Býgin – Daghystannyng halyq aqyny Rasul Ghamzatovtyng tughan kýni.

Keshe Kenes ókimeti kezinde orystyng әigili aqyndarymen iyq tenestire shyghyp, Odaq kóleminde, tipti әlemge mәshhýr bolghan qalmaq David Kugulitinov, bashqúrt Mústay Kәrim, malqar Qaysyn Qúliyev, litvan Eduardas Mejelaytiys, ukrain Boris Oleyniyk, qazaq Oljas Sýleymenov sekildi t.b. aituly últ aqyndary boldy. Rasul Ghamzatov osynday shoqjúldyzdyng arasynan ózining erekshe núryn shashyp túratyn jaryq júldyz edi. Rasuldyng alghashqy ólenderine qoldau kórsetip, tanymaldylyghyna jol ashqan túlghalardyng biri – ózimizding Múhtar Áuezov. Aqynnyng «Kórgenmin qúrmet-syiyndy qonaq bop, agha, ýiinde. Bir kezde saghan jyrymdy oqygham avar tilinde» dep Múhtar Áuezovke arnaghan óleni sonyng joralghysy sekildi. Ol Múhandy «Úly ghoy Kavkaz, jan agha, ózine jetu qayda oghan!» dep asa joghary baghalaghan.

Rasuldyng ólenderi әlemning kóptegen tilderimen qatar qazaq tiline de jaqsy audaryldy. Bir top qazaq aqyndarynyng qatysuymen «Júldyz jaryghy» atty kitaby qazaqsha sóiledi. Asa daryndy aqyn Saghy Jiyenbaev Rasul ólenderine dendey enip, «Tyrnalar» atty kitabyn qazaq tiline tәrjimeledi. Súltan Qaliyev aqynnyng balalargha arnalghan bir kitapshasyn qazaq balalaryna tartu etti. Ghafu Qayyrbekov «Mening Daghystanym» atty ghajayyp kitabyn ana tilimizge audardy. Qazaq aqyndarynyng nazaryn búlay qatty audarghan aqyn kóp emes. Qazir Rasul Ghamzatov qazaq oqyrmandary arasynda óz aqynynday oqylady.

Rasul Ghamzatovtyng ólenderi eng әueli qarapayymdyghymen baurap alady. Ol mahabbat jyrshysy boldy. Sonymen qatar onyng shygharmalarynda azghantay avar halqynyng dýniyetanymy, etnografiyasy, últ retindegi erekshelikteri, arghy-bergi dәuirlerdegi tútas taghdyry jatyr. Kenes biyligi túsynda ondaghan etnos ana tilinen aiyrylyp, últ retinde joyylyp jatty. Sol kezde Rasul ózi qaraylas aqyndardyng aldyna týsip, «Ózge bir til emder basqalaryndy, men onymen aita almaymyn әnimdi. Eger tilim erteng bolsa qúrymaq, men dayynmyn óluge de býgin-aq» dep batyl jyrlady. Ólenning jazylu formasy sonshalyqty kýrdeli emes, biraq avar halqyna arnalghan sýiispenshilik ózgelerding de, bizding de últtyq sezimimizdi oyatady, tuyndynyng ishki ruhy myqty. Rasul Ghamzatovtyng múnday ruhty jyrlary óte kóp!

