Senbi, 24 Shilde 2021
Qogham 1838 1 pikir 7 Qyrkýiek, 2020 saghat 17:53

Jinaqtaushy qor jәne qazaq kitaby...

Qazir jinaqtaushy qordaghy aqshagha qatysty pikir ekiday bolyp jaryldy. Salymshylar óz aqshasynyng tabys әkelgenin qalaydy. EAEO ayasynda salymyshylardyng Resey qaghaz shygharatyn fabrikalarynyng aksiyasyn satyp alugha kirisetin kez keldi. Óitkeni, qazaq tildi biznes damu ýshin TMD «ekonomikalyq kenistik kerek». Biz zauyt ta, fabrika da sala almaymyz. Tehnikalyq últ emespiz. Biraq TMD-lyq týrki әlemi susap otyrghan týrki tilindegi tele-kino jәne baspa ónimderin shygharuda kóshbasshy bola alamyz. 

Oghan jinaq qoryndaghy aqshany tiyimdi paydalanu arqyly qol jetkizuge bolady. Jazushylar Odaghynyng bas boluymen әueli 14 oblysta qazaq tildi audarmashylar mektebin qalyptastyryp, Reseydegi qandastarymyzdy osy iske tartudy jolgha qoyghanymyz lәzim. Ol ýshin Zanmen Jazushylar Odaghyna, Kompozitorlar odaghyna, Suretshiler Odaghyna, óner oqu oryndaryna qazaq mәdeniyetin saqtap jәne ózge elderge nasihattap taratatyn erekshe mәrtebe berilui kerek. 

Biznesting damuynyng birinshi zany: «Aqshadan aqsha jasalady». Búl degeniniz, kitap biznesin damytu ýshin – eng әueli aqsha júmsau kerek degen sóz. Ol aqsha bar. Jinaqtaushy qorda eshkimge tabys әkelmey óli kýiinde jatyr. Eger ony  RF qaghaz shygharatyn fabrikalarynyng aksiyasyna ainaldyrsaq, is algha jyljidy. Jәne baspa boyauyn shygharatyn himiya óndirisin damytatyn uaqyt ta tudy. Kitapqa qajet shiykizat ózimizde shyqpay eshtenke ónbeydi. Qazir astyqty audandarda qaghaz shiykizaty bolyp tabylatyn saban eshkimge kereksiz bolyp órtelip jatyr. Ony óndeumen ainalystatyn jan joq. Ári kitapqa salynatyn salyq, tasymal tariyfi degenininiz baghasy sharyqtap aspandap túr. Osy basty kedergini mýldem alyp tastaudy kelesi saylanghan deputattar bir jónge keltiredi degen ýmit te joq emes. 

TMD kenistigindegi orys kitabynyng basymdyqqa iyeligi TMD әlemin jaulap alghan bay ishki naryghynda. Álemdegi AQSh kinosynyng basymdyqqa iyeligi turasynda da tap osyny aitar edik.  

Búdan shyghatyny ne oryssha, ne aghylshynsha sóilemeytin elderding biznesmenderi men qalamgerlerining әm óner adamdarynyng talanty men biliktiligi әm qarymy olardan kem degendi bildirmeydi. Biraq olar «ishki naryqqa» qatysty tek ózderining eline ghana tanymal bolyp qala beredi. Biz alash balasy bolyp júmylsaq, bir kezdegi týrki shaghatayyn TMD aimaghynda qayyra janghyrtyp, óner salasyndaghy qazaq biznesining tamyryna qan jýgirete alamyz. Ári RF bizge keletin kitaptyng jәne internet arqyly saudalantyn baspa ónimderining qazaqsha audarmasy bolmasa ishki naryqqa kirgizilmeuine tosqauyl qoyatyn uaqyt jetti. Oghan qatysty Zang shygharylady degen ýmitmiz de joq emes.

Búl baghyttaghy qadam algha basuy ýshin jinaqtaushy qordaghy aqshany TMD elderi týrki halyqtarynyng tilindegi baspa, kitap jәne teleónimderge salyp tabys týsiruding jana kózin ashugha tiyispiz. Jastar kitap oqymaydy dep jatamyz. Olay emes, olar bizge songhy kezde audionúsqasy kitappen qosa shygharylsa tyndar edik degen óz uәjin aitatyn boldy. Búl qalamgerler qauymynyng eskeretin dýniyesi. Qazaq kitaptarynyng audionúsqasyn satylymgha shygharuyn retteytin bir arnayy ortalyq kerek-aq. 

Anglosakson gegemoniyasy europa elderining últtyq mәdeniyetine zor qauip tóndirip, ondaghy basty últtar óz mәdeniyetin qorghau ýshin arnayy baghdarlamalar qabyldap jatyr. TMD týrkilerine tóngen orys mәdeniyetining gegemoniyasy nazardan tys qalyp keledi. 

Búdan qútyludyng joly bar ma?! IYә, bar. Aghylshyn tildi mәdeny qyspaqqa qarsy túrudy býkil әlemge Ontýstik Koreya kórsetip berdi. Qazir әlemdegi damyghan elderde túratyn jýz myndaghan kәris tilin ýirenuge den qoyyp, kәristik "aydol"-gha eliktep úqsap baghugha den qoyda.

Bizde ózbek diasporasy jәne kórshi Ózbekstanda qypshaq dialektisinde sóileytin 7 millionday júrt bar. Jәne qazaqshasy qazaqty janyldyratyn tәjikter de elimizde túryp jatyr. Ishki naryqta solardyng kәsiby biliktiligin paydalanyp, Tәjikstan men Ózbekstannyng kitap naryghyna shygha alamyz. Al, shyghudyng joly – Qazaqstan Jazushylar Odaghy janynan Ádebiyet jәne audarma institutyn ashu. Oghan TMD týrki júrtynyng audarmagha ebi bar jastaryn tartu. Ám eng arzan әm júrt qaltasy kóteretin kitaptardy shygharugha qol jetkizu. 

Qazaq tildi biznes óz manyna qany men tili bir ózge últtar men úlystardy úiystyrghanda ghana damidy. Áytpese, Reseydegi týrkilermen birge qazaq ta orys mәdeniyetining óneshinde jútylyp ketedi. El bolamyz desek, kitap oqu әm teledidar kóru mәdeiyetimizdi týzeyik!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

1 pikir