Illuminatordan qaraghanda sonau tómende appaq búlttar kórinedi. Tura apasynyng sabaghan jýnindey. Mine sol appaq búlttyng ishinde ol ózin qalqyp úshyp jýrgendey sezingen.. Biraq nege appaq búlt osynshama ystyq? Aua jetpey  barady... Bir sәt appaq búlt sógilip tómenge, jerge qaray qúlap bara jatqanday. Apyr-ay, myna qalpymda jerge týssem, sýiegim shashylyp qalatyn bolar... o, Alla... Oi, Alla... mine qúlap barady... Managhy aq mamyq sharpy búlttar emes.  Kәdimgi  qarashanyng qar jauardaghy súrghylt búlttardyng arasynan júldyzday aghyp barady. Ayaq-qoly erbendep  ne ústaytyn, ne eshtene iligetin, qarmaytyn zat bolmay tómenge, sonau qúz jartastyng ýstine aghyp keledi. Mine basyn qar basqan, tómen qaray  ýnilgen biyikten qúz jartastar kórinedi. Qay jerge qúlar ekem...? Qaraghaydyng basyndaghy bútaqtaryn satyr-gýtir syndyryp, ýsti-basy júlym-júlym bop dәl qúzdyng shetindegi qara tastyng ýstine kýrs etip qúlaghan. Qúlaghy shynyldap, tek basy ghana solq-solq etedi. Biraq denesi ayaghy, qoly ornynda siyaqty. Ei,Alla! Ey Alla ózing jar bola gór!  Bir sәt әlginde ghana ózi qúlaghan jónkile kóshken súr búlttardyng ar jaghynan bir әuen estigendey... IYә, әuen..

Qúlama bala, jylama bala

Jylaghan jýrek júbana ala ma?!

Armangha jetpey, jalghannan ótken

Danyshpandar da-ay, ghúlamalar da

Mynau әndi qashan, qaydan estip edi?

Netken tanys әuen, tanymal terme... Terme ghoy.. IYә...iyә... Búl Meyrambek emes pe?

Aryma bala, nalyma bala

Kýsh quat bersin, janyna Allah

Qúlynym әmәn, jýrsin dep aman

Jaratqangha myng jalynady ana

Qúlynym әmәn, jýrsin dep aman

Jaratqangha myng jalynady ana

Jalynady ana...

Apam...Apam ne boldy eken?

Dýk-dýk, dýk-dýk, dybys endi kýrk-kýrk jótelge auysqan. Jótel... A-s-sss Ey ,Alla ózing jar bola kór! Apyr-ay, balalar Beybarys pen Aqarys ne boldy eken a? Aynur she? Qap Aynúrdyng auyryyp qalghany qiyn boldy-au. Kýrk-kýrk jótel... «Blin , poshel ty, Znaeshi suka? » Dәl janyndaghy dauystan Nýrken oyanyp ketti. Qasyndaghy jigit әlde úiqysyrap qysylyp sandyraqtap jatqan siyaqty. Álde telefonmen sóilesip jatyr ma? Nýrken oyanghanda kózin ashty. Ýsti basy malmanday ter. Ey Alla ózing jar bola kór! Jastyghynyng astyndaghy telefonyn qarap edi tanghy saghat tórtke  az-aq qapty. Túrayyn dedi Nýrken, Namazymdy oqiyn...

Ey, Alla amandyghyndy bere kór... Anam da, Aynúr, Beybarys, Aqarys aman bolsa eken... Aman bolsa eken qúlyndarym...

Nýrken alty aghayyndy. Dúrysy úldyng kenjesi. Qaryndasy 6 jyldan song ómirge keldi. Atasy Óteuil osy Nýrkenning shashyn almay jalbyratyp ósirdi. Qayda barsa da qasynan osy kenje nemeresin tastamaytyn. Ákesi qarapayym auyldyng traktorshysy boldy. Ol sonday zaman bolghan. Soghystyng ashy dәmin tatpaghan ol kezde shanyraq joq qoy. Soghystyng qiyamet qayymynan aman kelgen Óteuil balasyn qasynda ústady. Búl qorqynysh edi.

Alysqa túrmaq, myna túrghan Almatygha jalghyz úldy jibermedi. Oqymasa oqymasyn, tek qarayyp kóz aldymda jýrse boldy degen. Keyin osy úldan úrpaq sýidi. Keyde kóne qapty Abaydyng kitabyn qolgha alatyn.

Jasymda ghylym bar dep eskermedim,

Paydasyn kóre túra teksermedim.

Erjetken song týspedi uysyma,

Qolymdy mezgilinen kesh sermedim.

