Júmyr jerding betinde zúlymdyq ataulynyng týri óte kóp. Sonday san aluan qaskóy zúlymdyqtyng biri әri biregeyi - jýregine iman núry úyalaghan músylmandar men Jaratqannyng  ózi әuliyelik núrgha bólegen taqualargha  degen keybir pendelerding senimining azangy nemese mýldem odan ada boluy der edim. Salystyrmaly týrde aitar bolsam,  jalpy iman ataulydan  júrday bolyp, jýrekting jetimsireuinin  janynda kisi óltirip, kýnәhar atanu әldeqayda keshirimdi. Býgingi kýni meni múny «búrynghy» qyzymnyng maghan qarsy baghyttaghy býkil júrtty dýrliktirgen is - әreketining aldynda aqtalu ýshin emes, kerisinshe, onyng jymysqy qylyqtary arqyly qarapayym adamdardyng kókireginde tylsym әlem men Allanyng aq núry arqyly beriletin emining qúdiretine  degen senimining irgetasyn búzugha әrekttengen isi  qolyma qalam alghyzyp, osy hatty jazugha mәjbýr etti. Ashyghyn aitayyn, osynau shaghyn hatymda men mәselening mәn - jayyna meyilinshe qysqa da núsqa toqtaludy jón kórdim, óitkeni mening óz ar - újdanym  men halqymnyng aldynda aqtaluyma eshbir sebep te әri esh negiz de joq. Osydan alty jyl búryn, naqty aitqanda, 2005 -  shi jyly zandy týrde men ózimning tughan qyzym Baqytkýlden sanaly әri zandy týrde notarialdy negizde bas tarttym. Onday sheshimge baruyma da meni mәjbýr etken onyng eshbir aqylgha syimaytyn bir emes, birneshe ret qaytalanghan  shekten tys arsyzdyghy men opasyzdyghy boldy.

Júmyr jerding betinde zúlymdyq ataulynyng týri óte kóp. Sonday san aluan qaskóy zúlymdyqtyng biri әri biregeyi - jýregine iman núry úyalaghan músylmandar men Jaratqannyng  ózi әuliyelik núrgha bólegen taqualargha  degen keybir pendelerding senimining azangy nemese mýldem odan ada boluy der edim. Salystyrmaly týrde aitar bolsam,  jalpy iman ataulydan  júrday bolyp, jýrekting jetimsireuinin  janynda kisi óltirip, kýnәhar atanu әldeqayda keshirimdi. Býgingi kýni meni múny «búrynghy» qyzymnyng maghan qarsy baghyttaghy býkil júrtty dýrliktirgen is - әreketining aldynda aqtalu ýshin emes, kerisinshe, onyng jymysqy qylyqtary arqyly qarapayym adamdardyng kókireginde tylsym әlem men Allanyng aq núry arqyly beriletin emining qúdiretine  degen senimining irgetasyn búzugha әrekttengen isi  qolyma qalam alghyzyp, osy hatty jazugha mәjbýr etti. Ashyghyn aitayyn, osynau shaghyn hatymda men mәselening mәn - jayyna meyilinshe qysqa da núsqa toqtaludy jón kórdim, óitkeni mening óz ar - újdanym  men halqymnyng aldynda aqtaluyma eshbir sebep te әri esh negiz de joq. Osydan alty jyl búryn, naqty aitqanda, 2005 -  shi jyly zandy týrde men ózimning tughan qyzym Baqytkýlden sanaly әri zandy týrde notarialdy negizde bas tarttym. Onday sheshimge baruyma da meni mәjbýr etken onyng eshbir aqylgha syimaytyn bir emes, birneshe ret qaytalanghan  shekten tys arsyzdyghy men opasyzdyghy boldy. Men tughan perzentimnen birden bas tarugha asyqpadym, onyng ózi de kezeng -  kezenmen boldy. Onyng bәri de Shymkent shaharynda túrghan kezimizden bastaldy. Býgingi kýni maghan úyat ta bolsa óz qyzyma qatysty auzym  barmaytyn jәitterdi ashyq  aituyma tura kelip otyr. Onyng er -  azamattarmen alghash ret jenil jýriske salynyp, dәlirek aitsam,  jynystyq qatynasqa týsken jәitteri maghan mәlim bolghan kezde men búl soraqylyqtyng aldyn alu maqsatynda Almaty, Taraz, Shymkent, Atyrau, Qyzylorda