Jalpy, aqyndardy bir-birimen salystyryp baghalaghan asa tiyimdi emes. Rasul Ghamzatovpen talanty taytalasatyn, daryny odan birde-bir kem emes aqyndar bizde de bar. Tipti bir shoghyr dese de bolady. Biraq biz qashan ózgeler moyyndaghansha ózimizdi ózimiz baghalay bermeymiz ghoy. Aqiqatyn aitar bolsaq, ol da qazaq aqyndary sekildi óz halqynyng «jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyryp» jyrlaghan aqyn boldy. Onyng tuyndylarynda ózimizding úly Abay sekildi synshyldyq kózqaras kem týsip jatyr. Búl jaghynan kelgende ol, meninshe, Qadyr Myrza Áliymen kóbirek ýndes sekildi. Al «Bir óleni – bir elding múrasynday jyr jaza almay jýrmin men Rasulday. Rasulday... baghym da jýr ashylmay, qúsbegining qolynda lashynday» dep jyrlaghan Múqaghaly Maqataev ta Rasul Ghamzatovtyng biyigin ansaghany jyrlarynan kórinedi. Áriyne, aqynnyng baghyn ashatyn halyq, oqyrman. Rasul Ghamzatov ólenderi qarapayymdyghymen óz uaqytyndaghy oqyrman qauymnyng talghamyna say edi. Ol kenestik kezendegi eng oqylymdy aqyndardyng biri bolyp qala bermek.

Baybota Qoshym-Noghay.

«Anyz adam», №20 (200). Qazannyng 16-sy - 31-i, 2018 jyl.

***

Rasul GhAMZATOV

(1923–2003)

Daghystannyng halyq aqyny.

TYRNALAR

Keyde maghan – qaytpay qalghan maydannan
Qayran erler – erte ýzilgen gýlderdey,
Qabirde emes, sonau biyik zangharda
Áppaq-әppaq qús bop úshyp jýrgendey.
Sodan beri qiqu salyp, qúlshynyp,
Bizge qaray keledi úshyp olar da.
Aspan jaqqa ýnsiz ghana kýrsinip,
Jautan-jautang eterimiz sodan ba?
Keledi úshyp ózge jerding kógimen
Keshki túman arasynda sabylyp,
Keledi úshyp júbyn jazbay tobymen,
Jerde jýrgen adamdarday aghylyp.
Keledi úshyp kózine ter tamshylap,
Bireulerding atyn atap adamsha:
Qúdiret-au, tyrnalardyng dauysyna
Avar tili úqsaytyny qalaysha?
Keledi úshyp, jazbaydy bir tobyn da,
Bauyrlarym, jan dostarym – erlerim,
Ortasynda qúittay ashyq oryn bar,
Bәlkim, mәngi ornym shyghar ol menin!
Dәm tausylsa, tyrnagha erip bir kýnde
Men de sonau jer týbine ketermin.
Bar әlemge shyrqap avar tilinde,
Dostarymnyng atyn atap ótermin.

MÚHTAR AGhA

Múhtar Áuezovke

Kórgenmin qúrmet-syiyndy,
Qonaq bop, agha, ýiinde,
Bir kezde saghan jyrymdy
Oqygham avar tilinde.
Týsinding janyn jyrymnyn,
Qaradyng ýnsiz asqargha,
«Úqsaydy, – dedin, – tiling bir
Kýngirlep jatqan tastargha.
Dedim men: «Teneu joq asqan!
Úqsaydy sonday mýsinge.
Óitkeni búl da o bastan
Jaralghan tastyng ishinde.
Dauysy bar múnda ejelgi
Taudaghy qalyng túmannyn,
Sarqyrap aqqan ózennin,
Shanqyldap jatqan qyrannyn».
Taghy da ýnsiz toqtaldyn...
Ózine bitken әdeppen:
«Úly ghoy Kavkaz, – dep qaldyn, –
Kenistik joq-au... tek, әtten.
Qalt etse qolyn, taghy bir
Qaytsanshy kelip aghana.
Arghymaqpenen, bauyrym,
Aqsanshy mynau dalada.
Býrkit sap saghym ishinde,
Qyzyqpen kýndi batyryp,
Kavkazdyng shyndary ýshin dep,
Isheyik qymyz sapyryp...»
Oyandy shalghyn dalada
Kókala múnar shayqaghan.
Keldim men, biraq, jan agha,
Kezdespey qaldyq qaytadan.
Altyn kýn shyghyp asqardan,
Beyne bir sonau qiyalday...
Barady sýngip aspangha
Qolynnan úshqan qyranday.
Estidim sol shaq ýnindi
Qashannan tanys sýikimdi:
«Sýiemin, Rasul, shynyndy,
Jyr bolyp jýzgen búltyndy!»
Qaraymyn kókshil dalagha,
Tolqimyn ishtey, oilanam:
«Úly ghoy Kavkaz, jan agha,
Ózine jetu qayda oghan!»