IYә... Abay qalay dәl aitqan. Óteuil de dәl solay... Ózi oqy almady... Jastayynan kórgeni ashtyq, kedeylik, joqtyq... Ásirese asharshylyqtan endi ghana esin jighanda Úly Otan soghysy bastaldy. Osy auyldan qanshama bozdaq kelmey qaldy. Shýkir... Óteuil bir ayaghy jaraly bolsa da, aman-esen elge oraldy. Ong jambastan kirgen snaryadtyng jaryqshaghy onyng airylmas serigi boldy. Ómir boyy sol jambasynda Óteuilmen birge jýrdi.  Óteuil úly Áshimhandy eshqayda jibergisi kelmegeni de sol bolar.  Alysqa ketse  kóz jazyp qalam dep qoryqqan.  Beri kele beybit ómir bastalghanda osy Áshimhannan da jaman oqyghan,  óresi tar bireulerdin  oqugha týsip keyin auylgha bireui zootehniyk,  bireui injener,  bireui múghalim bolyp kelip jatqandaryn kórgende ishi ashyghany da ras.  Alayda oghan kýiinip jatqan Óteuil bolghan joq.  Jalghyz úlgha amandyq berse boldy dep qana jýretin.  Búiyrsa endi nemerelerin oqytsa da jetedi.  Óteuil keyde dombyra shertip,  qamshy óretin óneri bar.  Sosyn qoly tiyse kitap oqidy.  Osy kitapty bayaghyda soghystan song Almatydan osy ónirge anshylyqqa kelgen bir jornalist jigit tastap ketken.  Dúrysy sol kitapty Óteuil attay qalap súrap alghan.  Sol Abaygha kóp ýniledi.  Qasiyetti kisi eken-au...  Ólenderi túnyp túrghan aqyl.  «Dәl osy Óteuildin» óz oiynday.  Óteuil kóbinde taugha baryp,  keyde esekpen,  keyde esek arbamen otyn әkeledi.  Qotyrqara,  bayalysh, tobylghy shabady.  Sonda Nýrkendi qasynan tastamaydy.

Nýrkenning әli esinde auyldan úzaghaly talay bolghan.  Taugha qaray iyrelendegen qara jol aghyny qatty bolmasa da tastay suyq kishigirim aryqtardan ótedi.  Key jerde ol aryqtar erneuinen asyp manaydyng bәrin su basyp jatatyn.  Óteuil jaraly ayaghyna qaramay tastay sugha týsip ýlken tastardy terip,  tazalap ketedi.

-Ata,  jýre bereyik te...  Ol bizding arbagha kedergi emes- degenine qaramaydy.  Sudaghy ýlken tastardy tazalamay ornynan ketpeydi.  Ol az deseng taugha jaqyndaghan sayyn sýrleu jinishkerip jaghasyndaghy taldar ótken-ketkenning berekesin ketiredi. Óteuil sol ýshin de qonyshyndaghy aghash kesetin sekatormen bútaqtardy  kesip jýredi.  Qarap túrsang naghyz әpende dersin...  IYә,  әpendelik- naghyz qazaqtyng boyyndaghy dalalyq,  danalyq edi.  Bala Nýrken ony keyin...  kóp keyin ghana úqqan.

Dýniyege keler bir ret

Dariya keude tau mýsin

Qúryshtan qúighan qúdiret

Qarttarym aman saumysyn

IYә,  búl Saghy Jiyenbaev.  Áni Doshan Joljaqsynov aghasyniki.  Qanday ghajap... Tura ózining atasy Óteuilge arnalghan sekildi.  Songhy joly qalay edi...

Jandy ghoy bala dalanyn

Senderge quat dem bersin

Kiyeside onyng sendersiz

IYeside onyng sendersin

Adam ómirge kelip bala sýiedi... Ol bala óse kele azamat bolady. Al adam ghúmyr boyy sol bala ýshin, úrpaq ýshin shyryldap, sol balam ash bolmasa eken, kiyimi býtin bolsa eken, oqysa eken, bireu-mireuden tayaq jep qalmasa eken, aman bolsa eken deydi. Keyin ol balang da ýilenip ómirge nemere keledi. Al, nemeren  - ol sening janyn, tәnin, baryn, aryng ýmitin, bolashaghyn, tirligin, tynysyn...Endi sen sol nemere ýshin basqa ómir bastaysyn. Osyghan deyin ayalaghan, alaqanyna salyp qúrmettegen kelininmen de sol nemere ýshin úrysasyn, jek kórinishti bolasyn... Búl tabighat zany.Dúrysy tabighatta andar da, qústar da bәri –bәri tek úrpaghyna qamqor bolady. Tek adam ghana nemere dep ómir keshedi, óledi. Búl Úly Jaratqannyng Allanyng adamgha bergen eng ýlken syiy, qúrmeti, baghy-baqyty... Nemere de sondyqtan әkesinen, sheshesinen góri әjesine-atasyna jaqyn bolady. Óitkeni ata men әjening meyirimindey  әlemde meyirim joq. Ol Alladan jetken Úly Mahabbat. Mýmkin adam balasy dýniyege shyr etip kózin ashqanda, sosyn esin bilgende Úly meyirim men mahabbattyng jyluyna, sәulesine, núryna shomylatyn bolar. Adam balasy sondyqtan da ómir boyy tek Jaqsylyq shúghylasyn shashugha tyrysatyny osy shyghar... Nýrken dәl osy Núr tógilgen shanyraqta ósti, er jetti. Álemdi tanydy. Ong men solyn bildi. Ol jay ghana qarapayym shanyraqta Dala tәrbiyesin, Dana dәrisin atasy Óteuilden aldy. Álginde qúz basynda jatqanda da sol óteuil atasy kep «Túr» degen. Sonau bala kezindegidey qolynan tartyp túrghyzghan.