qalalarynan kelgen tughan - tuysqandar arasynda shaghyn jiyn ótkizdim. Sol kezde jinalghan barsha jamaghattyng aldynda ol óz kinәsin moyyndap, búdan әri múnday jenil jýriske barmaytyndyghyn, endi múnday jaghdaydyng eshqashan qaytalanbaytynyn aityp  maghan sóz berdi. Shymkent qalasynda túrghan kezde osy bir kelensiz jәitter oryn alsa da, men  onyng osynday jýrekti tolqytar aqtaluynan keyin әri jasynyng kishkentay ekenin eskerip, әli de týzeler degen oimen keshirimmen qarap, onyng óz - ózine toqtam saluyna mýmkindik berdim. Alayda, osydan biraz uaqyt ótisimen Almatygha qaytyp oralghannan  keyin janaghyday jenil jýriske salynatyn búrynghy әdetin taghy jalghastyra bastady. Osyghan oray, Baqytkýl mening jәne «Áulet» qayyrymdylyq qory újymynyng sheshimimen tughan ýiinen quyldy. Ashyghyn aitayyn, óz basym týkke túrmaytyn nәrseden problema jasap nemese «týimedeydi týiedey qylyp» kórsetuge әues emespin, men de qarapayym et pen sýiekten jaralghan adam retinde jeke basym men otbasyma qatysty ar - namysym bar azamatpyn.  Mening býginde ózim bas tartyp otyrghan qyzym Baqytkýlding múnday arsyz qylyqtaryn osy kezge deyin menimen aralasatyn әri maghan jaqyn adamdar shoghyry ghana bildi jәne de olardyng eshqaysysy mening jeke basymdy syilaghandyqtan júrtshylyqqa eshqashan tis jaryp aitqan emes. Qansha jasyrghanmen, búl jәitterding bәri býginde asa ýlken qúpiya bolmay - aq, bәribir dýiim júrttyng qúlaghyna jetip otyr. Jogharyda atap ótkenimdey, býgingi kýni menin  aldyma kelip kim súramasa da, halyq aldynda da, Alla aldynda da, tipti mening ólimnen qorqatynday etip zәbir kórsetetindey jaghday basyma tónetin bolsa da eshqashan qyzymdy әke retinde keri qabyldamaytynymdy ashyq aitamyn. Men Baqytkýlding әkesi retinde bir ret Almaty men Shymkent qalalarynda onyng jenil jýriske salynyp, jezókshelikpen ainalyspauyna, týzeluine mýmkindik berdim, ókinishke oray, ol ózi tandaghan joldan tayynbady. Al, men onyng búl qylyghyn tek әke retinde ghana emes, Allanyng sózine qúlaq asqan músylman retinde de eshqashan keshirmeymin. Júrt men jayly ne oilasa da, ne dep sógip jamandasa da men býgingi kýni meni jaratqan Allam men býkil halyq aldynda qyzymnan bas tartamyn. Búl mening eng songhy әkelik sózim men naqty sheshimim.

Baqytkýlding ozbyrlyghy sonday, býginde ol týrli qiytúrqy qylyqtarymen әri ótirik kuәgerlik tanytu arqasynda qalayda Shymkenttegi oghan eshqanday qatysy joq әri eshqanday múragha qaldyrylmaghan baspanany tartyp alu maqsatynda, basqany aitpaghanda imandylyq jolynda jýrgen myna meni, tughan әkesin qarabet qylugha, meni qaralau arqyly qalyng qauymdy mening izgilikke toly missiyama degen seniminen aiyrugha dәti jetkende, onyng qanday iste de eshteneden tayynbaytyndyghyn kózi qaraqty oqyrman ózi topshylap, tarazylay jatar. Býginde osynau «shytyrman» oqighagha toly isting aq - qarasyn ajyrata almay júrttyng tanqalyp, jaghalaryn ústap otyrghandyghyn aitpaghanda, onyng ótirikti shynday etip jetkizip otyrghan әngimeleri men aiyptaularyna da qúqyq qorghau oryndarynyng ókilderi de  asa ýlken yqylas tanytyp otyrmaghandyghyna esh kýmәnim joq. Olay deytinim, otbasynda óz ata - anasynyng bergen tәlim - tәrbiyesine kónip, dúrys joldy tandaghan eshbir jan múnday soraqy qylyqty sanasyna syidyra almaydy.