bar.

- Bolashaqtan ne kýtesiz?

- Bizding dәuir ótkennen keyin, bolashaq, keleshek úrpaq - bizding balalarymyz, balalarymyzdyng balalary, shóberelerimiz, solar jaqsy dәuirde ómir sýretin boluy kerek. Soghan sengim keledi.

- Elge tileginiz...

- El aman, júrt tynysh bolsyn! Allanyng aq núry jausa - el de, jer de, tau da, tas ta, bәri aman bolady. Sol - mening tilegim!

- Raqmet! Óziniz de aman bolynyz!

alashainasy.kz/person/29769/