IYә...  Óteuil atasy osynday kisi bolghan.

Nýrken tanghy namazyn oqyp betin sipady da tósegine qisaydy.  Kórshi jigit taghy da tyqyldap jótele berdi.

"Apyr-ay,  beyshara ólip ketpese jarar edi....  Nýrkenning eki kózi auruhananyng tóbesine qadaldy.

Esine taghy da eki balasy týsti.  Auyryp jatqanda dәl osy jaqqa" Jedel jәrdemmen" keterde ýige yrjalandap Aqarys keldi.  Sheshesining de,  әkesining de auyryp jatqanyn kórip jýr ghoy.  Esikten kele

-Áke mynau sizge- dedi de qolyna bir myng tenge ústatty.

- Qaydan aldyng balam?  -dedi Nýrken.

-Ózimiz taptyq...  Esinde me eng birinshi tapqan aqshandy әke-sheshene ber»,- dep ediniz ghoy.

Nýrken osy balasynyng gitara tartyp ýsh dosymen bir gruppa qúryp jýrgenin estiytin.  Sóitse olardy bir jerge shaqyrypty.

- Á... Á- dedi Nýrken auyrghany jenildegendey.  Ishtey  ghana "Appaq kónilinnen ainalayyn"  -degen.

IYә...  Nýrken dәl osynday jasta mektepte jaqsy oqydy.  Án aitty, dombyra tartty.  Mekteptegi barlyq mәdeny is-shara tipti auyldaghy toy-domalaqta Nýrkensiz ótpeytin.  Ákesi Áshimhan ónerpaz,  on sausaghynan óner tamghan,  etnograf qazaq halqynyng әdet-ghúrpynyng janashyry Dәrkembay Shoqparovpen birge ósken dosy-tyn.  Bir kýni Dәrkembaydyng ýiine kelgende ataqty Núrghisa Tilendiyev,  Jaqsylyq Ýshkempirov,  Serik Qonaqbaevty alghash ret sol ýiden kórgen.  Sol ýide Dәrkembay Nýrkenge kýy tartqyzdy.  Keyin Dәrkembay Nýrkendi A.Júbanov atyndaghy muzykalyq mektepke alyp kelgen.  Nýrken dombyra tartty,  sluhyn, ritmin bәrin tapsyrdy.  Alayda әkesi Áshimhan Nýrkendi qayta auylgha alyp ketti.  Kip-kishkentay balasyn Almatygha qaldyrugha qimaghan.

Nýrken mektepti bitirer kezde әkesi búghan zoovetke bar degen.  Bayaghy ózi armandaghan oqugha balasy týsse degen.  Alayda Nýrkenning oiy basqada edi.  Oghan sebep Bekjan...  IYә...  Kәdimgi tuystas,  auyldas Bekjan Túrys. Bekjan búl kezde M. Áuezov teatrynyng akteri.  Keyde «Qymyzhanada»  keyde Respublika Sarayynda konsertke qatysady,  «Alatau»  telearnasynan da kórinip qalady.  Qysqasy auyldan shyqqan azamattyng «dýrkirey bastaghan»  shaghy.  Sol Bekjan Nýrkenge «Sen de akterlik mamandyqqa barsanshy»  degen.  «Bylay jýrse ógiz óledi,  bylay jýrse arba, synady».  Nýrken әkesining aitqanyn eki etken joq.  Zoovet institutqa bardy.  Biraq «Zootehnikke», «Vettehnikke»  de qúlqy joq.  Aldyna kelgen súraqtar himiyadan da,  biologiyadan da onsha qiyn súraqtar emes.  Alayda Nýrken aldyna kelgen aq qaghazyn qúr shimaylap-shimaylap bos qaytardy.  Ákesining kónilin qaldyrmaudyng búl jalghyz ghana joly bolatyn.  Qasyndaghy birge tapsyrghan jigitter «týstik»  dep quansa,  Nýrken «uh,  týspedim-au»  dep quandy.  Endi ne isteu kerek?  Áriyne Almatyda qalu kerek.  Bekjan Nýrkendi M.Áuezov teatryna butafor qyp júmysqa ornalastyrdy. Onda da osy Ázekeng Ázirbayjan Mәmbetov bir auyz sózge kelmey Nýrkendi butafor ghyp alghan. Ol azday Bekjan Nýrkendi qasyna aldy.  Bekjan ol kezde ýilengen.  Abay- Bayzaqov kóshelerindegi bir bólmeli jataqhanada bólmesi bar.  Nýrken sol bir bólmede aghasymen birge túrdy.  IYә,  ol bólme naghyz artisterding bas qosatyn jeri eken.  Kýnde jiyn,  kýnde bas qosu...  Nýrken kýndiz teatrda,  keshke spektaklide.  M. Áuezov teatrynyng spektakliderin týgel kórdi.  Bir emes key spektakliderdi onshaqty,  on besten artyq kórip shyqty.  Ár kórgen spektakliden song bәigege shabar túlpardyng baylauda túrghanynday,  typyrshyp «Shirkin-ay mende osylay qashan sahnagha shygham?» degen...  Nýrken oqugha óner institutyna qinalmay týsti.  Qazaqstannyng Halyq artiysi belgili әnshi,  opera rejisseri,  kino akter Kәuken Kenjetaev pen Esim Segizbaevtyng kursyna qabyldandy.

