Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3323 1 pikir 1 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:23

Qyryqkýiek - Bilim kýni - Kenestik jazghy demalys

1 qyrkýiek - Bilim kýni. Kýz mezgilining alghashqy kýni, alghashqy aiy bastaldy. Kenistik kezennen kele jatqan aituly data. Ertede mal sharuashylyghymen ainalysqan qazaq qyrkýiek aiynan bastap ýlken nauqandy jýrgizetin. Ol -kýiek alu nauqany. Kýzde jaqsy jýrgizilgen kýiek nauqany kóktemdegi tól basynyng kóbeng kepili. Kýiek shartty týrde qyryq kýnge sozylatyn, sodan baryp "qyryq kýiek" tirkesining auyzeki sóileudegi qysqaru qúbylysna qaray "qyrkýiek" degen ay atauy ornyqqan.

Kenestik dәuirde qyrkýiek jazghy demalystyng ayaqtalghanyn, sóitip jana oqu mausymynyng bastalghanyn bildiretin tanym ornyqty. Oqu mausymyn kýz aiynda bastau patsha zamanynan kele jatqan dәstýr edi. Agrarly, tehnologiya jaghynan artqa qalghan Resey imperiyasy jaz aiynda balalardy oqu isine tartpady. Sebebi olar egin egip, shóp oryp, mal baghyp ata-anasyna jәrdem berui tiyis edi. Sóitip, alty aigha sozylatyn qystyng qamyn ata-analarymen birigip jasaytyn.

Kenes ýkimeti de sol ýlgini jalghastyrdy. Sosialistik menshik tanymyna sýiengen kenes ýkimeti balalar ýshin jaz ailaryn demalys etip bekitti. Kolhoz, sovhoz balalary ata-anasyna qystyng qamy ýshin kómektesetin, qala balalary jazdyq lagerige toghytylatyn. Onyng ýstine kenes ýkimetining ortalyq basqaru organdary Mәskeu qalasyna, zamanuay tehnologiyamen júmys jasaytyn zauyt-fabrikalar Reseylik ónirge shoghyrlanyp, shiykizattyng mol kózderi Soltýstik polis pen Sibir jaqtan ashylyp, onda júmys jasaytyn kisilerding enbek demalysyn jaz ailaryna oraylastyrugha tura keldi. Sebebi qysy úzaq, kýn rayynyng ashyq kýnderi az ónirlerde túratyn adamdargha (búl kenes ýkimetining kóp ólkesine tәn edi) tabighy vitaminder (jemis-jiydek, kýn shuaghy) qajet bolatyn. Enbek demalysyn jaz ailarynda ótkizu dәstýri ortalyqtan bastalyp, kenes odaghyna týgel jayyldy. Endi ata-ana men balalar jaz aiynda birshama uaqyt birge demalatyn boldy.

Kenestik sayasy elita jaz aiynda demalatyn bolghandyqtan, sayasy nauqandar kýzden bastalatyn boldy. Jaz ailary kenestik kenistikte "óli uaqyt" boldy. Kenes odaghynyng songhy basshysy M.Gorbachev jazghy demalysta jýrgen uaqytta "GKChP búlghaghy" bolyp, sonyng nәtiyjesinde odaq tarqap ketti.

Oqu jýiesi ýshin de búl uaqyt sonday kezenge ainaldy. Jaz ailaryndaghy oqu ýshin ekonomikalyq, әleumettik túrghydan tiyimdi uaqyt ortalyq ónirdegi kenestik elitanyng sayasy tanymyna baylanysty dúrys paydalanylmady. Oqu ýrdisi - ol ýzdiksiz prosess. Onda kóp uaqytqa sozylghan demalys bolmauy kerek. Dúrys pedagogikalyq әdistemelik qaghidaty da osyghan tireledi.

Aytayyn degenim, pandemiya indeti adam densaulyghy ýshin oqu ýrdisin úiymdastyrudaghy júmystardy qasang qalyptan shygharugha bolatynyn kórsetti. Oqu da - enbek . Ol bir qayyqta nemese kemede jýzip bara jatqan balalardyn, ústazdardyng enbegi. Onyng nәtiyjesi qayyqtaghy qos eskekting esuine baylanysty. Sondyqtan onyng keng aidynda erkin jýzuine ekonomikalyq, әleumettik tiyimdilikti paydalana otyryp, oqu mausymyn tabighi, geografiyalyq erekshelikterge baylanysty ýiymdastyra bilu qajet dep sanaymyz. Búl oilarymyzdyng keng núsqasy búghan deyin de aitylghan edi. Bilim kýnine oray sol oilardyng bir shetin qayta qozghap jatqan jayymyz bar. Ázirge, nadandyqtan adamgershilikke sýireytin aghartushylyq sipattaghy әleumettik manyzy zor bilim alu mausymynyng bastalghan kýni qútty bolsyn!

Almasbek Ábsadyqtyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3226
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282