Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2589 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2011 saghat 10:10

Alash joly - azattyq joly

Keshe Almaty qalasyndaghy Jazushylar  odaghynyng ýiinde Tәuelsizdikting 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna «Abay.kz» aqparattyq portaly taghayyndaghan  Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan atyndaghy arnayy medalidi Tәuelsiz memleketimizding damuy men nyghangyna hәm bolashaghyna  qaltqysyz qyzmet etip kele jatqan 20 adamgha tapsyru saltanaty ótti.  Tósbelgi tómendegi nominasiyalar boyynsha myna adamdargha tabys etildi.

Alash ardagerlerining túyaghy әm alashtanushy ghalymdar nominasiyasy boyynsha Mirjaqyp Dulatovtyng qyzy Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova marapattalady.  Sonday-aq búl marapat alashtanushy ghalym Mәmbet Qoygeldi men jazushy Túrsyn Júrtbay myrzagha jәne Álihantanushy, halyqaralyq «Azattyq» radiosynyng qyzmetkeri   Súltan Han Aqqúlúlyna berildi.

Keshe Almaty qalasyndaghy Jazushylar  odaghynyng ýiinde Tәuelsizdikting 20 jyldyghy men Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna «Abay.kz» aqparattyq portaly taghayyndaghan  Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan atyndaghy arnayy medalidi Tәuelsiz memleketimizding damuy men nyghangyna hәm bolashaghyna  qaltqysyz qyzmet etip kele jatqan 20 adamgha tapsyru saltanaty ótti.  Tósbelgi tómendegi nominasiyalar boyynsha myna adamdargha tabys etildi.

Alash ardagerlerining túyaghy әm alashtanushy ghalymdar nominasiyasy boyynsha Mirjaqyp Dulatovtyng qyzy Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova marapattalady.  Sonday-aq búl marapat alashtanushy ghalym Mәmbet Qoygeldi men jazushy Túrsyn Júrtbay myrzagha jәne Álihantanushy, halyqaralyq «Azattyq» radiosynyng qyzmetkeri   Súltan Han Aqqúlúlyna berildi.

Teatr men kino ónerindegi jaryq túlghalar nominasiyasyna marqúm Qasym Jәkibaev, Doshan Joljaqsynov, Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrdyng akteri Dulygha Aqmolda layyq dep tanyldy.  Býgingi kýnning batyry nominasiyasy qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker Toqtar Áubәkirovke búiyrdy.  Qazaqtyng kýy óneri men dәstýrli әnin jana beleske kótergen, muzyka zertteu salasyn sony baghytqa búrghan, kýy ónerindegi qazaq filosofiyasynyng qatparyn ashqan Seken Túrysbekov,  Talasbek Ásemqúlov, Ramazan Stamghaziyev Dәstýrli ónerdi damytqan darabozdar dep tanyldy.Toqsanynshy jyldardyng qylsha shatqalday qiyndyghyn tolarsaqtan keship jýrip әdebiyet jasaghan, әdebiyetke, qalamgha adaldyghyn әigilegen  úrpaqtyng beldi ókilderi  Didar Amantay men Maraltay Rayymbekúly  Ádebiyet nominasiyasy boyynsha ýzdik tanylyp, Á. Bókeyhan beynesi tanbalanghan tósbelgeni keudelerine taqty.

Últ baspasózining damuyna ýles qosyp, qoghamdyq oilargha jalyndy shyghyrmalarymen qozghau salghan,  tarihy tanym kókjiyegin kenitken  Meyirhan Aqdәulet,  Ámirhan Balqybek baspasóz nominasiyasy boyynsha marapattaldy. Zamanauy  qarjy, ekonomika salasyn iygerip bastaugha qazaq ishinen batyl qadam basqan  Oraz Jandosov Qarjyger-ekonomist nominasiyasyn qanjyghasyna baylady. Sahnada túryp rahmet lebizin ana tilinde jetkizgen Oraz Áliyúly «Búl syilyq mening el aldyndaghy boryshymdy eseley týsetin boldy. Biz kýres jolynan tanbaymyz. Mashkeevichetrmen kýresimiz bizding jenisimizben ayaqtalatyn bolady»,  - dep júrtty bir jelpintip tastady.  Qazaqtan shyqqan alghashqy matematikting biri, qazaq jerining tútastyghyn qyzyl kósem Leninning aldynda qorghap shyqqan әigili Álimhan Ermekovtyng izbasaralary akademik Asqar Júmәdildaev pen professor Sayat Ybyray últ ghalymy nominasiyasynyng iyegerleri atandy. Sport salasyndaghy nominasiya  milliard jarym halyqqa qazaq atyn pash etip, Atajúrtyna týbegeyli oralghan Qanat Silәmúlyna berildi.  Estradalyq әnderding biyigindegi MuzART toby estardalyq әnderding ekspansiyasyna tosqauyl jasap, qazaq jastarynyng boyyna últtyq muzyka mәdeniyetin sinire alghandary ýshin Álihan Bókeyhan tósbeligisin omyraularyna taqty.

Álihan Bókeyhan atyndaghy syilyq halyq tanyp, intellektualdyq orta moyyndaytyn has talanttargha 5 jylda bir ret berilip túratyn bolady.  Atalghan sharanyng layyqty dәrejede ótuine belgili mesenat Núrtay Sәbiliyanov pen aqyn, kәsipker Almasbek Ahmetbekúly qarjylay demeushilik jasady.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502