Nýrken kishkene palatanyng ishinde әri-beri jýrdi.  Denesining qyzuy kóterilip túr eken. Apyray myna dәrigerlerde jan joq eken-az. Netken jankeshti adamdar. Osy uaqytqa deyin nege biz osy dәrigerlerding qadirin bilmegem. Ár auru ýshin kýndiz-týni osynda jýredi. Shirkin-ay osydan qúlan taza jazylsam... Senderge aitar alghysym úshan teniz bolary haq. Mýmkin búiyrsa endi senderding obrazdaryndy shygharsam ghoy. Álgi qalay edi Múqaghalidyng óleni

Toqta-toqta, ei, jigit, ayaldaghyn.

Qane, qalay jaghdayyn, bayandaghyn.

...Tәjiriybe mektebin ótip jýrsen,

Dәrigerlik kәsipke tayanghanyn.

Tayanghanyn, qaraghym, tayanghanyn,

Adam ýshin baryndy ayanbaghyn.

Adam túrar aldynda, úmyt bolar,

Ólikter men soyylghan qoyandaryn.

Endi aldynda túrady tiri jandar,

Biri sýiip, kim bilsin, biri qarghar...

Qimyldamay kirpigi jatsa-daghy,

Bayqaghaysyn, shyqpaghan tiri jan bar!

Kәsibinnen ketpegey jerip mýlde,

(Aqyl aityp kettim-au jeliktim be?)

Ólgenderdi tiriltem dep oilaghan,

Denesinen jan izde ólikting de.

Jolyng bolsyn, bara ghoy, ainalayyn,

Aynalayyn, qorghaushym, qarghadayym!

Kәsibine men sening basymdy iyem,

Basymdy iyem, nesine arlanayyn...

Osy kezde dәriger qyz kelip ystyghyn ólshedi.  39 bop túr.  Bәse basy auyrghany osy eken ghoy.  Dәriger ukol saldy.  Nýrken su ishti de tósekke qayta jatty.  Salghan ukoldan jambasynyng auyrghanyn sezdi.  «Myna jaman dertting qiyny- auyzdaghy dәm sezu,  iyis sezu degen qasiyetter joghalyp ketedi eken.  Jambasymnyng auyrghanyn da sezinu qanday quanysh.  Esine bayaghy bala kýninde osylay tayaq jep jylaghany týsti. Jalpy Nýrken ýiding kenjesi bolghan song erke bop ósti.  14-15 ke deyin ózinen ýlken balalarmen birge jýrgen,  solarmen birge eseydi,  erjetti.  Talay ret tóbelesti de.  Birde kórshi ýidegi dosy ózimen shamalas bala,  «angha barayyq,  myltyghyndy ala shyq, qoyan atamyz»  dedi.  Nýrken ýide әkesining joqtyghyn paydalanyp,  myltyghyn alyp shyqty.  Kýni boyy sandalyp eshtene ata almady.  Degenmen taza aua, tau ishi gýrs-gýrs atqan myltyq  oghan keremet romantika bop kórindi.  Qas qaraya auylgha ekeui sharshap qaytty.  Ýige jetkenshe týn bolghan.  Auyldyng syrtyndaghy dónnen bir kezde  әjesining «Nýrken,  Nýrken!»  degen dausynan selk ete týsti.  Ne de bolsa әkem endi óltiretin shyghar, - dep qatty sasty.  Apasy Nýrkenning aman esen kelgenine quanyp bauyryna basqan.  «Ákeng qazir soyady seni»  dedi.  Ol azday Nýrken bir kezde esikten әkesining tars-gýrs kirgenin kórdi.  Ákesi apasynyng qúshaghynan suyryp aldy da,  qamshymen jon arqasynan tartyp tartyp jiberdi.  Ol azday may kótennen tepken.  Nýrken bar dausymen bajylday berdi.  Apasy ýstine qúlap әzer alyp qalghan.  Búl Áshimhannyng balasyn eng alghashqy jәne songhy sabaghany bolatyn.  IYә...ol kezde jambasy dәl osylay auyrghan...