AYNALYP JÝRSE JÚMYR JER

Sәuleni júttym suday-aq,
Albyrap әrbir aq tanda.
Júttym men jalqyn núr boyap,
Batysqa baryp batqanda.
Ólkede kileng shyn-qúzdy
Órlikti jany únatqan
Júttym men әppaq júldyzdy
Móldirep jatqan búlaqtan.
Aspannan búlttar múnartyp,
Arqalap kelgen shalghyngha
Auany júttym qúmartyp,
Shalqalap jatyp aldym da.
Júttym men qardy joldaghy
Jal bolyp qalghan borannan.
Esimde qazir ol daghy
Ernime tiymey joghalghan.
Kóktemdi júttym, dýbirlep
Shyqqanda taugha júrt qalmay.
Ayazdy júttym Sibirde
Araqty bir-aq jútqanday.
Nayzaghay júttym bir qanyp,
Janym da bir jay tapqanday,
Bokaldyng beti núrlanyp,
Shúghyla shashyp jatqanday.
Tókkende shyngha kýn núryn,
Jas gýlder býrshik jarghanda,
Júparyn qansha simirdim
Jap-jasyl qoynau angharda.
Jar kórkin júttym qyzyghyp,
Qalghan joq ol da maqtalmay,
Ándi de júttym, qyzynyp,
Ánning bir ózin aitqanday.
Quansam qatar-qúrbymmen,
Bozany boygha tarattym.
Qayghyrsam eger bir kýn men,
Ashysyn júttym araqtyn.
Bos ermek ýshin men mýlde
Ishpedim onyng eshbirin:
Hirosimany kórdim de,
Festivali әnin estidim.
Syranyng seldir kóbigin
Tókkendey jerge bir ýrip,
Ózi de móldir ómirdin
Túnyghyn júttym simirip.
Jaqqasyn ylghy janyma,
Jútamyn bәrin kýnimnin.
Qúmarta týsem taghy da,
Qyzyghy sol ghoy ghúmyrdyn.
Ómirden kete bararmyn,
Tarqamay boydan kúmyr jel.
Qúmary qanbas adamnyn,
Aynalyp jýrse júmyr jer.

TAU QARTTARY

Túratyn tauda búrynnan
Payghambar syndy bar qarttar,
Shyghystyng nebir shynynan
Biyik dep aryn ardaqtar.
Taymaydy joldan, taghdyryn
Kóregen qylyp jaratqan.
Biledi birden barlyghyn
Bir qarap ótken qabaqtan.
Qoyady erte-aq bilip te
Shayqasta kimning jenerin,
Túraryn kimning biyikte,
Shyraghy kimning sónerin.
Sezedi birden jalghandy,
Auzynan kimning shyqsa da,
Aramza bolsyn qanday búl,
Pighylyn býgip, tyqsa da.
Ton kiyip jýredi ózderi,
Shashtary naghyz aq qarday.
Auzynan shyqqan sózderi
Maqal bop shyghyp jatqanday.
Áulie qarttar! Olardy
Maqtar-au eli, sirә da.
Aqylshy agha bola aldy
Elshi men qolbasshygha da.
Attyly bireu kórmegen
Alystan kele jatqanda,
Keledi qanday oimenen,
Belgili birden qarttargha.
Biledi ýlken kisiler
Otyrda nege ol atqa,
Kele me qúda týsuge,
Kele me әlde qonaqqa.
Kishkene sәby kýninde
Bashirdi bir shal kóripti.
– Baqytsyz, – depti, – týbinde!
Aytqany tura kelipti.
Búl jigit bәrin únatqan,
Qaldyrmay qatyn-qalashyn.
Shydamay әkesi úyattan,
Óltirgen eken balasyn…
Shәmilding seldir múrty da
Tebindep jana shyqqanda,
Eriksiz kónip yrqyna,
Balalar qorqyp búqqanda,
Depti ghoy ghajap bir bilgir
Basyna týrly oilar kep:
– Órt salyp elge búl qúrghyr,
Kavkazdy jalyn jaylar! – dep.
Depti ghoy bir shal eng alghash
Mahmúd jyryn tyndaghan:
– Ketedi oqtan óren jas
Qyz ýshin janyn ulaghan…
Jasqanyp túram men әr kez,
Kónildi bir kýy bógeydi.
Ólenim jayly ózge emes,
Taudaghy qarttar ne deydi?
Kókirek degen joq, tegi,
Biledi әlem syrlaryn.
Biledi olar kóktegi
Júldyzdyng ne dep túrghanyn.
Jolyghyp maghan qaldy ma,
Jol berip izet etemin.
Aq basty shaldar aldynda
Bas iyip baryp ótemin.

