«Baytúrsynúly taghylymy» oy týyden qúralady
Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýnin 5 qyrkýiekte atap ótu dəstýri ornyghyp keledi. Jaqynda Ýkimet tarapynan aghartushynyng 150 jyldyq mereytoyyn atap ótu jospary bekitilgeni turaly habar shyqty. Biylghy jyly bizder Ahang turaly birneshe tyng qújattar jariyalaghan bolatynbyz.
Sətin salsa, jaqynda taghy birneshe arhivtik múraghatty jariyalamaq oiymyz bar. Ol múraghattar A.Baytúrsynúlynyng 1896 jyly jaryq kórgen publisistikalyq maqalalary jəne onyng 1904 -1905 jyldardaghy Omby kezenine qatysty jazba derek kózderi. Búlardy 5 qyrkýiekke, tughan kýnge oraylastyramyz dep josparlaghan edik, biraq keybir derekterdi naqtylau maqsatynda júmysty shegerip jatyrmyz.
A.Baytúrsynúlynyng tughan kýnin Bilim kýni jəne Tilder kýni belgilengen qyrkýiek aiynda atalyp ótuining rəmizdik sipaty bar. Sebebi onyng qyzmeti atalmysh salalarmen tyghyz baylanysta boldy. Bilim men tildi qúral dep baghalaghan Ahang sol qúraldardyng ozyq boluyn, qogham paydasyna jarauyna atsalysty. Qúralsyz adam enbekti óndire almaytyny siyaqty bilimsiz adamnyng qarymy shekteuli bolatynyn aitty. Al "Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady" dep adamy kapitaldy damytuda, bəsekelestikti jolgha qoida til faktorynyng manyzdy ekenin megzeydi. Joghalghan júrttyng əlemdik bəsekede, talas-tartysta orny joq ekeni belgili. Shynynda, joq júrttyng bəsekede ne júmysy bar? Ol sol joq kýiinde qala beredi. Demek, bəsekege qabiletti bolu óz tilindi týrli faktorlar (ghylym, tehnologiya, mədeniyet) arqyly damytu arqyly jýzege asady.
"Baytúrsynúly taghylymy" degenimiz ózimiz osylay oy týyden qúralatyny sózsiz.
Almasbek Ábsadyqtyng jazbasy
Abai.kz