Oygha týstim,tolghandym.

Óz minimdi qolgha aldym.

Minezime kóz saldym,

Tekseruge oilandym.

Kóringenge qyzyqtym.

Ghadiletti jýrektin

Ádiletin búzyppyn.

Aqyl menen bilimnen

Ábden ýmit ýzippin;

Apyr-ay, Abay netken ghúlama edi? Qazaqtyng oiyn qazaqqa qalay jetkizgen desenshi.

Jalpy Nýrken joly bolghysh jigit. Kәuken Kenjetaevtaevtay túlghadan,  Esim Segizbaev siyaqty ústazdan tәlim aldy. Qadyr Jetpisbaev, Ázirbayjan Mәmbetovtyng mektebinen ótti. Osy kezde Qaraghandydan auysyp Álimbek Orazbekov keldi. Álimbekting atyn estigenmen jóndi bilmeytin. Álekeng "Abaydy" aldy. Tilektes Meyramov ekeuine de Abaydy berdi. Tilektes aghasynyng jóni de joly da bólek. Alayda spektakliding bar kýshi Jas Abay – Nýrkenge týsken. Úiqysyz týnder, mazasyz kýnder... Nýrken qasyndaghy әriptesterinen de, Tilektes aghasynan da emes, tipti rejisser Álimbek Orazbekovten de qaymyqqan joq... Nýrken úly Abaydyng aruaghynan qoryqty... Sol kezde bir týnde jaynamazgha jyghyldy. «Ey, Alla, ózing qolday gór»,-degen... Sol týni Nýrken úiqysy qanyp oyandy.

At minip, aspan asynyp, alystan jau izdep qaytesing sen, Orazbay! Sening jauyng ózinde, óz ishinde... Ol osy túrghan nadandyghyn, qaranghylyghyn... Sen jabyssang ótken kýnning qaranghylyghyna jabysasyn... Men alyssam, keleshekting jaryghyn izdep talpynamyn.

IYә...IYә... búl Abay... «Sening jauyn... ózinde... ol osy túrghan nadandyghyn, qaranghylyghyn». Abay búl sózdi keshe emes, dәl býgin aitqanday. Dúrysy býgingi galstuk taghyp bir jerden oqyp, ekinshi jerden diplom satyp alghan kókiregi soqyr, sezimi semgen... baylyqtan semgen-sóngen óz elin, óz halqyn ishtey jek kóretin qazaq atyn jamylghan jemqorlargha, esil-derti tek bay aqsha-aqsha dep aryn satqan aramzalargha arnalghan siyaqty... Sening jauyng ózinde, óz ishinde... Apyrmay, búlar aranyn qashan tiyady, qashan toqtaydy? Búl onbaghandar El ishin týgel jaulap alghan ba? Búryn korrupsiya tek keden deushi edik... Sóitsek qatelesippiz... búl tipti koronovirusten de qauipti eken... Búl bar jerdi, bar salany qamtyghan siyaqty... Ol osy toyymsyzdyq, ashkózdik, dýniyeqonyzdyq, maqtanshaqtyq... Sonda búl jemqorlyq, paraqorlyq, soqyrlyq, sorlylyq, nadandyq, topastyq toqtamasa qaytip El bolamyz? Ertengi úrpaqqa neni múrat etip qaldyramyz? Sonda myna qaymana halyq, Qazaq Eli bolashaqta ne bolady? Qaytip El bolamyz? Qaytip Memleket bolamyz? Bir jaghynda auzynan ot shashqan Úly imperiya Aydaharday El bar da, bir jaghynda ayday aqyrghan tonboyyn júrt túr. Sonda óz ishimizde ishken-jegenine semirgen, adamdyghyn aqymaqtyqqa, toyghanyn toghysharlyqqa, baylyghyn nadandyqqa aiyrbastaghan beysharalargha qalay ýmit artasyn? Búl-Nýrken Abay... Búl býgingi zamanauy akterdyng jan aiqayy... Abay bop ýn qatqan, boztorghayday shyryldaghan túlghanyng tolghauy... Nýrkenning Abayy osynday... Oishyl... jo-joq oishyl emes Nýrkenning Abayy Ertenine Elendegen, bolashaqqa ýrkip emes, bolashaqqa qorqa qaraytyn obraz... IYә, solay osynday toghyshar topas jemqorlar basqarghan kóp saladan qalaysha qoryqpaysyn? Búl ózi ýshin emes... Ertengi úrpaq, Ertengi Eli ýshin elendegen oishyl. Filosof akterding jan aiqayy, jan azaby... jan shyryly... Qazaq Eli dep shyryldaghan Abaydy ol osylay somdaydy. IYә, solay... Qashan ózge órkeniyetti El qataryna qosylar kýn bolar eken? 70-jyl qyzyl imperiyanyng tabanynda bolyp endi ghana Egemendik alghanymyzda nege jettik? Nege osy uaqytta ózgelerden kenje qaldyq eken? Nege? Nege? «Sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn» demekshi әlde biz ýmit artqan arqa sýiegender osynday jemqor bolghany ma? Nege? Mine Nýrken-Abay osylay oilaydy, osylay kýnirenedi... Kýrsinbeuge, kýnirenbeuge Qúday aqyl bergen song amalyng qalmaydy...eken-au. Nýrkenning obrazy osyny menzeydi, jany, jýregi qan jylap túryp osyny jyrlaydy, jyrlap túryp jýregi jylaydy...