ANA TILI

Adam degen ne kórmeydi týsinde,
Jatyr ekem býgin qabir ishinde.
Daghystannyng keng anghary, kýn ystyq,
Kókiregimde ornaghan bir tynyshtyq.
Asau ózen arqyraydy jardy úryp,
Júrt taraghan, jalghyz meni qaldyryp.
Men jatyrmyn ýnsiz tughan jerimde,
Jer bolady balghyn tәnim mening de.
Men jatyrmyn qara jerge tabyna,
Kórmeydi eshkim, kelmeydi eshkim manyma.
Tek qyrandar shanqyldaydy shyng jaqta,
Búghylar kep ynyrsidy bir jaqta.
Ketti ghoy dep qyrshyn ghana jasynda,
Jylamaydy eshkim molam basynda.
Anam qayda, dosym qayda kýndegi,
Jarym qalay jatqanymdy bilmedi.
Bar adamnan jatyrmyn tek bólek men,
Bir dauysty estip qaldym kenetten.
Estidim men osy aradan ýnin de,
Eki kisi sóilesti avar tilinde.
Men jatyrmyn jer astynda kóz júmyp,
Myna ekeui kýbirleydi sóz qylyp.
Ghasan degen bir kisining qulyghyn,
Ály degen bir kisining súmdyghyn.
Estidim de sózin ana tilimnin,
Boyym jylyp, lezde men tirildim.
Balger de emes, dәriger de emes, emdeytin
Tek ózimning tilim eken sóileytin.
Ózge bir til emder basqalaryndy,
Men onymen aita almaymyn әnimdi.
Eger tilim erteng bolsa qúrymaq,
Men dayynmyn óluge de býgin-aq.
Men janymmen sýiem osy tilimdi,
Kedey dep-aq aita bersin bilimdi.
Assambleyada estilmesin sózi de,
Ana tilim úly mening ózime.
Mahmúd jyryn oqu ýshin jas qauym,
Kýte me әlde audaruyn basqanyn?
Men boldym ba eng songhy aqyn býginde,
Ólenderin jazar avar tilinde?
Men sýiemin planetanyng barlyghyn,
Ózen tauyn, әr kóli men әr qyryn.
Men sýiemin úly elimning gýlin de,
Álimshe ony aittym avar tilinde.
Qymbat maghan elimning bar dalasy –
Baltyq penen Sahalinning arasy.
Qayda bolsyn qiyam oghan janymdy,
Tughan jerden qazsyn biraq qabirdi.
Avarsha bir jazyp qoyghan qúlpytas,
Túrsa auylda, avarlar da úmytpas.
Eske ap jýrer kәri-jasy jaqyn kep,
Múnda Rasul Ghamzatúly jatyr dep.

Audarghan Saghy JIYENBAEV.

Abai.kz