Taghdyrdyng kiseninen eshkim qútylyp kórgen joq. Qazirding ózinde qol-ayaghynnyng matauly ekenin bilmeysin?... Ayyrmashylyghy – bizding kisenimiz, qazaqtyng qayys shiderisi siyaqty, zaman ysyghan sayyn qysa týsedi. Ertenin oilamaytyn qayran júrt, nadandyqtyng qúrbany bolugha shaq túrghanyn sezbeydi. Búlargha qaryn toq bolsa boldy. Birining tileuin biri tilespeytin, bos maqtangha semirgen toyymsyzdar. Oqugha, bilimge den qoysa, jandayshaptar men kóldeneng kók attylargha jem bolmaytyn edik. Elding bolashaghy tek kózi ashyq, kókiregi oyau zerdeli jastarda? Ol jastar qazir qayda? Olar nege qazir ýnsiz?...

Búl Jarasbay «Qara-Qarash» spektaklindegi monolog...

Nýrkenning Jarasbayy jay ishken-jegenine mas bolghan, mәz bolghan dәu qaryn emes... Jarasbay ol erteng Elimiz qayda barady? Ne bolady? Dep oilaghan adam... Zaman ózgeredi. Eline mysqyldap kirgen ózge júrt kýn sanap, ay sanap, jyl sanap El ishine enip barady. .... ózderining dilin, tilin, dinin, saltyn osy elge taratuda. Álde Abylaydyng týsi – shynymen iske asa ma? O, Toba! Onyng betin әri qylsyn...

Jarasbay qazaq әdebiyetindegi alghashqy kýrdeli obraz... Adam balasy pende bolghasyn onyng da kemshiligi bolady. Jarasbay da búl qasiyetten ada emes... Sondyqtan da Jarasbay tragediyalyq keyipker... Qúddy Shekspirding Gamleti siyaqty jaqsylyq pen jamandyqtyng , kýn men týnnin, aq pen qaranyng ara jigin ajyratam dep alasúrghan obraz. Sol bir kezde jasaghan  pendelik qateligin kesh bolsa da týsingen... Týsingen de «Ah» úryp aiqaylaugha shamasy jetpey túnshyqqan jýregi qan jylap, janyn qoyargha jer tappay arpalysqan, qamaudaghy, qapastaghy Arystan ispetti... Sondyqtan ol itshilep, iyrek qamyshlap esekshe ómir sýrgisi kelmeydi... Sol sebepti de ol ólimdi tandaghan taghdyr iyesi...

Qadirli kiyeli netken jer!

Batyrlar dýrildep ótken jer,

Túlparlar dýbirlep tókken ter,

Ghashyqtar bir-birin ópken jer, 

Búl Maghjan Júmabaevtyng óleni.  Olar kezdespese de, jolyqpasa da  Maghjanda Jarasbaymen bir dәuirde ómir sýrgen zamandasy.... Ruhany syrlasy...

Búl Nýrkenning Jarasbayy. Keyde ony Jarasbayday jalghyz jany, jýregi, sezimi, qiyaly, oiy, armany – ony da osynday onashalyqqa iytermeleydi... Jalghyz ghana eshkimmen sóilespey ózimen-ózi iyen dalagha, eshkim joq elsizge, sonau bayaghy balalyq shaghy ótken auyldyng syrtyndaghy jalghyz soqpaqpen biyik taugha seruendegendey qazir de sendelip jýre bergisi keledi... Tek eshkim kezdespese eken deydi... Oiy on bólek, sanasy san bólek bop basy aughan jaqqa kete berse bolady. Apyr-ay... Mynau miyma, million iynedey súqqylaghan oy ma...

Nýrkenning kumiyri Ánuar Moldabekov te dәl osylay jalghyzdyqtyng jel qayyghyn minip, jelsiz týnde óner aidynynda belgisiz, beymәlim, búldyr da búlynghyr aralgha sapar shekpeushi me edi? Jalghyzdyq tek aqyngha, oilygha, suretkerge ghana beriletin azap. Búl aqyn bop tumasa da, jany, jýregi, oiy, armany, bolmysy shayyr bop jaralghan jandardyng peshenesine jazylghan emdelmeytin dert....Osy maqalanyng  avtory - men sonau jyldary, bala kezimde orystyng úly aktery  Innokentiy Smoktunovskiyding óz qolymnan biylet alyp Malyy teatrda ol oinaghan «Sari Feodordy» kórgen janmyn. Smoktunovskiy de sol..... Jalghyzdyqtan, daralyqtan, danalyqtan, әr  týrli alyp qashpa ósekkke ilingen, birden bir Úly túlgha bolatyn.... Nýrken de sol ózi kórmegen,  bilmegen, kezdespegen, ony tanymaghan, alayda tabighatymen bas iyetin Úly talant, Úly túlghaday búl da Gamletti oinady. Áriyne Shoshanay qayda? Shekspirding Gamleti qayda? Ekeui eki basqa dýniye, eki әlem, eki bólek planeta.

Alayda ómirding de, ónerding de óz aghymy, óz zany bar....Ol geografiyagha da, biografiyagha da qaramaydy. Ol zang talant degen úghymnyng zany...

Ólmek pe, qalmaq pa — endigi saual eki úday.

Ómir, ólim — arpalys. Tatar dәmim

Tausyldy dep bas iyem be taghdyrgha,

Álde mynau qasiretting selimen

Jan shyqqansha jaghalasyp, búlardyn

Bitirsem be isterin?

Gamlet әlemdik dramaturgiyada aisberg siyaqty qarly shyny ghana kórinetin, jәne kez-kelgen akterding armany bolghan Gimalayday biyik roli. Búghan baru kim kóringenning jýregi bara bermeytin Bermud araly ispetti. Áriyne ol roliding filosofiyalyq, tragediyalyq bolmysyn, oiyn  ol kezde qazirgidey týsinbegen bolar... Onyng ýstine Gamletti qong úly rejisser Shekspirdey sheber shar anadan shyryldap tughanda  talant ekenin dәleldeytin dara bolghany qanday jarasymdy bolar edi. Átten...Áytpese...

Iә Vladimir Vysoskiy de osy Gamletti oinady. Ýstinde qara futbolka, qara djinsy, qolynda gitara... Qap-qara shynjyrgha baylanyp, shynghyrghan.... Kenes kezeninde bostandyq pen demokratiyany ansaghan , jýikesi júqaryp, tamyrlary badanaday bolghansha jan úshyrghan keyipker.... Nýrken de sol, «bolmasang da úqsap baq, bir jaqsyny kórseniz» dep soghan eliktegen, úqsaugha tyrysqan. Mýmkin ol Vysoskiy bola almaghan shyghar.... Boludyng keregi de joq. Alayda osy jankeshtilik, jalghyzdyq, qoghamdaghy әdiletsizdikke janúshyra aiqay salu, jar salu kórermenge jetken.

Nýrkenning kózi ilingendey... Taghy da denesi bir qyzyp, bir suyghan.... Jótel bar siyaqty... Sonda búl ne eken? Álde búl indet adamdy osylay qinay ma? Kýrk-kýrk... Eki qúlaghy yzyndap, basy shynyldap, eki shekesi solqyldap, basyna bireu qúrsau salyp qysyp jatqan siyaqty.

Ey, Alla, ózing jar bola gór...

O, Qúdiretti Abay! Qasiyetti Abay! Myna nauqastan jazylsam, basyna baryp tәu etermin. Basyna baryp sóilessem, syrlassam, ishtey ghana ózinmen tildessem.

Nýrken oyanyp ketti. Óni me, týsi me? Shynynda talay jer, talay ónirdi aralap jýrip Abaydyng basyna, Jiydebaygha barmaghan eken-au... Átteng bir kem dýniye-ay...

Nýrkenning kózi isinip ketken eken. Shayday ashylghanday boldy. Jana ghana qasyna kelgen dәriger qyz Aynúr edi ghoy. Á... ә... týsi eken ghoy... Aynúr aq halat kiyip jana ghana qasynda jýrgeni týsi eken ghoy... IYә... týsi... Ne boldy eken? Qyzuym basyldy ma eken? Aynúr... Aynúr... Janym menin...qinaldyn-au...

Nýrken men Aynúr birge oqydy. Tórt jyl birge jýrdi. Partner boldy. Kózi kók aq sary qyzdyng alghash әn salghanynda Nýrken bir ysyp bir suyghan... Búl jas jigitting eng alghash ret әdemi sary qyzdyng kókpenbek aspanday kók kózderine eliktegen, erigen, esi ketken sәti edi. Tórt jyl tórt kýndey óte shyqty... Nýrken býkil kurstas dostarymen jana teatrgha Aqmola qalasyna jol tartty... Almatydan song Aqmola kәdimgi auylday kóringeni de ras... Talay ret Almatygha ketem be degen oy da boldy. Alayda óz dostaryn, әsirese Aynúrdy qimaghan. Kóp úzamay ekeui shanyraq kóterdi... Ómirge ýielmeli-sýielmeli eki úl keldi... Shýkir... Aynúrdyng mamasyn qoldaryna aldy. El qatarly tirshilik... IYә, tirlik, tirshilik demekshi... Nýrken qatarlastary Erlan Malaev, Saylau Qamiyev ýsheui «Bәiterek» degen top qúrdy... Aldymen Saylaudyng aghalary, keyin qalalyq әkimshilikting kómegi kóp tiydi. Talay-talay mәdeny is-sharalargha qatysty. Biraq ónerding de ómirding de zany bar. Keyin ýsheui úryspay-talaspay «Bәiterekti» taratty... Árkim óz isimen ainalysty... Nýrkenning qazirgi shygharmashylyq izdenui, sharq úruy typyrshyghan túlparday ózin-ózi qamshylap ózin-ózi jeui ol osy tvorchestvogha kónilining toymauy... ashtyghy... Sondyqtan ol keyde televiydeniyege, keyde kinogha, keyde radiogha quanyp barady... toryghyp qaytady... Ózine taghy kónili tolmaydy... IYә, iyә... Búl tek aqynnyng taghdyry... Akterding ghana mandayyna jazylghan jazu... Ómir boyy boldym-toldym demeytini... Óitkeni akter boldym-toldym degende ol akter óledi. Jalpy óner adamynyng ýsh ólui bolady. Birinshisi-tvorchestvolyq ólui, ekinshisi-moralidyq ólui, ýshinshisi-fiziologiyalyq ólui. Alayda óner adamy ýshin Eng qiyny, eng soraqysy onyng tvorchestvolyq qaytys boluy... Oghan em qonbaydy. Oghan әlemning bar myqty degen dәrigerlerining de kýshi jetpeydi... Ony emdeu tek Alladan sodan song túlghanyng ózine ghana baylanysty...Aqyn ólmeu ýshin, Akter ólmeu ýshin osylay jankeshtilikpen  ómir sýrui tiyis... Jankeshtilik ónerge degen Úly talpynys Talanttardyng temir qazyghy. Ol jasqa qaramaydy... Ol basqa, yaghny túlghagha kep tireledi. Mysaly әigili suretshi-impressionist Klod Mone ózining eng bir tamasha tuyndylaryn 70-ten asqanda salsa, kompozitor Elliot Karter ózining úly shygharmalaryn 88-ge deyin jazyp, 89-da ózining alghashqy operasyn jazady, al aghylshyn jazushysy Mery Kingsly ózining alghashqy kitabyn 70-de jazyp artyna 10 kitap qaldyrghan túlgha. IYә, Gaydn әigili «Vremeny godany» 66-da jazsa, úly Gete ózining eng keremet «Faustyn» 80 jasynda bitirgen. Múnday mysaldar ómirde de ónerde de kezdese beretini ras...Tek ol ýshin qashanda janyn, jýregin, kónilin, kózqarasyng jas boluy kerek... Myna appaq dýniyeni sýiy kerek... Oghan ghashyq kózben qarau shart. Adam sonda ghana biyikke sonau shyng basyna qalay shyqqanyn sezbey qalady. Taghy da Abay oiynyzgha oralady.

«Onday bolmaq qayda dep?

Aytpa ghylym sýiseniz»

Nýrken basyn kóterdi... Terezeden syrtqa qarady. Jazdan da súlulyq ketip, súp-súr bolghan siyaqty kórinedi... Ol jaynamazyn jaydy da besin namazyn oqydy... IYә... Nýrken Allanyng jolyna týskeli biraz boldy... Synaghandar da, minegender de, kelemejdep kýlgender de, qolpashtap qoldaghandar da boldy... Al, Nýrkenning óz oiy, óz filosofiyasy bar.Ol ómirding zany. Ol bar tilegin, qúranyn, namazyn, sadaqasyn, orazasyn eng aldymen sonau Kenes kezindegi oqy almaghan - atasy Óteuilge, әjesine, sosyn әkesi Áshimhangha  arnaydy... Biraq óner bar jerde ókinish te, arman da qatar jýreri haq... Átten, - deydi ol keyde, - Shirkin-ay, әkem men atam kóz aldymda bolar ma edi, -deydi... Keyde kelip mening oinaghan rólderimdi: Abaydy, Jarasbaydy,Gamletti, Yagony kórer me edi,-deydi.  Deydi de ishtey «shýkir» deydi. IYә, shýkir...

Telefonyna «dyn» dep «SMS» – keldi... Aynúr eken... Nýrken, «shýkir, erteng shyghamyn»,- dedi. Sen de 3-4 kýnde shygharsyn..!

Shýkir,-dedi Nýrken... Bәrine shýkir

Ey, Alla, ózing jar bola gór...

Nýrken Óteuil býginde qazaq teatrynda óz orny, óz qoltanbasy bar oily da izdenimpaz akter... Onyng shyghar biyigi, alatyn asuy, kóteriler shyny әli alda... Óitkeni ol sonday... Qashanda tek «shýkir» dep jýretin daryndy jigit. Shýkir... deydi. Biz de tek «shýkir» dedik ishtey...

Talghat Temenov

QR Halyq artiysi, professor, Q. Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi 

Abai.kz